Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht
12.09.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1727
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja Tallinna Vangla tegevuse / tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Tagastada X kaebus.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
3-22-1727 vabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirjas märgiti, et neljanda üksuse juht hindab hiljemalt 11.08.2022 üle julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse.
Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
3-22-1727 julgeolekuabinõude vajalikkust konkreetsel kuupäeval, ent vastav kohustus on igakordselt täidetud üks päev hiljem. Seega tuleb möönda, et vastavat kohustust ei ole varasemalt täidetud käskkirjades märgitud tähtajal. Kohus on samas seisukohal, et nimetatud kohustuse / suunise märkimine käskkirjades ei tekita kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse hindamist käskkirjas märgitud kuupäeval, vaid vastav kohustus / suunis on märgitud vanglale endale (neljanda üksuse juhile). Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-st 3 tuleneb, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada. Seega vanglal on seadusest tulenev aktiivne kohustus pidevalt hinnata VangS § 69 lg-s 1 sätestatud asjaolude jätkuvat esinemist, ent selleks ei näe seadus ette konkreetsest tähtaega. Kuivõrd vanglale ei tulene seadusest kohustust hinnata täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvuse põhjendatust konkreetsel tähtajal, siis puudub kaebajal ka õigus vastava kohustamisnõude esitamiseks (vt ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Samadel põhjustel ei saa olla lubatav ka tuvastamiskaebuse esitamine. Lisaks on kohtupraktikas leitud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi ehk põhjus arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 11). Kaebaja on kaebuse täpsustuses märkinud, et käskkirjades märgitud tähtaja eiramine võib viia olukorrani, kus kaebaja suhtes kohaldatakse alusetult täiendavaid julgeolekuabinõusid. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et vangla on igakuiselt julgeolekuabinõude jätkuvuse põhjendatust hinnanud ning seega ei ole põhjust arvata, et vangla jätaks edaspidiselt vastava kohustuse täitmata. Tähelepanuväärne on siinjuures see, et kaebusest ega kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks vastuväiteid julgeolekuabinõude kohaldamisele (vt nt 11.07.2022 käskkirjas kirjeldatud asjaolusid). Ühtlasi ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatud üksnes selleks, et kaebaja saaks veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses (vt nt Riigikohtu 09.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.