Vana Projekt OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.09.2021 vaideotsuse nr 6-1/5000-2 ja 24.08.2021 otsuse nr 131.1/11547 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata Vana Projekt OÜ 06.08.2021 maksuvõla ajatamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Vana Projekt OÜ, esindaja Aleksandr Aleksejev ja volitatud esindaja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.01.2022
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vana Projekt OÜ-l (kaebaja) on seisuga 24.08.2021 maksuvõlg kokku 33 439,72 eurot (sh arvestuslik intress 7752,69 eurot). Maksuvõlg on tekkinud 04.11.2020 maksuotsusega nr 12.23/053000-4 tuvastatud, 2020. a novembri- ja detsembri kuu maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksukohustustest ning nendelt arvestatud intressist.
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) jättis oma 24.08.2021 otsusega nr 13-1.1/11547 kaebaja taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks rahuldamata. Otsuses märgiti, et kontrollides kaebaja senist maksukohustuste täitmist selgus, et perioodil 01.02.2021 kuni 24.08.2021 on maksuvõla katteks laekunud vaid 1298,89 eurot tagastusnõude kandmisest ettemaksukontole. Arvestades vabatahtlike laekumiste puudumist oli maksuhalduril põhjendatud kahtlus, kaebaja edaspidiste maksukohustuste täitmise suutlikkuses. Esitatud käibedeklaratsiooni kohaselt oli 2021. a 7-kuu käive 0 eurot. 2020. a 12 kuu käive oli kokku summas 106 644,15 eurot ja keskmiseks kujunes seega 1(7)
ca 8887 eurot kuus. Kaebaja prognoosis oma taotluses keskmiselt tulusid 3500 eurot , kulusid 1500 eurot ja raha jääki 2000 eurot. Arvestades kaebaja senist maksedistsipliini ning tulude prognoosi jäi maksuhaldurile selgusetuks, miks äriühing pole asunud maksuvõlga vähendama varasemalt, sest seda on võimalik teha ka ilma maksegraafikuta. Bilansis seisuga 31.07.2021 ületasid lühiajalised kohustused (2454,49 eurot) käibevarasid (-25687,03 eurot) ja seega on äriühingu üldine maksevõime eriti nõrk. Aruandeaasta tulemiks oli kahjum 4905,64 eurot ja omakapital 22 161,93 eurot, mis vastab seadusele. Tõendamaks kaebaja edaspidist maksevõimet palus MTA kaebajal oma 16.08.2021 kirjas vähendada maksuvõlga 5000 eurot. Oma 19.08.2021 kirjas selgitas kaebaja, et maksuvõlga vähendada ei ole võimalik. Kokkuvõtvalt leidis MTA, et kuivõrd kaebajal puudub käive ja rahalised vahendid ning tööleping ainsa töötajaga on alates 01.02.2021 peatatud, ei ole kaebaja maksevõime tasuda graafikujärgseid ja jooksvaid maksukohustusi piisavalt tõendatud. MTA tugines taotluse rahuldamata jätmisel maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg 4 p-dele 4 ja 6.
4.Kaebaja esitas otsuse peale 31.08.2021 vaide.
5.MTA tegi 17.09.2021 vaideotsuse nr 6-1/5000-2, millega jättis vaide rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 24.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 7.10.2021 määrusega menetlusse nõudes Maksu- ja Tolliameti 17.09.2021 vaideotsuse nr 6-1/50002 ja 24.08.2021 otsuse nr 13-1.1/11547 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata Vana Projekt OÜ 06.08.2021 maksuvõla ajatamise taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja leiab, et MTA 24.08.2021 otsus ja 17.09.2021 vaideotsus ei ole õiguspärased ning tuleb tühistada. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 7.1 Kaebaja ei ole pannud toime mingeid konkreetseid maksukuritegusid ja palus vastustajalt abi maksuvõla tasumisel vastavalt oma võimalustele. Kaebaja ei soovinud saada pöördumise eest põhjendamatut karistust, nagu see tegelikult välja näeb. 7.2 Kaebaja ei nõustu, et vastustaja loeb maksete tegemise ajavahemikuks 01.02.2021-24.08.2021, mis pole loogiline, sest maksed on alanud juba alates 21.11.2020 vastavalt maksuotsusele. 7.3 Kaebaja andis selgitused, et maksuotsuse osas on kohtus pooleli vaidlus haldusasjas nr 3-202438, kuid kaebaja maksab sellegipoolest endiselt ja on juba tasunud 10 341,44 eurot maksuvõlast. Korralduses sellele üldse ei viidata. 7.4 06.01.2021 maksti vastavalt maksuotsusele 5815,75 eurot, mida samuti ei mainita. Seega ei saa väita, et kaebaja ei täida oma maksukohustusi. Kaebaja ei nõustu, et 5815,75 euro puhul ei ole tegemist vabatahtliku tasumisega, vaid see on maksuhaldurile laekunud läbi pangakonto arestimise. Kaebajal oli tegelikult õigus taotleda esialgset õiguskaitset, kuid seda ta ei teinud. Seega arestis vastustaja vabatahtlikult ettemaksukontole kantud raha omavoliliselt, mitte aga kaebaja nõusolekul, mis tähendab, et tegemist on vabatahtliku tasumisega. 7.5 TSD võlgnevus summas 1400,70 tekkis just maksuotsuse tõttu. Vastustaja ise tekitab kunstliku olukorra, mis takistab kaebajal korralikult käituda oma võla tasumisel. 7.6 Kaebaja selgitas, et äriühingul ei ole võimalik maksuvõlga summas 5000 eurot vähendada ning põhjendas seda asjaoluga, et apellatsioonkaebus on veel menetluses ning kontod arestitud. Muud võimalust maksuvõla vähendamiseks kaebajal ei ole. 7.7 Kaebaja peab lubamatuks mitte võimaldada tal tasuda võlga vastavalt oma võimalustele. Kaebaja on nõus makseid tegema vastavalt oma võimalustele. Vastustaja tegevusel puudub loogiline seletus, miks seda takistatakse. Vastavalt MKS §-le 111 on kaebajal õigus esitada ajatamise taotlus aga vastustaja ei anna selleks võimalust. Kaebaja ei saa majandustegevusega tegeleda, sest tema kontod on arestitud. Kaebaja töötab kahjumiga ning vastustaja takistab kaebaja 2(7)
tegevust. Kaebaja peab ajatamise graafiku taotlemise keeldumist vastustaja protesti vormiks, sest maksuotsuse vaidlus on kohtus pooleli. 7.8 Kuna vastustaja jättis ajatamistaotluse rahuldamata, siis ei saa ta menetluses väita, et kaebaja on jätnud kaks esimest graafikujärgset makset tasumata. Kaebaja kontod on alates 06.01.2021 arestitud. 7.9 Kaebaja on esitanud vastustajale kompromissi taotluse. Vastustaja aga vastas, et kompromissi sõlmimine ei ole otstarbekas. Kaebaja ei mõista, miks talle ei anta maksete tasumise õigust. Vastustaja sunnib kaebajat pankrotti minema. 7.10 Tallinna Ringkonnakohus ei ole teinud otsust haldusasjas nr 3-20-2438. Kaebajal ei olnud vastustaja nõudel võimalik kohe tasuda 5000 eurot. Vaatamata maksuotsuse vaidlustamisele soovib kaebaja likvideerida ajutisi võlgnevusi ja tasuda võlad vastavalt oma võimalustele. 7.11 Ei saa tugineda ettevõtte käibe arvestusele 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini ega vastustaja 2020 ja 2021 aastate analüütikale. Kaebaja perioodi 1.04.2019 kuni 31.03.2021 maksustatav käive oli 208 642,00, st ca 17 386 eurot kuus. Perioodi 01.04.2020-31.03.2021 maksustatav käive on 92 212 eurot. Kaebaja käive langes, kuna alates 2020. aasta oktoobrist ei ole kaebajal aktiivset tegevust olnud. Ajutiste toetuste maksmine kaebaja olukorda ei parandanud ja kaebaja oli sunnitud lõpetama töösuhte enamiku töötajatega juba 2020. aasta juunis. Tellimusi oli liiga vähe. Vastustaja, koormates kaebajat maksuotsusega lõpetas tahtlikult kaebaja ja tema põhilise koostööpartneri Vasalemma tehase vahelise suhte. Kaebaja majandustegevus perioodil 1.04.2021-31.03.2022 ei ole veel lõppenud. Kaebaja leidis uue tellija ja koostööpartneri. Kaebaja saab oma töötajatele taas pakkuda töökohti. Kaebaja omakapital summas 22 161,93 kaebajat pankrotti minema ei sunni. Tegelikult on kaebaja kahjum 4904,64 eurot (amortisatsiooni kululiik), ülejäänud kulud ei saa oluliselt mõjutada ettevõtte kasumist. Kaebaja füüsiliseks kuluks on liising 4 kuu eest summas 2114,54 eurot, mis kaebaja juhataja on teinud oma taskust, st tegemist on ettevõtte võlaga omaniku ees. Kuid rahalised säästud, mis kaebajal veel olid, need lõppesid. Omanik saab hetkel puudetoetust, mis on tema ainus sissetulek. Ettevõtte tegevuse taastamiseks on vajalik koostada ajatamisgraafik. Seega nõuda 5000 eurot ajatamise graafiku koostamise eest ei ole inimlik. Vastustaja seisukohad
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 8.1 Ajatamisotsuse puhul on tegemist maksuhalduri kaalutlusotsusega. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et maksuhaldur on kaebaja maksuvõla ajatamise taotluse hindamisel arvestanud maksukohustuslase varalist seisundit, maksuvõla suurust, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist ning maksuvõla ajatamise otstarbekust. Otsuse tegemise ajal oli kaebajal maksuvõlg kokku 33 439,72 eurot (sh arvestuslik intress 7752,69 eurot). Maksuvõlg on tekkinud 04.11.2020 maksuotsusest. 2021 seitsme kuu käibedeklaratsioonide kohaselt oli kaebaja käive 0 eurot. Bilansis seisuga 31.07.2021 ületasid lühiajalised kohustused käibevarasid ja äriühingu maksevõime oli nõrk. 8.2 Ajatamisotsuse tegemisel hinnatakse sellele eelnevate perioodide maksekäitumist. Tavapäraselt annab maksuhaldur hinnangu 2- kuulise perioodi põhjal, kuid arvestades maksulaekumiste vähesust konkreetsel perioodil anti hinnang 6 kuu maksulaekumiste põhjal. Maksuhalduril polnud põhjust vaadelda pikemat perioodi ning kaebaja etteheide, et vaadelda oleks tulnud perioodi 01.02.202124.08.2021 ei ole asjakohane. 8.3 Kaebaja väidab, et on perioodil 21.11.2020 kuni 24.08.2021 vähendanud oma maksuvõlga 10 341,44 euro võrra. Nimetatud väide on eksitav. Kuigi maksuotsusest tulenev maksuvõlg on nimetatud summas tõesti vähenenud, ei ole kaebaja teinud vabatahtlikke makseid maksuvõla vähendamiseks. Peamiselt on laekumised toimunud seoses käibemaksu tagastusnõuete kandmisega ettemaksukontole. Ka kaebaja viidatud 5815,75 euro puhul et ole tegemist vabatahtliku tasumisega, vaid see on maksuhaldurile laekunud läbi kaebaja pangakonto arestimise. 3(7)
8.4 Ajatamisgraafiku rahuldamata jätmine ei ole kaebajal kuidagi takistanud taotletud graafiku järgsete summade vabatahtlikku tasumist maksuvõla katteks. Möödunud on kaks graafikus näidatud tähtpäeva, kuid laekumisi kaebajalt toimunud ei ole. See muudab kaebaja väite, et ta on võimeline taotletavat ajakava täitma, ebaveenvaks. Taotluse lahendamisel ei ole maksuhalduril põhjust jätta tähelepanuta maksukohustuslase käitumist pärast maksuvõla tekkimist. Kuna pool aastat polnud vabatahtlikke tasumisi toimunud, on maksuhaldur vaidlustatud otsuses igati põhjendatult väljendanud kahtlust, et kaebaja ei suuda graafikujärgseid ega jooksvaid maksukohustusi täita. 8.5 Maksuhaldur tegi ajatamistaotlust läbi vaadates kaebajale ettepaneku vähendada maksuvõlga 5000 euro võrra. Kaebaja ei pidanud sellise nõude täitmist võimalikuks. Kuigi kaebaja on viidanud maksuotsuse üle peetavale kohtuvaidlusele haldusasjas nr 3-20-2438, ei ole ta taotlenud haldusasjas esialgset õiguskaitset. Maksuvõla ajatamine ei saa kaasa tuua maksuvõla sisse nõudmata jätmist või maksuvõla sundtäitmise aegumist. Kaebaja maksevõimet, kohustusi ja maksekäitumist arvestades on maksuhaldur jätnud kaebaja ajatamistaotluse rahuldamata igati põhjendatult.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Vaidlusaluses MTA 24.08.2021 otsuses nr 13-1.1/11547 on kaebaja 06.08.2021 taotluse rahuldamata jätmise õiguslike alustena viidatud MKS § 112 lg 4 p-dele 4 ja 6.
11.Kaebaja maksuvõlg (seisuga 24.08.2021 kokku 33 439,72 eurot, sh arvestuslik intress 7752,69 eurot) koosneb MTA 04.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/05300-4 määratud maksusummadest. Maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma maksusumma 34 627,77 eurot. Kaebaja esitas kaebuse maksuotsuse tühistamiseks tööjõumakse puudutavas osas ja summas 32 202,20 eurot. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-2438 kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus ei ole asjas lahendit veel teinud.
12.MKS § 111 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes oleva maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Kohtupraktikas on selgitatud, et maksuvõla tasumise ajatamise eesmärgiks on maksuvõlglasele võimaluse andmine tasuda maksuvõlg osade kaupa teatud ajavahemiku vältel ning tagada maksusummade hilisem täielik laekumine. Maksuvõla ajatamine annab makseraskustesse sattunud maksukohustuslasele võimaluse jätkata oma igapäevast tegevust ning tasuda tekkinud maksuvõlg osamaksetena graafiku alusel ilma, et maksuhaldur asuks maksuvõlga sundtäitmisele pöörama. Sellest eesmärgist tulenevalt on ajatamine põhjendatud juhul, kui kogutud andmete põhjal on piisavalt alust väita, et maksuvõla tasumise ajatamise tulemusena saab maksuvõlg likvideeritud. Maksuvõla ajatamiseks põhjust ei ole, kui näib, et taotleja maksuvõla tasumise ajatamise korral siiski ajatatud maksuvõlga ja/või jooksvaid maksukohustusi täita ei suudaks (Tallinna Halduskohtu 07.05.2012 otsus nr 3-11-69, punkt 10.3).
13.Vastustaja märgib õigesti, et maksuvõla ajatamine on maksuhalduri kaalutlusotsus (MKS § 111 lg 1), mille tegemisel peab maksuhaldur arvesse võtma maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid (MKS § 112 lg 2).
14.Praegusel juhul keeldus maksuhaldur ajatamistaotluse rahuldamisest põhjusel, et äriühingu maksevõime tasuda graafikujärgseid makseid ei olnud piisavalt tõendatud. Seetõttu leidis maksuhaldur, et tingituna äriühingu negatiivsetest majandusnäitajatest ja laekumiste puudumisest ei ole maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamine põhjendatud (MKS § 112 lg 4 p 6, st et esinevad muud asjaolud ja põhjused, miks maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks). Kohtule arusaamatult on otsuses viidatud ka MKS § 112 lg 4 p-le 4, mis annab maksuhaldurile õiguse jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks. Vaidlustatud 4(7)
otsusest ei nähtu, et kaebajalt oleks nõutud tagatise esitamist. Seega ei saanud tagatise esitamata jätmine olla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Otsuse vormiline puudus ei anna siiski alust selle tühistamiseks, sest otsus on kokkuvõttes sisuliselt kontrollitav.
15.Nagu nähtub MTA 16.08.2021 ajatamistaotluse täiendamise nõudest, siis ei pidanud maksuhaldur taotluse põhjendatuse analüüsimisel piisavaks kaebaja bilanssi ja kasumiaruannet seisuga 30.06.2021 ning palus kaebajal esitada kasumiaruande ja bilansi seisuga 31.07.2021. Kuivõrd perioodil 01.02.2021 kuni 16.08.2021 oli maksuvõla katteks laekunud vaid 1332,02 eurot, seadis maksuhaldur täiendavaks tingimuseks maksuvõla vähendamise 5000 euro võrra. Kuivõrd maksuhalduril on ajatamistaotluse menetlemisel MKS § 112 lg-st 2 tulenevalt kohustus hinnata taotleja maksevõimet tasuda graafikujärgseid makseid, oli maksuhaldur õigustatud nõudma bilansi esitamist seisuga 31.07.2021, st ajatamistaotluse esitamise kuule eelneva kuu seisuga. Puudub vaidlus, et bilanss ja käibedeklaratsioonide andmed on maksevõime hindamiseks sobivad dokumendid. Maksuhaldur ei ole taotleja majandusliku seisundi ja maksevõime hindamisel seejuures seotud taotleja poolt registrisse kantud majandusaastaga, vaid maksuhaldur peab lähtuma andmetest, mis näitavad taotleja reaalset majanduslikku olukorda ja suutlikkust oma kohustusi täita. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja poolt koos 29.11.2021 menetlusdokumendiga esitatud andmed oma majandusnäitajate kohta perioodil 01.04.2019-31.02.2020 ja 01.04.2020 kuni 31.03.2021.
16.Kaebaja bilansilt perioodi 01.04.2021 kuni 31.07.2021 nähtub, et ettevõttel on vara kokku 45 415,74 eurot, sh materiaalset põhivara kokku 36 475 eurot. Vara hulgas on pikaajalise nõude ning investeeringuna kajastatud kohtumenetluses vaidlustatud maksuotsusest tulenev nõue summas 34 627,77 eurot. Kaebaja käibevara on miinuses (-25 637,03 eurot) ning ettevõtte kohustused (23 253,81 eurot) ületavad seega käibevarasid. Kaebaja on oma 29.11.2021 menetlusdokumendis kirjutanud, et kui seisuga 31.07.2021 oli ettevõttel lühiajalisi kohustusi summas 2454,49 eurot, siis võlasumma on menetlusdokumendi esitamise seisuga isegi suurem, st kaebaja möönab kohustuste ajas suurenemist. Ettevõtte omakapital on küll 22 161,93 eurot, kuid kuivõrd vara hulgas on kajastatud nõudena vaidlustatud maksuotsusest tulenev nõue, siis sõltub omakapitali tegelik suurus suuresti nõude üle toimuva kohtuvaidluse edukusest. Olukorras, kus tõele vastab ka kaebaja väide, et võlgnevused on ajas suurenenud, siis on põhjendatud maksuhalduri kahtlus kaebaja suutlikkuses oma kohustusi ajatamisgraafiku järgi täita. Maksuhaldur on põhjendatult hinnanud ka asjaolu, et kaebaja 2020 aasta käibedeklaratsiooni koondi kohaselt oli aasta 20% määraga maksustatav käive kokku 156 014,15 eurot, kuid 2021 aastal on käibedeklaratsiooni kohaselt olnud 0 eurot ning kaebaja majandustegevus on seiskunud. Nimetatud väidet ei ole kaebaja ümber lükanud, vaid on kinnitanud, et alates 2020 aasta algusest ei ole tal tegevust olnud. Kaebaja on märkinud küll, et on leidnud peale koostöö lõppemist juunis 2020 oma põhilise kliendi, Vasalemma tehasega, uusi kliente ning tal on plaanis oma varasemad töötajad taas tööle võtta, kuid nähtuvalt kaebaja enda seletustest ta seda veel teinud ei ole. Sellises olukorras jääb arusaamatuks, millistest vahenditest prognoosib kaebaja ajatamistaotluses näidatud tulu 3500 eurot. Ehkki vaidlustatud otsuse aluseks on asjaolud, mis olid maksuhaldurile teada otsuse tegemise hetkel, näitab kaebaja majanduslike raskuste muutumatus seda, et maksuhalduri hinnang kaebaja majandusnäitajate ja majandusliku võimekuse osas oma kohustusi täita, oli õige. Kaebaja on ka ise selgitanud, et ettevõtte juht tasub ettevõtte kohustusi oma pangakontolt. Nimetatu tähendab, et ettevõttele rahalisi vahendeid ei laeku ning majandustegevust reaalselt ei toimu, st ettevõttel puudub võimekus tasuda graafikujärgseid makseid.
17.Ajatamisotsuse tegemisel hinnatakse ka sellele eelnevate maksustamisperioodide maksekäitumist. Maksuhalduril ei ole seejuures kohustust lähtuda mingist konkreetsest taotluse esitamisele eelnenud perioodist. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta hindas kaebaja maksekäitumist perioodil 01.02.2021 kuni 24.08.2021. Maksuhalduril polnud kohustust vaadelda pikemat perioodi, nagu ekslikult leiab kaebaja. Puudub vaidlus, et nimetatud perioodil on kaebajalt laekunud maksuvõla katteks vaid 1298,89 eurot. 5(7)
18.Täpne ei ole ka kaebaja väide, mille kohaselt on ta perioodil 21.11.2020 kuni 24.08.2021 vähendanud maksuvõlga 10 341,44 euro võrra. Maksuhaldur ei vaidle vastu väitele, et kaebaja maksuvõlg on nimetatud perioodil ja sellises summas vähenenud. Nimetatud asjaolu kinnitab nii kaebaja poolt esitatud arvestus (kaebuse lisa 9) kui ka maksuhalduri vastuse lisaks 1 olev ettemaksukontol toimunud tehingute väljavõte. Õige ei ole aga kaebaja väide, et nimetatud summas on toimunud vabatahtlik täitmine. Nimelt nähtub nii kaebaja kui ka vastustaja poolt esitatud arvestustest, et täitmine on toimunud seonduvalt kaebaja käibemaksu tagastusnõuete kandmisega ettemaksukontole. Sellisel viisil kaebaja kohustuse täitmist ei saa pidada kaebaja poolseks maksukohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ja maksuhaldur on nimetatud asjaolu ajatamistaotluse menetlemisel põhjendatult arvesse võtnud. Ka kaebaja poolt esile toodud 5815 euro puhul ei ole tegemist vabatahtliku tasumisega, kuna nimetatud summa on maksuhaldurile laekunud pangakonto arestimise kaudu (MTA vastuse lisa 2). Seega on maksuhaldur võtnud kaebaja maksekäitumist hinnates põhjendatult arvesse asjaolu, et kaebaja ei ole püüdnud enne ajatamistaotluse esitamist oma maksuvõlga vabatahtlikult vähendada. Nagu nähtub maksuhaldurile esitatud taotlusest, siis on kaebaja soovinud tasuda graafikujärgseid makseid alates 25.09.2021 igakuiste maksetega summas 1398,11 eurot (kaebuse lisa 3). Ehkki kaebaja käitumine ajatamise otsuse tegemise järgselt ei saa olla otsuse tegemisel arvesse võetavaks asjaoluks, võib kaebaja järgnev käitumine aidata hinnata maksuhalduri prognooside õigsust otsuse tegemise hetke seisuga. Olukorras, kus kaebaja on ka otsuse tegemise järgselt olnud võla vähendamisel passiivne näitab kaebaja suhtumist oma maksukohustuste täitmisse. Maksuvõla tasumine ei sõltu ajatamisgraafiku olemasolust või puudumisest, mis tähendab, et kaebajal ei olnud takistatud asuda oma kohustusi täitma ka olukorras, kus graafik puudus. Graafiku olemasolu ei ole maksete tegemise eeldus. MKS § 111 lg 1 kohaselt ei vabasta maksuvõla tasumise ajatamine maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. Kaebaja käitumine peale maksuvõla tekkimist ja ajatamistaotluse esitamist muudab kaheldavaks kaebaja poolt menetluses esitatud väite, et ta on suuteline enda poolt taotletud ajakava täitma.
19.Nähtuvalt MTA poolt kaebajale 16.08.2021 esitatud ajatamistaotluse täiendamise nõudest palus maksuhaldur kaebajal vähendada enda edasise maksevõime tõendamiseks maksuvõlga 5000 euro võrra hiljemalt 23.08.2021. Kaebaja maksuvõlga ei tasunud. Nõue vähendada maksuvõlga enne ajakava kinnitamist teatud ulatuses annab maksuhaldurile võimaluse veenduda isiku maksevõimes ja valmisolekus täita maksegraafikuga endale võetud kohustusi. Kaebaja nimetatud nõuet ei täitnud ning nimetatud küsimuses puudub vaidlus. Nimetatud nõude täitmata jätmist ei õigusta asjaolu, et kaebaja oli vaidlustanud maksuotsuse halduskohtus ning jõustunud lahend puudus. Asjaolu, et maksuotsus on vaidlustatud, ei vabasta maksukohustuslast maksuotsuse täitmisest. Samuti ei ole maksukohustuse täitmise tingimuseks ajatamistaotluse positiivne lahendamine. Olukorras, kus kaebajalt ei olnud ei ajatamisotsuse tegemisele eelneval ega ka järgneval perioodil laekunud ühtegi vabatahtlikku makset, jäävad paljasõnaliseks kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited, mille kohaselt on kaebaja valmis oma kohustusi täitma graafiku olemasolul ja vastavalt oma võimalustele. Võimalus oma kohustusi vabatahtlikult täita on kaebajal jätkuvalt olemas. Asjaolu, et kaebaja konto on arestitud võib raskendada küll tulu teenimist, kuid kaebaja ei ole näidanud, et tal on soov või kavatsus majandustegevuse kaudu tulu teenida ja oma kohustused täita. Kaebaja majanduslik suutlikkus sõltub eelkõige kaebajast endast, mitte aga maksuhalduri otsustest.
20.Eelpool toodut arvesse võttes ning asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et maksuhalduri poolt antud hinnang, et kaebaja maksuvõla tasumise ajatamise korral maksukohustusi täita ei suuda, on õige. Seejuures on põhjendatult arvesse võetud kaebaja maksevõimet, tema kohustusi ja senist maksekäitumist. Kaebaja ei ole suutnud näidata, et tal on olemas piisavad rahalised vahendid, mis tagavad kohustuste täitmise maksuvõla ajatamise korral. Puudub vaidlus, et kaebajal majandustegevus puudub. Seega on MTA 24.08.2021 otsus nr 131.1/11547 õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused.
6(7)
21.Kaebaja on vaidlustanud ka MTA 17.09.2021 vaideotsuse nr 6-1/5000-2. Kuivõrd kaebaja ei väida, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi vaidemenetluse tulemusest sõltumata ning vaidemenetluses jäi vaie rahuldamata, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.
22.Kuna kaebaja poolt vaidlustatud otsused on õiguspärased, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
23.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.