P.K.i kaebus Võru Linnavalitsuse 3. juuni 2020. a korralduse nr 277 ja 17. märtsi 2022. a ehitamise alustamise teatise nr 2211581/02197 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
P.K.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. juuni 2022. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja P.K. Vastustaja Võru linn
RESOLUTSIOON
Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 30. juuni 2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võru Linnavalitsus otsustas 3. juuni 2020. a korraldusega nr 277 anda ehitusloa Võru linnas Jüri tn 45 asuva tankla-teenindusjaama hoone ümberehitamiseks. Ehitusloas on tegevuse liigina välja toodud fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega, katuse rekonstrueerimine ja välimiste avatäidete asendamine. Ehitamise aluseks on 15. mai 2020. a ehitusprojekt.
Circle K Eesti Aktsiaselts esitas 17. märtsil 2022 ehitisregistrile ehitamise alustamise teatise nr 2211581/02197.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles tühistada Võru Linnavalitsuse 3. juuni 2020. a korraldus ja Circle K Eesti Aktsiaseltsi 17. märtsi 2022. a ehitamise alustamise teatis. Kaebaja on Võru linnas xxx asuva kinnisasja omanik. Kaebuse kohaselt tühistas Tartu Halduskohus haldusasjas 3-20-1096 kaebaja kaebuse rahuldamise tulemusena Võru linnas Jüri tn 45 asuva tankla-teenindusjaama kasutusloa. Kaebaja ootas, et vastustaja asub ebaseaduslikku olukorda likvideerima ning kaasab sellesse kaebaja. Seda
tehtud ei ole. 3. juunil 2020 andis vastustaja kaebaja teadmata hoopis uue ehitusloa. Ehitusprojekti ei ole kaebajaga kooskõlastatud ja selle sisu ei ole talle teada.
4.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse ja jättis kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et vaidlustatud ehitusloa sisu on väga kitsas. Ehitusprojekti seletuskirja (tl 27-29) kohaselt on rekonstrueerimistööde peaeesmärgiks teenindusjaama fassaadikatte uuendamine, läbi mille saavutatakse jaama üldilme vastavusse viimine Circle K juba rekonstrueeritud teenindusjaamade väljanägemisega. Hoone ehituslikku mahtu, jäigastavaid ja kandekonstruktsioone, hoonesiseseid ja -väliseid tehnovõrke ning asendiplaanilist lahendust ei muudeta. Ei ole äratuntav, kuidas saab kaebaja õigusi riivata see, missugusest materjalist või mis värvi on tankla fassaad või katus ning missugused on välimised avatäited. Need asjaolud ei riku kaebaja kui naaberkinnisasja omaniku valdust ja ei põhjusta kaebajale või tema kinnisasjale kaebuses kirjeldatud mõjusid (s.t tankla olemasolust, paiknemisest või kasutamisest tingitud mõjusid). See tähendab, et kaebajal puudub kaebeõigus. Esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud kaebuse tagastamise alus. Teiseks on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused ehk kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja väideteks on, et tankla rajamise aluseks olev 1996. aasta projekt ei vasta üldplaneeringule, 1996. aasta ehitusloa andmiseks tuli koostada detailplaneering, ehitis ei vasta 1996. aasta projektile (vale asukoht, tõstetud on krundi pinnast, tehnorajatised ulatuvad kaebaja kinnisasjale, rajamata on kuusehekk ja sadeveekanalisatsioon), tankla võimalikku ohtlikkust ei ole nõuetekohaselt hinnatud, tanklat kasutatakse ilma kasutusloata, tankla põhjustab kaebaja kinnisasjale soovimatuid mõjusid. Ühelgi neist väidetest ei ole puutumust vaidlustatud ehitusloa alusel tehtavate töödega. Kokkuvõttes peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks tankla rajamist ja kasutamist. Kaebaja on oma eesmärgina määratlenud tankla likvideerimise (lammutamise). Vaidlustatud ehitusloa tühistamisega ei saavuta kaebaja seda eesmärki ega aita selle saavutamisele ka kaasa. Kohus selgitas kaebajale, et kohane nõue tema õiguste kaitseks on ehitusjärelevalve teostamiseks kohustamise nõue. Kohus märkis, et kui kaebaja on juba esitanud vastustajale taotluse järelevalve tegemiseks, siis on tal võimalus kaebuse nõuet ja põhjendusi vastavalt muuta. Kaebaja ei taotlenud kaebuse nõude muutmist. Kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jäi läbi vaatamata, sest kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puudusi. Täpsemalt ei seostu kaebaja viidatud tagajärjed, mida ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära hoida, vaidlustatud ehitusloaga.
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja selgitab määruskaebuses, et tema hinnangul on ehitusluba ebaseaduslik ning vastustaja oli sellest teadlik. Vastustaja pidanuks juba tankla kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks 16. aprillil 2020 esitatud nõude tõttu alustama ehitusjärelevalve menetlust pärast kasutusloa tühistamist. Kui ehitusluba ei tühistata, tekib pretsedent, kus kasutusloata hoonet saab korduvalt ümber ehitada ja kasutada igavesti hoolimata ebaseaduslikust püstitamisest. Kaebaja ei nõustu halduskohtu tõlgendusega, nagu oleks kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti vaidleb kaebaja vastu halduskohtu määruse avaldamisele Riigi Teatajas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Kaebeõiguse puudumisel kaebuse tagastamine on kohtu kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus. Riigikohus on selles osas korduvalt selgitanud1, et HKMS § 121 lg 2 p 1 võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.
8.Kahtluse korral tuleb seega eelistada kaebuse menetlusse võtmist kaebuse tagastamisele ning kontrollida kaebeõigust asja läbivaatamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei luba kaebuse asjaolud ning vastuseks kohtu selgitustele ja küsimustele antud kaebaja täiendavad seisukohad järeldada, et vaidlustatud ehitusluba kaebaja õigusi ühelgi juhul ei riiva. Seetõttu ei ole kaebeõiguse puudumine ilmselge ning vajab täpsustamist asjas sisulisel läbivaatamisel.
9.Halduskohus leidis, et kaebaja eesmärgiks on tankla kasutamise lõpetamine ja selle lammutamine. Kaebaja väitel rikub tankla ja selle kasutamine kaebaja õigusi, kuna tankla ehitati projektis ettenähtust ca 2 meetrit kaebaja kinnistu piirile lähemale, maapinda tõsteti 1,2 meetri võrra, kinnistute tasapinna erinevusest tingitud järsk nõlv ja osa kommunikatsioone rajati kaebaja kinnistule, nõlvale on rajamata kuusehekk ning tankla ohtlikkust ei ole nõuetekohaselt hinnatud. Kaebaja ei ole nendele järeldustele määruskaebuses vastu vaielnud. Samas ei ole kaebaja vastuseks halduskohtu küsimustele ega nüüd määruskaebuses üritanud selgitada, kuidas ehitusloaga lubatud tankla fassaadi- ja katusetööd ning väliste avatäidete vahetamine seondub kaebaja esile toodud kahjulike mõjutustega. Ringkonnakohus osutab siiski, et ehitusloa alusel tehtavate tööde mõju kaebuse eesmärgile ei saa välistada. Tööde teostamine iseenesest ei takista kaebajal nõudmast vastustajalt viia läbi riiklik järelevalve tankla ehitusprojektile ja/või planeeringule vastavuse ning tankla hoone ja rajatiste kasutamise õiguspärasuse selgitamiseks. Samas võib tankla fassaadi uuendamine olla suunatud tankla säilitamisele ja selle ekspluatatsiooni jätkumisele ja seeläbi omada mõju ka kaebaja õigustele. Ei saa välistada, et olukorras, kus kaebaja edukalt vaidlustas tanklale antud kasutusloa, tulnuks vastustajal enne kolmandale isikule ehitusloa andmist otsustada, kas tankla rajamine oli materiaalselt õigusvastane ja ka seetõttu tuleks tankla lammutada või on võimalusi tankla seadustamiseks.
10.Sarnaselt ei saa kategooriliselt väita, et kaebuse rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja eesmärgile saavutada tankla tegevuse lõpetamine või vähemalt tankla hoone ja rajatiste kooskõlla viimine ehitusprojekti ning planeeringuga.
11.Ringkonnakohus selgitab kaebajale siiski, et on tõenäoline, et kaebuse menetlusse võtmise korral kasutab kolmas isik kaebuse sisulisel läbivaatamisel advokaadi õigusabi ning kannab seega kulutusi. Kui kaebus jääb rahuldamata (näiteks kaebeõiguse puudumise tõttu), siis on tõenäoline, et vähemalt osa kolmanda isiku õigusabikuludest jäävad kaebaja kanda, sest HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu tasub kaebajal suhtuda tõsiselt halduskohtu soovitusse küsida nõu professionaalselt õigusteenuse osutajalt, et leida võimalused oma õiguste efektiivseks kaitseks.
12.Kaebaja kinnitusel on halduskohus ebaõigesti tõlgendanud kaebaja tahet, leides, et kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna kaebaja märgib määruskaebuses, et ta ei nõustu just kaebuse tagastamisega halduskohtu määruse alusel ja kaebaja ei taotle halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamist, siis ringkonnakohus ei analüüsi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisega seonduvat.
13.Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Vt RKHK 4. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-17-505 (p 8).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.