Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
05.08.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.10.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Usbekistani kodanik X (sünd. xx xx xxxx) saabus Schengeni viisaruumi Eesti pikaajalise viisa (kehtivus 30.03.2021–17.03.2022) alusel, töötamaks AS-is MEP Trans veoautojuhina. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas isiku viisa tööandja avalduse alusel alates 16.06.2021 kehtetuks, kuna isik ei ilmunud tööle.
X taotles 16.03.2022 Poolas tähtajalist elamisluba, millest 12.05.2022 keelduti.
X esitas Rootsis varjupaigataotluse. Rootsi saatis isiku 05.05.2022 Eestisse tagasi.
4.PPA pidas Xi 05.05.2022 kinni. Isik avaldas samal päeval soovi taotleda varjupaika. PPA võttis taotluse menetlusse.
5.Tallinna Halduskohus andis 06.05.2022 määrusega asjas nr 3-22-1036 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 06.07.2022. Halduskohus
3-22-1673
pikendas 01.07.2022 määrusega isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 01.10.2022. Isik vaidlustas mõlemad määrused ja menetlused ringkonnakohtus on pooleli.
6.X loobus 13.07.2022 rahvusvahelise kaitse taotlusest, avaldas 21.07.2022 uuesti soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ja loobus sellest samal päeval taaskord sooviga naasta Usbekistani. Isik ei ole PPA 25.07.2022 otsust rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise osas vaidlustanud.
7.PPA pidas isiku kui Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase 05.08.2022 kl 10.12 kuni 48 tunniks kinni ja talle tehti koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
8.PPA esitas 05.08.2022 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse Xi kinnipidamise ning kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
8.1.Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul Usbekistani välja saata, kuna Tallinnast puudub otselend Taškenti. Väljasaatmine toimub läbi Istanbuli. PPA-l tuleb taotleda transiidiluba, mis tuleb esitada vähemalt 5 tööpäeva enne Istanbuli läbimist. Samuti tuleb arvestada PPA-st mittesõltuvate asjaoludega (nt Türgi ametivõimud ei anna transiidiluba, lend tühistatakse jne).
8.2.Isiku kinnipidamine tema sunniviisilise väljasaatmiseni on vajalik, et tagada tema kättesaadavus väljasaatmise lõpuleviimiseks. Isiku varasemat käitumist arvestades (mitmes Schengeni liikmesriigis seadusliku aluseta töötamine, viisa väärkasutus, kohusetundmatu suhtumine seadustesse, loata lahkumine Poolast, väljasaatmise vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotlemine) esineb isiku suhtes põgenemisoht. Vabaduses viibides ei täidaks isik lahkumisettekirjutust, asuks end PPA eest varjama ja lahkuks talle sobivasse liikmesriiki. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus.
8.3.Ka Eestis väidetava sugulase olemasolu ei vähenda põgenemisohtu. PPA ei pea isiku selgitusi usaldusväärseks, sest ta ei soovinud avaldada, kellega on tegemist ja mis on isiku nimi. Väidetava sugulase kohta antud ütlused on ebajärjekindlad. Tema väidetav telefoninumber on suletud. Samuti on väidetav õemees märkinud viisataotluses, et on vallaline.
8.4.Isiku eesmärgiks on jääda Schengeni alale ja teenida raha. Ta on ka varem ilma seadusliku aluseta töötanud mitmes liikmesriigis, sh Eestis. Isik on esitanud viisa taotlemisel valeandmeid. Ta tuli töötama veoautojuhina, kuigi tal puudub vastav juhtimisõigus. Isik ei teavitanud tööandjat loa puudumisest, vaid saabus Eestisse ja asus ebaseaduslikult maalrina tööle ning liikus edasi teistesse liikmesriikidesse, kus töötas samuti ilma seadusliku aluseta. See näitab hoolimatut suhtumist Eesti õiguskorda. Isik on varem maininud, et tal on Euroopas palju tuttavaid, kes saavad teda aidata. See suurendab põgenemisohtu.
8.5.Isiku kinnipidamine on temaga seotud asjaolusid arvestades kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega ole vastuolus isiku tervise või tema turvalisuse kaalutlustega.
9.X kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav ja tal ei ole sellele vastuväiteid. Tema antud kontaktisiku telefoninumber toimib ja isik on sellele mitmel korral ilma probleemideta helistanud. Isik on alustanud kinnipidamiskeskuses näljastreiki ja on pidanud tarvitama mitmeid ravimeid. Usbekistani tagasipöördumisel ootab teda vangistus, kuid Eestis kinnipidamiskeskuses viibimine on veel hullem. Isik ei saa aru, miks ta peab seal viibima.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(5)
3-22-1673
10.VSS § 23 lg 1 järgi taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1). Sama paragrahvi lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist.
11.Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Xi näol on tegemist välismaalasega VSS § 11 lg 1 tähenduses, kel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, sest PPA on tema viisa kehtetuks tunnistanud. Talle ei ole väljastatud uut viisat, elamis- ega tööluba ega antud ka rahvusvahelist kaitset. VSS § 2 lg 1 järgi on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Seega puudub Xil õigus Eestis ja Schengeni viisaruumis viibida ja ka töötada ning tal tuleb lahkuda. PPA on teinud isikule VSS § 72 lg 2 alusel koheselt sundtäitmisele kuuluva lahkumisettekirjutuse. Isik ei ole lahkumisettekirjutus vaidlustanud ja selle täitmist ei ole peatatud, seega on tegemist täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Isik ei ole lahkumiskohustuse kehtivusele vastu vaielnud ega väitnud, et selline kohustus jäi talle arusaamatuks.
12.Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata, sest reisi organiseerimine Usbekistani vajab PPA selgituste kohaselt PPA-st mitteolevatel põhjustel rohkem aega, sh transiidiloa taotlemine Türgilt, saatemeeskonna komplekteerimine, lennukipiletite hankimine. Selleks, et isik oleks tema väljasaatmise täideviimiseks PPA-le kättesaadav, tuleb ta paigutada kinnipidamiskeskusesse.
13.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et VSS §-s 10 reguleeritud leebemad järelevalvemeetmed ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et põgenemisohu olemasolu kinnitavad mitmed asjaolusid. Isik on saabunud Eestisse ja Schengeni viisaruumi viisaga töötamise eesmärgil, mitte ei põgenenud päritoluriigist. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Rootsile ja Eestile alles pärast seda, kui ta on saanud teada, et ta saadetakse tagasi päritoluriiki. Seega on isik teadlikult kuritarvitanud rahvusvahelise kaitse menetlust enda väljasaatmise vältimiseks. Kui isikul olnuks tegelikult vajadus rahvusvahelise kaitse järele, oleks ta esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse esimeses turvalises riigis, kuhu ta saabus. Selle asemel on ta ilma seadusliku aluseta Schengeni viisaruumis ringi liikunud ja endale sobivat riiki otsinud, kuhu elama ja töötama jääda. Isik on omavoliliselt liikunud Eestist Poola, Tšehhi, Saksamaale, Rootsi ning on neis riikides ebaseaduslikult töötanud. Selline käitumine ei ole lubatav ja näitab, et isik ei otsi rahvusvahelist kaitset, vaid paremaid töö- ja elamistingimusi. Rahvusvahelise kaitse puudumist kinnitab ka asjaolu, et isik on korduvalt loobunud rahvusvahelist kaitset taotlemast
3(5)
3-22-1673
ja on avaldanud nõusolekut Usbekistani tagasi pöörduda. Ka isiku põhjendus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks oli ilmselgelt asjakohatu – ei meeldi Usbekistani poliitiline kultuur ja seal valitsev diktatuur, töötada on raske ja valitseb korruptsioon. Isik ei ole PPA 25.07.2022 otsusest nähtuvalt väitnud ega põhjendanud, et teda ähvardaks Usbekistanis mingi oht elule või tervisele, ebainimlik kohtlemine, tagakius või karistus.
14.Kohus nõustub PPA-ga, et viisa taotlemist töötamiseks ametikohal, milleks isikul puudub ilmselgelt õigus (juhtimisõigus veoauto juhtimiseks), on käsitletav valeandmete esitamisena. Isikul ei olnud ega saanud olla juba viisa taotlemisel kavatsust tulla Eestisse tööle ametikohale, millel töötamiseks ta viisat taotles, vaid tulla viisa abil Eestisse, et siin Schengeni viisaruumis liikumise vabadust ära kasutades otsida endale sobivamad elutingimused ja töötamise võimalused. Selline ebaaus käitumine lubab arvata, et isik ei suhtu kohusetundlikult ka talle pandud lahkumiskohustusesse ja võib hakata vabaduses viibides seda vältida, muuta end PPA-le kättesaamatuks ja lahkuda omavoliliselt enda valitud riiki, et enda väljasaatmist takistada.
15.PPA selgitustest nähtub, et isik esitas Poolas elamisloa taotluse, kuid ei jäänud selle menetluse lõpptulemust ära ootama, vaid lahkus loata riigist. Ka selline käitumine võimaldab järeldada, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ja ta ei jää ära ootama enda väljasaatmise lõpuleviimist.
16.Kinnipidamiskeskusest vabastamine ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes. X ei ole oma varasema käitumisega sellist usaldus tekitanud. Samuti on ta PPA-le selgitusi andes jätnud ebausaldusväärse mulje, soovimata mingeid ütlusi anda (isikute kohta, kes on teda Schengeni viisaruumis abistanud). Väites, et tal on Eestis sugulane, kelle juures ta saab viibida, ei olnud ta korduvalt nõus avaldama, kellega on tegemist ja mis on selle isiku nimi. Nimetatud sugulast on nimetatud nii tuttavaks, sõbraks kui ka õemeheks, kuigi PPA on tuvastanud isiku nime teada saamisel, et viidatud isik on avaldanud viisal, et ta on vallaline. Xi antud telefoninumber on suletud ja sellelt ei ole võimalik kellegagi ühendust võtta. Seega ei ole võimalik kontrollida, kas isiku ütlused vastavad tõele.
17.Kohus ei nõustu Xiga, et ta on viibinud kinnipidamiskeskuses ilma seadusliku aluseta. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tallinna Halduskohus andis 06.05.2022 määrusega asjas nr 3-22-1036 PPA-le loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 06.07.2022 ning pikendas 01.07.2022 määrusega samas asjas Xi kinnipidamistähtaega kuni 01.10.2022. Seega on isiku kinnipidamiseks olnud olemas kohtu luba. Kohus andis loa välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 ja § 362 alusel, mis reguleerib rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isikute kinnipidamist kinnipidamiskeskuses. Kuna X loobus 21.07.2022 rahvusvahelise kaitse taotlusest ja PPA otsus sellekohase menetluse lõpetamise kohta jõustus 05.08.2022, siis langes alus isiku kinnipidamiseks VRKS-i alusel ära alates 05.08.2022 ja isik tuli kinni pidada VSS-i alusel. VSS § 15 lg 1 annab PPA-le loa isikut kinni pidada kuni 48 tundi ilma kohtu loata. PPA pidas isiku 05.08.2022 kl 10.12 kuni 48 tunniks kinni ja taotles samal päeval kohtult luba isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses. Seega ei ole Xi kinnipidamiskeskuses ebaseaduslikult kinni peetud.
18.Xi otsus pidada näljastreiki ei anna alust teda kinnipidamiskeskusest vabastada. PPA kinnitas kohtuistungil, et kinnipidamiskeskuses kohapeal viibiv meditsiinipersonal hoiab isiku tervisel pidevalt silma peal. Seega pole põhjust arvata, et isiku jätkuv kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega. Oma tervist ja enesetunnet on isik ise kahjustanud näljastreigi korraldamisega, mitte ei ole selle põhjuseks olnud tema kinnipidamine. Isikul on võimalik kinnipidamist lühendada PPA-ga väljasaatmismenetluses koostöö tegemisega.
4(5)
3-22-1673
19.Isiku jätkuvat kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Eelnev kinnipidamine toimus VRKS-i alus, praegu annab kohus loa isiku kinnipidamiseks VSS-i alusel. Tegemist on erinevate õiguslike alustega ja nende alusel toimuvat kinnipidamist ei liideta. Igal juhul on isiku kinnipidamine praeguseks toimunud 3 kuud ja selle pikkuse on isik ise põhjustanud põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. Kuna isik on sellest taotlusest nüüdseks loobunud, siis võib arvata, et tema väljasaatmine organiseerimine ei kujune pikaajaliseks, ta saab varsti kinnipidamiskeskusest vabastada ja Usbekistani Vabariiki välja saata. Isikul on olemas kehtiv reisidokument ja kodakondsusjärgne riik, kuhu teda on võimalik välja saata. Puudub põhjus arvata, et Usbekistan keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. Samuti ei ole usutav, et isikut ähvardaks tema päritoluriigis ebainimlik kohtlemine või mingi oht, mis välistaks tema väljasaatmise Usbekistani.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
21.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.