Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 14.06.2023, Tartu 3-21-1390 R.V. kaebus Mustvee vallavanema 15.06.2021. a käskkirja nr 13-1/21/31-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 26.08.2022. a otsus Mustvee valla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja R.V. Vastustaja Mustvee vald
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 09.09.2022. a apellatsioonkaebuse vastuse lisadena esitatud tõendid.
2.Võtta kaebaja 23.01.2023. a e-kirjaga esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde.
3.Rahuldada Mustvee valla apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.08.2022. a otsuse p-d 1-2 ning teha uus otsus, millega jätta R.V. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 14.07.2023 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Mustvee vallavanem nimetas 01.02.2018. a käskkirjaga nr 13-1/7 R.V. Mustvee Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohale määramata ajaks alates 01.02.2018.
2.Mustvee Vallavolikogu muutis 26.05.2021. a otsusega nr 25 Mustvee valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu alates 01.07.2021 vastavalt lisale ning tunnistas alates
01.07.2021 kehtetuks Mustvee Vallavolikogu 24.08.2018. a otsuse nr 62 „Mustvee valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“. Otsusest tulenevalt ei ole Mustvee valla ametiasutuses alates 01.07.2021 enam haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohta.
3.Mustvee vallavanem vabastas 15.06.2021. a käskkirjaga nr 13-1/21/31-1 R.V. Mustvee Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 01.07.2021 (p 1) ning otsustas maksta koos lõpparvega hüvitist kasutamata puhkusepäevade ja etteteatamisest vähem teatatud 56 kalendripäeva eest (p 2). Käskkirjas märgitakse, et vallavolikogu 26.05.2021. a otsuse kohaselt alates 01.07.2021 ei ole vallavalitsuse ametiasutuses enam haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohta. R.V.le teatati koondamisest 27.05.2021. Käskkirjas viidatakse lisaks eelmärgitule ATS § 101 lg 1 p-dele 4 ja 6, § 102 lg-le 1, §-le 103 ja § 104 lg-le 1 ning Mustvee Vallavolikogu 28.12.2017. a määruse nr 10 „Mustvee valla põhimäärus“ § 25 lg 1 p-le 3.
4.R.V. esitas 23.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavolikogu 26.05.2021. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, Mustvee vallavanema 15.06.2021. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja palus suurendada makstavat hüvitist kaebaja 6 kuu keskmise palgani. Kaebuse põhjendused: Kaebaja teenistusest vabastamine on nii vormilt kui sisult õigusvastane. Ametikoha kaotamine subjektiivsetest eesmärkidest tulenevalt ei ole lubatud. Soov oli vabaneda konkreetsest ametnikust. Vallavolikogu otsus võeti vallavanema ja -valitsuse ning arengu- ja eelarvekomisjoni vastuseisust hoolimata vastu. 26.05.2021. a otsuses puuduvad põhjendused, kuidas ja kes edaspidi vallas Eesti Vabariigi haridusseaduses (HaS) sätestatud ülesandeid täidab. Tõele ei vasta, et ajavahemikul 2018-2021 oli haridus- ja noorsootöö nõuniku põhitegevuseks haridusreformi ettevalmistamine ning seda ei õnnestunud tal teha volikogule ja Mustvee valla elanikele sobival viisil. Tegemist ei olnud kaebaja põhitegevusega, vaid ajutise tööülesandega. Lisaks oli kaebaja üks seitsmest vallavalitsuse ajutise hariduskomisjoni liikmest. 15.06.2021. a käskkirjas ega 26.05.2021. a otsuses ei ole kaebaja ametikoha kaotamist põhjendatud. Käskkiri ja otsus on õigusvastased.
5.Tartu Halduskohus tagastas 30.06.2021. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Mustvee Vallavolikogu 26.05.2021. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist.
6.Mustvee vald palus 26.08.2021. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Valla väitel on 26.05.2021. a käskkiri seaduslik ja põhjendatud. Vallavanem ei saa muuta või täitmata jätta vallavolikogu poolt vastu võetud otsust.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 26.08.2022. a otsusega kaebuse osaliselt; tunnistas Mustvee vallavanema 15.06.2021. a käskkirja õigusvastaseks ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise tema 3 kuu keskmise palga ulatuses, kohustades vastustajat väljamõistetava summa suuruse välja arvutama; jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Mustvee Vallavalitsuse 20.05.2021. a istungi protokollist nr 22 (tl 37p) nähtub, et vallavalitsus 26.05.2021. a otsuse eelnõud heaks ei kiitnud. Vallavolikogu 26.05.2021. a otsuse eelnõu seletuskirjas välja toodud põhjendused viitavad, et eelnõu ja seletuskirja koostaja ei ole rahul kaebaja töötulemustega ja see on peamine põhjus ametikoha kaotamiseks. Seletuskirjast ei selgu, millised ülesanded ja kuhu jagatakse ning miks on vajalik ametikoht kaotada, kui seadusest tulenevalt on ametikoha vajadus jätkuvalt olemas. Eelnõu seletuskiri ja kohtule esitatud muud materjalid (s.h ajaleheartiklid, tl 33-35) viitavad, et peamine ametikoha kaotamise põhjus oli rahulolematus konkreetse ametniku senise tegevusega, mitte asjaolu, et ametikohta ei ole vaja. Eelnõus ja ka kohtumenetluses esitatud põhjendused ametikoha
kaotamise vajaduse kohta ei ole veenvad ega kinnita ametikoha kaotamise vajadust piisaval määral. Eeltoodut kinnitab ka vallavolikogu 26.05.2021. a istungi helisalvestis, mis ei veennud kohut, et haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoha kaotamise ettepanekut tehes lähtus eelnõu koostaja peaasjalikult objektiivsetest kriteeriumitest ja valla huvidest. Lisaks arvestas kohus, et kaebajale pakuti maakorraldaja või väärteomenetleja ametikohta, mis tegelikkuses kuu aega hiljem valla ametiasutuse struktuurist volikogu otsusega kaotati (tl 58 ja 62). Asjaolud kogumis viitavad, et haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoht kaotati konkreetsest ametnikust vabanemise eesmärgil. Ametiülesannete täitmisele tehtud etteheited ei ole ametikoha kaotamise vajaduse hindamisel asjakohased. Kaebaja ametikoha kaotamise otsustamisel on lähtutud suures osas asjakohatust kaalutlusest ning ametikoha kaotamine ei olnud põhjendatud. ATS § 90 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus on täitmata. Kunstliku koondamissituatsiooni tekitamine tähendab, et põhjendatud vajadust koondamise läbiviimiseks ei esinenud, seega tugineb käskkiri sisuliselt õigusvastasele struktuurimuudatusele. Seetõttu on 15.06.2021. a käskkirjaga kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu õigusvastane. Kohus ei pidanud vajalikuks eraldi analüüsida ATS § 90 lg-te 3 ja 7 tingimuste täitmist. 2) Kaebaja ei toonud välja erilisi asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suurendamise kaebaja 6 kuu keskmise palgani.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Mustvee vald esitas 26.09.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.08.2022. a otsus osas, millega kaebaja kaebus rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Koondamist initsieeris objektiivne ülesannete ümberjaotamise vajadus ning menetluses tehtud viited kaebaja isikule on teisejärgulised ja tähendust mitteomavad. Kohtuotsuses ei analüüsitud volikogu otsuse seletuskirja kohast kava koondatava ametikoha ülesannete panekust teistele ametnikele. Kokkuhoiust lähtuvalt viis vald haridusasutusi ühise juhtimise alla. Tehtavate muudatuste taga on pikad analüüsid, arutelud volikogu alalistes komisjonides. Peale haridus- ja noorsootöö nõuniku koondamist on haridusvaldkonda kuuluvate teemadega tegelenud vallavanem. Ametikoha kaotamise objektiivseks kriteeriumiks on eelkõige majanduslik aspekt. Haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoha kaotamisega hoidis vald kokku ca 27 000 eurot. 2) Ei nõustu, et eelnõust kumab läbi eesmärk vabaneda konkreetsest ametnikust. Asja raames ei ole hinnatav, kas kohalik omavalitsus täidab HaS-st tulenevat nõuet või mitte. Kohus rikkus menetlusõiguse normi ja hindas valesti tõendeid. R.V. ametist vabastamise käskkiri on õiguspärane.
9.R.V. palub 05.10.2022. a vastuses jätta valla apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja ametikoha kaotamise otsustamisel lähtuti suures osas asjakohatust kaalutlusest. Vastustaja väited haridusvaldkonna juhtimist ja HaS-st tulenevate ülesannete täimisest, s.h rahastamisest on asjatundmatud. Vastustaja ei esitanud ühtegi fakti ega dokumenti, kelle ametijuhendit on haridusvaldkonna ülesannetega täiendatud või kellele on käskkirja või korraldusega jagatud lisaülesandeid. Vallas valitseb haridusvaldkonnas tänaseni segadus. 22.06.2022 vabastatud vallavanem „unustati“ Eesti Hariduse Infosüsteemi administraatoriks. Tegevusetusega lubas vallavalitsus delikaatsetele andmetele ligipääsu inimesele, kel selleks õigust ei olnud. 2) Nagu struktuuri muutmine on ka apellatsiooni esitamine poliitiliselt laetud ja rünnak isiku vastu. 31.08.2022 palus revisjonikomisjoni esimees vallavalitsusel esitada R.V. vabastamisega seotud kohtudokumendid. Kohtudokumendid saadeti kõigile revisjonikomisjoni liikmetele.
Kaebaja kahtleb selle tegevuse õiguspärasuses. Revisjonikomisjoni ülesannete hulka ega pädevusse ei kuulu kohtuotsusele õigusliku hinnangu andmine.
10.R.V. märkis 23.01.2023. a e-kirjas, et kinnitust on leidnud kohtu seisukoht, et koondamine tulenes subjektiivsetest asjaoludest. Tänaseks on välja kuulutatud konkurss haridusspetsialisti kohale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tõendite ebaõige hindamise tõttu rahuldada.
12.Kaebaja vabastati Mustvee Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikohalt ATS § 90 lg 1 p 2 alusel. ATS § 90 lg 1 p 2 alusel võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. SEN seletuskirja (RT I, 06.07.2012, 1) järgi on nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, ametiasutuse pädevuses. Ametniku ametikoha kaotamine peab aga olema alati põhjendatud.
13.Halduskohus on otsuses õigesti leidnud, et kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu saab olla õiguspärane vaid juhul, kui ametikoha kaotamine oli põhjendatud. Ka on õige halduskohtu seisukoht, et kuigi kaebaja ei saanud vaidlustada volikogu 26.05.2021. a otsust nr 25 ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade muutmise osas, oli tal võimalik esitada enda teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamisel argumendid ka selle kohta, miks ta loeb ametikoha kaotamist ja vaidlusalust struktuurimuudatust õigusvastaseks. Halduskohtu seisukohta toetab arvukas kohtupraktika (Tln RKK 12.10.2022. a määrus asjas nr 3-22-301, p 11; Trt RKK 19.11.2013. a määrus asjas nr 3-12-1503, p-d 6-7; 04.12.2012. a määrus asjas nr 3-12-1504, p-d 8, 10-11; 28.11.2012. a määrus asjas nr 3-12-1507, p-d 6, 8-9; 28.11.2012. a määrus asjas nr 3-12-1506, p-d 6-8).
14.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja ametikoht kaotati kaebajast vabanemise eesmärgil, nagu leidsid kaebaja ja halduskohus (otsuse p 14) või majanduslikel kaalutlustel, kuna sellega hoidis vald kokku ca 27 000 eurot muude ülesannete täitmiseks (apellatsioonkaebuse p 2.13). Ka leiab vald, et halduskohus ei analüüsinud volikogu otsuse seletuskirja kohast kava koondatava ametikoha ülesannete panekust teistele ametnikele ning kohtuasja raames ei ole hinnatav, kas kohalik omavalitsus täidab HaS-st tulenevat nõuet või mitte (apellatsioonkaebuse p-d 2.6 ja 2.16).
15.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ametikoha kaotamine subjektiivsetest eesmärkidest, nt konkreetsest ametnikust vabanemise eesmärgist tulenevalt ei ole lubatud. Ametikoha kaotamise eesmärgiks saavad olla üksnes objektiivsed kriteeriumid. Nii on ametikoha kaotamine põhjendatud piiratud ressursside tingimustes või teenistuse efektiivsemaks muutmise eesmärgil. Ametikoha kaotamine on objektiivselt põhjendatud ka siis, kui ametiasutusel kaob funktsioon, mida sellel ametikohal olnud ametnik täitis või on ametniku ülesannete maht vähenenud niivõrd, et ülesandeid on võimalik anda teistele ametnikele. Kui ametiasutus kaotab ühe ametikoha, kuid loob sealjuures olulises osas sarnaste ülesannetega ametikoha, ei saa seda lugeda põhjendatuks1. Seetõttu tuleb hinnata, kas asjas kogutud tõendid kinnitavad ametikoha kaotamist objektiivsetel või pigem subjektiivsetel põhjustel. Lang, K, Pärnamägi, I., Sarapuu, E. „Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat“ Tln 2013, Justiitsministeerium, lk
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Mustvee Vallavolikogu 26.05.2021. a Mustvee valla ametiasutuse struktuuri muutmise eelnõu seletuskirja teine lõik sisaldab etteheidet kaebaja tegevusele haridusreformi ettevalmistamisel, mis ei toimunud volikogule ja Mustvee valla elanikele sobival viisil (tl 23p). Ka kinnitab volikogu 26.05.2021. a istungi helisalvestis, et eelnõu autor heitis kaebajale ette erialase hariduse puudumist2. Siiski ei tekita eelnõu seletuskirja ebaõnnestunud sõnastus ega ka eelnõu autori sobimatu kommentaar volikogu istungil ringkonnakohtus veendumust, et eelnõu ja volikogu otsuse peamiseks või ka ainsaks eesmärgiks oli vabaneda oma tööülesannete täitmisega mitte hakkama saavast või erialaselt sobimatust ametnikust (nn subjektiivne eesmärk). Nii nähtub eelnõu seletuskirjast, et teatud küsimustes (analüüside tegemine eelnõude koostamise protsessis) osteti teenust üheaegselt sisse nii konsultatsioonifirmadelt kui ka maksti kaebajale, mis ei olnud pingelise eelarve tingimustes otstarbekas. Ka nähtub eelnõu seletuskirjast, et 2019. aastal moodustati Mustvee Valla Hariduse Tugikeskus (Tugikeskus), mis tegeles hariduse tugiteenuste osutamisega ning millele läks üle osa kaebaja kui haridus- ja noorsootöö nõuniku ülesannetest: laste ja noorte arengu toetamine, erinevate hariduse tugiteenuste kättesaadavuse tagamine jms. Lisaks kattusid mõned teised haridus- ja noorsootöö nõuniku ametijuhendis märgitud ülesanded sotsiaalosakonna ülesannetega, nt erivajadustega laste õppetingimuste ja koolikohustuse täitmisega seotud probleemide lahendamine. Sarnases olukorras ei peetud eelnõu seletuskirja kohaselt haridus- ja noorsootöö nõuniku palkamist vallale otstarbekaks ning leiti, et nõuniku tööülesanded on võimalik ära jagada erinevate vallavalitsuse asutuste ja ametnike vahel: Tugikeskus, arendusnõunik, abivallavanem ja vallavanem ning majandusspetsialist. Otsuses nähti positiivset mõju eelarvele, kuna vallavalitsuse palgafondist vabaneva summa ca 27 tuhat eurot saab suunata Mustvee valla gümnaasiumihariduse rahastamiseks (tl 23p). Ka vallavolikogu istungi helisalvestisel rõhutas eelnõu autor seda, et olemas on inimesed, kes teevad haridus- ja noorsootöö nõunikuga sama asja paralleelselt ning mitmed tööülesanded on dubleeritud. Eeltoodust lähtudes võib järeldada, et struktuurimuudatuse vajaduse tingis olenemata kaebaja võimalikest puudustest tööülesannete täitmisel tööülesannete vähenenud maht koosmõjus valla piiratud ressurssidega. Ringkonnakohtu järeldust ei väära ka 15.08.2021. a ja 28.05.2021. a artiklid Vooremaas. Ajalehes esitatud eelnõu autori väide, mille kohaselt on nõuniku ainuke kohustus koostöö haridusministeeriumiga ja nõunik on lihtsalt niinimetatud ilulill, on küll solvavalt sõnastatud, kuid kinnitab samuti asjaolu, et põhiprobleemiks peeti tööülesannete vähesust (tl 34-34p).
17.Pooled ei vaidle selle üle, et vallavalitsus vaidlusalust eelnõud ei toetanud. Mustvee Vallavalitsuse 20.05.2021. a istungi protokollist nr 22 nähtub vallavalitsuse seisukoht, et eelnõu ei ole piisavalt motiveeritud. Haridus- ja noorsootöö nõuniku ametiülesannete jaotus ametnike ning Tugikeskuse vahel on tehtud asjatundmatult ja sisulistest ülesannetest aru saamata (tl 37p). Ka ei toetanud eelnõud Mustvee Vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjon (vt 20.05.2021. a istungi protokoll nr 1-5.2/21/5, tl 41). Nii arengu- ja eelarvekomisjoni istungi protokollist kui ka selles komisjonis osalenud isiku sõnavõtust volikogu 26.05.2021. a istungil (vt istungi helisalvestis) selgub, et eelnõud ei toetatud põhjusel, et struktuuri tuleb muuta terviklikult, mitte ühe ametikoha kaupa. Arengu- ja eelarvekomisjoni istungi protokollist võib lugeda, et juba vähemalt kaks aastat on tegeletud vallavalitsuse struktuuri muutmisega, eesmärgiga kärpida kaks abivallavanemat ja nõunike kohti, kuid see ei ole õnnestunud, mistõttu leiti, et esitatud eelnõu on liiga kitsalt koostatud. Eelviidatud tõendid kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul, et vallavalitsuse struktuuri muutmine oli päevakorras juba aastaid. Nimetatud asjaolu toetab seisukohta, et eelnõu peamiseks eesmärgiks ei olnud konkreetselt kaebajast vabaneda.
18.Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule 09.09.2022. a revisjonikomisjoni erakorralise koosoleku protokolli ning 20.09.2022. a revisjonikomisjoni akti koos õigusliku arvamusega, mis kaebaja väitel kinnitavad, et revisjonikomisjon survestas vallavanemat kohtuvaidlusega seonduvalt poliitiliselt apellatsioonkaebust esitama (vt kaebaja vastus apellatsioonkaebusele, p-d 7-9). Ka esitas kaebaja ringkonnakohtule Mustvee Vallavalitsuse 01.09.2022. a kirja Eesti Hariduse Infosüsteemi administraatori õiguste muutmiseks, mis kaebaja arvates kinnitab, et Mustvee vallas valitseb haridusvaldkonnas tänaseni segadus (vt kaebaja vastus apellatsioonkaebusele, p-d 14-16). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et apellatsioonkaebuse väited kattuvad paljuski vallavolikogu revisjonikomisjonile esitatud õigusliku arvamuse ettepanekutega. Samas ei ole välise õigusnõu kasutamine halduskohtu lahendi peale edasikaebamise otsustamisel keelatud ning õiguslik analüüs ega apellatsioonkaebuse väited ei kinnita ega lükka ümber ringkonnakohtu poolt analüüsitud tõendeid, mis peegeldavad struktuurimuudatuse otsuse kujunemist ja vastuvõtmist vallavolikogus. Ka ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust see, kas struktuurimuudatuse mõju valla tegevusele haridusvaldkonnas oli negatiivne või positiivne ning kas sellise otsuse tegemine järgis HaS § 7 lg 3 mõtet või aitas kaasa Mustvee valla hariduse valdkonna arengule. HaS § 7 lg 3, mille kohaselt moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametniku ei kaitse kaebaja subjektiivseid õigusi konkreetse ametikoha säilitamiseks. HKMS § 158 lg-st 3 tuleneb, et kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Eeltoodud põhjusel ei ole kaebaja esitatud tõendid asjakohased ning ringkonnakohus tagastab kaebajale 09.09.2022. a apellatsioonkaebuse vastuse lisadena esitatud tõendid.
19.23.01.2023. a e-kirjas saatis kaebaja ringkonnakohtule teadmiseks ka ajalehes Vooremaa 10.01.2023 ilmunud artikli „Mustvee vald otsib haridusspetsialisti“ ning haridusspetsialisti konkursi kuulutuse. Ringkonnakohus võtab vastavad tõendid haldusasja materjalide juurde. Ajaleheartiklist selgub, et 2022. a novembris võttis Mustvee Vallavolikogu vastu otsuse Tugikeskuse likvideerimise kohta ning haridusspetsialisti otsitakse sellepärast, et vaja on inimest, kes hakkaks süvitsi tegelema hariduse, koolide, noorsootöö ja huviharidusega Mustvee vallas. Kuna haridusnõunikku vallas tööl pole, siis siiamaani on haridusküsimustega tegelenud kas vallavanem või Tugikeskus. Haridusnõuniku ülesanded jagunesid erinevate inimeste vahel ning põhiliselt täitis neid ülesandeid vallavanem. Kuna ressursse oli aga vähe ja polnud võimalik Tugikeskust enam üleval pidada, tuli see likvideerida.
20.Ringkonnakohus leiab erinevalt kaebajast, et ka nimetatud tõendid ei kinnita vallavolikogu subjektiivseid kaalutlusi kaebaja ametist vabastamisel. Vastupidi - leiab kinnitust, et kaebaja asemele uut haridus- ja noorsootöö nõunikku ei palgatud ja haridusvaldkonnaga tegelemiseks uut struktuuriüksust ei moodustatud ehk puudus ATS § 90 lõikes 3 märgitud koondamist välistav olukord. Seega võib järeldada, et kaebaja ametikoha kaotamiselt hoiti kokku kulusid, mis oli ka otsuse tegemise eesmärk. Lisaks sellele leiab kinnistust valla eelarve pingeline seis, mis päädis Tugikeskuse likvideerimisega. Pärast Tugikeskuse likvideerimist on ringkonnakohtu hinnangul objektiivselt põhjendatud ka haridusspetsialisti konkursi väljakuulutamine, kuna reaalne olukord hariduse valdkonnas 2022. novembris muutus ning kadus asutus, kelle kanda oli oluline osa haridusvaldkonna tööst. Ajaleheartiklist nähtub, et täiendava valla ülesandena hariduse valdkonnas tekkis juurde eestikeelsele haridusele ülemineku teema. Ringkonnakohus sedastab, et asjaolude muutumine, sh uus hariduspoliitika võib tingida ajaliselt varem tehtud otsustuste muutmise. See ei tähenda varasema struktuurimuudatuse otsuse õigusvastasust.
21.Halduskohus tõi otsuses tõenduseks asjaolule, et kaebaja ametikoht kaotati temast vabanemise eesmärgil, välja ka selle, et kaebajale pakuti haridus- ja noorsootöö nõuniku ametikoha asemel maakorraldaja või väärteomenetleja ametikohta, mis tegelikkuses kuu aega hiljem samuti valla ametiasutuse struktuurist volikogu otsusega kaotati (tl-d 58 ja 62). Ringkonnakohus möönab, et nimetatud ametikohtade pakkumine kaebajale paistab ametikohtade hilisema kaotamise valguses küüniline. Ringkonnakohtule ei ole samas esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajale 27.05.2021 edastatud koondamisteatise koostamise ajal oli maakorraldaja ja väärteomenetleja ametikohtade kaotamine juba otsustatud, kuigi struktuurimuudatuste vajadus tervikuna ning ka täitmata ametikohtade kaotamine volikogu 26.05.2021. a istungil peetud arutelust läbi käis (vt helisalvestis).
22.ATS § 90 lõige 7 näeb ette, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Ringkonnakohtule pole äratuntav, et pakutud ametikohad vastasid kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, mis viitab asjaolule, et ametikohtade pakkumine võis olla näilik. Samas ei oleks asjaolud kaebaja jaoks muutunud ka ametikohtade pakkumata jätmise korral, sest ka kaebaja ise pole esile toonud teisi võimalikke, talle sobivaid ametikohti. Kohtupraktikas on leitud, et kehtivast õigusest ei tulene, et asutus peab ametnikule selgitama, miks talle pakutakse just sellist ametikohta ja samas põhjendama teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Ametiasutusel on kohustus põhjendada vaid ametikohtade pakkumata jätmist selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. Kui ametiasutuses leidub vabu ametikohti, kuid ametiasutus ei pea neid isiku jaoks sobivaks, peab ta isiku taotlusel esitama vabade ametikohtade loetelu. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse kohustus, ei välist see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (RKHK 27.03.2018. a otsus asjas nr 3-16-340, p-d 13-14). Ringkonnakohtu hinnangul järgis Mustvee vald kaebajale ametikohti pakkudes formaalselt seadust.
23.Mustvee Vallavolikogu 30.06.2021. a otsusega kaotati struktuurist maakorraldaja, väärteomenetleja, avalike suhete spetsialisti ja Kasepää Teenuskeskuse bussijuhi ametikohad. Ka selle otsuse eesmärk oli majanduslik, vabaneva raha ca 30 tuhande euro suunamine lisaeelarvega Avinurme lasteaia renoveerimiseks (tl-d 62-63). Seega kinnitavad tõendid Mustvee valla keerulist rahalist seisu ning sel eesmärgil ametiasutuse struktuurist erinevate ametikohtade kaotamist. Nimetatud asjaolu pole ringkonnakohtu hinnangul põhjust tõlgendada vastustaja kahjuks.
24.Kaebaja väitel on vaidlusalune struktuurimuudatus vastuolus ka Mustvee valla põhimääruse § 44 lõigetega 6 ja 7, mille kohaselt määrab ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu volikogu vallavanema ettepanekul. Käesoleval juhul vallavanem struktuurimuudatust ei toetanud ja vastavat ettepanekut ei teinud. Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud sätted ei välista siiski ka volikogu liikme õigust algatada volikogu õigusakte (Mustvee valla põhimääruse § 33 lg 1 p 2). Kuna vastavat loetelu ei ole piiratud, saab järeldada, et ettepanekuid ametiasutuse struktuuri muutmiseks saab teha ka volikogu liige. Enne eelnõu volikogu istungi päevakorda esitamist andis vallavalitsus eelnõu kohta ka oma arvamuse (§ 34 lg 7). Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et volikogu liikme poolt struktuurimuudatuse eelnõu esitamine ei toonud kaasa struktuurimuudatuse õigusvastasust.
25.Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 90 lg 1 p 2 alusel on õiguspärane ning puudub alus otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks.
26.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 26.08.2022. a otsuse p-d 1 ja 2 ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kuna halduskohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus p 3 tühistamiseks ja menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.