Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anti Vendel Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
05.08.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.10.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Nigeeria kodanik X (sünd. xx xx xxxx) saabus Eestisse 17.09.2018 Eesti viisa (kehtivus 15.09.2018–15.03.2019) alusel, et õppida Tallinna Tehnikaülikoolis. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas isikule tähtajalise elamisloa kehtivusega 10.12.2018–15.07.2020. Isik esitas 31.03.2020 uue elamisloa taotluse, mille rahuldamisest PPA välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p 3 alusel keeldus. Isik viibib Eestis alates 16.07.2020 VMS § 43 lg-st 5 tuleneva 270päevase viibimisõigusega. PPA väljastas selle kinnituseks isiku passi ka D-liiki viisakleebise kehtivusega 27.08.2020–11.04.2021. Isik esitas 29.03.2021 PPA-le uue üheaastase viisa taotluse, mis väljastati perioodiks 12.04.-31.05.2021. Isik pöördus 01.06.2021 PPA poole viisa pikendamiseks, kuid viisataotlust ei võetud vastu, sest selleks ajaks oli eelmine viisa lõppenud.
2.Xle koostati 07.06.2021 ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja määrati vabatahtliku lahkumise tähtajaks 30 päeva. Isiku pass võeti 05.07.2021 järelevalvemeetmena hoiule. Isik vaidlustas lahkumisettekirjutuse asjas nr 3-21-1294. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.03.2022 otsusega kaebuse ja tühistas PPA 07.06.2021 ettekirjutuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3-22-1674
20.06.2022 otsusega halduskohtu otsuse lahkumisettekirjutust Ringkonnakohtu otsus jõustus edasikaebamata 21.07.2022.
puudutavas
osas.
3.PPA pidas X 04.08.2022 kl 18.50 kuni 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse.
4.PPA esitas 05.08.2022 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse X kinnipidamise ning kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
4.1.VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Xl puudub seaduslik alus Eesti viibimiseks. Talle on tehtud 07.06.2021 ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis on siiani täitmata. PPA taotleb kohtult luba isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses, kuna VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga isiku Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna esineb põgenemisoht. Isik ei ole lahkunud Eestist pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
4.2.Isikule koostati lahkumisettekirjutus vabatahtliku tähtajaga 07.07.2021. Ettekirjutuse tegemisel nõustus isik lahkuma tingimusel, kui PPA ostab talle lennupileti Nigeeriasse. PPA hankis lennupiletid transiidiga Istanbuli kaudu, mis aga tuli tühistada, sest Türgi politsei nõuab transiidiks politsei eskorti, mida vabatahtliku lahkumisega ei kaasata. Isikul soovitati liituda IOM-iga, kellel on kaastöötajad Istanbulis, mis võimaldab sealtkaudu transiiti. Isik keeldus IMO-iga liitumisest ega lahkunud tähtaegselt ka omal käel. PPA hankis isikule ilma eskordita lahkumiseks lennupiletid 16.07.2021 Frankfurti kaudu Nigeeriasse. Isikut häiris sihtlennujaam Nigeerias Abuja ja ta avaldas soovi lennata Lagosse. Talle selgitati, et lendu Lagosse pole ja tal on endal võimalus Abujast Lagosse lennata. Isik oli justkui kõigega nõus ja valmis lahkuma, kui teatas äkitselt, et ei kavatse lennule minna, kuna piletil on kirjas DEPU, mis tähendab deporteerimist. Isik nõustus lahkuma, kui PPA hangib talle uued piletid ilma sellise märketa. PPA selgitas, et sellised on regulatsioonid isikute väljasaatmiseks, kellele on tehtud ettekirjutus, ja pileteid ilma sellise märketa ei ole võimalik talle hankida. Niisuguseid pileteid saab isik ise osta või kasutada IOM-i abi. Isik teatas, et sellisel juhul ta lennule minna ei kavatse.
4.3.Isikul puudub Eestis kindel elu- ja töökoht. Eestis viibimise ajal magas ta selleks mitte ettenähtud kohtades – Tallinna Tehnikaülikooli ruumides. Ülikooli turvameeskond kutsus korduvalt politsei selleks, et isikut koolihoonest välja toimetada. Isik häiris oma käitumisega oluliselt nii PPA kui ka ülikooli töötajate ja turvameeskonna tööd. Isiku suhtes algatati 13.06.2022 väärteomenetlus omavolilise sissetungi süüdistusega.
4.4.Pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist helistas PPA 28.07.2022 isikule ja selgitas riigist lahkumise kohustust. Politseipatrull pidas X 04.08.2022 kl 18.50 kinni, sest isik kuulub väljasaatmisele. Isikule selgitati, et tal on võimalus tulla 05.08.2022 kl 9.00 menetleja juurde, et selgitada lahkumiskohustust ja korraldada lahkumine. Isik keeldus PPA ettepanekut kuulamast, mistõttu toimetati ta kinnipidamiskeskusesse. Isik keeldus 05.08.2022 asjaolude väljaselgitamisel igasugusest koostööst ega vastanud ühelegi küsimusele. Isikul on VSS § 264 järgi kohustus teha PPA-ga koostööd, st tegema kõik endast oleneva, et talle pandud kaasaaitamiskohustust täita ja lahkuma Eestist.
4.5.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Nende kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole oma varasema käitumisega 2(4)
3-22-1674
tekitanud. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis kindlat elu- ega töökohta ega pereliikmeid ning puuduvad ka rahalised vahendid Eestis toimetulekuks.
5.PPA selgitas kohtuistungil, et isikul puuduvad rahalised vahendid või vähemalt ei ole ta nende olemasolu avaldanud, seega puudub kindlus, et tal on võimekus ise Eestist välja sõita. Isikul on olemas kehtiv reisidokument. Tema väljasaatmine kestab kuni 2 nädalat. PPA-l on võimalik igapäevaselt või ülepäeviti lennata Türgi kaudu Nigeeriasse ja väljasaatmise kestus oleneb mh deporteerimismeeskonna komplekteerimisest.
X keeldus istungil osalemast ja oma arvamust avaldamast.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.VSS § 23 lg 1 järgi taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. Sama paragrahvi lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
8.Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. X näol on tegemist välismaalasega VSS § 11 lg 1 tähenduses, kel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, sest tema senine viisa on kaotanud kehtivuse ja PPA ei ole talle uut viisat väljastanud. VSS § 2 lg 1 järgi on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Seega puudub Xl õigus Eestis ja Schengeni viisaruumis viibida ning tal tuleb lahkuda. PPA on teinud 07.06.2021 isikule VSS § 7 lg 1 alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 07.07.2021. Isiku kaebus lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks jäi kohtumenetluse tulemusena rahuldamata. Seega on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Isik ei ole ettekirjutust selles ettenähtud tähtaja jooksul ega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist täitnud. PPA koostas 09.07.2021 lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli. Seega kuulub isik Eestist sunniviisiliselt väljasaatmisele.
9.Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata, sest reisi organiseerimine Nigeeriasse vajab PPA selgituste kohaselt aega, sh transiidiloa taotlemine Türgilt, saatemeeskonna komplekteerimine, lennukipiletite hankimine. Selleks, et isik oleks tema väljasaatmise täideviimiseks PPA-le kättesaadav, tuleb ta paigutada kinnipidamiskeskusesse.
10.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et VSS §-s 10 reguleeritud leebemad järelevalvemeetmed ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht. 3(4)
3-22-1674
Põgenemisohtu näitavad nii see, et isik ei ole lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitnud ega asunud enda lahkumist ette valmistama ka pärast seda, kui jõustus ringkonnakohtu otsus lahkumisettekirjutuse osas. Isik on avaldanud PPA-le soovimatust Eestist lahkuda, otsinud korduvalt erinevaid põhjusi, et lahkumist vältida või edasi lükata. Samuti on ta keeldunud koostööst PPA-ga. Isiku protestimeelsus avaldus ka kohtuistungil, kus ta keeldus osalemast ja igasugust arvamust avaldamast. Sellisest käitumisest võib järeldada, et isik ei ole nõus vabatahtlikult riigist lahkuma. Vabaduses viibides puuduks tal motivatsioon enda väljasaatmisele kaasa aidata, ta võib asuda end varjama või lahkuda Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades omavoliliselt enda valitud riiki, et takistada enda väljasaatmist. Isik on seni Eestist lahkumist püüdnud igal võimalikul moel takistada. Isiku sunniviisilise lahkumise tagamiseks on põhjendatud paigutada isik kinnipidamiskeskusesse, kus ta on PPA-le väljasaatmismenetluse täideviimiseks kättesaadav.
11.Kinnipidamiskeskusest vabastamine ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes. X ei ole oma varasema käitumisega sellist usaldus tekitanud. Tema tõrksus koostöö tegemise ja lahkumise suhtes ei võimalda arvata, et isik järgiks vabaduses viibides tema suhtes kehtivaid järelevalvemeetmeid ja oleks PPA-le väljasaatmise täideviimiseks kättesaadav.
12.Pole põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega. Isikul on võimalik kinnipidamist lühendada PPA-ga väljasaatmismenetluses koostööd tehes.
13.Kohus on PPA taotluse lahendamisel arvestanud isikuga seotud konkreetseid asjaolusid. Isiku kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Võib arvata, et isiku väljasaatmise organiseerimine ei kujune pikaajaliseks, ta saab varsti kinnipidamiskeskusest vabastada ja Nigeeriasse välja saata. Isikul on olemas kehtiv reisidokument ja kodakondsusjärgne riik, kuhu teda on võimalik välja saata. Puudub põhjus arvata, et Nigeeria keelduks oma kodanikku tagasi võtmast.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
15.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.