Kütteturustus OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 23.07.2021 hoiatuses nr 1712899/00338-2 määratud sunniraha 1000 eurot rakendamise ja sissenõudmise keelamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja Kütteturustus OÜ (registrikood 10454156), esindaja Andres Lill Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kütteturustus OÜ kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.10.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 22.08.2017 Kütteturustus OÜ-le ettekirjutuse nr 1712899/00338, mille kohaselt pidi Kütteturustus OÜ TLPA-le esitama Liivalao tn 12, Tallinn asuva mitteelamu ümberehitamiseks nõuetekohase ehitusprojekti koos ehitusloa taotlusega hiljemalt 22.02.2018. Ettekirjutuse täitmise tähtaega on korduvalt pikendatud. TLPA 13.05.2020 hoiatusega nr 1712899/00338-1 rakendati Kütteturustus OÜ suhtes sunniraha 5000 eurot, määrati ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 14.07.2020 ja määrati uus sunniraha 5500 eurot.
2.Kütteturustus OÜ esitas 19.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 13.05.2020 hoiatuse nr 1712899/00338-1 tühistamiseks osas, mis käsitleb sunniraha suurust ja selle tasumise tähtaega ning ettekirjutuse uue täitmise tähtaja pikendamist kuni 14.09.2020 ning uue sunniraha suuruse tühistamist (haldusasi nr 3-20-944).
3.Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrusega nr 3-20-944 kinnitati Kütteturustus OÜ ja Tallinna linna vahel sõlmitud kompromiss järgmises sõnastuses:
3.1.Vastustaja muudab 22.08.2017 ettekirjutuses nr 1712899/00338 ja 13.05.2020 hoiatuses nr 1712899/00338-1 määratud sunniraha suurust viie tööpäeva jooksul arvates kohtu poolt kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, määrates sunnirahaks 1000 eurot.
3.2.Kaebaja kohustub esitama kuue kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest vastustajale ehitusloa taotluse ning ehitusprojekti, millega on lahendatud kõik ehitusprojekti menetluse nr 161636 märkuste koondtabelis välja toodud Tallinna Transpordiameti ((28.05.2020 H. Aavik märkused, välja arvatud märkus servituudilepingu sõlmimise kohustuse kohta) ja TLPA (27.05.2020 E. Kongi märkused) märkused. Lisaks lahendamata märkustele kohustub kaebaja koostama korrektse vastuskirja piirinaabri Liivalao tn 14 kinnistu omaniku poolt esitatud vastuväidetele ja täpsustama ehitusprojektis katusekatet puudutavat. Vastustaja kohustub 30 päeva jooksul pärast kaebaja poolt nõuetekohase ehitusprojekti esitamist ehitusloa taotluse lahendama, s.o võtma vastu otsus ehitusluba anda või andmata jätta.
3.3.Vastustaja kohustub mitte rakendama 13.05.2020 hoiatuses nr 1712899/00338-1 määratud sunniraha kaebaja suhtes kuue kuu vältel pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Kui kaebaja ei esita kuue kuu jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist vastustajale nõuetekohast ehitusprojekti (nõuetele mittevastav on ilmselgelt lahendamata märkustega ehitusprojekt või varasemaga võrreldes oluliselt erineva lahendusega ehitusprojekt, mille puhul on vajalik saata ehitusprojekt uuele kooskõlastusringile) ja ehitusloa taotlust, rakendab vastustaja tema suhtes sunniraha summas 1000 eurot. Vastustaja ei rakenda sunniraha juhul, kui ehitusluba jääb andmata või menetlus jätkub kaebajast mitteolenevatel põhjustel, milleks pooled loevad kolmanda isiku õiguste rikkumist ehitusseadustiku § 44 punkti 4 mõistes.
3.4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.5.Pooled kinnitavad, et on teadlikud HKMS § 152 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda.
3.6.Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-20-944 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid.
3.7.Eeltoodu alusel ja lähtudes HKMS § 154 lg-st 1 esitavad menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist.
2(10)
3-21-1918
Menetlusosalised paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses.
4.TLPA 16.07.2021 haldusaktiga nr 4-4/2715-1 muudeti 22.08.2017 ettekirjutuses nr 1712899/00338 ja 13.05.2020 hoiatuses nr 1712899/00338-1 sunniraha suurust ja määrati sunniraha suuruseks 1000 eurot.
5.TLPA 23.07.2021 hoiatusega nr 1712899/00338-2 rakendati TLPA ettekirjutuse nr 1712899/00338 nõude täitmata jätmise eest sunniraha 1000 eurot. Hoiatuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. TLPA kontrollis 23.07.2021 ettekirjutuse nõude täitmist, järgides Tallinna Halduskohtu poolt 26.10.2020 määrusega nr 3-20-944 kinnitatud kompromissi punktide 2 ja 3 sõnastust ning ettekirjutuse saajale pandud kohustust, st kas läbi riikliku ehitisregistri on esitatud Liivalao 12 hoone ümberehitamise kohta nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega. 23.07.2021 seisuga ei ole ehitusloa taotlust koos nõuetekohase ehitusprojektiga ehitisregistrisse esitatud. TLPA andmetel on küll esitatud Liivalao 12 hoone kohta ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega menetlemiseks (19.03.2021), kuid puuduste tõttu on see märkuste lahendamiseks 29.03.2021 tagastatud ning ehitusprojektis esinevad puudused on käesoleva hoiatuse tegemise ajaks taotleja poolt lahendamata. Ehitusprojekti kohta esitatud märkuste kohaselt on TLPA-le ehitusprojekti menetluses esitatud Liivalao 12 garaažikompleksi kandekonstruktsioonide uuring, samas on ehitisregistri andmetel tegemist laohoonega ning TLPA-l puuduvad dokumendid hoone kasutusotstarbe muutmise kohta, ehitusprojekti tuleb täiendada kinnistu piirinaabrite arvamuses tulenevalt kandekonstruktsioonide osa ning selgitada, kuidas on tagatud kandekonstruktsioonide püsivus ja kuidas on arvestatud fassaadi soojustuse ja katteplekkide näol tekkivat lisakoormust ning kuidas on tagatud hoone ohutu kasutamine. Vastamata on piirinaabrite arvamustele p 1.1, 1.2 ja ehitusprojektis ei ole kajastatud seda, kuidas on tagatud soojuspumpade müra nõuded. Enne hoiatuse tegemist on ettekirjutuse saajale jäetud piisav ajavaru nõuetekohase ehitusprojekti esitamiseks. Samuti ei ole ettekirjutuse saaja esitanud ettekirjutuse nõude täitmise tähtaja pikendamiseks põhjendatud taotlust ega pöördunud täiendavate selgituste/juhiste saamiseks TLPA poole. Ka ei ole hoiatuse edastamise seisuga tasutud ettekirjutuse nõude mittetäitmise/tähtaegselt täitmata jätmise eest sunniraha 1000 eurot. Seetõttu rakendab TLPA ettekirjutusega nr 1712899/00338, Tallinna Halduskohtu poolt 26.10.2020 määrusega nr 3-20-944 ning TLPA poolt 16.07.2021 tehtud haldusakti nr 4-4/27151 alusel sunniraha summas 1000 eurot. Kui sunniraha ei ole hiljemalt 30.07.2021 laekunud Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse tulukontole EE311010220061053015, viitenumbriga 5255050050050224 (selgitusse märkida ettekirjutuse nr 1712899/00338), siis nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TLPA on kaalunud sunniraha 1000 euro suuruses summas rakendamisel asjaolu, et Liivalao 12 hoonel on teostatud omavolilisi ehitustöid ning ehitustöödega jätkamine ei ole lubatud enne nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ning ehitusloa väljastamist ameti poolt. Hoone fassaad on poolelioleval kujul püsinud varsti juba 3 aastat. Ettekirjutuse saaja ei ole aktiivselt asunud ettekirjutuse nõuet täitma. Seega on oluline ja vajalik nõuda ettekirjutuse nõude täitmist läbi sunnivahendi rakendamise, kuna TLPA poolt ettekirjutuse täitmise tähtaja korduv pikendamine ning ettekirjutuse saaja soovimatus teha ametiga koostööd ei ole andnud tulemust. Arvestades järelevalve menetluse pikkust, läbitud kohtumenetlust ning selle raames sõlmitud kompromissi sisu ja sõnastust ning ettekirjutuse nõude täitmisele kulunud aega ei esine ameti hinnangul käesoleval juhul asjaolusid, mis võimaldaksid sunniraha mitte rakendada või rakendada sunniraha ettekirjutuses toodust väiksemas summas. TLPA on 1000 euro suuruses summas sunniraha rakendamisel arvestanud, et ettekirjutuse saaja on Tallinna Halduskohtu 26.10.2021 3(10)
3-21-1918
määrusega nr 3-20-944 kinnitatud kompromissis nõustunud sellises suuruses sunnirahaga ja sellistel tingimustel.
6.Kütteturustus OÜ esitas 20.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 23.07.2021 hoiatuses nr 1712899/00338-2 määratud sunniraha 1000 eurot rakendamise ja sissenõudmise keelamise ning Tallinna linna kohustamise nõuetes.
7.Tallinna Halduskohtu 29.08.2022 määrusega võttis kohus vastu kaebusest osaliselt loobumise ja lõpetas menetluse vastustaja ehitusloa väljastamiseks kohustamisnõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et TLPA 23.07.2021 hoiatus nr 1712899/00338-2 on õigusvastane.
8.1.Sunniraha määramiseks puudus alus, sest kaebaja on ehitusprojektis kõrvaldanud varasemad märkused. Tegemist on uute märkustega, millele varem tähelepanu ei juhitud. Kandekonstruktsiooni uuringus märgitud „garaažikompleks“ ei ole asjakohane märkus ning seda ei saa käsitleda kasutusotstarbe muutmise avaldusena. Sisuliselt ei ole vahet, kuidas uuringut läbiviinud ehitusinsener oma uuringus kaebajale kuuluvat hoonet nimetab. See ei ole seotud ehitusprojektis esitatuga. Ehitusprojektis on läbivalt märgitud laohoone. Uuringu eesmärk ei olnud ümber hinnata hoone kasutusotstarvet ning sellise sisuga tahteavaldust ei sisalda ka nimetatud uuring.
8.2.Vastustaja on kaebajat kohustanud andma hinnangu sellele, kuidas on tagatud kandekonstruktsioonide püsivus ja kuidas on arvestatud fassaadi soojustuse ning katteplekkide näol tekkivat lisakoormust ja kuidas on tagatud hoone ohutu kasutamine. Tegemist on uue asjaoluga, mis ei sisaldu Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrusega nr 3-20-944 kinnitatud kompromissis. Samas on hinnang antud Tanel Urbala ja Tõnu Rauga koostatud uuringus järgmiselt: „Kokkuvõtvalt võime öelda, et üheski eelpoolmainitud lõigus ei esine varisemise ohtu tekitavaid pragusid, vajumeid, veekahjustusi ega muud sellist. Hoone kandekonstruktsioonide seisukorda võib hinnata heaks ning piirdekonstruktsioonide veepidavuse säilimisel ajas püsivaks.“ (vt kaebuse lisa 4). Kuigi viidatud uuringus ei ole selgesõnaliselt öeldud, kas fassaadi soojustus ja katteplekkide näol tekkiv lisakoormus võib hoone kandekonstruktsioone mõjutada, siiski oli uuringu tegemise ajal fassaadil eelnimetatud soojustus ja katteplekid juba kinnitatud. Lisaks on T. Urbala oma 05.05.2021 e-kirjas selgitanud järgmist: „Kandekonstruktsioonid on kaetud ja [ei] ole ilmastiku mõjude käes, fassaadisoojustuse ja katteplekkide omakaal on vahtpolüsterool 1 kg/m2, katteplekk koos rooviga 5 kg/m2 ja see on nii massiivsete konstruktsioonide puhul täiesti marginaalne. Hoone ohutu kasutamine on tagatud korrektsete avatäidete ning valvesüsteemide läbi, mis välistab vandalismi jm. Kandekonstruktsioonid on püsivad nagu ka dokumentidest selgub, varisemise ohtu ega läbijooksusid ei esine.“ (vt kaebuse lisa 6). Vastustaja ei ole kordagi põhjendanud, miks nimetatud uuringud tehti kaebajale ehitusloa menetluses kohustuslikuks (vt EhS § 44 lg 4).
8.3.Soojuspumpade müranõuded on asjakohatud, sest tegemist on uue nõudega, mis ei sisaldunud haldusasjas nr 3-20-944 kinnitatud kompromissis. Lisaks on õhksoojuspumbast tulenev müratase fikseeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Kaebajale kuuluv hoone asub tööstusalal, kus normtasemed on niikuinii üldisest kõrgemad.
8.4.Haldusmenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua (2018-2021). Vaidluse all on fassaadi soojustus, õhksoojuspumbad (mis eemaldati juba 2020), katuse renoveerimine ja korstna pikendus. Kaebajale tundub, et vastustaja leiab aina uusi asjaolusid, miks ehitusluba nõuetele
4(10)
3-21-1918
ei vasta. Vastustaja oleks pidanud ehitusloa menetlusse võtma ega oleks tohtinud seda märkustega kaebajale tagastada.
8.5.Vastustaja on kompromissis sõlmitud sunniraha määramise jätnud vaidlusaluses hoiatuses põhistamata ning kompromissi sõnastust ebaõigesti tõlgendanud. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida vastustaja talle ette heidab – kas seda, et fassaaditöid ei ole lõpuni viidud. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et ta ei ole aktiivselt ehitusloa menetluses osalenud. Kaebaja on hulgaliselt märkusi tänaseks lahendanud. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja on nõustunud 1000 euro suuruse sunniraha tasumisega. Kompromissläbirääkimiste tulemusel muudeti „kuni 1000 eurot“ üksnes „1000 eurot“. Vastustaja jurist Kenneth Rivis selgitas läbirääkimiste käigus, et seadusest tulenevalt on alati kohustus kaaluda ning põhjendada määratud sunniraha summat; fikseeritud või imperatiivne ei ole sunniraha suurus ka sõlmitavas kompromissis, tegemist on pelgalt ülempiiri langetamisega 5000 eurolt 1000 euroni (vt kaebuse lisa 8). Vastustaja oleks pidanud hindama, millised olid need lahendamata märkused, mis olid kompromissis fikseeritud ning võrdlema vastustaja 23.07.2021 hoiatuses ja 29.03.2021 ehitusprojekti tagastamisel tehtud märkustega. Kaebaja leiab, et 23.07.2021 hoiatuses ja 29.03.2021 tehtud märkused olid samad. Vaidlusaluses hoiatuses ei ole selgitusi, kas kaebaja esitatud ehitusprojekt oli ilmselgelt lahendamata märkustega või mitte.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlusalune hoiatus ja sunniraha rakendamine on õiguspärane, samuti kooskõlas haldusasjas nr 3-20-944 sõlmitud kompromissiga.
9.1.Kaebaja suhtes 1000 euro suuruse sunniraha rakendamise näol on tegemist haldusasjas nr 3-20-944 sõlmitud kompromissi tingimuste täitmisega.
9.2.Ebaõige on kaebaja väide, et ta käis pärast ettekirjutuse saamist korduvalt TLPA-s konsultatsioonil „ning Ameti ametnikega konsulteerides, esitas kaebaja 25.10.2018 ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga.“ Kompromissläbirääkimiste ajal väitis kaebaja esindaja, et oli ühe korra ehitusprojekti asjus TLPA-s käinud, samas ei suutnud ta meenutada, kelle juures ta käis ja mida siis arutati. Ka ei anna TLPA ametnikud selliselt suuniseid ehitusprojekti koostamiseks – see tähendaks sisuliselt ise projekteerima asumist. Ehitusprojekti koostamise korraldamine on tulenevalt EhS § 19 lg-st 1 ehitise omaniku kohustus. Vastavalt EhS § 24 lg 2 p-le 2 saab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostada pädeva kvalifikatsiooniga isik.
9.3.Vastustaja ei ole haldusasjas nr 3-20-944 sõlmitud kompromissi tingimusi valesti tõlgendanud. Kompromissist nähtub sõnaselgelt, et kaebaja on kohustatud lahendama Eve Kongi 27.05.2020 märkused ja koostama korrektse vastuskirja piirinaabrile (Osaühing Riigiressursside Keskus) kuue kuu jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest – vastasel juhul rakendab vastustaja sunniraha summas 1000 eurot. E. Kongi 27.05.2020 märkuste kohaselt tuli kaebajal mh täiendada ehitusprojekti konstruktsiooniosa (oluline ohutuse küsimus) ja lisada ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta ehitusinseneri hinnang, lisaks nägid märkused ette, et ehitusprojekti konstruktsiooniosa tuleb allkirjastada pädeva (vastutava) spetsialisti poolt. Ehitisregistris olevalt märkuste koondtabelilt (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10) on näha, et 19.03.2021 on kaebaja projekteerija esitanud ehitusprojekti uuesti menetlusse, kuid 26.03.2021 E. Kongi poolt tehtud märkustest ilmneb, et jätkuvalt ei ole ehitusprojekti konstruktsiooniosa täiendatud ja jätkuvalt ei ole ehitusprojekti konstruktsiooniosa allkirjastanud pädev (vastutav) spetsialist. Lisaks oli ehitisregistrisse esitatud ehitusuuring garaažikompleksi kohta – Liivalao tn 12 kinnistul ei ole kunagi olnud garaažikompleksi, tegemist on laoga (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 11). Ehitusdokumendid peavad olema kooskõlas selle ehitisega, mille kohta nad koostatud on. Lao asemel garaažikompleksi kohta tehtud ehitusuuringu usaldusväärsus võib olla vähemalt küsitav (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 12). Korrigeeritud ehitusuuringu (ehk lao
5(10)
3-21-1918
kohta), mille kaebaja on lisanud kaebusele, on kaebaja ehitisregistrisse lisanud alles 25.08.2021.
9.4.Ehitisregistri märkuste koondlehelt on näha, et uuesti esitas kaebaja projekteerija ehitusprojekti menetlusse 25.08.2021, kuid ikka on ehitusprojekti konstruktsiooniosaga segadus. Samuti on jätkuvalt probleeme soojuspumpade kajastusega ehitusprojekti seletuskirjas – soojuspumpadega seonduvale viitas juba piirinaaber Osaühing Riigiressursside Keskus oma 18.02.2019 vastuväidetes, kelle märkuste osas pidi kaebaja kompromissi kohaselt korrektse vastuskirja koostama.
9.5.Seoses kaebaja väitega, et vaidlusalune hoiatus ei ole piisavalt põhjendatud selgitab vastustaja, et tegemist ei ole haldusaktiga, vaid toiminguga (haldusmenetluse seadus (HMS) § 108). Hoiatust on võimalik tagantjärele kohtumenetluses põhjendada. Hoolimata sellest on sunniraha rakendamine vaidlusaluses hoiatuses asjakohaselt põhjendatud. Kaebaja ei ole nüüdseks nelja aasta jooksul ettekirjutust kohaselt täitnud – ei ole esitanud nõuetekohast ehitusprojekti, mis võimaldaks ehitusluba anda (vt ATSS § 8 lg 1). Rakendatud 1000 euro suurune sunniraha on haldusasjas nr 3-20-944 sõlmitud kompromissi tingimus, millega kaebaja on nõus olnud.
9.6.Kaebuses ei ole selgitatud, miks hoiatuses määratud uueks tähtajaks ei olnud võimalik märkusi selleks kuupäevaks lahendada. Kaebajal on ettekirjutuse täitmiseks aega olnud 4 aastat. Kompromiss, mille osaks oli tingimus 1000 euro suuruse sunniraha maksmise kohta, jõustus 11.12.2020 ehk kümme kuud tagasi. Vastustaja ametnik E. Kongi tegi oma märkused 27.05.2020, seega enam kui aasta tagasi.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Esmalt selgitab kohus, millised nõuded on menetluses ning kontrollib kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist (I). Seejärel hindab kohus, kas sunniraha summas 1000 eurot rakendati õiguspäraselt (II). I
12.Kaebaja on vaidlustanud TLPA 23.07.2021 hoiatuse nr 1712899/00338-2 ning kohus on tõlgendanud kaebust viisil, et kaebaja soovib TLPA 23.07.2021 hoiatuses nr 1712899/00338-2 sätestatud sunniraha 1000 euro sissenõudmise ja rakendamise keelamist ning vastustaja kohustamist lahendama kaebaja ehitusloa taotlus mõistliku aja jooksul. Kaebaja kohtupoolsele tõlgendusele kaebusest vastu ei vaielnud. Tallinna Halduskohtu 29.08.2022 määrusega võeti vastu kaebusest loobumine ja lõpetati menetlus vastustaja ehitusloa väljastamiseks kohustamisnõudes. Seega jäi menetlusse TLPA 23.07.2021 hoiatuses nr 1712899/00338-2 määratud sunniraha 1000 eurot rakendamise ja sissenõudmise keelamise nõue.
13.Täiendavalt selgitab kohus, et ka juhul, kui kaebaja sooviks oli vaidlustada TLPA 23.07.2021 hoiatuses sisalduvat uut sunniraha määra (2000 eurot) ja ettekirjutuse täitmise uut tähtaega, siis ei saaks see keelamisnõue kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu enam kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsele kaasa aidata ning jääks rahuldamata.
14.HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohustamisnõude puhul on oluline hinnata kohtumenetluse kestel muutunud asjaolusid: kui kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole haldusorganile ettekirjutuse tegemine enam põhjendatud, sest muutunud on faktilised asjaolud või õigusnormid, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 20). Sama seisukohta on võimalik 6(10)
3-21-1918
laiendada kaebeõiguse hindamisel ka keelamiskaebuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2020 määrus nr 3-21-1066, p 14). Kaebuse esitamise ajal ei olnud veel TLPA 22.08.2017 ettekirjutust nr 1712899/00338 täidetud (s.o 23.08.2021) ning see oli kehtiv. Vastustaja on 11.05.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et kuivõrd 18.11.2021 on kaebajale ehitusluba väljastatud, siis on ettekirjutus täidetud ning uut sunniraha vastustaja sisse nõuda ei saa. Seega on keelamiskaebus ammendunud ega saa enam kaebaja õiguste kaitsele kaasa aidata. Eeltoodust lähtuvalt jääb keelamisnõue, mis puudutab uue sunniraha (summas 2000 eurot) määramist, rahuldamata.
15.Kaebaja on taotlenud kaebuses ka TLPA 23.07.2021 hoiatuse tühistamist. Nagu kohus on oma 09.09.2021 määruses selgitanud, siis vaidlusalune hoiatus on menetlustoiming, mistõttu seda tühistada ei saa. Tegemist ei ole haldusaktiga, kuivõrd sellel ei ole regulatiivset toimet (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15). Küll aga saab kohus hinnata TLPA 23.07.2021 hoiatuse õiguspärasust sunniraha summas 1000 eurot rakendamise ja sissenõudmise keelamisnõude raames. Esmalt aga hindab kohus, kas sunniraha rakendamise ja sissenõudmise keelamisnõue on lubatav, st kas kaebajal on keelamisnõude esitamiseks kaebeõigus.
16.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Käesoleval juhul on selgunud, et kaebaja tasus sunniraha 1000 eurot vabatahtlikult 30.07.2021 (vt vastustaja 17.09.2021 menetlusdokumendi lisa), seega enne kaebuse esitamist. Riigikohus on selgitanud, et kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt, siis on adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS § 37 lg 2 p 5; riigivastutuse seaduse (RVastS § 11 lg 2) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 12). Arvestades, et sunniraha vabatahtlikul tasumisel ei ähvarda kaebajat enam oht, et vastustaja asuks läbi viima sunniraha sissenõudmise toiminguid, siis on üks keelamiskaebuse esitamise eeldusi täitmata. Ehk teisisõnu puudub kaebajal keelamisnõude esitamiseks kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus ka selles osas jätta rahuldamata.
17.Riigikohus on selgitanud, et kui haldusorgan rakendas sunniraha õigusvastaselt, ent kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib halduskohus kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus (TMS § 48 lg 1 p 1) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15). Eeltoodust lähtuvalt oleks kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks olnud asjakohane esitada heastamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 5). Aga ka juhul, kui kaebaja oleks esitanud heastamiskaebuse, oleks see jäänud rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel. II
18.Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16).
19.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on 23.07.2021 hoiatuses rakendanud sunniraha summas 1000 eurot õiguspäraselt. Sisuliselt on menetlusosalised erinevatel seisukohtadel küsimuses, kas Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse nr 3-20-944 resolutsiooni punktiga 1 kinnitatud kompromissi punktides 2 ja 3 toodud eeldused on täidetud.
20.Pooled on haldusasjas nr 3-20-944 kohtulikult kinnitatud kompromissis leppinud kokku sunniraha suuruses ning sunniraha rakendamise eeldustes. Nii on viidatud määruse resolutsiooni punktiga 1 kinnitatud kompromissi punktid 2 ja 3 järgmised: 7(10)
3-21-1918
„2. Kaebaja kohustub esitama kuue kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest vastustajale ehitusloa taotluse ning ehitusprojekti, millega on lahendatud kõik ehitusprojekti menetluse nr 161636 märkuste koondtabelis välja toodud Tallinna Transpordiameti (28.05.2020 H. Aaviku märkused, välja arvatud märkus servituudilepingu sõlmimise kohustuse kohta) ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (27.05.2020 E. Kongi märkused) märkused. Lisaks lahendamata märkustele kohustub kaebaja koostama korrektse vastuskirja piirinaabri Liivalao tn 14 kinnistu omaniku poolt esitatud vastuväidetele ja täpsustama ehitusprojektis katusekatet puudutavat. Vastustaja kohustub 30 päeva jooksul pärast kaebaja poolt nõuetekohase ehitusprojekti esitamist ehitusloa taotluse lahendama, s.o võtma vastu otsus ehitusluba anda või andmata jätta.
3.Vastustaja kohustub mitte rakendama 13.05.2020 hoiatuses nr 1712899/00338-1 määratud sunniraha kaebaja suhtes kuue kuu vältel pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Kui kaebaja ei esita kuue kuu jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist vastustajale nõuetekohast ehitusprojekti (nõuetele mittevastav on ilmselgelt lahendamata märkustega ehitusprojekt või varasemaga võrreldes oluliselt erineva lahendusega ehitusprojekt, mille puhul on vajalik saata ehitusprojekt uuele kooskõlastusringile) ja ehitusloa taotlust, rakendab vastustaja tema suhtes sunniraha summas 1000 eurot. Vastustaja ei rakenda sunniraha juhul, kui ehitusluba jääb andmata või menetlus jätkub kaebajast mitteolenevatel põhjustel, milleks pooled loevad kolmanda isiku õiguste rikkumist ehitusseadustiku § 44 punkti 4 mõistes.“.
21.Eelnevast ilmneb, et kaebajal tuli 6 kuu jooksul alates Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse nr 3-20-944 jõustumisest kõrvaldada ehitusprojekti menetluses nr 161636 märkuste koondtabelis toodud TLPA 27.05.2020 E. Kongi märkused. Viimati viidatud märkused olid järgmised: „1. Täiendada konstruktsiooniosa. Tulenevalt piirinaabri Liivalao tn 14 esindaja märkusest ,lisada ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta ja katusekonstruktsiooni välja vahetamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta ehitusinseneri hinnang. Täiendada seletuskirja ja kirjeldada, kuidas on tagatud ohutus. Kirjeldada seletuskirjas, kuidas on lahendatud sademevee osa, kuidas see katuselt alla saadakse ja kuhu juhitakse. Sadevesi tuleb juhtida oma kinnistule. Asendiplaanil näidata tuletõrjehüdrandi asukoht. Täiendada seletuskirja ja märkida, et ehituse ajaks peavad olema paigutatud kinnistu piirides ajutised piirded, et mitte segada ehitustegevusega liiklust. Lisada nimetatud korstnapühkija akt sept 2017. Parkimine lahendada Liivalao tn 12 kinnistul. Soovituslikult palun teha koostööd piirinaabriga. 2. Lisada joonistele (asendiplaanile, vaatele, lõikele) Liivalao tn 14 kinnistu piir ja laohoone kaugus Liivalao tn 14 kinnistu piirist. 3. Ehitusprojekt (konstruktsiooniosa) allkirjastada pädeva (vastutava) spetsialisti poolt. 4. Täpsustada, millise aadressi kohta on esitatud puittaimestiku hindamine. Tiitellehe päises on märgitud objekti aadressiks Liivalao tn 11. Joonisel on märgitud aadressiks Pärnamäe tee 190. Allkirjastada puittaimestiku hindamine koostaja poolt.“ (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 193).
22.Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 2 lg 1). Vaidlusaluse hoiatuse kohaselt on vastustaja 16.07.2021 haldusaktiga nr 4-4/2715-1 muutnud 22.08.2017 ettekirjutuses nr 1712899/00338 sunniraha suurust ja määranud sunniraha suuruseks 1000 eurot. Viidatud otsusest on kaebajat 16.07.2021 teavitatud (vt TLPA 23.07.2021 hoiatus nr 17172899/00338-2, lk 3). Nimetatud asjaoludele kaebaja vastu vaielnud ei ole.
23.Kaebajale tuli haldusasjas nr 3-20-944 kinnitatud kohtulikust kompromissist kohustus esitada 6 kuu jooksul Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse nr 3-20-944 jõustumisest nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus nr 3-20-944 jõustunud 11.12.2020. Nimetatud kuupäevast arvates saabus 6-kuuline tähtaeg 11.06.2021. 8(10)
3-21-1918
24.Vaidlus puudub, et TLPA 23.07.2021 hoiatuse tegemise hetkeks ei olnud kaebaja esitanud vastustajale nõuetekohast ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust. Esmalt vaidlust ei ole osas, et E. Kongi 27.05.2020 üheks märkuseks (mis tuli kaebajal kõrvaldada) oli täiendada konstruktsiooniosa, sh lisada ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta ja katusekonstruktsiooni välja vahetamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta ehitusinseneri hinnang (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10, lk 6). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on esitanud 27.10.2020 allkirjastatud konstruktiivse hinnangu (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10, lk 6) ning vastustaja on 06.11.2020 palunud kaebajal selgitada, mis hoonet projekteeritakse ning juhul, kui projekteeritakse laohoonet, siis tuleb läbivalt nimetada hoone nimetus laohoone, mitte kasutada mõistet garaaž (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10, lehekülg 7). Vastuseks on kaebaja 19.03.2021 vastustajale selgitanud, et esitatud on garaažikompleksi uuring, sest hoone on olnud garaažina kasutusel (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10, lk 7). Selle peale on vastustaja 26.03.2021 teatanud kaebajale, et ehitisregistri veebilehe andmetel on Liivalao tn 12 hoone kasutamise otstarve laohoone; esitatud on ERI-Ehitustööd OÜ poolt sept 2020 koostatud Liivalao tn 12 garaažikompleksi kandekonstruktsioonide uuring; TLPA-l puuduvad dokumendid hoone kasutusotstarbe muutmise kohta garaažiks; ehitusloa taotlus on esitatud laohoone ümberehitamiseks; kui projekteeritakse laohoonet, siis ehitusprojekti seletuskirjas läbivalt nimetada hoone nimetus laohoone; mitte kasutada mõistet garaaž (garaaži uksed?); näit seletuskirja p 6. Lisaks paluti kaebajal täiendada ehitusprojektist konstruktsioonide osa tulenevalt Liivalao tn 14 piirinaabri arvamustest; kuidas on tagatud kandekonstruktsioonide püsivus ja kuidas on arvestatud fassaadi soojustuse ja katteplekkide näol tekkivat lisakoormust; kuidas on tagatud hoone ohutus kasutamine; kuidas on tagatud soojuspumpade müranõuded (keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1); vastata täpselt ja selgelt piirinaabri arvamuste p-dele 1.1 ja 1.2.
25.Küsimus sellest, kas esitatud märkused olid põhjendatud või mitte, ei kuulu lahendamisele käesoleva vaidluse raames. Seda tingitud asjaolust, et kohtulikult kinnitatud kompromissiga on kaebaja nõustunud ning üheks tingimuseks oli, et kaebajal tuleb kõrvaldada 27.05.2020 E. Kongi märkused.
26.Kaebuses ei ole vastu vaieldud asjaoludele, et vastustajale esitatud kandekonstruktsiooni uuringus oli kasutatud sõna „garaažikompleks“ ning ehitisregistri andmetel on kaebajale kuuluva hoone kasutusotstarbeks „muu laohoone“ (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 11). Samas on ekslik kaebaja arvamus, et tähtsust ei oma, kuidas ehitusinsener nimetab kaebajale kuuluvat hoonet. Kuigi võib esineda olukordi, kus uuringus on kasutatud sõna „laohoone“ asemel „garaažikompleksi“ ning sellest sisu ei muutu, siiski praegusel juhul puudus vastustajal alus seda järeldada.
27.Esmalt tuleb märkida, et vastustajal lasub kohustus sisuliselt hinnata ehitusprojekti, sh sellega koos esitatud dokumente. Teiseks nähtub ehitisregistri väljavõttest, et kaebaja on selgitanud vastustajale, et kandekonstruktsioonis kasutatud sõna „garaažikompleks“ ei ole olnud ekslik. Nii on kaebaja sõnaselgelt kinnitanud, et esitatud ongi garaažikompleksi uuring, sest hoone on olnud garaažina kasutusel (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10, lk 7). Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et tegemist ei olnud asjakohase märkusega või et tegemist oli uue märkusega. Nõue esitada kandekonstruktsiooni uuring sisaldus E. Kongi 27.05.2020 märkustes ning vaidlusaluse hoiatuse andmise ajaks ei olnud kaebaja seda märkust kõrvaldanud. See tähendab, et sunniraha rakendamiseks andis aluse olukord, kus kaebaja oli küll esitanud ehitusprojekti, kuid tegemist oli ilmselgelt lahendamata märkustega ehitusprojektiga. Ilmselgelt lahendamata märkus on E. Kongi 27.05.2020 märkus, mida ei olnud kompromissis sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldatud. Alles 25.08.2021 on kaebaja
9(10)
3-21-1918
esitanud ehitisregistrisse korrigeeritud kandekonstruktsiooni uuringu (vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10, lk 7).
28.Lisaks oli kaebajal kohustus ehitusprojekt (konstruktsiooniosa) allkirjastada pädeva (vastutava) spetsialisti poolt (vt E. Kongi 27.05.2020 märkus p 3; vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10, lk 6). Menetluse nr 161636 märkuste koondlehelt nähtub, et läbivalt on kaebajale vastav nõue esitatud (27.05.2020, 06.11.2020, 26.03.2021 ning 09.09.2021; vt vastustaja 11.10.2021 menetlusdokumendi lisa 10). Asjaoludest nähtuvalt ei olnud ka see märkus kõrvaldatud enne vaidlusaluse hoiatuse tegemist, s.o 23.07.2021. Seega oli 22.08.2017 ettekirjutus nr 1712899/00338 tähtaegselt täitmata. Kohus küll nõustub kaebajaga, et viimane on osalenud aktiivselt ehitusloa menetluses ning püüdnud omaltpoolt puudusi kõrvaldada, kuid sellegipoolest on jäänud nõuetekohane ehitusprojekt kompromissis sätestatud tähtaja jooksul ning tingimustel esitamata. Arvestades, et ehitusprojekt ei vastanud kompromissis kokku lepitud tingimustele puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas soojuspumpade müranõudeid puudutav märkus oli uus nõue või mitte. See ei oma asja lahendamisel enam tähtsust.
29.Sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud (ATSS § 8 lg 3). „Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda ettekirjutust täitma (AtSS § 3 lg- 2 ja 3); Riigikohtu üldkogu 17. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-4-13, p 42). Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ka ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit.“ Kohtu hinnangul on vaidlusalust hoiatust piisaval määral põhjendatud ning selgitatud, miks rakendatakse sunniraha maksimummääras (vt TLPA 23.07.2021 hoiatus, lk-d 4-5). Vaidlusalune hoiatus on menetlustoiming ning sellele ei laiene haldusakti põhjendamise nõuded (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). Küsimus sellest, kui mitmel korral ja kellega kaebaja TLPA-st konsulteeris pärast ettekirjutuse saamist, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Isegi, kui eeldada kaebaja väite õigsust, siis ei ole tõendatud, et kaebajale oleks antud vastuolulisi selgitusi või ettekirjutuse täitmine oleks olnud kaebajale sellest tulenevalt ebaselge.
30.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
31.HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg-st 1 juhindudes jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.