lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1156/12

Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1156/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1156

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.04.2022 e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse nr ERESID104454-1 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.10.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Vaidlustatava PPA otsuse tegemisel kohaldas PPA kaalutlusõigust, mille otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda ja millesse kohus ei sekku (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 158 lg 3). Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas PPA on e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide kehtivuse peatamise ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluses järginud menetlusnorme ning lähtunud asjakohasest teabest.
12.PPA tugines vaidlustatud otsuses isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 206 lg 2 p-le 1, mille järgi keeldutakse E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest, kui isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. E-residendi digitaalse isikutunnistuse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus (ITDS § 206 lg 4).
13.ITDS seletuskiri täpsustab, et e-residendi digi-ID puhul peab riik olema ettevaatlik dokumendi väljaandmisel, misjuures vajadus kaitsta avalikke huve instituudi rakendamisel ilmneda võivate ohtude suhtes, kaalub vähemalt rakendamise faasis üle isiku võimaliku huvi nõuda e-residendi digiID väljaandmist. Küll aga peab haldusorgan kaaluma välismaalase objektiivset vajadust juurdepääsuks e-teenustele ning mida olulisemad subjektiivsed õigused, mida olulisemal määral on e-teenustele juurdepääsu puudumise tõttu takistatud, seda olulisemad peavad olema keeldumise põhjused. Tegemist on e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise alusega, mis on mõeldud tagamaks e-residendi digi-ID instituudi eesmärgipärane rakendamine, olles võimalikuks keeldumise aluseks selliste ootamatute asjaolude ilmnemisel, mis ühegi teise keeldumise alusena ei kvalifitseeru, küll aga on kõnealust regulatsiooni rakendaval isikul põhjendatud alus arvata, et e-residendi digi-ID väljaandmine oleks vastuolus selle väljaandmise eesmärgiga, võides kogu institutsiooni või selle mainet hoopis kahjustada. Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud (KorS § 5 lg 6). Kui ITDS § 13 lõike 4 kohaselt kehtetuks tunnistatud dokumendi kehtivust ei taastata, siis digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse peatamise korral taastab haldusorgan e-residendi dokumendi kehtivuse, kui ohukahtluse aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Haldusakti peatamisele kohaldatakse HMS § 64-70 (HMS § 64 lg 1). Haldusorgan otsustab ITDS § 206 lõike 4 alusel dokumendi kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel. Kuna kehtetuks tunnistamise alused on määratletud laialt ja hinnanguliselt, tuleb selle korvamiseks jätta haldusorganile võimalus kaaluda e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise tagajärgede mõju isikule.
14.PPA 21.04.2022 otsus nr ERESID-104454-1 vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning selles on viidatud keeldumise õigusliku alusena ITDS § 206 lg 2 punktile 1.
15.Ei saa olla vaidlust, et võõrriigi kodanikule e-residendi isikutunnistuse väljastamine toob kaasa kohustusi ka dokumendi väljastanud riigile, kuna see annab võimaluse kasutada riigi loodud identiteeti ning võimaldab kasutada Eesti loodud e-teenuseid, sh osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises. Kuna Eesti riik annab e-residendi isikutunnistuse selle taotlejale välja heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks, siis on oluline välistada selle andmine isikutele, kelle puhul on PPA-l riskihinnangu alusel põhjus eeldada, et ta ei täida IDTS § 20 5 lg-s 2 sätestatud eesmärke.
16.ITDS § 207 lg 4 kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Seletuskirja täpsustuse järgi sarnaneb e-residentsus olemuselt teatud mõttes välismaalasele viisa andmise menetlusega, mis on analoogne viisaeeskirjaga, millisel juhul viisa andmisest keeldumise otsuse sisule on esitatavad miinimumnõuded. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud säte liigitub erinormi alla ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates ei märgita vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Samuti ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (ITDS § 206 lg 5).
17.PPA kohustub e-residendi isikutunnistuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud (ITDS § 1 lg 2 kooskõlas ITDS § 92 lg-ga 8 ja HMS §-d 6 ja 38). Seega tuleb PPA-l koguda teavet ka selle kohta, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse e-residendi isikutunnistus kehtetuks tunnistada. Tulenevalt ITDS § 208 lg-st 1 teostavad PPA, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalvet. Seletuskiri täpsustab, et järelevalvet teostatakse analoogiliselt Eesti kodanike ja Eesti elanike suhtes läbiviidavate menetlustega. Käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. Nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut (ITDS § 208 lg 2). KorS § 30 lg 5 järgi ei ole küsitlemine ja dokumentide nõudmine ohu ennetamiseks lubatud teabe ja dokumentide korral, mida on võimalik saada seaduse alusel asutatud andmekogust, välja arvatud juhul, kui teabe saamine andmekogust ei ole korrakaitseorganist sõltumatul põhjusel võimalik.
18.Kohus tutvus vaidlustatud haldusakti aluseks oleva Kaitsepolitseiameti 13.04.2022 salajase memoga nr 3364 27.09.2022 Kaitsepolitseiametis kohapeal. Nimetatud memole on viidatud PPA poolt 27.06.2022 kohtule esitatud Kaitsepolitseiameti kirjas nr 3187. Tõendiga tutvumise järel on kohus veendunud, et PPA on põhjendatult tunnistanud kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks ning peatanud isikutunnistuse nr UA0048657 sertifikaatide kehtivuse, kuna kaebaja ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. PPA tugines nimetatud asjaolule vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel. PPA kogutud teabe hulgas ei ole asjassepuutumatut teavet, millega otsuse tegemisel ei oleks tohtinud arvestada. PPA on hinnanud ka kaebajaga seotud asjaolusid (sh töötamine Eestis). Paljasõnaline on kaebaja väide, et tema ohuhinnang ei ole vahepealsel ajal muutunud. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja esitatud tõendis.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et PPA otsus ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust, kuivõrd ei ole e-residendi digi-ID välismaalase jaoks Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks. E-residentsus teeb küll asjaajamise mugavamaks, aga samas on äritegevusega seotud asjaajamist võimalik korraldada ka muul moel.
20.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr 2004/38/EÜ käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil. Kuna kaebaja on Venemaa kodanik, ei laiene direktiiv tema õigustele.
21.Kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja