X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2021 otsuse nr ERESID-84641, 24.05.2021 otsuse nr ERESID-89708, samuti vastavasisulise 05.07.2021 vaideotsuse tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, esindaja Oleg Nišajev; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.10.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X omas Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi – ka PPA) 24.08.2017 otsusega nr 1038935739/EDID välja antud e-residendi digitaalset isikutunnistust kehtivusega 24.08.2017–24.08.2022. X esitas PPA-le 22.01.2021 taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse uuendamiseks. PPA keeldus 24.05.2021 otsusega nr ERESID- 84641 Xile eresidendi digitaalse isikutunnistuse välja andmisest ja peatas 24.05.2021 otsusega nr ERESID89708 Xi e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaadid ning tunnistas tema e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks. PPA jättis 05.07.2021 vaideotsusega nr 15.3-24/11-2 rahuldamata Xi vaide 24.05.2021 otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
X esitas Tallinna Halduskohtule 05.08.2021 kaebuse PPA 24.05.2021 otsuste nr ERESID-84641 ja nr ERESID-89708 ning 05.07.2021 vaideotsuse nr 15.3-24/11-2 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta. Eelkõige oli vaja esitada allkirjastatud kaebus ja vaidlustatud haldusaktid või põhjendada miks seda teha ei saa ning tasuda vastav riigilõiv.
4.Kaebaja volitatud esindaja Oleg Nišajev vastas kohtumäärusele 11.10.2021 ja esitas ka maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.
5.Tallinna Halduskohtu 05.11.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet esitas oma seisukoha kaebusele 13.12.2021. PPA esitas 14.12.2021 taotluse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks ning palunus HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel kaebaja toimikuga tutvumise õiguse osalist piiramist avaliku korra tagamiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.
6.Tallinna Halduskohus kuulutas 26.04.2022 määrusega haldusasja menetluse PPA 14.12.2021 taotluse ja selle lisade 1–7 osas kinniseks ning piiras kaebaja ja tema esindaja õigust nende dokumentidega tutvuda. Vastustaja taotlus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe osas menetluse HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks kuulutamine ning selles osas HKMS § 88 lg 2 alusel toimikule juurdepääsu piiramine ja nende dokumentide uurimiselt HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel eemaldamine on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 51 ning isikut tõendavate dokumentide seaduse § 207 lg 3 p 4 kohaselt põhjendatud. Kohus nõustus PPA taotluses toodud põhjendustega.
7.X esitas ringkonnakohtule 18.05.2022 määruskaebuse, milles märkis, et ta ei ole saanud halduskohtu 26.04.2022 määrust, kuid soovib seda vaidlustada ja taotleb määruse tühistamist. Kaebaja selgitas ühtlasi, et kuna tal puuduvad õigusteadmised, siis taotleb ta riigi õigusabi, et advokaadi abil koostada nõuetekohane kaebus.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.08.2022 määrusega Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata ja tagastas Tallinna Halduskohtu 26.04.2022 määruse peale esitatud määruskaebuse selle esitajale läbivaatamatult.
9.Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja leiab, et 24.05.2021 otsused olid põhjendamata ja kaebajal puudus võimalus sisuliste vastuväidete esitamiseks. Vaideotsus ei sisalda samuti ühtki põhjendust. Kaebaja selgitab, et on tegutseva BDV TRADE OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ning vajab digitaalset isikutunnistust nii äriühingu tegevuse kui ka enda kohustuste täitmise korraldamiseks Eesti Vabariigi õigusruumis.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, sest PPA 24.05.2021 otsused nr ERESID-89708 ja ERESID-84641 ning 05.07.2021 vaideotsus on põhjendatud ja õiguspärased.
11.1.Kaebajale vastavate kaalutluste esitamata jätmine 24.05.2021 teates nr ERESID-89708-1 eresidendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks
tunnistamise otsuse kohta, 24.05.2021 teates nr ERESID-84641-1 e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsuse kohta ning 05.07.2021 vaideotsuses nr 15.3.24/11-2, on õiguspärane. HMS § 56 lõige 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastavalt ITDS § 1 lõikele 2 kohaldatakse ITDS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. ITDS § 207 lõike 4 kui erinormi kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lõikest 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Vaidlusaluses küsimuses on PPA sisemiste dokumentidena olemas 24.05.2021 e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsus nr ERESID-89708 ja 24.05.2021 e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus nr ERESID-84641 koos põhjendustega.
11.2.E-residentsus antakse usaldusväärsele välismaalasele heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks selleks, et lihtsustada eemal olles asjaajamist Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ning eraõiguslike isikutega. E-residentsus ei tohi olla isiku õigusvastase tegevuse soodustamise vahend. PPA-le on teatavaks saanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla kaebaja ja tema ettevõtte usaldusväärsuse. Vastavalt ITDS § 205 lõikele 2 on e-residentsuse üheks peamiseks eesmärgiks Eesti majanduse arengu soodustamine. Kuna PPA on seisukohal, et kaebaja ei pruugi seniste kahtluste pinnalt soodustada Eesti majanduse arengut ega suurendada Eesti majandusruumi, siis ei oleks kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXXX kehtima jätmine ja kaebajale uue e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas ITDS § 205 lõikes 2 toodud eesmärkidega. On ülimalt oluline, et e-residendi digitaalset isikutunnistust omavad isikud, kes on oma tegevusega üles näidanud usaldusväärsust ja kelle digitaalse isikutunnistuse kasutamise kavatsus on olnud eesmärgipärane. PPA-l on õigus vähimagi kahtluse korral isiku usaldusväärsuses e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtivus lõpetada ning keelduda e-residentsuse andmisest. Eresidendi digitaalne isikutunnistus on hüve, mitte õigus. Isikul puudub õigus nõuda digitaalse isikutunnistuse väljaandmist või selle kehtima jätmist. Õigust e-residentsusele ei saa käsitleda subjektiivse õigusena. E-residentsuse väljaandmisel ja kehtetuks tunnistamisel lähtub PPA riigi huvidest. PPA leiab, et kuna X ei ole oma äritegevusega näidanud üles usaldusväärsust, ei ole temale antud e- residendi digitaalse isikutunnistuse kehtima jätmine ja temale uue e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine kooskõlas e-residentsuse eesmärgiga soodustada Eesti majanduse arengut.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2021 otsust nr ERESID-84641, samal kuupäeval koostatud otsust ERESID-89708 ja ka vastavasisulist 05.07.2021 vaideotsust nr 15.3-24/11-2 ning taotletud nende tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2021 määrusega menetlusse võetud. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr ERESID-84641 keelduti kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest ning otsusega ERESID-89708 peatati talle välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXX sertifikaatide kehtivus alates 24.05.2021 isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lg 5 alusel, kusjuures e-residendi digitaalne isikutunnistus tunnistati alates 24.06.2021 lähtuvalt ITDS § 206 lg 4 ka kehtetuks. 05.07.2021 vaideotsusega nr 15.3-24/11-2 jäeti aga rahuldamata eelnimetatud otsuste peale esitatud vaie.
13.Vaidlustatud haldusaktide andmisel on vastustaja lähtunud isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 206 lõikest 5, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse digitaalset
tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse peatada kui on põhjendatud kahtlus, et esineb mõni sama seaduse sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. Vastustaja tugines ka ITDS § 206 lõikele 4, mis võimaldab e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistada kui ilmneb mõni sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. ITDS § 206 lõike 3 punkti 2 kohaselt, millele on vastustaja samuti tuginenud, keeldutakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas sama seaduse § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga. ITDS § 205 lõikes 2 sätestatakse, et e-residendile välja antava digitaalse isikutunnistuse eesmärgiks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada eteenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Politsei- ja Piirivalveamet asus seisukohale, et antud juhul ei oleks (ei olnud) dokumendi väljaandmine ITDS § 205 lõikes 2 nimetatud arengueesmärkidega kooskõlas. Vaidlustatud haldusaktis ERESID-84641 on osundatud veel ka ITDS § 207 lõikele 3, mille kohaselt võib menetlusosalise õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga piirata, sealhulgas juhul kui see võib ohustada avaliku korra kaitset (ITDS § 207 lg 3 p 4). Mis puutub vaide esitamisse ja vaideotsusesse, siis vastavalt ITDS § 207 lg 5 ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb.
14.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes vaidlustatud haldusaktide ERESID-89708 ja 84641 põhjendustega versioonides esitatud seisukohtadega ning arvestades seejuures ka asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 26.04.2021 määrusega on PPA 14.12.2021 taotluse ja selle juurde esitatud lisade-, sealhulgas 24.05.2021 otsuste nr ERESID-89708 ja nr 84641 põhjendustega versioone puudutavas osas menetlus kinniseks kuulutatud, kusjuures kaebaja ja tema esindaja on juurdepääsust eelnimetatud lisas kajastatule eemaldatud, ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 siinkohal üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.
15.Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on haldusaktid õiguspärased kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusaktide ja vaideotsuse osas nende õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud, arvestades seejuures ka isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud erisusi. Taoliste vaidluste puhul on Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslik kaalutlusruum ning ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktidest ei nähtu. Vastavate kaalutluste teatavaks tegemata jätmine oli sellekohase regulatsiooni eripärast tulenevalt õiguspärane, kusjuures e-residendi isikutunnistuse väljastamist ei saa vaadelda isiku õigusena vaid talle võimaldatud hüvena. Toimikuga tutvumise õiguse piiramine on samuti valdkonda reguleerivate õigusaktidega kooskõlas. Mis puutub vaideotsusesse, siis vaideotsuse puhul ei märgitagi e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (ITDS § 207 lg 5).
16.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramise ja vastavate taotluste esitamiseks jäetava tähtaja raames ei
ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
jäävad
protsessiosaliste
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.