Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2022, Tallinn Haldusasja number
3-22-2350
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X (sündinud xx xx xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses 03.11.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.01.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 03.11.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. Taotluse põhjendused on järgmised: a) Suurbritannia kodanik X pöördus 02.11.2022 Põhja Prefektuuri sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset. Läbiviidud vestluse käigus eitas ta varasemat rahvusvahelise kaitse taotlemist mujal, ent kaasas olnud dokumentidest selgus, et ta on saanud Saksamaal esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse osas eitava vastuse ning teda on kohustatud Saksamaalt ja Schengeni alalt lahkuma hiljemalt 28.10.2022. Rahvusvahelise kaitse taotlemist põhjendas isik asjaoluga, et tema elu Suurbritannias on ohus tulenevalt emapoolsetest sugulastest. b) PPA pidas isiku 02.11.2022 kell 11.58 48-tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 7 alusel kinni ja toimetas ta PPA kinnipidamiskeskusesse. c) Xi kinnipidamine ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse on vältimatult vajalik, kuna tema suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud asjaolud.
3-22-2350 d) Isiku kinnipidamine on vajalik ka VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Kuna on teada, et isik on hiljuti Saksamaal taotlenud rahvusvahelist kaitset ja omanud seal viibimisõigust, teeb PPA otsuse isiku üleandmiseks Saksamaale. PPA-l puudub alus kahelda Saksa ametivõimude võimekuses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise läbiviimise osas. Arvestades isiku soovimatust Saksamaale naasta, on vajalik, et ta viibiks menetlustoimingute ja võimaliku väljasaatmisemenetluse lõpuni kinnipidamiskeskuses. e) Põgenemisohtu tuleb tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. Praegusel juhul esineb põgenemisoht esiteks tulenevalt sellest, et isik ei ole Schengeni konventsiooni liikmesriigist pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega lahkunud (VSS § 68 p 1). Päritoluriiki naasmise asemel sõitis ta bussiga Eestisse, et siin rahvusvahelist kaitset taotleda. PPA on registreerinud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse nr 12211020089, kuid menetlus on algfaasis ja asjaolud vajavad täpsustamist. Tõenäoliselt tuleb isik üle anda Saksa Liitvabariigile ja PPA peab tegema otsuse, et ei vaata isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt läbi. f) Põgenemisoht esineb teiseks tulenevalt VSS § 68 p-st 6. Isik väljendas 02.11.2022 vestlusel korduvalt soovimatust Suurbritanniasse naasta. Ta ei olnud nõus ka enda üleandmisega Saksamaale. Isik on vestlusel tunnistanud igapäevast alkoholi tarvitamist. Alkoholi kuritarvitamine võib põhjustada kuritegevust ja raskendada koostööd PPA-ga. Vabaduses viibides on isikul võimalik lahkuda talle sobivasse riiki. Lisaks tõi isik küsitluses välja, et tal on diagnoositud skisofreenia ning tal kaasas olnud kritseldused tekitavad kahtlusi isiku vaimses tervises. g) Leebemad järelevalvemeetmed ei ole tõhusad, kuna esineb põgenemisoht. Isik juba liikus ühest EL liikmesriigist teise, et valida endale sobivat riiki taotluse esitamiseks. Passi hoiulevõtmine ja kohustus käia registreerimas PPA-s ei tagaks isiku kättesaadavust tema üleandmiseni.
2.X vaidles kohtuistungil taotlusele vastu ja avaldas esmalt soovi sõita Venemaale ja teiseks võtta esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi.
3.PPA selgitas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele, et tugineb kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 7, kuna on piisavalt põhjust arvata, et vastutavaks riigiks rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses on Saksamaa ja isiku saab seega Dublin III määruse alusel neile üle anda.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus seaduses sätestatud juhul taotleda halduskohtult luba, et paigutada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 362 lg 2).
5.Puudutatud isik avaldas kohtuistungil soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda ja asus kirjutama avaldust selle tagasi võtmiseks. Taotlusest loobumise korral teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates (VRKS § 23 lg 3 ja § 251 lg 1). Kuna rahvusvahelise kaitse taotlejaks loetakse välismaalast, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust (VRKS § 3 lg 1), lõplik otsus aga on mh taotluse tagasilükkamise kohta tehtud PPA otsus, mida ei ole kaebetähtajal halduskohtus vaidlustatud (VRKS § 31 lg 1 p 1), tuleb kohtu hinnangul praegusel juhul kaebajat endiselt lugeda rahvusvahelise kaitse taotlejaks. Kohus lahendab seega PPA 03.11.2022 taotluse vastavalt selles esitatud ja
2(4)
3-22-2350 kohtuistungil täpsustatud alusele, sest käesoleva määruse tegemise hetkeks ei ole olemas lõplikku otsust VRKS tähenduses.
6.PPA tugines puudutatud isiku kinnipidamise taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 7, sh VSS § 68 p-dele 1 ja 6.
7.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada mh isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 7). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1).
8.Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel võib isikut kinni pidada üksnes Dublini III määruse alusel teisele riigile üleandmise eesmärgil ja samal ajal ei ole teda võimalik kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18). PPA selgitaski kohtuistungil, et jääb kinnipidamise alusena üksnes selle sätte punkti 7 juurde. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb alus isikut kinni pidada kauem kui 48 tundi VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. PPA kohtuistungil antud selgitustest järeldub, et PPA kavatseb esitada Saksamaale tagasivõtmispalve isiku üleandmise menetluse läbiviimiseks Dublini III määruse alusel ja on piisavalt alust arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab Saksamaa ning isiku saab seega Dublini III määruse alusel Saksamaale üle anda. Isegi kui tagasivõtmispalvet ei ole veel esitatud, pole asja materjale arvestades kohtu hinnangul tegu pelgalt hüpoteetilise võimalusega, vaid tagasivõtmispalve esitamine pole olnud võimalik üksnes rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest möödunud lühikese aja tõttu. PPA on juba pöördunud Saksamaa poole ja saanud esialgse vastuse. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamise eeldus koostoimes Dublini III määruse art 28 lgga 2.
9.Kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab kinni pidada juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-20-1943, p 22). VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu.
10.PPA taotluses on isiku põgenemise ohtu seostatud VSS § 68 p-des 1 ja 6 nimetatud asjaoludega. Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1) või kui välismaalane on PPAle teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
11.Kohtu hinnangul lubavad PPA taotluses märgitud põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist nii VSS § 68 p-des 1 ja 6 kui ka VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud asjaolude tõttu. Isikule oli eelnevalt tehtud lahkumisettekirjutus Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkumiseks hiljemalt 28.10.2022, kuid ta ei täitnud seda. Isik on ühtlasi väljendanud soovimatust päritoluriiki naasta. Põgenemisoht on märkimisväärne, kuna koduriiki naasmise ja Schengeni alalt lahkumise asemel sõitis isik teise liikmesriiki ja esitas alles mitu päeva pärast sisenemist uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluses kajastatud ja kohtuistungil esitatud teabest nähtub, et isik lahkus Saksamaalt ja tuli bussiga Eestisse, sisenedes 29.10.2022 Ikla piiripunkti kaudu. Alles mitme päeva möödumisel läks ta rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil Põhja Prefektuuri valvelauda. Isik on seni vastavalt soovile ja vajadusele oma asukohta muutnud ning on tõenäoline, et ta võib uuesti vastavalt oma soovile mujale liikuda. Isik selgitas kohtuistungil, et ta sooviks sõita edasi Venemaale. Lahkumise tõenäosust
3(4)
3-22-2350 suurendab see, et isiku suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus, mida ta ei soovinud täita. Schengeni territooriumil ühest riigist teise riiki liikumine ei ole raskendatud.
12.Kohus nõustub PPA-ga, et kuna esineb põgenemisoht, pole alust kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Üksnes kehtiva passi olemasolu ei tõkesta tõenäoliselt praeguses esialgses menetlusetapis isiku liikumist ühest riigist teise. Ka dokumendi hoiule võtmine ei pruugi Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades teise liikmesriiki liikumist takistada. Isikul puuduvad Eestis elukoht ja sotsiaalsed sidemed.
13.Isiku esialgset kahekuust kinnipidamist ei saa pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks meetmeks. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku õigusi (nt liikumisvabadust), ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks. Kohtu hinnangul esineb oht, et kui isik on vabaduses, lahkub ta enne menetluse lõppemist Eestist. Selliseid asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole praegusel juhul ilmnenud. Isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses edastatud infoga tutvumine ning liikmesriikide vaheline koostöö võtavad paratamatult aega. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei tohiks esitada läbimõtlematult, sest ka isiku rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes lõpliku otsuseni jõudmine seoses taotlusest loobumisega vajab seadusest tulenevalt aega. Kohtule ei nähtu, et isikul oleks Eestis sidemeid määral, mis võimaldaksid tal saada siin rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal iseseisvalt hakkama. Eelduslikult ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ülaltoodud asjaolusid arvestades ka kuigi pikaajaliseks.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, arvestades tähtaja määramisel ka Dublini III määruse lg-s 3 sätestatuga. Kui kinnipidamise alus ära langeb, sh kui pole enam alust lugeda kaebajat rahvusvahelise kaitse taotlejaks arvestades VRKS § 23 lg-s 3, § 251 lg-s 1 ja § 31 lg 1 p-s 1 sätestatut, vabastatakse isik kinnipidamiskeskusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.