X esitas 21. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et Tartu Halduskohus tühistaks Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse sisekorraeeskirjade p-d 4, 6 – 10 ja 13 – 17 ning mõista Jõgeva Valla Hoolekandekeskuselt välja kaebaja kasuks mittevaralist kahju hüvitist kaebaja diskrimineerimise ja kaebaja isikuõiguste rikkumise eest (eraelupuutumatus, kodupuutumatus jms). Kaebaja ja Jõgeva Valla Hoolekandekeskus sõlmisid 31. märtsil 2022 üürilepingu, kuid vastustaja ei saatnud kaebajale üürilepingu lisaks olevat sisekorraeeskirja. Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse töötaja tungis 16. juunil 2022 kell 18.21 meelevaldselt kaebaja eravaldusesse, rikkudes kaebaja kodupuutumatust, häiris kaebajat igapäevatoimetuste juures ning nõudis kaebajalt allkirja väidetavatele sisekorraeeskirjadele. Kaebaja keeldus eelmainitud paberilehte allkirjastamast ning vastustaja saatis kõnealuse dokumendi kaebajale tutvumiseks ja allkirjastamiseks alles 21. juunil 2022. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi õigusabi saamiseks, tagaseljaotsuse tegemiseks ja avalikustavas lõpplahendis kaebaja isikuandmete mitteavaldamiseks.
2.Kohus annab kõigepealt hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning seejärel lahendab kaebaja menetluslikud taotlused (II).
I
3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
4.Kaebaja on pöördunud halduskohtu poole kaebusega, milles soovib tühistamisnõudega vaidlustada Jõgeva sotsiaalmaja kodukorra p-de 4, 6 – 10 ja 13 – 17 ning nõuda mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt kaebaja ja Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse vahel sõlmitud üürilepingu täitmisega.
5.Kohtupraktikas on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib kohalik omavalitsus välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 17). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu 24. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 9; erikogu
20.detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 13-16).
6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ja Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse vahel sõlmitud üürilepingu puhul on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. Tsiviilõiguslikule lepingule viitab antud juhul ka asjaolu, et mainitud lepingus on välja toodud üürniku ja üürileandja õigused ja kohustused ning lepingus puudub avalik-õiguslikule suhtele iseloomulik regulatsioon. Arvestades, et üürilepingu sõlmimist ja täitmist reguleerib võlaõigusseadus ja üürileping on eraõiguslik leping, tuleb antud lepingust tulenevad vaidlused lugeda samuti eraõiguslikuks vaidluseks. Seega on vaidlus seoses üürilepingu täitmisega eraõigussuhtest tulenev vaidlus, mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus HKMS § 4 lg 1 mõistes.
7.Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). Seepärast tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus rõhutab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.
8.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
9.Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on taotluses märkinud taotletavate õigusabi liikidena isiku esindamise haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, mõistab kohus taotluse sisust lähtuvalt, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas.
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
11.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega on kaebaja iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist.
12.Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks (vt käesoleva määruse I osa). Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
14.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. Seoses kohtule esitatud taotlusega tagaselja otsuse tegemiseks selgitab kohus, et kuivõrd halduskohtumenetluses ei ole võimalik tagaseljaotsuse tegemine, vaid see on ette nähtud tsiviilkohtumenetluses, jätab kohus kaebaja taotluse sel põhjusel läbi vaatamata. Lisaks asendab kohus kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.