Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2181
Haldusasi
Vana Projekt OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.08.2021 otsuse nr 13-1.1/11547 ja 17.09.2021 vaideotsuse nr 6-1/5000-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata Vana Projekt OÜ 06.08.2021 maksuvõla ajatamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja Vana Projekt OÜ, seaduslik esindaja AA ja volitatud esindaja AH Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja KK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.12.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vana Projekt OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vana Projekt OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.12.2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
31.10.2022
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-21-2181 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vana Projekt OÜ-l (kaebaja) on maksuvõlg 33 439,72 eurot (sh arvestuslik intress 7752,69 eurot). Maksuvõlg tekkis 04.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053000-4 tuvastatud, 2020. a novembri- ja detsembri maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksukohustustest ning nendelt arvestatud intressidest.
2.Kaebaja esitas 06.08.2021 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse maksuvõla 33 554,58 euro tasumise ajatamiseks igakuise tasumisega 1398,11 eurot.
3.MTA jättis 24.08.2021 otsusega nr 13-1.1/11547 kaebaja taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks rahuldamata kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) kontrollides kaebaja senist maksukohustuste täitmist, selgus, et perioodil 01.02.2021 kuni 24.08.2021 on maksuvõla katteks laekunud 1298,89 eurot tagastusnõude kandmisest ettemaksukontole. Arvestades vabatahtlike laekumiste puudumist, tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus kaebaja edaspidiste maksukohustuste täitmise suutlikkuses; 2) esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt oli 2021. a 7 kuu käive 0 eurot. 2020. a 12 kuu käive oli kokku 106 644,15 eurot ja keskmiseks kujunes seega umbes 8887 eurot kuus. Kaebaja prognoosis oma taotluses keskmiselt tulusid 3500 eurot, kulusid 1500 eurot ja raha jääki 2000 eurot. Kaebaja senine maksedistsipliin on halb ning tulude prognoos ebaselge. Selgusetu on, miks äriühing pole asunud maksuvõlga vähendama varem, sest seda on võimalik teha ka ilma maksegraafikuta. Bilansi (seis 31.07.2021) kohaselt ületasid lühiajalised kohustused (2454,49 eurot) käibevara (-25687,03 eurot). Seega on äriühingu üldine maksevõime eriti nõrk. Aruandeaasta tulemiks oli kahjum 4905,64 eurot ja omakapital 22 161,93 eurot, mis vastab seadusele; 3) tõendamaks edaspidist maksevõimet palus MTA kaebajal 16.08.2021 kirjas vähendada maksuvõlga 5000 eurot. Kaebaja seda ei teinud ning selgitas 19.08.2021 kirjas, et maksuvõlga vähendada ei ole võimalik; 4) kuivõrd kaebajal puudub käive ja raha ning tööleping ainsa töötajaga on alates 01.02.2021 peatatud, ei ole kaebaja maksevõime tasuda graafikujärgseid ja jooksvaid maksukohustusi piisavalt tõendatud; 5) MTA tugines taotluse rahuldamata jätmisel maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg 4 p-dele 4 ja 6.
4.Kaebaja esitas otsuse peale 31.08.2021 vaide, mille MTA jättis 17.09.2021 vaideotsusega nr 6-1/5000-2 rahuldamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel: 1) üksnes asjaolu, et vaide esitaja on perioodil 21.11.2020 kuni 24.08.2021 vähendanud oma maksuvõlga 10 341,44 euro võrra, ei anna piisavat põhjust järelduseks, et vaide esitaja on ka edaspidi suuteline tasuma graafikujärgseid ja jooksvaid maksukohustusi; 2) asja materjalidest nähtub, et perioodil 01.02.2021 kuni 24.08.2021 on maksuvõla katteks laekunud vaid 1298,89 eurot tagastusnõuete kandmisest ettemaksukontole. Arvestades sellega, et üle poole aasta puuduvad vabatahtlikud laekumised, on igati põhjendatud kahtlus, et vaide esitaja ei suuda ka edaspidi oma maksukohustusi täita.
5.Kaebaja esitas 24.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 17.09.2021 vaideotsuse nr 6-1/5000-2 ja 24.08.2021 otsuse nr 13-1.1/11547 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks
2(8)
3-21-2181 vaadata kaebaja 06.08.2021 maksuvõla ajatamise taotlus uuesti läbi. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) kaebaja ei ole pannud toime maksukuritegusid; 2) makseid on tehtud juba alates 21.11.2020; 3) maksuotsuse üle on kohtus pooleli vaidlus haldusasjas nr 3-20-2438, kuid kaebaja maksab sellegipoolest jätkuvalt ja on juba tasunud 10 341,44 eurot. Korralduses sellele üldse ei viidata; 4) 06.01.2021 tasus kaebaja vastavalt maksuotsusele 5815,75 eurot, mida samuti ei mainita. Seega ei saa väita, et kaebaja ei täida oma maksukohustusi. Kaebaja ei nõustu, et 5815,75 euro puhul ei ole tegemist vabatahtliku tasumisega, vaid see on maksuhaldurile laekunud pangakonto arestimise tulemusel. Kaebajal oli tegelikult õigus taotleda esialgset õiguskaitset, kuid seda ta ei teinud. Seega arestis vastustaja vabatahtlikult ettemaksukontole kantud raha omavoliliselt, mitte kaebaja nõusolekul, mis tähendab, et tegemist on vabatahtliku tasumisega; 5) äriühingul ei olnud võimalik maksuvõlga 5000 eurot vähendada, kuna apellatsioonkaebus on veel menetluses ning kontod on MTA poolt arestitud. Ebainimlik on nõuda sellise summa tasumist; 6) kaebaja peab lubamatuks mitte võimaldada tal tasuda võlga vastavalt oma võimalustele. Kaebaja on nõus makseid tegema vastavalt oma võimalustele. Kaebaja ei saa majandustegevusega tegeleda, sest tema kontod on arestitud; 7) kuna MTA jättis ajatamistaotluse rahuldamata, siis ei saa ta menetluses väita, et kaebaja on jätnud kaks esimest graafikujärgset makset tasumata; 8) kaebaja esitatud kompromissi taotlusele vastas MTA keelduvalt. MTA tegevus toob kaasa kaebaja pankroti; 9) vastustaja maksuotsus tõi kaasa kaebaja ja tema põhilise koostööpartneri Vasalemma tehase vahelise suhte lõppemise. Kaebaja leidis uue tellija ja koostööpartneri ning saab oma töötajatele pakkuda töökohti. Kaebaja omakapital 22 161,93 välistab kaebaja pankroti. Tegelikult on kaebaja kahjum 4904,64 eurot (amortisatsiooni kululiik), ülejäänud kulud ei saa oluliselt mõjutada ettevõtte kasumit. Kaebaja kuluks on liising 4 kuu eest 2114,54 eurot, mida kaebaja juhatuse liige on ise tasunud. Ettevõtte tegevuse taastamiseks on vajalik koostada ajatamisgraafik.
6.MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ajatamisotsus on maksuhalduri kaalutlusotsus. Otsusest nähtub, et MTA on kaebaja maksuvõla ajatamise taotluse hindamisel arvestanud maksukohustuslase varalist seisu, maksuvõla suurust, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist ning maksuvõla ajatamise otstarbekust. Otsuse tegemise ajal oli kaebajal maksuvõlg 33 439,72 eurot (sh arvestuslik intress 7752,69 eurot). Maksuvõlg tekkis 04.11.2020 maksuotsusest. 2021. a seitsme kuu käibedeklaratsioonide kohaselt oli kaebaja käive 0 eurot. Bilansis ületasid lühiajalised kohustused käibevarasid ja äriühingu maksevõime oli nõrk; 2) ajatamisotsuse tegemisel hinnatakse sellele eelnevate perioodide maksekäitumist. Tavapäraselt annab maksuhaldur hinnangu 2-kuulise perioodi põhjal, kuid arvestades maksulaekumiste vähesust konkreetsel perioodil anti hinnang 6 kuu maksulaekumiste põhjal. Maksuhalduril polnud põhjust vaadelda pikemat perioodi. Kaebaja etteheide, et vaadelda oleks tulnud perioodi 01.02.2021–24.08.2021, ei ole asjakohane; 3) kaebaja väidab eksitavalt, et ta on perioodil 21.11.2020 kuni 24.08.2021 vabatahtlikult vähendanud oma maksuvõlga 10 341,44 euro võrra. Kuigi maksuotsusest tulenev maksuvõlg on nimetatud summas tõesti vähenenud, ei ole kaebaja teinud vabatahtlikke makseid maksuvõla vähendamiseks. Peamiselt on laekumised toimunud seoses käibemaksu tagastusnõuete kandmisega ettemaksukontole. Ka kaebaja viidatud 5815,75 euro puhul et ole tegemist vabatahtliku tasumisega, vaid see on maksuhaldurile laekunud kaebaja pangakonto arestimise tulemusel;
3(8)
3-21-2181 4) ajatamisgraafiku rahuldamata jätmine ei ole kaebajal kuidagi takistanud taotletud graafiku järgsete summade vabatahtlikku tasumist maksuvõla katteks. Möödunud on kaks graafikus näidatud tähtpäeva, kuid laekumisi kaebajalt ei ole toimunud. See muudab kaebaja väite, et ta on võimeline taotletavat ajakava täitma, ebaveenvaks. Taotluse lahendamisel ei ole maksuhalduril põhjust jätta tähelepanuta maksukohustuslase käitumist pärast maksuvõla tekkimist. Kuna pool aastat polnud vabatahtlikke tasumisi toimunud, on maksuhaldur vaidlustatud otsuses igati põhjendatult väljendanud kahtlust, et kaebaja ei suuda graafikujärgseid ega jooksvaid maksukohustusi täita; 5) MTA tegi ajatamistaotlust läbi vaadates kaebajale ettepaneku vähendada maksuvõlga 5000 euro võrra. Kaebaja ei pidanud seda võimalikuks. Kuigi kaebaja on viidanud maksuotsuse üle peetavale kohtuvaidlusele haldusasjas nr 3-20-2438, ei ole ta taotlenud haldusasjas esialgset õiguskaitset. Maksuvõla ajatamine ei saa kaasa tuua maksuvõla sisse nõudmata jätmist või maksuvõla sundtäitmise aegumist. Kaebaja maksevõimet, kohustusi ja maksekäitumist arvestades on kaebaja ajatamistaotluse rahuldamata jätmine põhjendatud.
7.Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja maksuvõlg seisuga 24.08.2021 on 33 439,72 eurot, sh arvestuslik intress 7752,69 eurot. Võlg tekkis MTA 04.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/05300-4 alusel. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse tööjõumakse puudutavas osas, s.o 32 202,20 euro ulatuses. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-2438 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus ei ole asjas lahendit veel teinud; 2) maksuvõla ajatamine annab makseraskustesse sattunud maksukohustuslasele võimaluse jätkata oma igapäevast tegevust ning tasuda tekkinud maksuvõlg osamaksetena graafiku alusel, ilma et maksuhaldur asuks maksuvõlga sundtäitmisele pöörama. Sellest eesmärgist tulenevalt on ajatamine põhjendatud juhul, kui kogutud andmete põhjal on piisavalt alust väita, et maksuvõla tasumise ajatamise tulemusena saab maksuvõlg likvideeritud. Maksuvõla ajatamiseks ei ole põhjust, kui näib, et taotleja ei suudaks maksuvõla tasumise ajatamise korral siiski ajatatud maksuvõlga või jooksvaid maksukohustusi täita. Maksuvõla ajatamine on MTA kaalutlusotsus; 3) MTA otsuses tehtud viide MKS § 112 lg 4 p-le 4 ei ole põhjendatud, sest MTA pole kaebajalt nõudnud tagatise esitamist. See vormiline puudus ei anna siiski alust otsuse tühistamiseks, sest otsus on kokkuvõttes sisuliselt kontrollitav; 4) MTA ei pidanud taotluse analüüsimisel piisavaks kaebaja bilanssi ja kasumiaruannet seisuga 30.06.2021 ning palus kaebajal esitada kasumiaruande ja bilansi seisuga 31.07.2021. Kuivõrd perioodil 01.02.2021 kuni 16.08.2021 oli maksuvõla katteks laekunud vaid 1332,02 eurot, seadis MTA põhjendatult täiendavaks tingimuseks maksuvõla vähendamise 5000 euro võrra. MTA ei ole taotleja majandusliku seisundi ja maksevõime hindamisel seotud taotleja poolt registrisse kantud majandusaastaga, vaid MTA peab lähtuma andmetest, mis näitavad taotleja reaalset majanduslikku olukorda ja suutlikkust oma kohustusi täita. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja poolt koos 29.11.2021 menetlusdokumendiga esitatud andmed oma majandusnäitajate kohta perioodil 01.04.2019–31.02.2020 ja 01.04.2020–31.03.2021; 5) kaebaja bilansilt (periood 01.04.2021–31.07.2021) nähtub, et ettevõttel on vara 45 415,74 eurot, sh materiaalset põhivara 36 475 eurot. Vara hulgas on pikaajalise nõude ning investeeringuna kajastatud kohtumenetluses vaidlustatud maksuotsusest tulenev nõue 34 627,77 eurot. Kaebaja käibevara on miinuses (-25 637,03 eurot) ning ettevõtte kohustused (23 253,81 eurot) ületavad käibevara. Kaebaja on oma 29.11.2021 menetlusdokumendis kirjutanud, et kui seisuga 31.07.2021 oli ettevõttel lühiajalisi kohustusi 2454,49 eurot, siis võlasumma on menetlusdokumendi esitamise seisuga suurem, st kaebaja möönab kohustuste ajas suurenemist. Kuivõrd kaebaja omakapital 22 161,93 eurot sisaldab nõudena vaidlustatud
4(8)
3-21-2181 maksuotsusest tulenevat nõuet, siis sõltub omakapitali tegelik suurus suuresti nõude üle toimuva kohtuvaidluse edukusest. Võlgnevuste ajas suurenemise korral on põhjendatud MTA kahtlus kaebaja suutlikkuses oma kohustusi ajatamisgraafiku järgi täita. MTA on põhjendatult hinnanud ka asjaolu, et 2021. a-l on käibedeklaratsioonide kohaselt käive puudunud ning kaebaja majandustegevus on seiskunud. Kaebaja on kinnitanud, et alates 2020. a algusest ei ole tal tegevust olnud. Kaebaja on märkinud küll, et on leidnud peale koostöö lõppemist juunis 2020 oma põhilise kliendi Vasalemma tehase asemel uusi kliente ning tal on plaanis oma varasemad töötajad taas tööle võtta, kuid senini ta seda veel teinud ei ole. Kaebaja majanduslike raskuste muutumatus näitab, et MTA hinnang kaebaja majandusnäitajate ja majandusliku võimekuse kohta täita oma kohustusi, oli õige. Ettevõtte kohustusi täidab omanik, mis tähendab, et ettevõttele raha ei laeku ning majandustegevust reaalselt ei toimu; 6) ajatamisotsuse tegemisel hinnatakse ka sellele eelnevate maksustamisperioodide maksekäitumist. Maksuhalduril ei ole seejuures kohustust lähtuda mingist konkreetsest taotluse esitamisele eelnenud perioodist. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta hindas kaebaja maksekäitumist perioodil 01.02.2021–24.08.2021. MTA-l polnud kohustust vaadelda pikemat perioodi. Puudub vaidlus, et nimetatud perioodil on kaebajalt laekunud maksuvõla katteks vaid 1298,89 eurot; 7) täpne ei ole ka kaebaja väide, mille kohaselt on ta perioodil 21.11.2020–24.08.2021 vähendanud maksuvõlga 10 341,44 euro võrra vabatahtlikult. Käibemaksu tagastusnõude täitmist ettemaksukontole ei saa pidada kaebaja poolseks maksukohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kaebaja esile toodud 5815 eurot ei ole vabatahtlik tasumine, kuna nimetatud summa on maksuhaldurile laekunud pangakonto arestimise kaudu. Seega on MTA võtnud kaebaja maksekäitumist hinnates põhjendatult arvesse asjaolu, et kaebaja ei ole püüdnud enne ajatamistaotluse esitamist oma maksuvõlga vabatahtlikult vähendada. Kaebaja on ka pärast otsuse tegemist olnud võla vähendamisel passiivne. Maksuvõla tasumine ei sõltu ajatamisgraafiku olemasolust või puudumisest. Kaebajal ei olnud takistust täita oma kohustusi ka olukorras, kus graafik puudus. Kaebaja käitumine pärast maksuvõla tekkimist ja ajatamistaotluse esitamist muudab kaheldavaks kaebaja esitatud väite, et ta on suuteline ajakava täitma; 8) Nõue vähendada maksuvõlga enne ajakava kinnitamist teatud ulatuses annab MTA-le võimaluse veenduda isiku maksevõimes ja valmisolekus täita maksegraafikuga endale võetud kohustusi. Olukorras, kus kaebajalt ei olnud ei ajatamisotsuse tegemisele eelneval ega ka järgneval perioodil laekunud ühtegi vabatahtlikku makset, jäävad paljasõnaliseks kaebaja esitatud väited, mille kohaselt on ta valmis oma kohustusi täitma graafiku olemasolul ja vastavalt oma võimalustele. Võimalus oma kohustusi vabatahtlikult täita on kaebajal jätkuvalt olemas. Asjaolu, et kaebaja konto on arestitud, võib raskendada tulu teenimist, kuid kaebaja ei ole näidanud, et tal on soov või kavatsus majandustegevuse kaudu tulu teenida ja oma kohustused täita. Kaebaja majanduslik suutlikkus sõltub eelkõige kaebajast endast; 9) MTA on õigesti leidnud, et kaebaja ei suuda maksuvõla tasumise ajatamise korral maksukohustusi täita. Kaebaja ei ole suutnud näidata, et tal on olemas piisav raha, mis tagab kohustuste täitmise; 10) kuivõrd kaebaja ei väida, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi vaidemenetluse tulemusest sõltumata ning vaidemenetluses jäi vaie rahuldamata, siis puudub alus vaideotsuse tühistamiseks ja kohustamisnõude rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
5(8)
3-21-2181 1) MTA on esitanud halduskohtule koos vastustega 08.11.2021 ja 16.11.2021 uusi tõendeid, millele ei tuginetud haldusmenetluses; 2) MTA ei ole selgitanud kaebajale, kuidas peaks kaebaja tasumisi tegema olukorras, kus kaebaja kontod on arestitud; 3) MTA keeldus kohtumenetluses kompromissi sõlmimisest. Vastustaja tegevus toob kaasa kaebaja pankroti. Pankroti korral MTA-le enam väljamakseid ei laeku; 4) kaebaja ei saanud 5000 eurot maksta pangakonto arestimise tõttu ja lisaks oli ka maksuotsus vaidlustatud; 5) halduskohus ei ole arvestanud kaebaja 29.11.2021 esitatud seisukohtadega; 6) kohus ei ole välja selgitanud olulisi asjaolusid ning kohtu põhjendused pole jälgitavad.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohus on põhjalikult analüüsinud tõendeid ja hinnanud apellandi majandusnäitajaid, mida maksuhaldur arvestas ka vaidlusaluse 24.08.2021 otsuse tegemisel. Kohus on asja lahendamisel arvesse võtnud kaebaja 29.11.2021 menetlusdokumendis esitatud seisukohti. Kohus on õigesti märkinud, et kaebaja võlasumma oli menetlusdokumendi esitamise seisuga isegi suurem. Viidates kaebaja selgitusele, et ettevõtte juht tasub ettevõtte kohustusi oma pangakontolt, järeldas kohus õigustatult, et ettevõttele ei laekunud raha majandustegevusest. Ettevõttel puudub võimekus tasuda graafikujärgseid makseid; 2) Vana Projekt OÜ pole vabatahtlikult makse tasunud; 3) ajatamistaotluse rahuldamata jätmine ei tähenda, et isik ei võiks vabatahtlikult maksukohustusi täita; 4) maksuhalduril puudub põhjus teha sama taotluse uuel läbivaatamisel varasemast erinev otsus; 5) maksuvõla vähendamise nõue annab MTA-le võimaluse veenduda isiku maksevõimes ja valmisolekus maksegraafikuga võetud kohustusi täita (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-19-1908, p 14); 6) maksuvõla ajatamise eesmärk ei ole vabastada isikut maksuvõla tasumisest. See ei saa kaasa tuua maksuvõla sisse nõudmata jätmist või maksuvõla sundtäitmise aegumist. Vaatlusalusel juhul ei loonud Vana Projekt OÜ majandusnäitajad, majandustegevuse sisuline peatumine ja jooksvate maksekohustuste (mitte)täitmine maksuhaldurile mingit veendumust, et äriühing täidaks ajatamisgraafikut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Siinse vaidluse esemeks on MTA ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 13-1.1/11547 õiguspärasus, mitte aga maksuhalduri keeldumine kompromissi sõlmimisest kohtumenetluse ajal.
11.MKS § 111 lg 1 esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. MKS § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. MKS § 112 lg 4 loetleb alused, millal võib maksuhaldur jätta ajatamistaotluse rahuldamata (vt ka MKS § 111 lg 6 alusel kehtestatud
12.MTA viitas 24.08.2021 otsuses MKS § 112 lg 4 p-dele 4 ja 6 ja määruse nr 60 §-le 6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MTA otsuses tehtud viide MKS § 112 lg 4 p-le 4 ei ole põhjendatud, sest MTA pole kaebajalt nõudnud tagatise esitamist. Valele õiguslikule alusele viitamine ei too iseenesest kaasa haldusakti tühistamist, kui haldusakti toetav õiguslik alus on õiguskorras tegelikult olemas (vt haldusmenetluse seadus (HMS) § 58, Riigikohtu 22.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1548, p 14). MTA otsuses sisalduv vormiline puudus ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus on sisuliselt kontrollitav.
13.MKS § 112 lg 4 p 6 kohaselt võib maksuhaldur jätta ajatamise taotluse rahuldamata, kui esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. MKS § 111 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“ § 6 kohaselt võib maksuhaldur jätta ajatamistaotluse rahuldamata MKS § 112 lg-s 4 toodud alustel ning otsuses tuleb märkida taotluse rahuldamata jätmise põhjus.
14.Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamise üle otsustamisel avar kaalutlusruum ja MTA ei ole seotud maksuvõla taotluses esitatud tingimustega. MTA-l on õigus maksumaksjalt nõuda enne ajakava kinnitamist teatud ulatuses maksuvõla vähendamist, sest see annab maksuhaldurile võimaluse veenduda äriühingu tegelikus maksevõimes ning valmisolekus järgida maksegraafiku tingimusi (Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2020 otsus asjas nr 3-19-1908, p-d 11 ja 14; 13.09.2018 otsus asjas nr 3-17-971, p 15).
15.MTA ja halduskohus on õigesti järeldanud, et äriühingu maksevõime tasuda ajakavast tulenevaid makseid ja jooksvaid maksukohustusi ei ole piisavalt tõendatud. MTA on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt oli kaebaja 2021. a 7 kuu käive 0 eurot, bilansis seisuga 31.07.2021 ületasid lühiajalised kohustused (2454,49 eurot) käibevara (-25 687,03 eurot), omanik on tasunud jooksvad kuluarveid oma vahenditest, kaebaja on jätnud täitmata MTA nõude vähendada maksuvõlga 5000 euro võrra, tööleping ainsa töötajaga on alates 01.02.2021 peatatud. Käive äriühingul puudub. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et olukorras, kus kaebajal ei ole majandustegevust ja raha maksuvõla tasumiseks, puudus maksuhalduril mõistlik põhjus eeldada, et maksuvõla tasumise ajatamise korral suudab kaebaja ajakava täita ja maksuvõlga vähendada.
16.Kaebaja apellatsioonkaebuse väited, et MTA ei ole selgitanud kaebajale, kuidas peaks kaebaja tasuma MTA nõutud 5000 eurot ja tegema tasumisi olukorras, kus kaebaja kontod on arestitud ja maksuotsus on vaidlustatud, ei oma MTA otsuse õiguspärasuse hindamisel määravat tähtsust. Äriühingu maksevõime tõendamiseks raha leidmine oli kaebaja võimuses. Maksuvõla tasumine ei pea toimuma viisil, mis võlgniku majandustegevusele mõju ei avalda. Tähtsust ei oma asjaolu, et teises haldusasjas on kohtuvaidlus pooleli.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MTA ei võinud esitada kohtumenetluses tõendeid vastuseks kaebaja väidetele. Puudub vaidlus, et MTA esitas 08.11.2021 ja 16.11.2021 halduskohtule tõendid ning selline õigus tuleneb HKMS § 27 lg 1 pst 6. Haldusorganil on võimalik kaebaja väidetele reageerida omapoolsete väidete ja tõenditega (HKMS § 2 lg 6; Riigikohtu 22.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1548, p 16; Riigikohtu 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 19). Vastustaja 08.11.2022 esitatud tõendid on esitatud vastuseks
7(8)
3-21-2181 kaebaja väidetele ning 16.11.2022 esitatud dokumentidele on maksuhaldur tuginenud ka vaidlustatud otsuses.
18.Halduskohus on kohtuotsuse p-des 15 ja 16 kaebaja väiteid ja tõendeid hinnanud. Kaebaja ei ole täpsustanud, millisele konkreetsele väitele või tõendile on halduskohus hinnangu andmata jätnud. Kohtuotsuse põhjendustega mittenõustumisest ei saa järeldada kohtu põhjendamiskohustuse rikkumist.
19.Halduskohus on kokkuvõttes kõiki olulisi asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates õigesti leidnud, et MTA jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja ei suuda maksuvõla tasumise ajatamise korral maksukohustusi täita. Kaebaja ei ole haldus- ja kohtumenetluses näidanud, et tal on olemas raha kohustuse täitmiseks maksuvõla ajatamise korral. Halduskohus jättis õiguspäraselt kaebuse rahuldamata.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
21.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.