lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2101/4

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2101/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
786
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 04. oktoober 2022, Tallinn 3-22-2101 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.

Menetlusosalised

Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Katri Bergmann Puudutatud isik: X

RESOLUTSIOON

Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 04. detsembrini 2022. Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1.Puudutatud isik on Usbekistani kodanik, kes saabus Eesti Vabariiki enda väitel 07.08.2022. Sel ajal puudus tal Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus, kuna varasem Läti Vabariigi antud elamisluba oli alates 23.11.2021 kehtetuks tunnistatud. 06.09.2022 esitas puudutatud isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ning Tallinna Halduskohtu 08.09.2022 määrusega (haldusasi 3-22-1891) anti luba puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetati Politsei- ja Piirivalveameti 20.09.2022 otsusega nr 12209060053-1 ning selle vaidlustamise tähtaeg lõppes 04.10.2022. Puudutatud isik otsust ei vaidlustanud.
2.PPA esitas 04.10.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 23 lg 1 alusel, leides, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht, arvestades, et ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, samuti on ta Lätis, aga enda väitel ka oma kodakondsusriigis tagaotsitav. Taotluses tuuakse ka välja, et varasema menetluse käigus väitis isik, et tema pass on võltsitud, mis aga osutus valeväiteks. PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitas puudutatud isik samuti üksnes selleks, et vältida enda väljasaatmist. PPA osutab ka sellele, et kinnipidamiskeskuses viibides on puudutatud isik käitunud agressiivselt. PPA leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks tõhusalt väljasaatmist.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Puudutatud isik vaidles kohtuistungil PPA taotlusele vastu, selgitas, et soovib ise Eestist lahkuda koos autoga, mis on samuti Eestis. Samuti osutas ta sellele, et tal on kokku 8 last, millest tulenevalt on tema kinnipidamine ebaproportsionaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis ega Schengeni alal viibimiseks. Tema kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna tema kodakondsusriigiga puudub maismaapiir. PPA esindaja selgitas kohtuistungil, et võimalik võib olla puudutatud isiku saatmine Venemaa Föderatsiooni, mis eeldab aga viimase nõusolekut, mida praeguseks veel saadud pole.
5.VSS § 23 lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktidest 1 ja 3 tuleneb, et halduskohus võib anda loa väljasaatmist ootava välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Seejuures on kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatav, kui muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning välismaalase kinni pidamine ei ole tema endaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
6.Nõustun, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb isiku puhul põgenemisoht, kui tema käitumisest ja hoiakutest saab teha järelduse, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Sellise järelduse saab teha isiku eelneva käitumise pinnalt. Asjaolu, et puudutatud isik jäi Schengeni alale ja liikus ühest riigist teise pärast seda, kui tema viibimisalus (Läti elamisluba) oli kehtetuks tunnistatud ning asjaolu, et ta esitas Eestis varjupaigataotluse alles pärast seda, kui ta mõistis, et ta saadetakse Eestist välja tema kodakondsusriiki, õigustavad piisavalt kahtlust, et vabaduses viibides võib puudutatud isik hakata enda väljasaatmisest kõrvale hoidma, eelkõige lahkuda Eestist mõnesse teise Schengeni ala riiki. Schengeni ala sisepiiridel piirikontrolli puudumise tõttu oleks see võrdlemisi lihtne, seda eelkõige, kui isikul on isiklik sõiduk. Puudutatud isiku usaldusväärsuses kahtlemist õigustab ka see, et ta püüdis varasemas menetluses väita, et temaga kaasas olnud passis olevad isikuandmed ei ole tema omad. Selline tegevus viitab üheselt isiku soovile varjata oma identiteeti või vähemalt viivitada väljasaatmisega. Tegemist on käitumisega, mis annab alust järelduseks, et võimaluse tekkides ei jää isik enda väljasaatmist ootama, vaid põgeneb. Põgenemiseks täiendava motiivi võib anda ka see, et isik on (enda väitel) oma kodakondsusriigis tagaotsitav. Nõustun PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole puudutatud isiku puhul võimalik. Sellised leebemad meetmed eeldavad isiku vastu usaldust. Puudutatud isiku käitumine – eeskätt vastuoluliste ja valeväiteid sisaldavate ütluste andmine oma identiteedi kohta, samuti ilmselgelt põhjendamatu varjupaigataotluse esitamine selleks, et väljasaatmist takistada – ei anna alust selliseks usalduseks. Isiku usaldusväärsuses annab alust täiendavalt kahelda ka asjaolu, et kinnipidamiskeskuse töötajate väitel on puudutatud isik käitunud provotseerivalt ja agressiivselt.
7.VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja