Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari Sepp
Menetlusosalised ja esindajad
Puudutatud isik, kelle suhtes haldustoiminguks loa andmist X Asja läbivaatamine
taotletakse
Lihtmenetluses; kohtuistungil 4. oktoobril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 4. oktoobrist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 4. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 p 4 alusel. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.PPA Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud tuvastasid 2. oktoobril 2023, et Tartu bussijaamas viibival isikul Xil puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Tegemist on Kuuba Vabariigi kodanikuga, kes eelinfo kohaselt ületas 2. oktoobril 2023 koos kahe teise isikuga Võru maakonnas Setomaa vallas Vinski külas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Isikul oli ostetud bussipilet
3-22-2195 liinile Tartu-Riia, väljumisega 2. oktoober 2023 kell 18:20. PPA ametnikud pidasid puudutatud isiku 2. oktoobril 2023 kell 17:40 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Puudutatud isik esitas 3. oktoobril 2023 kell 14:55 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti seejärel kuni 48 tunniks kinni VRKS-i alusel. Isiku sõnul soovis ta minna Itaaliasse, kus plaanis taotleda rahvusvahelist kaitset ja seejärel abielluda Venemaal elava tüdruksõbraga.
1.2.Puudutatud isiku antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks ning kuna esineb isiku põgenemise oht, siis on puudutatud isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik tunnistas menetluses, et ületas piiri ebaseaduslikult teadlikult ja tahtlikult. Isiku sõnul oli tema eesmärk liikuda Itaaliasse, kuid ta ei ole kunagi midagi teinud selleks, et suunduda Itaaliasse (Schengeni alale) seaduslikult. Tal oli kaasas hispaaniakeelne nimekiri, mis puudutas reisiteekonda ning isik tunnistas, et teekond oli planeeritud ebaseaduslike piiriületustega. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas. Isikul on nimeline bussipilet Riiga ning ta ootas Tartu bussijaamas bussi, kui Lõuna prefektuuri ametnikud ta tuvastasid ja kinni pidasid. Seega ei plaaninud puudutatud isik Eestisse jääda, vaid soovis koheselt edasi liikuda. Isik tõi välja, et soovis Itaaliasse jõudes taotleda rahvusvahelist kaitset ning abielluda oma Venemaal elava tüdruksõbraga. Kuna puudutatud isik selgitas menetlustoimingutel, et tal on plaanis minna edasi Itaaliasse, siis puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. PPA hinnangul kinnitab eelnev seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht.
1.3.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes põgenemisohu esinemise tõttu tõhusalt kohaldada. PPA hinnangul ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub usaldus puudutatud isiku vastu. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi enda väljasaatmist Kuuba Vabariiki ning soovib Venemaa Föderatsiooni tagasi minna. Isik kordas reisimise asjaolusid, millele tugines ka PPA menetluses. Ühtlasi teatas puudutatud isik kohtuistungil, et soovib loobuda oma rahvusvahelise kaitse taotlusest.
3.PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde ja leidis, et kuigi isik soovib loobuda rahvusvahelise kaitse taotlemisest, siis on isiku kinnipidamine VRKS alusel jätkuvalt võimalik, sest rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole veel tehtud lõplikku otsust.
4.Kohus koostas esmalt 4. oktoobril 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas PPA taotluse rahuldada ja asendada avaldatavas kohtulahendis isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nime tähemärgiga. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti suuliselt puudutatud isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
3-22-2195
5.Kohus märgib esmalt, et kuigi puudutatud isik loobus kohtuistungil oma rahvusvahelise kaitse taotlusest, siis tuleb teda jätkuvalt käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana, sest rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole tehtud lõplikku otsust VRKS tähenduses (vt VRKS § 3 lg 1 ja § 31 lg 1 p 1, § 23 lg 3. Vt ka Tallinna Halduskohtu 4. novembri 2022. a määrus asjas nr 3-22-2350 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2022. a määrus asjas nr 3-221036 (p 36), Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-22-111 (p 14)). Seega on tema kinnipidamine VRKS alusel jätkuvalt võimalik.
6.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 näeb ette, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
7.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Isiku kinnipidamise alused on sätestatud VRKS § 361 lg 2 p-des 1-7. Kõik selles sättes nimetatud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe sättes nimetatud aluse ilmnemisest. Kinnipidamiseks peab esinema vältimatu vajadus.
8.PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA tugineb VSS § 68 p-le 8, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine eeldab esmalt, et esineb vajadus rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et rahvusvahelise kaitse taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Samuti on eesmärgiks takistada puudutatud isiku liikumist enne haldusmenetluse lõppemist teise riiki. Puudutatud isiku PPA-le esitatud põhjendused rahvusvahelise kaitse saamise asjaolude kohta olid äärmiselt üldsõnalised ning nendest ei selgunud tagakiusamiskartuse sisu ega muud asjaolud, mis rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavad. Kuigi puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et soovib loobuda oma rahvusvahelise kaitse taotlusest, siis ei ole rahvusvahelise kaitse menetlus tema suhtes sellega lõppenud ning isik peab olema PPA-le kättesaadav asjaolude täpsustamiseks ning menetluse lõpetamise toimingute tegemiseks. Asja materjalide pinnalt puudub kohtul veendumus, et puudutatud isik oleks ametivõimudele vabaduses viibides kättesaadav. Isik saabus Eesti Vabariiki teadlikult ebaseaduslikult ning tema eesmärgiks oli jõuda Itaaliasse. Puudutatud isik on seda kinnitanud PPA-le ja ka kohtule. Eestisse jõudes ei võtnud isik ühendust ametivõimudega, et esitada rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid püüdis end varjates
3-22-2195 Eestit kiiresti transiidi korras läbida. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eesti Vabariigiga ning on suur tõenäosus, et vabadusse jäädes lahkub ta Eesti Vabariigist. Sellele viitab puudutatud isiku senine käitumine ja tahe jõuda lõpuks Itaaliasse. Puudutatud isiku teadlik tegevus riigipiiri ebaseaduslikul ületamisel ja seejärel ettevalmistuste tegemine (bussipileti soetamine liinile Tartu-Riia) kiiremas korras teise Euroopa Liidu liikmesriiki suundumiseks kinnitab, et ta ei pea kinni õigusaktidega kehtestatud korrast ning on aldis neid oma soovidest ja eesmärkidest lähtuvalt rikkuma. Isik tunnistas ka ise, et planeeris oma reisteekonna nii, et tal tuleb teha ebaseaduslikke piiriületusi. Asjaolu, et puudutud isik on väljendanud ka nõustumust naasta Venemaa Föderatsiooni ei vähenda põgenemisohtu märkimisväärselt. Venemaa Föderatsiooni naasmiseks on vajalik nimetatud riigi nõusolek, samuti eeldab lahkumine sellesse riiki erinevate toimingute tegemist, mis peab olema PPA kontrolli all. Puudutatud isiku senist käitumist aluseks võttes ei ole kohus veendunud, et isik naaseks vabatahtlikult ka Venemaa Föderatsiooni. Seega nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb reaalne põgenemisoht.
10.Kohus on seisukohal, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel on puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatav. Praegusel juhul ei ole VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ning kuna PPA taotluses välja toodud asjaolud kinnitavad isikust lähtuvat põgenemisohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kuigi isikul on olemas kehtiv reisidokument (Kuuba Vabariigi pass), siis ei takista selle hoiule võtmine (VRKS § 29 lg 1 p 4) isiku riigist lahkumist, sest Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll. Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks oma eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses. Ka ei ole isiku puhul ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks.
11.Kohtule praeguseks teadaolevaid asjaolusid arvestades on Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse vajalik. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 4. oktoobrist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
12.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.