Raivo Vadi kaebus Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirja nr 13-1/21/31-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Raivo Vadi Vastustaja Mustvee vald
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Raivo Vadi kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkiri nr 13-1/21/31-1 õigusvastaseks ja mõista Mustvee vallalt Raivo Vadi kasuks välja hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses, kohustades vastustajat väljamõistetava summa suurust välja arvutama.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. septembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Mustvee Vallavolikogu otsustas 26. mai 2021. a otsusega nr 25 muuta Mustvee valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning kehtestada otsus alates 1. juulist 2021 vastavalt lisale. Ühtlasi tunnistas volikogu alates 1. juulist 2021 kehtetuks Mustvee Vallavolikogu 24. augusti 2018. a otsuse nr 62. Otsusest tulenevalt ei ole Mustvee valla ametiasutuses alates 1. juulist 2021 enam haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohta.
2.Mustvee vallavanem vabastas 15. juuni 2021. a käskkirjaga nr 13-1/21/31-1 Raivo Vadi (kaebaja) Mustvee Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 1. juulist 2021 ning otsustas maksta koos lõpparvega hüvitist kasutamata puhkusepäevade ja etteteatamisest vähem teatatud kalendripäevade eest.
3.Kaebaja esitas 23. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirja nr 13-1/21/31-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning ATS § 105 lg 1 alusel õigusvastase teenistusest vabastamise eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Arvestades teenistusest vabastamise asjaolusid palub kaebaja kohtul suurendada makstavat hüvitist kaebaja kuue kuu keskmise palgani. Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamine on olnud nii vormilt kui sisult õigusvastane.
4.Tartu Halduskohus tagastas 30. juuni 2021. a määrusega kaebuse osas, millega kaebaja nõudis Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. Sama määrusega võttis kohus menetlusse Raivo Vadi kaebuse Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirja nr 13-1/21/31-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. Kohus selgitas, et Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsus nr 25 on haldusorgani siseakt, millega muudeti Mustvee valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. See otsus ei ole suunatud haldusorganist väljapoole ning sellel puudub haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev välismõju. Tegemist ei ole haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses ega Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirjale nr 13-1/21/31-1, millega kaebaja teenistusest vabastati, eelnenud eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes. Otsus ei reguleeri teenistussuhte lõpetamist kaebajaga ehk ei reguleeri konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit. Kaebajal on oma õigusi võimalik tõhusalt kaitsta tema õigusi vahetult mõjutanud haldusakti, s.o Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirja nr 13-1/21/31-1, vaidlustamisega. Kaebajal on võimalik selles menetluses esitada ka oma argumendid, miks ta loeb enda ametikoha kaotamist õigusvastaseks. Kohus saab neid väiteid koondamissituatsiooni õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta.
5.Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Kohus määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
7.1.Kaebaja hinnangul on tema teenistusest vabastamine nii vormilt kui sisult õigusvastane. ATS § 103 lg 2 p 4 kohaselt peab teenistusest või ametikohalt vabastamise vormistamisel
3-21-1390 märkima ka vabastamise põhjenduse. Vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirjas nr 13-1/21/31-1 ega Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsuses nr 25 ei ole kaebaja ametikoha kaotamist põhjendatud. Seega on volikogu otsus ja selle põhjal antud käskkiri õigusvastased.
7.2.Kaebaja määrati alates 1. veebruarist 2018 Mustvee Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohale määramata ajaks. Tegemist oli vallavalitsuse ainukese ametikohaga, kes tegeles hariduse- ja noorsootöö küsimustega. ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. otsuse nr 25 eelnõu seletuskirjas on mööndud, et selle valdkonnaga tegelevat ametnikku on endiselt vaja ja haridusseadusest tulenevad ülesanded kohalikule omavalitsusele ei ole muutunud. Volikogu otsusest nähtub, et funktsioonid ja ülesannete maht ei muutunud ning otsus on tehtud eesmärgiga vabaneda konkreetsest ametnikust. Vallas on jätkuvalt haridusvaldkonna ametniku tööülesannete täitmise vajadus. Vallavalitsuses oli ainult üks hariduse- ja noorsootööga tegelev ametnik ja mingit tema tööülesannete jagamist tegelikkuses ei ole toimunud. Ametniku nimetamine ajakirjanduses ilulilleks viitab sellele, et oli soov vabaneda konkreetsest ametnikust. Vallavolikogu otsus võeti vallavanema ja vallavalitsuse ning arengu- ja eelarvekomisjoni vastuseisust hoolimata vastu. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et koondatava ametikoha tööülesanded jagatakse teistele ametnikele, ei ole otsuses ametikoha kaotamise vajadust põhjendatud. Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsuses nr 25 puuduvad põhjendused, kuidas ja kes edaspidi vallas Eesti Vabariigi haridusseaduses (HaS) sätestatud ülesandeid täidab. Pigem viitab vallavolikogu otsuse seletuskiri sellele, et ametikoha kaotamine ei ole põhjendatud ja vajadus nende ülesannete täitmise järele on endiselt olemas. Eelnõu autor on samuti ekslikult leidnud, et HaS § 7 lg 3 kohase ametikoha tööülesandeid saavad täita hallatavate asutuste töötajad. See tähendaks järelevalve teostamist iseenda tegevuse üle.
7.3.Mustvee valla põhimääruse (edaspidi põhimäärus) § 44 lg 6 ja 7 kohaselt määrab ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu volikogu vallavanema ettepanekul. Antud juhul vallavanem teenistuskohtade koosseisu muutmiseks ettepanekut ei esitanud ja väljendas vastuseisu sellise muudatuse tegemisele. Seega on vallavolikogu otsus vastuolus valla põhimäärusega. Samuti ei ole volikogu otsus selge ja motiveeritud, sest ei sisalda põhjendusi. Eelnõus märgitu, et ajavahemikul 2018-2021 oli haridus- ja noorsootöö nõuniku põhitegevuseks haridusreformi ettevalmistamine ning seda ei õnnestud tal teha volikogule ja Mustvee valla elanikele sobival viisil, ei vasta tõele. Tegemist ei olnud kaebaja põhitegevusega, vaid ajutise tööülesandega. Pealegi oli kaebaja üks seitsmest vallavalitsuse ajutise hariduskomisjoni liikmest. Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamine ja elluviimine on küll üks osa haridusseaduses sätestatud ülesannetest, kuid tegemist oli protsessiga, mitte ühekordse tegevusega. Ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja väljendas ajakirjanduses muret ametikoha kaotamise pärast ning seadis kahtluse alla, kas omavalitsusel on ikka pärast seda võimekus täita haridusalaseid nõudeid.
8.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Vaidlustatud Mustvee vallavanema käskkiri nr 13-1/21/31-1 on seaduslik ja põhjendatud. Ettepanek teenistuskohtade muutmiseks ei tulnud vallavanemalt ja seega ei saa vallavanem ka täiendavat koondamisvajadust põhjendada. Käskkirjas on viidatud Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsusele nr 25, millega kinnitati uus Mustvee valla ametiasutuse struktuur. Selle järgi ei olnud alates 1. juulist 2021 enam vallavalitsuse struktuuris hariduse- ja noorsootöö nõuniku ametikohta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 36 kohaselt on volikogu ainupädevuses valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine. Puudub õiguslik alus, et vallavanem saaks muuta või täitmata jätta vallavolikogu poolt vastu võetud otsust.
3-21-1390
8.2.Mustvee valla põhimääruse § 33 lg 1 p 2 kohaselt on õigusakti eelnõu algatamise õigus ka vallavolikogu liikmel. Seega oli volikogu liikmel Tarmo Tomsonil õigus algatada vallavolikogu otsuse eelnõu. Vallavalitsus arutas esitatud eelnõud 20. mail 2021 istungil ja ei toetanud Tarmo Tomsoni poolt esitatud eelnõud. Nimetatud seisukoht ei olnud põhimääruse § 23 lg 9 kohaselt vallavolikogule siduv. Kaebaja oli vallavalitsuse ainuke ametnik, kes tegeles hariduse- ja noorsootöö küsimustega. Vastuse koostamise aja seisuga ei ole vallavalitsuses moodustatud vastavat struktuuriüksust ega määratud ametisse vastavat ametnikku (vrd HaS § 7 lg 3). Samuti ei ole ülesandeid antud üle teisele struktuuriüksusele. Vastab tõele, et Mustvee Vallavalitsuse 27. juuni 2019. a korraldusega nr 373 „Ajutise hariduskomisjoni moodustamine“ moodustatud komisjoni töös osalemine oli kaebaja ajutine teenistusülesanne. Kaebajale edastati 27. juunil 2021 (õige kuupäev 27. mai 2021 – kohtu märkus, tl 58) koondamisteade ja pakuti teenistuse jätkamist tol hetkel täitmata olnud maakorraldaja või väärteomenetleja ametikohal. Kaebaja teatas vastuseks 10. juunil 2021, et soovib enda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, sest volikogu esimees väitis istungil, et ka täitmata ametikohad tuleks kaotada ja ei saa kindel olla, et pakutud ametikohad säilivad. 17. juunil 2021 esitati ühe volikogu liikme poolt eelnõu Mustvee valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmiseks nii, et
1.augustist 2021 ei ole teenistuskohtade koosseisus enam ka nimetatud ametikohti. Volikogu võttis 30. juunil 2021 vastu otsuse nr 30, millega eeltoodud ulatuses muudeti Mustvee valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on kaebaja koondamise õiguspärasus. Mustvee vallavanem vabastas 15. juuni 2021. a käskkirjaga nr 13-1/21/31-1 kaebaja Mustvee Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohalt ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 1. juulist 2021, sest Mustvee Vallavolikogu otsustas 26. mai 2021. a otsusega nr 25 muuta Mustvee valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ja kaotada sellest haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoha. Kaebaja on seisukohal, et ametikoha kaotamine ja seetõttu ka tema koondamine on õigusvastane. Kaebaja palub tunnistada Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirja nr 13-1/21/31-1 õigusvastaseks ning mõista välja hüvitis tema kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vastustaja on seisukohal, et pärast volikogu otsust ei olnud tal sisuliselt võimalik kaebaja koondamist vältida ning vallavolikogu vastu võetud otsust mitte täita, mistõttu palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.
10.ATS § 90 lg 1 p 2 alusel võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametikoht ametiasutuse koosseisust. Kohus märgib, et koondamine saab olla õiguspärane vaid juhul, kui ametikoha kaotamine oli põhjendatud. Kuigi ametiasutusel on lai kaalumisruum selles, kuidas korraldada ametiasutuse töö tema ülesannete täitmiseks ja millised ametikohad on selleks vajalikud, siis ei pruugi konkreetse ametikoha kaotamine alati olla põhjendatud ning seda eriti juhul, kui seadus näeb ette konkreetse ametikoha olemasolu (vt HaS § 7 lg 3). Kuigi kaebaja ei saa vaidlustada eelviidatud volikogu otsust ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade muutmise osas, siis on kohtupraktikas leitud, et isikul on võimalik teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamise menetluses esitada oma argumendid ka selle kohta, miks ta loeb ametikoha kaotamist ja vaidlusaluseid struktuurimuudatusi õigusvastaseks. Kohus saab neid väiteid koondamissituatsiooni üldise õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-12-1503, p 7; 4. detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-1504, p 10; 28. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-1506, p-d 7-8).
3-21-1390
11.Asja materjalidest nähtub, et 26. mail 2021 toimunud Mustvee Vallavolikogu istungil arutati ühe päevakorrapunktina Mustvee valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmist ning haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoha kaotamist. Istungi protokolli (tl 15) kohaselt on ametikoha kaotamise põhjendused ja selgitused eelnõu seletuskirjas ja protokollist nähtub, et arengu- ja eelarvekomisjoni eelnõud ei toetanud. Eelnõu võeti istungil otsusena vastu 10 poolthäälega (vastu 8, erapooletuid 2 ning 1 liige jättis hääletamata).
12.Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsuse nr 25 eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Esitatud otsuse eelnõu eesmärk on kaotada Mustvee valla ametiasutuse teenistuskohtade koosseisust haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoht. Perioodil 2018-2021 haridus- ja noorsootöö nõuniku põhitegevuseks oli haridusreformi ettevalmistamine ning seda ei õnnestud tal teha volikogule ja Mustvee valla elanikele sobival viisil. Reformi oli pakutud läbi viia destruktiivsel kujul, vaatamata sellele, et antud teenistuskoha eesmärk on Mustvee valla haridus- ja noorsootöö valdkonna koordineerimine ning haridusvaldkonna arengusuundade kavandamine, mitte olemasoleva haridussüsteemi lammutamine. Lisaks oleks sellise otsuse vastuvõtmine ühinemislepingu tingimuste rikkumine. Kui vaadata eelnõude koostamise protsessi, selgub, et analüüside koostamine jne sai tellitud konsultatsiooniettevõtete poolt, seega toimus üheaegselt nii teenuse ost kui ka ametniku palkamine, mis ei ole otstarbekas niigi pingelise eelarve juures.“ Lisaks eelnevale on seletuskirjas välja toodud, et osad haridusja noorsootöö nõuniku ülesanded on 2019. aastal üle läinud Mustvee Valla Hariduse Tugikeskusele ja osad ametijuhendis märgitud ülesanded kattuvad ka sotsiaalosakonna ülesannetega. Haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoht ei ole end õigustanud ning spetsialisti palkamine pole vallale enam otstarbekas. Vallavalitsuses on piisavalt teisi ametnikke, kelle vahel saab haridus- ja noorsootöö nõuniku tööülesanded jagada. Seletuskirja kohaselt on otsusel positiivne mõju eelarvele.
13.Enne Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsuse nr 25 vastuvõtmist toimunud Mustvee Vallavalitsuse 20. mai 2021. a istungi protokollist nr 22 (tl 37 pöördel) nähtub, et vallavalitsus eelnõud heaks ei kiitnud. Mustvee Vallavalitsus leidis, et eelnõu ei ole piisavalt motiveeritud ja seletuskirjas kirjeldatud haridus- ja noorsootöö nõuniku ametiülesannete jaotus erinevete ametnike ja Mustvee Valla Hariduse Tugikeskuse vahel on tehtud asjatundmatult ja sisulistest ülesannetest aru saamata. Ametnike ametijuhendit saab muuta vaid ametniku nõusolekul. Eelnõu koostaja on olnud lühinägelik, ei näe tervikut ning laste vähenedes ei kao haridusvõrgu korrastamise vajadus.
14.Kaebusest nähtub, et kaebaja hinnangul tekitati koondamissituatsioon kunstlikult ehk ATS § 90 lg 1 p 2 tingimus ei ole täidetud. Kohus nõustub kaebajaga, et haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoha kaotamisel ei lähtutud üksnes objektiivsetest kriteeriumitest. Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsuse nr 25 eelnõu seletuskirjas välja toodud põhjendused viitavad otseselt sellele, et eelnõu ja seletuskirja koostaja ei ole rahul kaebaja töötulemustega ning et see on peamine põhjus ametikoha kaotamiseks struktuuris. Kuigi eelnõus on viidatud ka kohaliku eelarve majanduslikult kasulikumal viisil kasutamise eesmärgile ning märgitud, et ametikoha tööülesanded on võimalik jagada erinevatele teiste struktuuriüksuste ametnikele, ei selgu seletuskirjast piisaval määral, millised ülesanded ja kuhu jagatakse ning miks on eesmärgi täitmiseks vajalik just konkreetne ametikoht kaotada, kui seadusest tulenevalt on sellise ametikoha vajadus jätkuvalt olemas. Eelnõu seletuskiri ja ka kohtule esitatud muud materjalid (sh ajaleheartiklites kajastatud põhjendused, tl-d 33-35) viitavad sellele, et peamine ametikoha kaotamise põhjus oli just rahulolematus konkreetse ametniku senise tegevusega, mitte asjaolu, et ametikohta pole vaja. Eelnõust kumab läbi selge eesmärk vabaneda konkreetsest ametnikust
3-21-1390 tema ametikoha koondamise kaudu. Eelnõus ja ka kohtumenetluses esitatud põhjendused ametikoha kaotamise vajaduse kohta pole veenvad ja ei kinnita ametikoha kaotamise vajadust piisaval määral. Seejuures ei ole vastustaja kohtumenetluses püüdnudki koondamisvajadust täiendavalt põhjendada. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodut ka Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a istungi helisalvestis1. Nimetatud salvestis ei veena kohut selles, et haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoha kaotamise ettepanekut tehes lähtus eelnõu koostaja peaasjalikult objektiivsetest kriteeriumitest ning valla huvidest. Istungil räägitakse mitmel korral kaebajast (sh nt tema haridustasemest) ning kuigi eelnõu koostaja väidab, et nõuniku ametiülesanded on dubleeritud, siis selgus istungil, et eelnõu koostaja ei ole tutvunud haridus- ja noorsootöö nõuniku ametijuhendiga ning tegelikkuses ei tea, millised konkreetsed ülesanded tal on. Lisaks arvestab kohus, et kaebajale pakuti haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoha asemel maakorraldaja või väärteomenetleja ametikohta, mis tegelikkuses kuu aega hiljem samuti valla ametiasutuse struktuurist volikogu otsusega kaotati (tl-d 58 ja 62). Nimetatud asjaolud kogumis viitavad selgelt sellele, et haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoht kaotati esmajoones konkreetsest ametnikust vabanemise eesmärgil.
15.Seega on struktuurimuudatuste tegemise kaalumisel ja otsustamisel lähtutud suures osas subjektiivsetest, mitte objektiivsetest kriteeriumitest ehk ametikoha kaotamise vajadus oli seotud peaasjalikult isiku tööülesannete täitmisele tehtud etteheidetest, mitte ametikoha vajaduse hindamisest ja sellega seotud tööülesannete täitmise efektiivsema korraldamise eesmärgist. Ametiülesannete täitmisele tehtud etteheited ei ole ametikoha kaotamise vajaduse hindamisel asjakohased. Kaebaja ametikoha kaotamise otsustamisel on seega lähtutud suures osas asjakohatust kaalutlusest ning ametikoha kaotamine ei olnud põhjendatud. ATS § 90 lg 1 p 2 sätestatud tingimus on seega täitmata.
16.Kaebaja koondati Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirjaga nr 13-1/21/31-1. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus möönab, et teenistusest vabastamise käskkirjas ei ole kaebaja koondamise kohta detailseid põhjendusi toodud. Teisalt on arusaadav, et koondamise tingis Mustvee Vallavolikogu 26. mai 2021. a otsusega tehtud struktuurimuudatus vallavalitsuse koosseisus, mille tulemusena vallavalitsuse koosseisus haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohta enam ei olnud. Kunstliku koondamissituatsiooni tekitamine tähendab aga seda, et põhjendatud vajadust koondamise läbiviimiseks ei esinenud ning seega tugineb vaidlusalune käskkiri sisuliselt õigusvastasele struktuurimuudatusele. Seetõttu on ka Mustvee vallavanema 15. juuni 2021. a käskkirjaga nr 13-1/21/31-1 kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu õigusvastane. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks eraldi analüüsida ATS § 90 lg-te 3 ja 7 tingimuste täitmist.
17.ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kaebaja palub hüvitiseks määrata kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis. Hüvitise suuruse muutmiseks puudub kohtu hinnangul alus. Kaebaja ei ole toonud välja erilisi asjaolusid, mis tingiksid praegusel juhul seaduses ettenähtud hüvitise suurendamise kaebaja kuue kuu keskmise palgani. Pelgalt õigusvastane teenistusest vabastamine ei tingi hüvitise suurendamist. Seega leiab kohus, et hüvitise nõue kaebaja taotletud ulatuses ei ole põhjendatud ning mõistab
3-21-1390 kaebaja kasuks välja hüvitise õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.
18.HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt teeb kohus vastustajale kohustuseks arvutada välja kaebajale väljamaksmisele kuuluv täpne rahasumma. Vastustajal on olemas täpsed andmed ja metoodika kaebaja keskmise palga arvutamiseks, mis võimaldab kiiremini kaebaja keskmise palga suuruse välja selgitada ega ole ka vastustajale ülemääraselt koormav.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tunnistab vaidlusaluse käskkirja õigusvastaseks ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise tema kolme kuu keskmise palga ulatuses. Pooled ei ole esitanud menetluskulu dokumente ega taotlusi kulude väljamõistmiseks. Kaebus on vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 järgi lõivuvaba. Kui pooled on siiski kandnud menetluses kulusid, jäävad need nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1 ja § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2023 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2023 otsus Resolutsioon
1.Tagastada kaebajale 09.09.2022. a apellatsioonkaebuse vastuse lisadena esitatud tõendid.
2.Võtta kaebaja 23.01.2023. a e-kirjaga esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde.
3.Rahuldada Mustvee valla apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.08.2022. a otsuse p-d 1-2 ning teha uus otsus, millega jätta Raivo Vadi kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.