X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja Tallinna Vangla tegevuse / tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas 09.05.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/140 X suhtes kuni asjaolude äralangemiseni järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirjas märgiti, et neljanda üksuse juht hindab hiljemalt 09.06.2022 üle julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse.
2.Tallinna Vangla tegi Xle 10.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/177, millega lõpetas 09.05.2022 käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamise ning kohaldas alates 10.06.2022 X suhtes kuni asjaolude äralangemiseni samu täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirjas märgiti, et neljanda üksuse juht hindab hiljemalt 10.07.2022 üle julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse.
3.X esitas 10.07.2022 Tallinna Vanglale avalduse pealkirjaga „vaie“, milles taotleb, et vaidemenetluses kinnitataks vangla süüd seoses sellega, et vangla ei hinnanud 10.07.2022 julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust. Lisaks taotles X, et vangla hindaks julgeolekuabinõude jätkamise / lõpetamise vajalikkust vastavalt 10.06.2022 käskkirjas sätestatule.
4.Tallinna Vangla tegi Xle 11.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/201, millega lõpetas 10.07.2022 käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamise ning kohaldas alates 11.07.2022 X suhtes kuni asjaolude äralangemiseni samu täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemis-
3-22-1727 vabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirjas märgiti, et neljanda üksuse juht hindab hiljemalt 11.08.2022 üle julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse.
5.Tallinna Vangla andis 10.08.2022 kirjaga nr 5-15/22/211-2 Xle 10-päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 15.08.2022 X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks hinnata julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse üle vastavalt käskkirjades välja toodud aegadele. Samuti taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks vangla õigusvastase tegevuse seonduvalt sellega, et vangla ei hinnanud tähtaegselt julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust.
7.Kohus jättis 24.08.2022 määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse eesmärgi ja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Sama määrusega andis kohus vanglale 15-päevase tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse menetlusse võtmise kohta.
8.Tallinna Vangla esitas kohtule 04.09.2022 seisukoha, milles selgitas, et vangla hinnangul ei aita kaebaja kaebus kuidagi kaasa tema õiguste kaitsele. Nimelt on vangla juba 11.07.2022 käskkirjaga hinnanud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust. Vangla möönab, et ületas 10.06.2022 käskkirjas julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse hindamiseks sätestatud tähtaega ühe päeva võrra. Samas ei mõjutanud antud minetus ei asja otsustamist ega sisuliselt ka kaebaja õigusi ega kohustusi, kuivõrd 11.07.2022 käskkirjast nähtuvalt ei olnud kaebajal mingeid vastuväiteid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamisele. Kaebaja isegi ähvardas panna toime õigusrikkumise, et vangla igal juhul jätkaks tema suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist. Seega pidas kaebaja ka ise igal juhul põhjendatuks tema suhtes täiendavate julgeolekumeetmete jätkuvat kohaldamist.
9.Kaebaja esitas 05.09.2022 (kohtusse saabunud 06.09.2022) kaebuse täpsustuse, milles selgitab, et tema suhtes kohaldatakse endiselt täiendavaid julgeolekuabinõusid (12.08.2022 käskkirja alusel). Kaebaja palub vanglat kohustada jälgima ja järgima käskkirjades välja toodut. Kaebaja suhtes kohaldatakse alates 09.05.2022 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning nende kohaldamist on pikendatud iga kuu. Samas vangla ei järgi käskkirjades sätestatud tähtaegasid ning see võib viia olukorrani, kus kaebaja suhtes kohaldatakse alusetult kõnesolevaid piiranguid. Kaebaja õiguste taastamiseks piisaks ka sellest, kui kohus tuvastab vangla õigusvastase tegevuse. Õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuses omaks preventiivset mõju, mille tulemusel peaks vangla edaspidi hoiduma vastavast õigusvastasest käitumisest. Käskkirjade eiramine on oluline rikkumine ja sellel võivad olla kaugele ulatuvad tagajärjed.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et Tallinna Vangla hindaks edaspidiselt kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust vastavalt (vastavas) käskkirjas märgitud tähtajale. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja kohtule esitanud nii kohustamis- kui ka tuvastamisnõude.
Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
12.Kohtuasja materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla on 09.05.2022 käskkirjaga nr kohaldanud kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Seejärel on vangla hinnanud igakuiselt (kaebusele lisatud 10.06.2022 käskkiri, 11.07.2022 käskkiri ja kaebuse täpsustuse märgitud 12.08.2022 käskkiri) täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust ning pikendanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes. Asjassepuutuvates käskkirjades on eraldi sätestatud neljanda üksuse juhile kohustus hinnata täiendavate 2(3)
3-22-1727 julgeolekuabinõude vajalikkust konkreetsel kuupäeval, ent vastav kohustus on igakordselt täidetud üks päev hiljem. Seega tuleb möönda, et vastavat kohustust ei ole varasemalt täidetud käskkirjades märgitud tähtajal. Kohus on samas seisukohal, et nimetatud kohustuse / suunise märkimine käskkirjades ei tekita kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse hindamist käskkirjas märgitud kuupäeval, vaid vastav kohustus / suunis on märgitud vanglale endale (neljanda üksuse juhile). Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-st 3 tuleneb, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada. Seega vanglal on seadusest tulenev aktiivne kohustus pidevalt hinnata VangS § 69 lg-s 1 sätestatud asjaolude jätkuvat esinemist, ent selleks ei näe seadus ette konkreetsest tähtaega. Kuivõrd vanglale ei tulene seadusest kohustust hinnata täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvuse põhjendatust konkreetsel tähtajal, siis puudub kaebajal ka õigus vastava kohustamisnõude esitamiseks (vt ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Samadel põhjustel ei saa olla lubatav ka tuvastamiskaebuse esitamine. Lisaks on kohtupraktikas leitud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi ehk põhjus arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 11). Kaebaja on kaebuse täpsustuses märkinud, et käskkirjades märgitud tähtaja eiramine võib viia olukorrani, kus kaebaja suhtes kohaldatakse alusetult täiendavaid julgeolekuabinõusid. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et vangla on igakuiselt julgeolekuabinõude jätkuvuse põhjendatust hinnanud ning seega ei ole põhjust arvata, et vangla jätaks edaspidiselt vastava kohustuse täitmata. Tähelepanuväärne on siinjuures see, et kaebusest ega kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks vastuväiteid julgeolekuabinõude kohaldamisele (vt nt 11.07.2022 käskkirjas kirjeldatud asjaolusid). Ühtlasi ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatud üksnes selleks, et kaebaja saaks veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses (vt nt Riigikohtu 09.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12).
13.Kohus selgitab kaebajale ühtlasi järgmist. Kui kaebaja leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus on tema osas ära langenud, saab ta taotleda vanglalt julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist (sh ei välista käskkirjades märgitud tähtaeg kaebajal varasemalt nimetatud taotluse esitamist). Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest või lahendamisest ning kaebaja on selle haldusakti ja / või toimingu peale esitanud vaide ning vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (vt VangS § 11 lg 5). Ühtlasi on kaebajal võimalik vaidlustada vangla käskkirja, millega pikendatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ka sellisel juhul tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5).
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.