Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 12.09.2022, Tartu 3-22-1776 X kaebus Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Jõgeva sotsiaalmaja kodukorra p-de 4, 6-10 ja 13-17 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.08.2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus menetlusse.
1.2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.08.2022. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
2.3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.08.2022. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
3.4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 207 lg 4).
X esitas 21.08.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et halduskohus tühistaks Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse sisekorraeeskirjade p-d 4, 6 – 10 ja 13 – 17 ning mõistaks Jõgeva Valla Hoolekandekeskuselt välja kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitise kaebaja diskrimineerimise ja tema isikuõiguste rikkumise eest (eraelu puutumatus, kodu puutumatus jms). Kaebaja ja Jõgeva Valla Hoolekandekeskus sõlmisid 31.03.2022 üürilepingu, kuid vastustaja ei saatnud kaebajale üürilepingu lisaks olevat sisekorraeeskirja. Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse töötaja tungis 16.06.2022 kell 18.21 meelevaldselt kaebaja eravaldusesse, rikkudes tema kodu puutumatust, häiris kaebajat igapäevatoimetuste juures ning nõudis kaebajalt allkirja väidetavatele sisekorraeeskirjadele. Kaebaja keeldus paberilehte allkirjastamast ning vastustaja saatis kõnealuse dokumendi elektrooniliselt kaebajale tutvumiseks ja allkirjastamiseks alles 21.06.2022. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused
enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi õigusabi saamiseks, tagaseljaotsuse tegemiseks ja lõpplahendis kaebaja isikuandmete mitteavaldamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 29.08.2022. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel (pädevuse puudumine), jättis kaebaja taotlused tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja asjas tagaseljaotsuse tegemiseks läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused olid järgnevad.
2.1.Kaebaja pöördus halduskohtu poole kaebusega, milles soovib tühistamisnõudega vaidlustada Jõgeva sotsiaalmaja kodukorra (sisekorraeeskirja) p-e 4, 6 – 10 ja 13 – 17 ning nõuda mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt kaebaja ja Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse vahel sõlmitud üürilepingu täitmisega.
2.2.Kohtupraktikas on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib kohalik omavalitsus välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 17). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu 24.03.2015. a määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 9; erikogu 20.12.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 13-16).
2.3.Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et kaebaja ja Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse vahel sõlmitud üürilepingu puhul on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. Tsiviilõiguslikule lepingule viitab ka asjaolu, et mainitud lepingus on välja toodud üürniku ja üürileandja õigused ja kohustused ning lepingus puudub avalik-õiguslikule suhtele iseloomulik regulatsioon. Arvestades, et üürilepingu sõlmimist ja täitmist reguleerib võlaõigusseadus ja üürileping on eraõiguslik leping, tuleb kõik antud lepingust tulenevad vaidlused lugeda samuti eraõiguslikuks vaidluseks. Seega on ka vaidlus seoses üürilepingu täitmisega eraõigussuhtest tulenev vaidlus, mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus HKMS § 4 lg 1 mõistes. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). Seepärast tagastas kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus rõhutas, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. Kohus selgitas, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2.4.Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on taotluses märkinud taotletavate õigusabi liikidena isiku esindamise haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, mõistis halduskohus taotluse sisust lähtuvalt, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus oli seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohus rõhutas, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega on kaebaja iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist. Kuigi kohtule oli arusaadav vaidluse ese, ei menetle halduskohus kaebust sisuliselt, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka
kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
2.5.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märkis halduskohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel sisuliselt menetlemata. Seoses kohtule esitatud taotlusega tagaselja otsuse tegemiseks selgitas kohus, et kuivõrd halduskohtumenetluses ei ole võimalik tagaseljaotsuse tegemine, vaid see on ette nähtud tsiviilkohtumenetluses, jätab kohus kaebaja selle taotluse eelnimetatud põhjusel samuti läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X esitas 01.09.2022 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.08.2022. a määruse ja teha asjas uus ning halduskohtu määrusest erinev määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi halduskohtusse. Määruskaebuse esitaja leiab, et Tartu Halduskohus rikkus oluliselt nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa vale kohtumääruse tegemise. Määrus pole selgelt ja arusaadavalt jälgitav, samuti pole selge, millistele tõenditele, kohtupraktikale ja õiguse ühtlase kohaldamise printsiibile kohus tugineb. Kohus väljus meelevaldselt kaebuse esemest (hagiesemest) ja hakkas menetlema kaebust, millist kaebaja pole halduskohtule esitanud.
3.1.Halduskohus tõlgendas valesti esitatud kaebuse nõuet. Nimelt taotles kaebaja 21.08.2022 kohtule esitatud kaebusega Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse 27.12.2021. a sisekorraeeskirja nr 1-5/23 p-de 4, 6-10 ja 13-17 tühistamist, sest tegemist on sisekorraeeskirjadega, mis riivavad kaebaja isikuõigusi ja põhiseadusest tulenevaid õigusi ning diskrimineerivad kaebajat. Üürileping puutub käesoleval juhul asjasse vaid niipalju, et vastustaja väidab, et kuna kaebaja allkirjastas üürilepingu 31.03.2022, siis järelikult ta nõustus sisekorraeeskirjadega, kuigi kaebajale sai mainitud sisekorraeeskirjade olemasolu teatavaks alles 16.06.2022. Vastustaja saatis sisekorraeeskirjad e-kirjaga tutvumiseks alles 21.06.2022. Halduskohus leidis, et käesolev vaidlus käib üürilepingu üle, kuid üürileping ei puutu sisuliselt üldse asjasse, sest vaidlustatakse sisekorraeeskirju. Kuna vastustaja on avalik-õiguslik asutus (Jõgeva vallavalitsuse allasutus ehk Jõgeva Valla Hoolekandekeskus), siis vastustaja poolt välja antud sisekorraeeskirjad on haldusakt. Järelikult esitas kaebaja kaebuse õigesti Tartu Halduskohtusse.
3.2.Eespool väljatoodu tõendab ka seda, et halduskohus hindas, analüüsis ja tõlgendas tõendeid valesti ning tuvastas sel põhjusel valesti kaebuse faktilisi asjaolusid. Sellega rikkus kohus oluliselt menetlusnorme ja tegi selle kõige pärast vale otsuse, milles leidis, et kaebus ei kuulu menetlemisele halduskohtus ning see tuleb kaebajale tagastada. Seepärast tuleb ringkonnakohtul halduskohtu otsus täies ulatuses tühistada ja saata asi tagasi halduskohtusse uueks menetlemiseks.
3.3.Samuti leidis halduskohus eespool väljatoodud oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu valesti, et puudub alus kaebajale riigi õigusabi andmiseks. Haldusasja faktilised asjaolud tõendavad, et kuigi kaebaja esitas halduskohtule korrektse kaebuse, siis halduskohus ei saanud kaebuse nõudest täpselt aru ja hakkas menetlema kaebust (seoses üürilepinguga), mida kaebaja halduskohtule ei esitanud. Kõnealused faktid tõendavad, et kaebaja pole suuteline selgesõnaliselt menetlusdokumente vormistama, sest kohus sai kaebusest valesti aru, seega põhjustavad kaebaja esitatud dokumendid asjatult menetlusökonoomia printsiibi rikkumist ja menetluse venimist. Kui kaebaja poolt esialgu kohtule esitatud kaebus oleks olnud selgesõnalisem, siis oleks halduskohus otsekohe hakanud menetlema õige sisuga kaebust (tühistamiskaebust vastustaja sisekorraeeskirjade teatud punktide tühistamiseks), mitte vastustaja ja kaebaja vahel sõlmitud üürilepingut. Kõike arvesse võttes rikkus halduskohus oluliselt erinevaid menetlusnorme, kui ei andnud kaebajale riigi õigusabi korras advokaati.
3.4.Eespool välja toodud oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu jättis halduskohus rahuldamata kaebaja esitatud menetlusabi taotluse. Kuna kohus ei oleks tohtinud kaebust tagastada, siis oleks pidanud kohus kaebaja menetlusabi taotlust ka menetlema ja vabastama ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2022. a määruse peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
5.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna ükski selles esitatud põhjendus või vastuväide ei anna alust halduskohtu 29.08.2022. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et halduskohus rikkus vaidlusaluse määruse tegemisel oluliselt nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa lõppjäreldustelt vale kohtumääruse tegemise. Samuti ei ole alust etteheitel, et määruse põhjendused pole selgelt ja arusaadavalt jälgitavad ning, et halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid, väljus kaebuse esemest, rikkus uurimisprintsiipi jne.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 29.08.2022. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et halduskohus ei tõlgendanud ega menetlenud esitatud kaebust valesti. Halduskohus käsitles vaidlusaluses määruses selgelt kaebuses esitatud nõuet Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Jõgeva sotsiaalmaja kodukorra (sisekorraeeskirja) p-de 4, 6-10 ja 13-17 tühistamiseks ja leidis, et sellise nõudega esitatud kaebus tuleb tagastada halduskohtul pädevuse puudumise tõttu. See, et halduskohus viitas määruses kaebaja ja vastustaja vahel 31.03.2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingule, ei tähenda, et halduskohus pidas kaebust ekslikult üürilepingu üle käivaks vaidluseks. 31.03.2022 sõlmitud üürilepingule viitas halduskohus seetõttu, et samas määruses viidatud kohtupraktika kohaselt on selline üürileping tsiviilõiguslik leping ning kuna üürilepingu sõlmimist ja täitmist reguleerib võlaõigusseadus, tuleb ka kõik sellisest lepingust tulenevad vaidlused lugeda eraõiguslikeks vaidlusteks, mille lahendamise pädevus on maakohtutel, mitte halduskohtul. Ringkonnakohus märgib, et 31.03.2022. a üürilepingus viidatakse vaidlusalusele Jõgeva sotsiaalmaja kodukorrale (sisekorraeeskirjale) p-s 2.12, mille kohaselt kohustub üürnik järgima sotsiaalmaja sisekorraeeskirju ja p-s 6.3.7, mille kohaselt on sisekorraeeskirja rikkumine üürniku poolt üürilepingu lõpetamise alus. Seega on vaidlusaluse kodukorraga (sisekorraeeskirjaga) seotud vaidlused üürilepingu täitmisest ja seega eraõigussuhtest tulenevad vaidlused, mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlused HKMS § 4 lg 1 mõistes. Ka see, et vastustaja on avalik-õiguslik asutus (Jõgeva vallavalitsuse allasutus), ei muuda Jõgeva sotsiaalmaja kodukorda (sisekorraeeskirja) haldusaktiks ning eeltoodut kinnitavale kohtupraktikale on halduskohus vaidlusaluse määruse põhjendava osa p-s 5 viidanud. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus 29.08.2022. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel igati õiguspäraselt.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks ka osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus anda talle riigi
õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas halduskohtu põhjendustega ega korda neid vastavalt HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4. Nagu juba märgitud, ei saanud halduskohus kaebaja poolt esitatud kaebusest ja selle nõudest valesti aru ja seetõttu on ainetud ka määruskaebuse esitaja selgitused selle kohta, et kui talle oleks riigi õigusabi antud, siis oleks kaebus olnud selgesõnalisem ja kohus oleks kaebuse nõudest täpselt aru saanud ning hakanud menetlema õige sisuga kaebust, mitte 31.03.2022. a üürilepingust tulenevat kaebust.
8.Kuna halduskohus tagastas 29.08.2022. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel õigesti, siis ei pidanud kohus kaebaja menetlusabi taotlust ka sisuliselt menetlema ja teda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastama.
9.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud määruse muutmata.
10.Ringkonnakohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga, nagu on seda teinud halduskohus vaidlusaluse määruse resolutsiooni p-s 4.
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.