lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-221/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 08.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-221/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
557
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-221

Määruse kuupäev

8. september 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

F.V (F.V) kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamiseks fikseerida tema vigastused

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-26-221.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.F.V (edaspidi kaebaja) esitas 26. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Sihtasutuse Viljandi Haigla meditsiinitöötajate tegevusetusega. Kaebuse kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, et fikseerida vigastused (nahalööve pealael ja punnid), mis tekkisid seetõttu, et kaebajale ei ole teostatud meditsiinilist juukselõikust. Vigastuste fikseerimine on vajalik, et hiljem hüvitamisnõudes tõendada vigastusi. Sihtasutuse Viljandi Haigla meditsiinitöötajad keeldusid vigastusi fikseerimast, kuna see ei ole nende arvates nii oluline, et peaks fikseerima. Kaebaja nõuab kohustada Sihtasutust Viljandi Haigla fikseerima tema vigastused, mis on tekkinud meditsiinilise juukselõikuse teostamata jätmisega. Kaebaja esitas 30. jaanuaril 2026 taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2648/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 2 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse pooled ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 2 nõude Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamiseks fikseerida tema vigastused, mille põhjustas meditsiinilise juukselõikuse teostamata jätmine. Kuigi kaebaja on kaebuses märkinud vastustajaks Tervisekassa ning kolmandaks isikuks Sihtasutuse Viljandi Haigla, on kohtupraktikast lähtuvalt asjas vastustajaks Sihtasutus Viljandi Haigla (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. veebruari 2026. a määrus asjas nr 3-25-144, p-d 24 ja 30-31; HKMS § 17 lõige 1).
3.Kaebuse esitamise hetkel viibis kaebaja Tartu Vanglas, kus tervishoiuteenuseid osutab Sihtasutus Viljandi Haigla. Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtusse pöördumise eelduseks on seega subjektiivsete õiguste kaitse vajadus. Kohus osutab, et kuigi reeglina hindab kohus kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga, siis siinses asjas tuleb kaebuse lubatavust hinnata praeguse aja seisuga. Riigikohus on 28. mai 2014. a otsuses asjas nr 3-3-1-8-14 pidanud samuti teatud juhtudel vajalikuks kontrollida kaebeõiguse olemasolu ka pärast kaebuse esitamist. Kohtule teadaolevalt on kaebaja pärast kaebuse esitamist paigutatud Tartu Vanglast Viru Vanglasse, kus tervishoiuteenuseid osutab Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Sihtasutus Viljandi Haigla osutab tervishoiuteenuseid ainult Tartu Vanglas, seega ei saa Sihtasutuse Viljandi Haigla meditsiinitöötajate tegevus või tegevusetus kaebaja õigustele enam mõju avaldada. Ühtlasi ei ole Sihtasutuse Viljandi Haigla meditsiinitöötajatel võimalik sooritada kaebaja suhtes soovitud toiminguid. Kohus leiab, et ka tuvastamisnõudele üleminek ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest tuvastamisnõude kohta tehtud kohtuotsus ei saaks vahetult mõjutada kaebaja vangistuse täideviimist Viru Vanglas. Terviseprobleemide fikseerimise üksikasjad otsustakse konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid arvestades ning ühe juhtumi kohta tehtud kohtuotsus ei ole automaatselt ülekantav mõnele muule olukorrale. Kui kaebajaga peaks Viru Vanglas sarnane olukord juhtuma, saab ta pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mida ei saa kaebaja jaoks pidada ülemäära koormavaks, arvestades tema kohtumenetluses osalemise kogemust.
4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda vajaduse korral uuesti halduskohtusse.
5.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
6.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium