X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 26. augusti 2024. a käskkirja nr T300-KK/167 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Kaira Berenstrauch Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 17. veebruaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor vabastas 26. augusti 2024. a käskkirjaga nr T300-KK/167 X teenistusest koondamise tõttu (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 70-72). Käskkirja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Arvestades SKA reorganiseerimise kava, eesmärgiga tagada SKA efektiivsem ning säästlikum toimimine, sealhulgas kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna ülesannete optimaalne korraldus, korraldatakse kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna töö ümber. Nimetatud muudatuse puhul on tegemist SKA ümberstruktureerimise kava osaga, mille käigus minnakse üle teenusepõhisele juhtimisele. 2) Seoses SKA kliendisuhete ja teabehalduse osakonna töö ümberkorraldamisega kaotatakse alates 1. septembrist 2024 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna piirkondlikest talitustest kokku seitse kliendinõustaja ametikohta ja kolm kliendinõustaja töökohta, sealhulgas täitmata ameti- ja töökohad. Muudatuse eesmärgiks on tagada töökorralduse vastavus muutunud olukorrale ja kliendi ning partnerite vajadustele ja ootustele. 3) Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisust. Teade teenistusest vabastamise kohta koondamise tõttu on kaebajale teatavaks tehtud 13. augustil 2024. 4) Tulenevalt ATS § 90 lg-st 7 peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist talle võimaluse korral pakkuma tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta samas ametiasutuses. Kaebajale tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning senise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta ega muid ameti- ja töökohti, mis talle sobiksid, SKA-l pakkuda ei ole.
2.Kaebaja esitas 3. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA vastu tekitatud kahju hüvitamiseks, SKA kohustamiseks tühistada eksitavad andmed, mille alusel kaebaja isikuomadusi, teadmisi ja oskusi, ametialast keelekasutust, kogemust antud valdkonnas ning suutlikkust muudatustega kohaneda hinnati ebaõiglaselt, ja kaebaja teenistusse ennistamiseks (dtl 3-8).
3.Tartu Halduskohus võttis 9. septembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ning kohustas SKA-d esitama kirjalik vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 80-81).
4.SKA esitas 10. oktoobril 2024 vastuse kaebusele (dtl 113-119).
5.Kaebaja esitas 14. oktoobril 2024 vastuväited SKA vastusele (dtl 121), 28. oktoobril 2024 täiendavad selgitused (dtl 133) ja 29. novembril 2024 kaebuse täienduse (dtl 138).
6.Vastusena kohtunõudele esitas SKA 25. oktoobril 2024 täiendavad tõendid (dtl 126-131) ja 17. detsembril 2024 vastuväite kaebuse täiendusele (dtl 142-144).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3-24-2491
7.Kaebaja vaidlustab SKA otsuse, väites järgmist. 1) Kaebaja alustas töötamist SKA-s 1993. aasta augustis, kui oli 17-aastane ja 2024. augusti seisuga on SKA-s töötanud 31 aastat. Kohe esimesest hetkest sai kaebaja aru, et see töö on just see, mida ta vajab – see klapib tema tervisliku olukorra ja graafikuga ning pakkus suurt professionaalset motivatsiooni. Kaebaja oli sügavalt pühendunud töö valdkonnale ja hoidis oma sihti kindlalt, samal ajal pidevalt täiustades oma oskusi, et olla uuendustega kaasas ning tagada kõrgeim töökvaliteet, täites kõik ülesanded alati suure tähelepanuga nii kliendi vajadustele, SKA väärtustele ja eesmärkidele kui ka seaduslikele nõuetele. 2) 31 aasta jooksul töötades, on kaebaja tegutsenud mitmetes erinevates ametirollides: inspektor, vaneminspektor, inspektor-raamatupidaja, andmetöötluse spetsialist, klienditeenindaja ja viimane ametinimetus oli SKA kliendinõustaja. See on andnud põhjalikud teadmised ja sügava arusaama töö struktuurist. Kõikides tööprotsessides orienteerus kaebaja väga hästi ning kasutas oma teadmisi igapäevaselt SKA klientide nõustamisel ja juhendamisel. Aktiivselt abistas kaebaja vastuste ja lahenduste leidmisel nii kliente kui ka kolleege. 3) Kõik uuendused oli kaebaja poolt alati positiivselt vastu võetud ja ta oli valmis neid kiirelt rakendama. Kaebaja on pidevalt osalenud ja toetanud kolleegide tegevusi ning pakkunud oma abi kõrge töökoormuse korral. Kaebaja oli üks esimestest SKA kliendinõustajatest üle Eesti, kes rakendas veebiteeninduse ja vormistas digiallkirjastamisega avaldusi hüvitise määramiseks, isegi enne, kui vastav tööjuhend oli koostatud. 4) 13. augustil 2024. a sai kaebaja ootamatult SKA Kohtla-Järve kontoris klienditeeninduse tiimijuhilt ja personalipartnerilt teate, et kaebaja koondatakse alates 1. septembrist 2024 SKA reorganiseerimise kava alusel, kuid varasemast SKA üldkoosolekul teavitati, et vähemalt 2025. aasta kevadeni, kliendisuhete ja teabehalduse osakond koondamisele ei lähe. 5) Tänaseks puudub täpne teave selle kohta, kes või kui palju inimesi hinnangut läbi viis ning millistele faktidele hinnang tugines. Varem oli SKA-s töötajate hindamine ja analüüsi läbiviimine alati kõrgelt hinnatud. Kahjuks on aja jooksul muutunud tulemuste hindamise süsteem – läbipaistvus on vähenenud ning keskendutakse peamiselt üldistele tulemustele, mis raskendab individuaalse soorituse täpset hindamist. 6) Kaebaja kahtlustab, et tema kohta on esitatud valeandmeid, mis ei vasta tõele. Kaebaja tunneb end moraalselt puudutatuna antud hindamisest. 7) Hindamisel võeti aluseks 6 erinevat näitajat, millest 3 on võrreldes ametijuhendiga hinnatud ebaõiglaselt. Hindamise skaalaks oli: “Puudub või vastab vähesel määral”, “Vastab” või “Ületab”. Skaalal oli ka punktiskoor: minimaalne 0 ja maksimaalne 8 punkti. Lisaks oli ka kommentaari lahter, mis on täielikult vastuolus reaalsusega. Ametikeele kasutus: vastab (punktiskoor 2). Vastavalt ametijuhendile on keelenõue vähemalt C1 tase, mida kaebaja ka omab. Antud hinnanguga ei ole nõus, kuna on saanud otseselt juhilt täiendavaid tööülesandeid tööalaste juhendite täiendamiseks ja kommenteerimiseks, mis võimaldas kolleegidel juhendeid kergemini järgida. Kui kaebaja ametialane keelekasutus oleks tõepoolest keskmine, siis poleks mõistlik juhil sellist ülesannet kaebajale delegeerida. Kõikide tööaastate jooksul, pole kaebaja kordagi saanud märkusi, tähelepanekuid või soovitusi oma tööalases keelekasutuses. Siit teeb kaebaja järelduse, et hinnanguks peab olema “Ületab” punktiskooriga
8.8) Võõrkeele oskus: vastab (punktiskoor 2). Vastavalt ametijuhendile peab oskama vähemalt ühte võõrkeelt (soovitavalt inglise või vene keelt) vähemalt tasemel B2. Antud olukorras, on
3-24-2491
ametialaselt teada võõrkeel, milleks on vene keel ning tegemist on kaebaja emakeelega, ehk siis võõrkeele tundmine ületab B2 taset. Vastavalt ka piirkonnale (Ida-Virumaa), siis võõrkeelte osas domineeriv osakaal on just vene keelel. Inglise keelt tööalaselt igapäevaselt ei kasuta. COVID ajal, kui teenindati telefoni teel, siis erandina tulid ikka ka muud keeled sisse, aga ka tol hetkel, sai kaebaja kliendi soovist aru ning suutis klienti suunata õigesse osakonda, kus saab abi (k.a inglise keeles). 9) Isikuomadused: Puudub või vastab vähesel määral (punktiskoor 0). Ametijuhendis esitatud kompetentsi, isikuomaduste ja teadmiste nõuded on kirjeldatud põhjalikult. Kaebaja usub, et vastab nendele ootustele professionaalses kontekstis, kuna need omadused on lähedased kaebajale ka tööväliselt. Oma hinnangul peab kaebaja end väärt hindamise skaalal "Ületab" (punktiskooriga 8), kuna kogu tööalase karjääri jooksul ei ole ta saanud juhtidelt ega kolleegidelt ühtegi märkust, tähelepanekut või soovitust, et ta peaks oma isikuomadustes midagi muutma. Kaebaja positiivseid isikuomadusi, oskusi, teadmisi ning võimet kohaneda uuendustega kinnitavad nii eelnevalt esitatud faktid kui ka kolleegide ja partnerite tagasiside. Lisaks on olemas ka endiste juhtide tagasiside, kes töötasid enne praegust tiimijuhti. Tegemist võib olla SKA poolt isikliku diskrimineerimisega. 10) Kommentaar: “Uuendustega ei lähe kaasa/on kriitilise suhtumisega. Suhtlemisel on väga emotsionaalne ja kohati konfliktne. Konfliktide lahendamise raske jõuda kompromissini.” Kõik mis eelnevalt välja toodud, ei klapi antud kommentaariga. 11) Kaebaja ei ole kunagi varem kogenud nii ränka alandust ega solvangut, ei ametialases ega isiklikus elus. Kõik, mida kaebaja on SKA-sse panustanud – ideed ja lahendused tööprotsesside parendamiseks, mille eest on ta saanud kiitust ja tunnustust – on nüüd hinnatud nulli vääriliseks. SKA poolt on tunda väga ebameeldivat mõnitamist, kuna 28. augustil 2024 oli antud veel üks tänukiri, mis on täielikus vastuolus koondamise põhjustega. 12) ATS § 92 lg 4 kohaselt tuleb enne ametniku teenistusest vabastamist anda talle võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Kaebajale sellist võimalust keegi ei andnud, millega rikuti rängalt seadust. 13) ATS § 103 lg 2 p 9 kohaselt peaks haldusaktis olema märgitud vaidlustamisviide. Haldusaktis selle kohta andmed puuduvad. 14) Samuti kahtleb kaebaja hindamise usaldusväärsuses, sest SKA klienditeenindajate kollektiivis on töötajaid, kellel puuduvad veel kõrgetasemelised oskused ja teadmised, töötajaid, kes on juba vanaduspensionieas ega suuda kaasa minna uuendustega, ning töötajaid, kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale C1 tasemele, mis on väga oluline. Vastavalt ATS käsiraamatu selgitusele § 90 lg 4 kohaselt, tuleb koondamise aluseks olevas selgituses hinnata, millise ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha muudetud ülesannete täitmiseks, et tagada parim võimalik teenistusülesannete täitmine. Ametnikul on õigus teada, milliseid kriteeriume tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse. Kaebaja hindamisel ei ole arvestatud oluliste asjaoludega ning kaebaja on veendunud, et see hindamine oli manipuleeritud, põhjustades kaebajale mitte ainult tõsist moraalset ja psüühilist traumat, vaid ka tervisehäireid, stressi ja depressiooni eelsümptomeid.
8.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised.
3-24-2491
1) SKA-l on 2023. aasta teisest poolaastast olnud vajalik ellu viia kolme ülesannet: teenusepõhisele juhtimisele üleminek, SKA reorganiseerimine ja nullbaasiline eelarve ehk eelarve revisjon, mille käigus vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik teenused, mida avaliku raha eest osutatakse. Ka sotsiaalkaitseministri 29. mai 2024. a käskkirjaga nr 44 on kinnitatud SKA peadirektori tulemuskaart 2024. aastaks, milles üheks ülesandeks on ametiasutuse reorganiseerimine, et üle minna kliendi ja partnerite huvidest lähtuvale teenuspõhisele juhtimisele, kuluefektiivsuse põhimõtteid järgides. SKA on reorganiseerimist läbi viinud mitmes etapis, muuhulgas 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta esimese etapi juunikuus. 2) Arvestades, et Vabariigi Valitsus saatis 2024. aasta juunikuus Riigikogule arutamiseks 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, mis sisaldas ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiuja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, tuli SKA-l kavandada 2024. aasta teiseks poolaastaks ning 2025. aasta eelarvet planeerides meetmed asutuse eelarve kärpeks 400 000 eurot personali- ja majanduskuludelt + 200 000 eurot muudelt tegevuskuludelt. Seetõttu algatas SKA juulikuus reorganiseerimise teise etapi. 3) Seoses eesmärgiga tagada tööülesannete optimaalne korraldus ja SKA efektiivsem ning säästlikum toimimine, otsustati korraldada kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna töö ümber, mille tulemusel vähenes alates 1. septembrist 2024 teenistuskohtade arv osakonnas. Nimetatud muudatuse puhul oli tegemist SKA ümberstruktureerimise kava osaga, mille käigus minnakse üle teenusepõhisele juhtimisele ning muudatuse eesmärgiks on tagada töökorralduse vastavus muutunud olukorrale ja kliendi ning partnerite vajadustele ja ootustele. 1. juuli 2024 seisuga oli kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses kokku 64 kliendinõustaja ametikohta, millest kolm täitmata ja kolm kliendinõustaja töökohta, millest kaks täitmata. 4) SKA peadirektori 31. juuli 2024. a käskkirjaga nr 3-1/30-1 kaotati alates 1. septembrist 2024 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna koosseisust e-teeninduse juhi töökoht, Põhja piirkonna talituse koosseisust üks kliendinõustaja töökoht ja kaks kliendinõustaja ametikohta, Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse koosseisust üks kliendinõustaja töökoht ja kolm kliendinõustaja ametikohta, Lõuna ja Kesk-Eesti piirkonna talituse koosseisust üks kliendinõustaja töökoht ja kaks kliendinõustaja ametikohta, kõnekeskuse talituse koosseisust kolm kliendinõustaja töökohta, teabehalduse talituse koosseisust viis dokumendihalduri töökohta, üks digiteerija töökoht ja kaks nõuniku töökohta. Lisaks kaotati personaliosakonna koolitustalituse koosseisust koolituspartneri töökoht. 5) 1. septembri 2024. a seisuga jäi kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses alles 30. augusti 2024. a käskkirja nr 3-1/33-1 kohaselt 57 kliendinõustaja ametikohta. Kokku kaotati kolme piirkondliku talituse koosseisust seitse ametikohta (sh kolm vakantset) ja kolm töökohta (sh kaks vakantset) ning koondati üks töötaja ja neli ametnikku, sealhulgas kaebaja. 6) Kuivõrd kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses oli kokku 64 sarnaste teenistusülesannetega kliendinõustajat, koostati nende seast teenistusse jäämise eelisõiguse kindlaks tegemiseks võrdlustabel. Vastustaja võrdles kliendinõustajate haridust, kogemust töövaldkonnas, võõrkeelte oskust, ametialast keelekasutust ning korrektsust ja tööks vajalikke isikuomadusi. Samuti arvestati panust teenistusülesannete täitmisel ning võimekust tulla kaasa muudatustega. 7) Vastustaja moodustas kõikidest kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses töötavatest kliendinõustajatest pingerea. Võrdlustabelist nähtub, milline tähtsus erinevatele näitajatele väärtuspunktidega omistati. Kaebaja kogus võrdlemisel kokku
3-24-2491
14 väärtuspunkti. Võrdlustabelis on välja toodud koondatava ametniku kohta muu kommentaari lahtris selgitused. Kaebaja puhul on välja toodud, et ta ei lähe uuendustega kaasa ja on kriitilise suhtumisega ning on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne. Samuti asjaolu, et konfliktide lahendamisel on raske jõuda kompromissini. Võrdlemise tulemusel jõudis vastustaja järeldusele, et üheks koondatavaks osutus kaebaja. 8) Vastustaja on juba 2023. aastast ja kogu 2024. aasta jooksul (näiteks 3. mail, 14. juunil, 28. juunil) korraldanud teatud regulaarsusega infotunde, kus on jagatud teavet teenusepõhisele juhtimisele ülemineku ning reorganiseerimise sammude kohta, lisaks on antud ülevaateid reorganiseerimise seisust. Kogu info ja infotundide salvestused on avaldatud SKA siseveebis ning on olnud kõigile teenistujatele kättesaadavad. Samuti on peadirektor kogu SKA meeskonnale saatnud infokirju (jaanuari-, märtsi-, mai-, juuni- ja augustikuus) reorganiseerimise ning teenuspõhisele juhtimisele üleliikumise kohta ning on ettevaatavalt selgitanud, et muutused toovad alati kaasa suuremal või vähemal määral ebamugavust ja harjumatust ning selleks tuleb valmis olla. 9) Ametnike võrdluse viisid läbi ametnike vahetud juhid ja osakonnajuhataja. 10) Võrdlemisel võeti aluseks kuus näitajat, milles kaebajale anti punkte järgmiselt: haridus – 2 punkti, arvestades, et kaebajal on keskharidus; kogemus töövaldkonnas – 4 punkti, arvestades, et kaebajal on valdkonna töökogemus üle viie aasta; ametialane keelekasutus – 2 punkti, arvestades, et kaebaja ametialane keelekasutus vastab nõuetele; võõrkeele oskus – 2 punkti, arvestades, et vene keel on kaebaja emakeel; töökohustuste (sh kokkulepete) täitmine – 4 punkti, mis tähendab, et kaebaja sooritus vastab nõuetele; isikuomadused – 0 punkti, arvestades, et kaebaja vastab teenistusülesannete täitmiseks vajalikele isikuomadustele vähesel määral ja seda põhjusel, et ei ole valmis uuendustega kaasa minema, on kriitilise suhtumisega, on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne ning konfliktide lahendamisel on raske jõuda kompromissini. 11) Kuigi kaebaja väidab, et on kõik uuendused alati positiivselt vastu võtnud ja olnud valmis neid kiirelt rakendama, ei ole see siiski tõsi. On esinenud olukordi, kus uue töölõigu puhul seadis kaebaja kahtluse alla selle tegevuse vajalikkuse stiilis: „miks meie peame seda tegema, see pole ju meie töö“. 12) Ametijuhendis toodud isikuomadused hõlmavad mitmeid olulisi oskusi ja kompetentse nagu suhtlemisoskus, koostöövõime, pingetaluvus jne. Kaebaja isikuomadused mõjutasid töö tulemuslikkust ja meeskonna dünaamikat, tekkisid arusaamatused ja konfliktid ning kompromissini oli raske jõuda. 13) Kaebaja oli tihti liiga sõnavõtlik ega andnud teistele sõna. Kaebaja on suhtlemisel otsekohene ja aeg-ajalt olid tema sõnavõtud kolleegide kohta kriitilised ning mõnel juhul isegi alavääristavad. Näiteks tulemustasu mittesaamisel teatas kaebaja vahetule juhile, et tema on kõige kvalifitseeritum ja teised rumalad, klienditeeninduse töö toimib ainult tema panuse tõttu ja teised ei tee midagi; mistõttu hoopis teised ei vääri tulemustasu. Samuti on kaebaja väljendanud seisukohta, et teised toodavad s... ja tema peab seda lahendama, tema ebasobiv sõnakasutus koosolekutel ja telefonivestlustes on olnud häiriv. Kaebaja suhtlemisstiil kolleegidega tekitas arusaamatusi, ebamugavustundeid ja pingeid. Teenistusülesannete täitmisel oli vajalik kõigi kliendinõustajate panus ja pingutus üheskoos ühise eesmärgi nimel ning kaebaja ei saa pisendada teiste kliendinõustajate tööd. 14) SKA-s on tavaks SKA aastapäeva pidulikul vastuvõtul tänukirjaga tänada kõiki staažikaid töötajaid, kellel täitub SKA-s juubeliaasta. Samuti saavad kõik kolleegid esitada kandidaate
3-24-2491
tunnustuse saamiseks ja nomineeritute seast valitakse tunnustuse saaja. Ka on SKA peadirektoril hea tava tänada pikaajalisi töötajad teenistussuhte lõppemisel tänukirjaga ja seda ka koondatavate puhul. Kaebaja on kaebusele lisanud tõenditena aastavestluste kokkuvõtted, lisatasude info, endiste juhtide ja partnerite tagasiside. Kõik need tõendid aga ei väära vahetu juhi ja osakonnajuhataja koostatud võrdluse tulemusi ja pingerida. 15) Koondamissituatsiooni puhul on tegemist menetlusega, mis võimaldab selle läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. 16) SKA peadirektori 26. augusti 2024. a käskkirjas nr T300-KK/167, millega kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastati, on viidatud, millised on konkreetsed vaidlustamisvõimalused ja, millisest seadusest tuleneb vaidlustamise kord. 17) Kaebajale pakuti võimalust koondamise asjaolude kohta vajadusel täiendavate selgitusi saamiseks vahetult juhilt, osakonnajuhatajalt või personalipartnerilt, kuid kahjuks ta seda võimalust ei kasutanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus võttis kaebaja 7. septembri 2024. a vastusest lähtuvalt menetlusse kaebuse SKA 26. augusti 2024. a käskkirja nr T300-KK/167 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.
10.Vaidlus käib eeskätt kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. Teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja vastustajalt hüvitise väljamõistmiseks on alust üksnes siis, kui vaidlustatud käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati, on õigusvastane.
11.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.
12.Vaidlust ei ole, et kaebaja töötas SKA-s alates 24. augustist 1993 ning alates 1. novembrist 2022 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse kliendinõustaja ametikohal.
13.ATS § 90 lg 1 p 2 alusel võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisust. Tartu Ringkonnakohus on 14. juuni 2023. a otsuses asjas nr 3-21-1390 p-s 15 selgitanud, et ametikoha kaotamine subjektiivsetest eesmärkidest, nt konkreetsest ametnikust vabanemise eesmärgist tulenevalt ei ole lubatud. Ametikoha kaotamise eesmärgiks saavad olla üksnes objektiivsed kriteeriumid. Nii on ametikoha kaotamine põhjendatud piiratud ressursside tingimustes või teenistuse efektiivsemaks muutmise eesmärgil. Ametikoha kaotamine on objektiivselt põhjendatud ka siis, kui ametiasutusel kaob funktsioon, mida sellel ametikohal olnud ametnik täitis või on ametniku ülesannete maht vähenenud niivõrd, et ülesandeid on võimalik anda teistele ametnikele. Kui ametiasutus kaotab ühe ametikoha, kuid loob sealjuures olulises osas sarnaste ülesannetega ametikoha, ei saa seda lugeda põhjendatuks. Seetõttu tuleb hinnata, kas asjas kogutud tõendid kinnitavad ametikoha kaotamist objektiivsetel või pigem subjektiivsetel põhjustel.
14.Asja materjalidest nähtuvalt tegi SKA peadirektor 12. juunil 2024. a käskkirja nr 31/21-1, millega kehtestas teenistuskohtade koosseisu (dtl 99-100). Käskkirjast nähtub, et see on tehtud arvestades SKA reorganiseerimise kava, eesmärgiga tagada SKA efektiivsem ja säästlikum toimimine ning ülesannete optimaalne täitmine. Käskkirjast nähtuvalt tegi SKA peadirektor teenistuskohtade koosseisus alates 1. juulist 2024. a
3-24-2491
ridamisi muudatusi, sh kaotas ametikohti. Samuti kehtestas ta SKA teenistuskohtade koosseisu seisuga 1. juuli 2024 vastavalt lisale (dtl 95-98). 1. juuli 2024. a seisuga oli kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses kokku 64 kliendinõustaja ametikohta, millest kolm täitmata ja kolm kliendinõustaja töökohta, millest kaks täitmata (dtl 114).
15.Samuti nähtub toimiku materjalidest, et SKA peadirektor tegi 31. juulil 2024. a käskkirjaga nr 3-1/30-1 alates 1. septembrist 2024. a SKA kliendisuhete ja teabehalduse osakonna teenistuskohtade koosseisus järgmised muudatused: 1) kaotas osakonnajuhataja otsealluvusest e-teeninduse juhi töökoha; 2) kaotas Põhja piirkonna talituse koosseisust ühe kliendinõustaja töökoha ja kaks kliendinõustaja ametikohta; 3) kaotas Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse koosseisust ühe kliendinõustaja töökoha ja kolm kliendinõustaja ametikohta; 4) kaotas Lõuna ja Kesk-Eesti piirkonna talituse koosseisust ühe kliendinõustaja töökoha ja kaks kliendinõustaja ametikohta; 5) kaotas kõnekeskuse talituse koosseisust kolm kliendinõustaja töökohta; 6) kaotas teabehalduse talituse koosseisust viis dokumendihalduri töökohta, ühe digiteerija töökoha ja kaks nõuniku töökohta (dtl 102). Ka selle käskkirja aluseks oli SKA reorganiseerimise kava, eesmärgiga tagada SKA efektiivsem ja säästlikum toimimine ning ülesannete optimaalne täitmine.
16.SKA peadirektor kehtestas 30. augusti 2024. a käskkirjaga nr 3-1/33-1 (dtl 108) SKA teenistuskohtade koosseisu seisuga 1. september 2024 vastavalt lisale (dtl 104107). 1. septembri 2024. a seisuga jäi kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses alles 57 kliendinõustaja ametikohta. Kokku kaotati kolme piirkondliku talituse koosseisust seitse ametikohta (sh kolm vakantset) ja kolm töökohta (sh kaks vakantset) ning koondati üks töötaja ja neli ametnikku, sealhulgas kaebaja (dtl 115).
17.Ülalnimetatud käskkirjad kinnitavad kohtu hinnangul vastustaja seisukohta, et SKA-l on 2023. aasta teisest poolaastast olnud vajalik ellu viia kolme ülesannet: teenusepõhisele juhtimisele üleminek, SKA reorganiseerimine ja nullbaasiline eelarve ehk eelarve revisjon, mille käigus vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik teenused, mida avaliku raha eest osutatakse. Eelnevast tulenevalt esines praeguses asjas põhjendatud alus kaebaja ametikoha kaotamiseks SKA koosseisust, s.o ATS § 90 lg 1 p 2 koosseisuline tunnus. Ametikoha kaotamine oli objektiivselt põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koosseisust kaotamisele, on ametiasutuse pädevuses.
18.ATS § 90 lg 3 sätestab, et koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Keelu kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks, kas konkreetse ametikoha ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded olulises osas kattuvad (vt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 14). Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul ATS § 90 lg 3 kohaldamisele. Nimetatud sätet tuleb kohtupraktika kohaselt tõlgendada selliselt, et selles on silmas peetud vaid neid olukordi, kus sisuliselt kaotatakse ametikoht ühes struktuuriüksuses ning luuakse uus vähemalt üldjoontes sama sisu ja mahuga ülesannetega ametikoht teises struktuuriüksuses (või teises asutuses) või olukorda, kus ühest struktuuriüksusest kaotatava ametikoha ülesanded antakse tervikuna teises struktuuriüksuses (või teises asutuses) olevale ametikohale nii, et selles teises struktuuriüksuses oleva ametikoha sisu ja maht kattub vähemalt üldjoontes esimesest struktuuriüksusest kaotatud ametikoha omadega (nt Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-23-2777, p
3-24-2491
8). ATS § 90 lg 3 eesmärk on vältida ametniku vallandamist n-ö kunstlikult tekitatud koondamissituatsioonis.
19.Järgnevalt tuleb hinnata, kas kaebaja koondamine oli õiguspärane vaatamata sellele, et koondamine oli lubatav. Asutus peab ametniku koondamisel järgima kõiki ATS §-s 90 sätestatud nõudeid (vt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-149-16, p 19).
20.ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.
21.Vastustaja selgitas, et ühesugustelt või sarnaste ametiülesannetega ametikohtadelt töötavatest isikutest tuleb koondamissituatsioonis moodustada pingerida, võttes arvesse teenistusse jäämise eelisõiguse kriteeriume. Võrdlus tuleb teostada hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste parima sobivuse kohta ja hindamisel kaebajast parema tulemuse saanud ametnikel on teenistusse jäämise eelisõigus. Kohus nõustub vastustajaga, et eelisõiguste andmise regulatsiooni peamine eesmärk on jätta esmalt teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud.
22.Seadusest ei tulene, millist kriteeriumi tuleks pidada määravamaks (nt hariduse ja töökogemuse võrdluses) või millise osakaalu peaks mingi näitaja lõplikus otsustuses omandama. Kohtu hinnangul ei saa näiteks teha ATS-i pinnalt järeldust, et ametnikku, kellel on asutuses pikem tööstaaž, tuleks eelistada lühema tööstaažiga ametnikule, kellel on spetsiifiline eriharidus või kogemus. Samuti ei tulene ATS-ist kataloogi, milliseid näitajaid peab võrdlemisel kindlasti kirjalikult fikseerima (nt läbitud koolituste võrdlust või ametnike poolt saadud ergutuste võrdlust). Seega oli vastustajal kaalutlusõigus otsustada, millist ametnikku teenistusse jätmisel koondamissituatsioonis eelistada. Kui ametnike võrdlemisel saadud andmed hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on erisuunalised ja ametnike pingeritta seadmine keeruline, on ametiasutusel avar kaalutlusõigus otsustamaks, millistele ATS § 90 lg-s 5 toodud näitajatele omistada koondamisel suurem kaal. Ka Riigikohus on selgitanud, et ametiülesannete sisust tulenevate teenistusalaste näitajate võrdlus on suuresti hinnanguline ja võib olla raskesti formaliseeritav (Riigikohtu 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-50-11, p 12).
23.Kuivõrd kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses oli kokku 64 sarnaste teenistusülesannetega kliendinõustajat, koostati nende seast teenistusse jäämise eelisõiguse kindlaks tegemiseks võrdlustabel (dtl 110-112). Ametnike võrdluse viisid läbi ametnike vahetud juhid ja osakonnajuhataja (dtl 116). Võrdlustabeli järgi sai kaebaja kokku 14 p, sh hariduse eest 2 p, töövaldkonna kogemuse eest 4 p, ametialase keelekasutuse eest 2 p, võõrkeele oskuse eest 2 p, töökohustuste (sh kokkulepete) täitmise eest 4 p, isikuomaduste eest 0 p (dtl 110). Lisaks on võrdlustabeli kommentaarilahtris kaebaja kohta järgmine märkus: „Uuendustega ei lähe kaasa/ on kriitilise suhtumisega. Suhtlemisel on väga emotsionaalne ja kohati konfliktne. Konflikitide lahendamise raske jõuda kompromissini.“ Võrdlustabelist nähtub, et lisaks kaebajale on veel kaks töötajat
3-24-2491
saanud hindamisel 14 p ning üks töötaja 8 p. Vastustaja on selgitanud, et koondatavaks osutusid ametnikud, kes said võrdlemise tulemusel 14 või vähem väärtuspunkti (dtl 143). Väärtuspunktide mediaan on võrdlustabeli kohaselt 18.
24.Kaebaja leiab, et tema kohta on esitatud valeandmeid, mis ei vasta tõele ning hindamistabeli tulemused on ebaausad ning ei ole õigustatud. Kaebaja hinnangul ei peegelda andmed kaebaja tõelisi saavutusi. Kaebaja sai ametialase keelekasutuse eest 2 p, kuid leiab, et hinnanguks peab olema 8 p. Võrdlustabelist nähtub, et ametialase keelekasutuse eest ei ole ükski teenistuja 8 p saanud. Valdavalt ongi punktiskoor olnud 2 p (61. juhul) ning 3 inimest on saanud selles valdkonnas 4 p. Kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud, miks tema puhul oleks siiski erandlikult pidanud ametikeele kasutuse 8 p-ga hindama. Asjaolu, et kaebaja ei ole kõikide tööaastate jooksul kordagi saanud märkusi, tähelepanekuid või soovitusi oma tööalases keelekasutuses, ei ole piisav põhjendus 8 p määramiseks. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja sai 2 p põhjusel, et tema ametialane keelekasutus vastab nõuetele.
25.Kaebaja leiab, et on võõrkeele oskuse eest saanud ebaõiglaselt 2 p. Kaebaja emakeeleks on vene keel. Võrdlustabeli kohaselt on võõrkeele oskuse eest saanud 2 p 2/3 ametnikest (45) ja 19 ametnikku on saanud 4 p. Üle 4 p ei ole saanud ükski hinnatutest. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja 2 p-ga hindamisel arvestati asjaoluga, et kaebaja emakeel on vene keel.
26.Kaebaja pole nõus, et ta on saanud isikuomaduste eest punktiskoori 0 ning leiab, et ta tulnuks hinnata 8 p-ga. Kaebaja selgitab, et ei ole kogu tööalase karjääri jooksul saanud juhtidelt ega kolleegidelt ühtegi märkust, tähelepanekut või soovitust, et ta peaks oma isikuomadustes midagi muutma. Kaebaja kahtlustab, et tegemist võib olla SKA poolt isikliku diskrimineerimisega. Vastustaja selgitas, et kaebaja hinnati 0 p-ga arvestades, et kaebaja ei ole valmis uuendustega kaasa minema, on kriitilise suhtumisega, on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne ning konfliktide lahendamisel on raske jõuda kompromissini.
27.Nagu kohus selgitas, on võrdlustabeli puhul tegemist pingereaga – kaebaja sai 0 p võrdluses teiste ametnikega. Võrdlustabel näitab seda, et teiste ametnike omadused vastasid võrdluse läbi viinud isikute arvates rohkem nõuetele kui kaebaja omad. Võrdlustabel ei näita seda, et kaebaja ei oleks kvalifitseeritud. Koondamissituatsioonis kaebaja tugevaid külgi ei eelistatud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on see vastustaja õigus otsustada, millistele näitajatele omistada koondamisel suurem kaal. Vastustaja ei pidanud seejuures arvesse võtma kaebuses toodud asjaolusid, et kaebaja pidas tööd meelepäraseks ja sobilikuks tema tervisliku olukorraga ja et ta oli aja jooksul töötanud erinevates ametirollides. Samuti ei olnud vastustajal kohustust arvesse võtta arenguvestluste tulemusi. Hindamisel ei lahendatud küsimust, millised ametnikud on head või halvad töötajad, oluline oli teha valik, kes ametnikest edaspidi suudab teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil.
28.Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et erinevate juhendite muutmise ja täiendamise protsessides on osalenud vastavalt oma tööülesannetele kõik kliendinõustajad ning ettepanekud ja kommentaarid vaadatakse üle – juhendi sisu eest vastutab kokkuvõttes selle koostaja.
29.Kuigi kaebaja väidab, et on kõik uuendused alati positiivselt vastu võtnud ja olnud valmis neid kiirelt rakendama, ei ole see vastustaja selgituste kohaselt siiski tõsi. On esinenud olukordi, kus uue töölõigu puhul seadis kaebaja kahtluse alla selle tegevuse
3-24-2491
vajalikkuse stiilis: „miks meie peame seda tegema, see pole ju meie töö“. Kaebaja oli tihti liiga sõnavõtlik ega andnud teistele sõna. Kaebaja on suhtlemisel otsekohene ja aeg-ajalt olid tema sõnavõtud kolleegide kohta kriitilised ning mõnel juhul isegi alavääristavad. Näiteks tulemustasu mittesaamisel teatas kaebaja vahetule juhile, et tema on kõige kvalifitseeritum ja teised rumalad, klienditeeninduse töö toimib ainult tema panuse tõttu ja teised ei tee midagi; mistõttu hoopis teised ei vääri tulemustasu. Samuti on kaebaja väljendanud seisukohta, et teised toodavad s... ja tema peab seda lahendama, tema ebasobiv sõnakasutus koosolekutel ja telefonivestlustes on olnud häiriv. Kaebaja suhtlemisstiil kolleegidega tekitas arusaamatusi, ebamugavustundeid ja pingeid.
30.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud oma sõnade kinnitamiseks esitama kohtule video- ja audiosalvestised infotundide või koolituste kohta, kus ta sõneleb, esitab tööga mitteseotud küsimusi või kus tema väljaütlemised on ebakorrektsed. Selliste salvestiste kogumine võinuks teatud juhtudel olla isegi ebaseaduslik. Samuti on kohus seisukohal, et ATS § 90 lg 1 p 2 alusel ametniku teenistusest vabastamisel ei pea vastustaja tegema teenistujale noomitusi vms. Kaebajale ei ole ette heidetud teenistuskohustuse süülist rikkumist (ATS § 69) ning teda ei ole teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest (vt ATS § 94). Ka noomituse puhul oleks olnud tegemist distsiplinaarkaristuse ühe liigiga (ATS § 70 p 1).
31.SKA on kohtumenetluses esitanud oma väidete kinnituseks tõendid, täpsemalt kaebaja vahetu juhi, kliendisuhete ja teabehalduse osakonna Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse juhataja Tatjana Puideti ning Põhja piirkonna talituse juhataja Marina Kuklina kirjalikud selgitused (dtl 126-129). Kohus nõustub vastustajaga, et T. Puideti ja M. Kuklina kirjalikke selgitusi saab vastavalt HKMS § 56 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 272 käsitleda dokumentaalsete tõenditena.
32.Sellele, et kaebaja kuulus koondamisele ATS § 90 lg 5 alusel läbi viidud võrdluse pinnalt, on viidatud 12. augusti 2024. a koondamisteates nr 3-4/1752-1 (dtl 9-10). Kohtupraktika kohaselt ei pea võrdlusandmed olema osa teenistusest vabastamise haldusakti põhjendustest (nt Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2023. a otsus asjas nr 3-22-77, p 4.1).
33.Kohtu hinnangul lähtus SKA ametnike võrdlemisel ATS § 90 lg-s 5 sätestatud kriteeriumidest. Vastustaja tegutses õiguspäraselt, kui otsustas anda suurema kaalu isikuomadustele, mis hõlmavad mitmeid olulisi oskusi ja kompetentse nagu suhtlemisoskus, koostöövõime, pingetaluvus jne, mis arvestades juba toimuvaid ja eesootavaid muutusi SKA reorganiseerimisel ja teenusepõhisele juhtimisele üleminekul, mõjutavad teenistuskohustuste täitmise, samuti klienditöö kvaliteeti kui ka kogu meeskonna dünaamikat. Kohus nõustub vastustajaga, et hea meeskonna dünaamika mõjutab suurel määral ametiasutuse tulemuste saavutamist, sealhulgas muudatustega paremini toimetulemist ning efektiivsemalt töötamist ja kiiret probleemide lahendamist.
34.ATS § 90 lg 7 järgi peab ametnikule enne tema koondamise tõttu teenistusest vabastamist võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Vastustaja märkis vaidlusaluses otsuses, et kaebajale ei olnud pakkuda tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning senise ametikohaga
3-24-2491
sarnaste teenistusülesannetega ametikohta ega muid ameti- ja töökohti, mis talle sobiksid (dtl 71). Vabade ametikohtade loetelu koondatavale esitamata jätmine iseenesest ei too kaasa koondamise õigusvastasust juhul, kui sobivaid vabu ametikohti ei olnud (Riigikohtu 27. märtsi 2018. a otsus asjas nr 3-16-340, p 14). Kohtule ei nähtu ühestki tõendist, et sellised vabad ametikohad olid siiski olemas.
35.Kaebaja on kaebuses viidanud ATS § 92 lg-le 4, mille kohaselt tuleb enne ametniku teenistusest vabastamist anda talle võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. ATS § 92 reguleerib teenistusest vabastamist ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu. Kohus leiab, et see säte praeguses asjas ei kohaldu, sest kaebajat ei vabastatud teenistusest ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu. Vastustaja vabastas kaebaja teenistusest ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu.
36.Poolte vahel pole vaidlust, et kaebaja sai 12. augusti 2024 teate nr 3-4/1752-1 teenistusest vabastamise kohta koondamise tõttu kätte 13. augustil 2024 (dtl 4, 116). Kaebajale anti teada, et ta koondatakse ja tema teenistussuhte viimane päev on 31. august 2024. ATS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud kümme ja enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva. ATS § 101 lg 6 näeb ette, et kui etteteatamistähtaegu ei järgita, makstakse ametnikule lisaks sama seaduse §-s 102 sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kaebajat on 12. augusti 2024. a teates teavitatud sellest, et lõpparve hulgas makstakse talle ATS § 101 lg 6 alusel palka iga koondamise etteteatamistähtajast puudu jäänud 52 tööpäeva eest. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja täpsustanud, et 52 tööpäeva on 72 kalendripäeva, seega on kaebajale makstud seadusjärgset hüvitist ka etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest. Asja lahendamisel ei oma seetõttu tähtsust kaebaja väited, et varasemalt teavitas SKA, et vähemalt 2025. a kevadeni kliendisuhete ja teabehalduse osakond koondamisele ei lähe.
37.Kaebajale ärakuulamisvõimaluse tagamiseks tuleb lugeda 12. augusti 2024. a koondamisteate andmine kaebajale, mis eelnes 26. augusti 2024. a teenistusest vabastamise käskkirjale. Vastustaja on selgitanud, et kaebajale selgitati 13. augusti 2024. a kohtumisel, milliste näitajate põhjal kõiki kliendinõustajaid võrreldi, samuti on võrdlus ja selle tulemus kirjeldatud koondamisteates ning kaebajale edastati ka võrdlustabeli väljavõte. Lisaks pakuti talle võimalust koondamise asjaolude kohta vajadusel täiendavate selgitusi saamiseks vahetult juhilt, osakonnajuhatajalt või personalipartnerilt, kuid kahjuks ta seda võimalust ei kasutanud.
38.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsuses puudus vaidlustamisviide. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Samuti sätestab ATS § 103 lg 2 p 9, et teenistusest või ametikohalt vabastamise haldusakt peab sisaldama vaidlustamisviidet. Asja materjalidest nähtuvalt on otsuses sõnaselgelt kirjas (dtl 71), et käskkirja peale on õigus 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest esitada vaie SKA-le haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud korras. Seega sisaldab otsus korrektset vaidlustamisviidet.
39.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 90 lg 1 p 2 alusel on õiguspärane ning puudub alus otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks,
3-24-2491
teenistusest vabastamise aluse muutmiseks väljamõistmiseks ATS § 105 lg 1 alusel.
ja
kaebaja
kasuks
hüvitise
40.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja on öelnud, et tal menetluskulud puuduvad (dtl 144), jäävad menetluskulud välja mõistmata.
41.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.