Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 5. detsember 2024, Tartu 3-22-1227
Haldusasi
X.X.-i kaebus Võru Linnavalitsuse 3. juuni 2020. a ehitusloa tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2023. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Võru Linnavalitsus Kolmas isik – Circle K Eesti AS
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2023. a otsuse resolutsiooni p 4 ning vastavas osas otsuse põhjendused. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Circle K Eesti AS menetluskulud halduskohtus tema enda kanda.
2.Jätta Circle K Eesti AS menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
3.Mõista Võru Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes summas 20 eurot.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 6. jaanuar 2025).
Võru Linnavalitsuse 3. juuni 2020. a korraldusega nr 227 väljastati ehitusluba Võru linnas asuva Circle K Eesti AS-i tankla hoone ümberehitamiseks – fassaadi rekonstrueerimiseks koos soojustamisega, katuse rekonstrueerimiseks ja välimiste avatäidete asendamiseks.
2.Naaberkinnistu omanik X.X. esitas kaebuse, milles palus ehitusluba tühistada. Kaebuse kohaselt on tanklale 2020. aastal antud kasutusluba kohtu poolt tühistatud. Tankla ehitamine
1996. aastal oli õigusvastane ning uus ehitamine raskendab ebaseadusliku olukorra likvideerimist.
3.Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning mõisteti kaebajalt kolmanda isiku Circle K Eesti AS-i kasuks välja menetluskulu 1050 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Kaebus on tähtaegne, kuna kaebajat ei kaasatud ehitusloa andmise menetlusse. Kohaldub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 7, st ebamõistliku viivitamise keeld haldusakti olemasolust teadasaamisel. Kaebaja ei ela Võrus ning sai ehitamisest teada oma Võrus elavalt sugulaselt ning esitas kaebuse vähem kui kuu aja jooksul pärast ehitusloa andmisele viitava teabe saamisest.
3.2.Tankla ehitusluba anti 1996. aastal ning samal aastal viidi ehitustööd lõpule. 1999. aastal anti ehitusluba tankla ümberehitamiseks. Kaebaja esitas 2020. aastal päringuid tankla ehitamisega seotud dokumentide kohta ning esitas samal aastal vastustajale vaide, mille eesmärgiks oli tankla lammutamine ja selle ehitamise eelse olukorra taastamine. Kaebaja leidis, et tankla asukoht erineb projektis ettenähtust ca 2 meetri võrra ning maapinda tankla kinnistul on tõstetud, mis mõjutab kaebaja kinnistu niiskusrežiimi. Osaliselt ulatuvad ehitised kaebaja kinnistule ning tankla kinnistule pole rajatud sademeveekanalisatsiooni. Tanklale väljastati kasutusluba 4. novembril 2020 ning halduskohus tühistas selle põhjusel, et kaebajat ei olnud menetlusse kaasatud ega tema väiteid kaalutud.
3.3.Kohus leidis, et käesolevas asjas vaidlustatud ehitusluba kaebaja õigusi ei riiva, kuna selle alusel uuendatakse üksnes hoone fassaadi, vahetatakse katusekate ning avatäited. See, millisest materjalist või millist värvi on tanklahoone fassaad, katus või avatäited, ei põhjusta kaebaja kinnisasjale selliseid mõjusid, mida ta püüab kõrvaldada. Vastustaja jätkab kolmanda isiku esitatud kasutusloa väljastamise taotluse menetlust. Vaidlustatud ehitusloa alusel tehtavad tööd ei saa mõjutada kaebaja vastuväidete kaalumist tankla kasutamise õiguspärasuse üle peetavas vaidluses.
3.4.Kuna kaebajal pole kaebeõigust, ei ole ehitusloa tühistamine võimalik sõltumata selle õiguspärasusest.
3.5.Kolmas isik Circle K Eesti AS osales menetluses vastustaja poolel ning taotles kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3150 eurot. Kohus rahuldas taotluse osaliselt ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1050 eurot. Kohus viitas sellele, et oli kaebajale korduvalt selgitanud, et peab kaebust perspektiivituks, samuti selgitati talle võimalust professionaalse õigusabi kasutamiseks, et leida võimalusi oma õiguste efektiivseks kaitsmiseks, viidates ühtlasi võimalusele taotleda riigi õigusabi. Kui kaebaja sellele vaatamata otsustas vaidlusega jätkata, tuli tal arvestada ka võimalusega, et ta peab hüvitama menetluskulusid.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, milles mõisteti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Menetluskulude väljamõistmise taotlus ei ole esitatud nende kandmise ajal 30. detsembril 2022, vaid hiljem. Menetluskulusid on kantud ka menetluskulude nimekirja koostamiseks, see ei ole põhjendatud.
4.2.Kolmas isik taotles oma seisukohtades peamiselt menetluse lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu. Kohus sellega ei nõustunud. Kolmas isik on esitanud ka seisukoha, mida kohus ei pidanud asjakohaseks. Seega ei saa neid kulusid jätta kaebaja kanda.
4.3.Kaebaja kolmanda isiku majanduslikku tausta arvestades on 1/3 menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, sest kaebaja on keskmise sissetulekuga eraisik, kuid kolmas isik on rahvusvaheline suurfirma.
5.Circle K Eesti AS-i vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Halduskohtu kaalutlused on õiged.
5.2.Kaebaja enda risk oli, et tema kanda jäävad kolmanda isiku menetluskulud.
5.3.Kolmas isik esitas menetluskuludokumendid õigeaegselt.
5.4.Kolmas isik esitas kaebusele ka sisulisi vastuväiteid.
5.5.Menetlusosalisi ei ole koheldud ebavõrdselt.
6.Võru Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning toetatakse kolmanda isiku vastuses esitatud põhjendusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 8.. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud selgesõnaliselt üksnes kaebajalt kolmanda isiku Circle K Eesti AS-i kasuks menetluskulude väljamõistmise, st resolutsiooni p-i 4. Seetõttu ei saa ringkonnakohus anda hinnangut halduskohtu otsuse ülejäänud põhjendustele, eeskätt halduskohtu hinnangule, et kaebajal puudub kaebeõigus.
9.Kolmanda isiku kasuks kaebajalt menetluskulude väljamõistmise osas nõustub ringkonnakohus kaebajaga. HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on kaebajalt kolmanda isiku Circle K Eesti AS-i kasuks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ning põhjendab seda järgnevalt. 9.1 Kaebaja ei kasutanud kohtumenetluses õigusabi, vaid tegi kõik menetlustoimingud ise ning koostas kõik dokumendid ise. Selline käitumine on halduskohtumenetluses igati lubatav ning isikule ei saa sellist valikut keelata. Vastavalt ei ole füüsilisest isikust kaebajale etteheidetav see, kui ta ei suuda keerulises õiguslikus vaidluses ette näha seda, et vaidlus võib lõppeda tema kahjuks. Seda isegi mitte siis, kui halduskohus on menetluse käigus isikule selgitanud, et halduskohus ei pea kaebust perspektiivikaks. Sisuliselt lahendatakse haldusasi ikkagi otsusega ning isikust ei ole väär eeldada, et asja sisuliselt lahendades ning kaebaja seisukohtadesse süüvides võib kohus oma esialgset seisukohta muuta. 9.2 Käesoleva asja puhul andis kaebajale selliseks lootuseks alust ka asjaolu, et ehkki halduskohus kaebuse alguses kaebeõiguse puudumise tõttu tagastas, siis Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2022. a määrusega halduskohtu määrus tühistati ning saadeti asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muuhulgas märkis ringkonnakohus, et ehitusloa alusel tehtavate tööde mõju kaebaja eesmärgile ei saa välistada, kuivõrd tankla fassaadi uuendamine võib olla suunatud tankla säilitamisele ja selle ekspluatatsiooni jätkumisele ja seeläbi omada mõju kaebaja õigustele. Ei saa välistada, et olukorras, kus kaebaja vaidlustas edukalt tanklale antud kasutusloa, tulnuks vastustajal enne kolmandale isikule ehitusloa andmist otsustada, kas tankla rajamine oli materiaalselt õigusvastane või on võimalusi tankla seadustamiseks. Seetõttu ei saa kategooriliselt väita, et kaebuse rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja eesmärgile saavutada tankla tegevuse lõpetamine või vähemalt tankla hoone ja rajatiste kooskõlla viimine ehitusprojekti ning planeeringuga (määruse p-d 9-10). Ka see selgitus võis kaebajale anda lootust, et vastupidiselt halduskohtu esialgsele hinnangule võib tema kaebus ikkagi edukas olla.
9.3.Seega ei saa kaebajale kui õigusküsimustes kogenematule isikule ette heita seda, et ta ei osanud hinnata piisavalt õigesti oma kaebuse eduväljavaateid halduskohtus ning riskis menetluse jätkamisel sellega, et halduskohus võib mõista talt välja kolmanda isiku menetluskulud.
9.4.Halduskohus on viidanud ka sellele, et ringkonnakohus soovitas samuti kaebajal küsida nõu professionaalselt õigusteenuse osutajalt, et leida võimalusi oma õiguste efektiivseks kaitseks. Professionaalse õigusabi kasutamine tähendab üldteadaolevalt keskmise inimese jaoks kulukat väljaminekut. Isikult ei saa selle tegemist nõuda. Määrav pole halduskohtu põhjendus, et kaebajale selgitati ka riigi õigusabi taotluse esitamise võimalust. Isiku majanduslik olukord võib olla selline, kus ta ei kvalifitseeru riigi õigusabi saajaks, kuid sellegipoolest oleks kulutus õigusabile tema jaoks väga suur ja ta ei saa seda endale lubada. Seetõttu ei saa riigi õigusabi hankimata jätmine tuua kaebajale automaatselt kaasa tagajärge, kus ta peab hüvitama vastaspoolel osalenud kolmanda isiku menetluskulu. Kindlasti ei tohi menetluskulude hüvitamise kohustuse panemine kaebajale muutuda karistuseks kohtusse pöördumise või kohtu seisukohtade järgimata jätmise eest.
9.5.Kui paika peavad kaebaja väited selle kohta, miks ta peab tankla ehitamist ja tegutsemist enda õigusi rikkuvaks (vt ülal p 3.2), siis ei saa tema õiguste riivet eitada. Olukorra ebaõiglust süvendaks kaebaja jaoks veelgi see, kui ta peab enda õigusi kaitsta üritades leppima enda kaebuse rahuldamata jäämisega ning lisaks hüvitama ka majanduslikult väga võimeka äriühingu menetluskulud.
9.6.Asja materjalidest ei saa järeldada menetlusõiguste pahauskset kasutamist kaebaja poolt ning sellele pole viidanud ka halduskohus. On usutav, et kaebaja püüab lihtsalt kaitsta oma õigusi ning tema eesmärgiks pole lihtsalt vastustajale ja kolmandale isikule probleemide tekitamine.
9.7.Eitada ei saa kaebaja kui füüsilise isiku ning kolmanda isiku Circle K Eesti AS-i kui rahvusvahelisse kontserni kuuluva äriühingu äärmist majanduslikku ebavõrdsust. On ilmne, et kaebajalt äriühingu kasuks välja mõistetud 1050 eurol on kaebaja ja Circle K Eesti AS-i jaoks äärmiselt erinev väärtus. Sellest summast ilmajäämine ei ole kaebajale ja Circle K Eesti AS-i jaoks oma varandusliku ja majandusliku mõju mõttes isegi mitte võrreldav.
9.8.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas kohtuasjas on kaebajalt Circle K Eesti AS-i kasuks menetluskulude väljamõistmine kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane HKMS § 108 lg 11 mõttes. Circle K Eesti AS-i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt jääb seetõttu täielikult rahuldamata. Halduskohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada.
10.Apellatsiooniastmes, kus vaidlus käis üksnes 1050 euro suuruse menetluskulu üle, taotles Circle K Eesti AS kaebajalt õigusabikuludena veel 410 euro väljamõistmist. Ülaltoodud põhjendustel oleks ka selle taotluse rahuldamine kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning see taotlus jääb HKMS § 108 lg 11 alusel rahuldamata.
11.Kuna kaebaja apellatsioonkaebus rahuldatakse täielikult, on kaebajal õigus apellatsiooniastmes kantud menetluskulude (riigilõiv 20 eurot) hüvitamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 tuleb see summa välja mõista kaebaja vastaspoolelt, st Võru Linnavalitsuselt.
12.Apellatsioonkaebuses esitatud soovitused Võru Linnavalitsusele vaidlusaluse ehitusloa korrigeerimiseks jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Sellekohased seisukohad tuleb kaebajal esitada haldusorganile, kelle pädevuses on ehitusloa muutmine, st Võru Linnavalitsusele.
13.Apellatsioonkaebuses on esitatud seisukoht, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendustega osas, milles selgitati, et kui kaebaja soovib otsuse osalist avaldamist või avaldamata jätmist, tuleb seda eraldi taotleda. Kaebaja märgib, et ta ei soovi, et tema nimi ja kinnistu aadress oleks Riigi Teatajas avaldatud. Ringkonnakohus selgitab, et sellekohane taotlus tuleb kaebajal esitada HKMS § 175 lg 3-4 alusel otse halduskohtule ning selle peab lahendama halduskohus. Kuna kaebaja soov enda identifitseerimist vältida on eelnevast ilmne, asendab ringkonnakohus enda algatusel kaebaja nime käesoleva lahendi avaldamisel tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.