4.Jätta X 11.07.2022 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2022 määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-22-1036 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X saabus Schengeni alale Eesti pikaajalise viisa (esialgne kehtivus 30.03.2021–17.03.2022) alusel töötamiseks AS-is Y veoautojuhina.
3-22-1036
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 07.06.2021 X lühiajalise töötamise registreeringu kehtetuks tööandja avalduse alusel, kuna isik ei ilmunud tööle. Isiku viisa tunnistati samal põhjusel kehtetuks 16.06.2021.
3.X saadeti 05.05.2022 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 12 lg 2 alusel Rootsi Kuningriigist Eestisse, kuna ajal, kui isik Rootsis rahvusvahelise kaitse taotluse esitas, oli tal kehtetu Eesti Vabariigi D-liiki viisa. Isik taotles Eestisse saabudes kohe rahvusvahelist kaitset.
4.X peeti 05.05.2022 kell 15:10 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
5.PPA esitas 06.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2, § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. Puudutatud isikul on põgenemisoht, sest ta on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6). Põgenemisoht seisneb nii võimaluses, et isik lahkub Eestist, kui ka selles, et ta ei ole Eestis PPA-le varjupaigataotluse asjaolude selgitamiseks kättesaadav. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Puudutatud isik selgitas 06.05.2022 küsitlusel, et maksis Usbekistanis viisa saamise eest 3000 eurot. Isik taotles Eesti pikaajalist viisat töötamaks veoautojuhina, kuigi tal ei ole selleks nõutavat juhtimisõiguse kategooriat. Isik ei tea midagi ettevõtte kohta, kus ta pidi töötama. Ta töötas Eestis viibides ühe kuu ebaseaduslikult maalrina. Seega esitas isik viisa taotlemisel valeandmeid. Seejärel sai isik teada, et Poolas on võimalik lihtsustatud korras taotleda elamisluba, mille alusel ta saab jääda Europasse. Isik lahkus omavoliliselt Eestist ja jätkas teadlikult ebaseaduslikku viibimist ja töötamist teistes liikmesriikides. Võib arvata, et isiku tegelik soov on lahkuda talle sobivasse riiki, nt Poolasse. Isik mainis, et tal on Eestis tuttav, kes saab teda majutada, kuid ei andnud PPA-le tuttava andmeid.
6.PPA selgitas 06.05.2022 istungil, et on vaja välja selgitada, miks puudutatud isik kardab koduriiki tagasi pöörduda, sest tema väited poliitiliste olude kohta on üldsõnalised. Ka tuleb kontrollida võimalust, et isik on esitanud erinevaid taotluseid Poolas, Tšehhis ja Saksamaal.
7.X avaldas 06.05.2022 istungil soovi, et ta saaks viibida vabaduses sugulase (õemehe) juures, kelle perekonnanime ta ei osanud öelda. Isik kinnitas, et tahab jääda Eestisse ja ei hakka Eesti riiki petma. Ta läks Rootsi, sest tal on ajalooline huvi Euroopa riikide vastu. Isik töötas maalrina.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.05.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.07.2022. Puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil (VRKS (§ 361 lg 2 p 4). Isiku selgitused, et talle ei meeldi poliitiline olukord Usbekistanis, vajavad täpsustamist, sh kas sellega kaasneb oht isikule endale. Isiku tagakiusuga seotud asjaolusid ei ole võimalik isiku osaluseta välja selgitada. Isik võib olla esitanud ka taotluseid Tšehhis ja Saksamaal ning on enda sõnul esitanud elamisloa taotluse Poolas. Need avaldused võivad mõjutada varjupaigataotluse menetluse käiku. Puudutatud isik võib põgeneda (VSS § 68 p 6). Siinkohal tuleb arvestada võimalikku tulevikus tekkivat lahkumiskohustust, kui isik ei saa Eestis varjupaika. Põgenemisoht võib seisneda nii Eestist lahkumises kui ka selles, et isik ei ole Eestis PPA-le varjupaigataotluse asjaolude selgitamiseks kättesaadav. Isik on juba varem esitanud Eesti Vabariigile taotluse ühel kindlal eesmärgil (veoautojuhina tööle asumiseks), kuid ei ole tegelikult talle antud viisa eesmärgil 2(10)
3-22-1036 tegutsenud. Isikul ei olnud ka maalrina töötamise luba. Isik ei osanud ka istungil oma varasemat käitumist selgitada. Istungil kuuldu annab alust kahtluseks, et isik ei mõista tervikuna, mis on viisa andmise tagajärjed, mistõttu vabaduses viibides ei pruugi isik mõista ka talle seatavaid piiranguid, sh kohustust olla PPA-le kättesaadav. Isik on sõltumata Euroopas viibimisaluse lõppemisest viibinud mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis (küsitluse protokolli kohaselt Poolas, Saksamaal, Tšehhis ja Rootsis). Isiku ütlused veenavad, et ta tahab vabaduses viibides Poola minna, kuna see on tema ilmselge siht. Isikul on nii motivatsioon, rahalised vahendid kui ka kontaktid, et viibida Euroopa Liidus ebaseaduslikult. Puuduvad leebemad järelevalvevahendeid, mida saaks puudutatud isiku suhtes kohaldada. Isik võib kinnipidamiskeskuses viibides võtta sugulastega ühendust. Juhul, kui sugulaste tegelik olemasolu veenab PPA-d, et isikul puudub põgenemisoht, tuleb isiku kinnipidamine lõpetada.
9.PPA esitas 29.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 1, § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 5 alusel. PPA ei ole jõudnud sisuliselt rahvusvahelise kaitse menetlusega alustada ja seega ei ole puudutatud isikuga seotud asjaolud välja selgitatud. Vaja on teha vestlused, et selgitada välja isiku kaitse vajadus. PPA menetleja ei ole jõudnud isikuga intervjuud teha, kuna riik peab tulema toime suure hulga Ukraina-Vene sõja põgenikega. Praegu on PPA-s stabiilselt menetluses ligikaudu 200 rahvusvahelise kaitse taotlust ja menetlustoimingute tegemiseks on tööl neli menetlejat. PPA ei venita menetlusega tahtlikult. Riigikohus leidis 29.01.2015 haldusasjas nr 3-3-1-52-14 (p 12), et VRKS § 361 lg 2 p 5 eesmärk on takistada rahvusvahelise kaitse taotlemise õiguse kuritarvitamist lahkumiskohustuse sundtäitmise või tagasisaatmise edasilükkamise eesmärgil ja tagada, et isik ei hoiaks väljasaatmisest lõplikult kõrvale ning oleks rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise korral kättesaadav selleks, et väljasaatmismenetlus saaks jätkuda. Arvestades isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et isiku eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmise vältimiseks. Isik saab vabaduses viibides ilma oluliste takistusteta kõrvale hoida siseriiklikust menetlusest ning jätkata oma teekonda sihtriigi (Poola) poole. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isikul esineb põgenemisoht. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. Isik on eelnevalt esitanud valeandmeid, väärkasutanud viisat, töötanud ebaseaduslikult Rootsis ning esitanud kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ega proportsionaalsuse põhimõttega.
10.PPA selgitas kohtuistungil, et rahvusvahelise kaitse intervjuu suudetakse tõenäoliselt ära teha 2–3 kuu jooksul, arvestades vajadust usbeki keele tõlgi järele ja Ukraina-Vene sõja tõttu kasvanud PPA töökoormust.
11.X selgitas istungil, et ta tegi vea, kuna ei saanud aru, mis õigused talle tööviisaga kaasnevad. Isik arvas, et ta võib sellega töötada terves Euroopa Liidus. Ta ei ole sooritanud kuritegusid või kaubelnud narkootikumidega, vaid ainult ausalt tööd teinud ja soovib seda ka tulevikus teha. X selgitas, et Eestis viibib ja töötab tema sugulane, kes on valmis ta enda juurde võtma ja teda ülal pidama. Sugulane võib telefoni teel selgitusi anda. Ta oleks ka kohtusse seda tõendama tulnud, kuid X ei saanud teda kätte, sest sai istungist nii hilja teada. Kinnipidamiskeskuses ei saa helistada. X esitas kohtuistungil ka nimetatud isiku passi väljavõtted ja kontaktandmed. X 3(10)
3-22-1036 selgitas, et tema enesetunne on kehv, sest ta on alustanud näljastreiki ja võtab tablette pea- ja kõhuvalu tõttu. Rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendas ta sellega, et talle ei meeldi Usbekistani poliitiline kord ja liidrid ning ta on seda ka väljendanud. Lisaks ei meeldi talle Usbekistanis lokkav korruptsioon, kus isegi lihtsate pangateenuste saamiseks tuleb altkäemaksu anda. X kinnitas, et 06.05.2022 vestlusel esitatud asjaolud vastavad tõele.
12.Tallinna Halduskohus rahuldas 01.07.2022 määrusega PPA taotluse osaliselt ja andis loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.10.2022. Kohus nõustub halduskohtu 06.05.2022 määruses avaldatud seisukohtadega. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on põhjendatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. On mõistetav, et praegune sõjaline olukord Ukrainas on seadnud PPA-le suure koormuse rahvusvahelise ja ajutise kaitse taotluste lahendamisel, mistõttu võib menetluste läbiviimine võtta tavapärasest kauem aega. Samas vajab isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus põhjalikku sisulist hindamist ja selleks peab isik olema PPA-le asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Samuti peab isik olema kättesaadav juhuks, kui tema taotlus osutub põhjendamatuks ja ta otsustatakse Eestist välja saata. Puudutatud isikul on põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Isiku kinnitust, et ta on nõus järelevalvemeetmeid järgima, ei ole põhjust uskuda, sest isik on seni erinevaid kehtivaid reegleid teadlikult ja tahtlikult eiranud ning teadlikult valeandmeid esitades endale Euroopa Liidus liikumiseks soodsaid tingimusi loonud. Isik märkis kohtuistungil mitu korda, et usbekkide kogukonnad toetavad väga tugevasti kaasmaalasi ja ta on seda toetust ja abi korduvalt kasutanud. Isik on sõltumata Euroopas viibimisaluse lõppemisest viibinud mitmes Euroopa Liidu riigis ja tema varasemates menetlustes antud ütlused näitavad selgelt, et isik tahtis vabaduses viibides Poola minna. Kohtul ei tekkinud ka istungil veendumust, et puudutatud isik soovib tegelikult jääda Eestisse, kus teda ähvardab väljasaatmine. Tuleb nõustuda PPA-ga, et puudutatud isik võis esitada või pigem esitaski rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Nimelt nähtub isikuga tehtud küsitlusest, et tema tegelik soov oli lahkuda talle sobivasse riiki ja saada seal elamisluba. Arvestades isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et isiku eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema. Juhul, kui isikut oleks ähvardanud kodumaal tagakius, oleks tal olnud võimalus esitada varjupaigataotlus kohe Eestisse saabumisel või siit lahkudes talle sobivas riigis. Nähtuvalt isiku enda selgitustest, esitas ta aga Poolas hoopis elamisloa taotluse, tuginedes pettusega saadud Eesti viisale. Kuigi puudutatud isikul on tema enda väidetele tuginedes koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ja kust ta võiks ennast registreerimas käia, puudub tema senist käitumist arvesse võttes põhjendatult usaldus, et ta ei põgene või ei asu vältima või venitama toimuvaid menetlusi. Pelgalt dokumendi hoiule andmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isik on oma varasema käitumisega (ebaseaduslik töötamine, viisa väärkasutus) näidanud, et ta ei pruugi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida. Seetõttu ei ole ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada praegust suuremat halduskoormust arvestades põhjendamatult pikaks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Võttes arvesse kinnipidamisega kaasnevat tõsist isikuvabaduse piiramist, tuleb PPA-l siiski korraldada isikuga seotud menetlus kiiremini, mistõttu ei ole põhjendatud taotluse rahuldamine kogu taotletud ajaks.
4(10)
3-22-1036
13.X esitas 13.07.2022 avalduse oma rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumiseks. PPA tegi 14.07.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse nr 12205050133-1.
14.X esitas 21.07.2022 avalduse, milles ta soovib jätkata rahvusvahelise kaitse menetlust. PPA tegi 21.07.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise uuendamise otsuse nr 12205050133-2.
15.X esitas 21.07.2022 taas avalduse, milles soovib oma rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetada ja naasta Usbekistani. PPA tegi 25.07.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse nr 12205050133-3. X ei ole nimetatud otsust vaidlustanud.
16.PPA pidas X kui Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase 05.08.2022 kell 10.12 kuni 48 tunniks kinni ja talle tehti kohe sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
17.PPA esitas 05.08.2022 Tallinna Halduskohtule VSS § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse X kinnipidamise ning kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks (haldusasi nr 3-22-1673).
18.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2022 määrusega PPA taotluse ja andis VSS alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.10.2022. Määrust ei ole vaidlustatud ja see jõustus 06.08.2022.
19.X saadeti Eestist välja 15.08.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
20.X palub 27.05.2022 (täiendatud 20.06.2022) määruskaebuses halduskohtu 06.05.2022 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik ei nõustu halduskohtuga, et kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus ei ole isiku põgenemisohtu põhjendanud. VSS § 68 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohtu kahtlus, et isik ei mõista tervikuna, mis on viisa andmise tagajärjed ning et vabaduses viibides ei pruugi ta mõista talle seatavaid piiranguid, on alusetud ja põhjendamata. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei peaks isik aru saama tema kohustusest olla menetluse käigus PPA-le kättesaadav. See ei saa olla puudutatud isiku kinnipidamise põhjuseks. Jääb ka arusaamatuks, kuidas saab Poolat pidada isiku sihtriigiks. Isik ei ole otseselt väitnud, et ta eesmärgiks on Poola minna, märkides üksnes, et on seal sõrmejäljed andnud, aga töötanud seejärel Tšehhis. Halduskohus ei ole seega kõiki asjaolusid välja selgitanud ja PPA ega kohus ei ole põhjendanud ega tõendanud, et isik oleks ohtlik ja põgeneks. Halduskohtu hinnang, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, ei ole tõsiselt võetav, kuna kohus on teinud enda kohtumääruse piiratud teabe ja segaste asjaolude põhjal. Seda enam, et puudutatud isikul on siin olemas lähedased inimesed, kelle juures ta elada saaks. Seda kinnitas isik ka kohtuistungil. PPA ei ole taotluses põhjendanud isiku kinnipidamise vajalikkust ega ka informatsiooni hankimise venimist. Puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole seega proportsionaalne meede.
21.X palub 11.07.2022 (täiendatud 15.07.2022) määruskaebuses halduskohtu 01.07.2022 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.
5(10)
3-22-1036 Puudutatud isik ei nõustu halduskohtuga, et kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus ei ole isiku põgenemisohtu põhjendanud. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tegi vea, sest ta ei saanud aru, mis õigused talle tööviisaga kaasnevad. Samuti selgitas ta, et temal on siin tuttav, kes on valmis ta enda juurde võtma ja teda ülal pidama. Puudutatud isik ei ole otseselt väitnud, et tema eesmärgiks on Poola minna. Seega ei ole alust väita, et isikul on põgenemisoht. Puudutatud isik ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et ta ei ole usaldusväärne. Kohus ja PPA ei ole seda põhjendanud, vaid on lähtunud oma subjektiivsest arvamusest. Halduskohus ei ole menetluses kõiki asjaolusid välja selgitanud ja on seetõttu teinud vale otsuse. Samuti ei ole arusaadav, miks kohus ei ole kaalunud kindlaks määratud elukohas elamist. Puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamist põhistavad asjaolud ning seda rangem peab olema ka kontroll kinnipidamise põhjendatuse üle. Haldusmenetluses esinev viivitus, mida ei ole põhjustanud taotleja, ei õigusta kinnipidamise jätkamist. PPA ei ole oma taotluses esile toonud, milliseid vajalikke menetlustoiminguid on tehtud ega seda, millised tähtsust omavad asjaolud tuleks PPA-l välja selgitada, mis õigustaks puudutatud isiku edaspidist kinnipidamist (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792). Lisaks selgitas puudutatud isik istungil, et tema tervislik seisund on halb ning ta peab pidevalt võtma ravimeid. Puudutatud isik kardab, et tema tervis võib veelgi halveneda, kuna kinnipidamiskeskuses viibimine mõjub temale halvasti. Halduskohtu määrus on ebaseaduslik ka seetõttu, et kohtuistung toimus vene keeles, kuigi puudutatud isik soovis istungile usbeki keele tõlki. Isik räägib vene keelt halvasti, ei saa paljudest sõnadest üldse aru ja seetõttu ei saa ka vene keeles hästi selgitusi anda.
22.PPA palub 29.07.2022 vastuses jätta X 11.07.2022 määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.07.2022 määrus muutmata. Halduskohus on nii 06.05.22 kui ka 01.07.2022 kohtumääruses õigesti tuvastanud kinnipidamise aluste esinemise ning isikust lähtuva põgenemisohu. Põgenemisohu hindamisel on lähtutud puudutatud isiku juhtumi asjaoludest, määrust on põhistatud piisava põhjalikkusega ega pole tuginetud pelgalt seaduses sätestatud alustele. Halduskohus on õigesti järeldanud, et isiku tegelikuks sihtriigiks on Poola. See nähtub tema küsitlusel antud vastustest. Puudutatud isik on suutnud endale osaliselt selgeks teha oma õigused Schengeni alal viibimisel, kuid mitte kohustusi. Seega ei pea PPA isiku ütlusi tahtmatu eksimise kohta eluliselt usutavaks. See näitab isiku suhtumist õiguskorda, mis omakorda annab alust kahelda isiku usaldusväärsuses. Puudutatud isiku kinnipidamine oli vajalik rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu tegemiseks. Praeguseks on puudutatud isik korduvalt (13.07.2022 ja 21.07.2022) rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtnud ja PPA on talle kahel korral (21.07.2022 ja 25.07.2022) rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse lõpetamise otsused koostanud. Haldusmenetluses ja kohtumenetluse raames tuleb puudutatud isikule ärakuulamine tagada keeles, millest isik piisavalt aru saab. Puudutatud isik valdab ilmselgelt vene keelt. Isik on ka 06.05.2022 küsitluse raames kinnitanud, et saab vene keelt emakeelena kõnelevast ametnikust hästi aru ja suhtleb vene keeles. Kinnipidamiskeskuses on isik koostanud venekeelseid avaldusi. Isikule on ka riigi õigusabi korras määratud esindaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Puudutatud isik saadeti PPA 09.09.2022 e-kirja kohaselt Eestist välja. Ringkonnakohus võtab nimetatud e-kirja toimiku materjalide juurde. Isiku väljasaatmine ei võta kõrgema astme kohtult siiski võimalust kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja seda vajaduse korral
6(10)
3-22-1036 tühistada, s.o kaotada luba andva määruse kehtivus tagasiulatuvalt (Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15). Tallinna Halduskohtu 06.05.2022 määrus
24.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5; § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
25.Halduskohus leidis 06.05.2022 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on PPA taotletud alustel (VRKS 361 lg 1 ning lg 2 p 4 ja VSS § 68 p 6) põhjendatud. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu.
26.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et esineb alus isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus nr 3-21-2004, p 11). PPA esitas halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vahetult pärast seda, kui Rootsi ta Eestile üle andis ja isik oli Eestis PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Nagu PPA halduskohtu istungil selgitas, on isiku väited tema päritoluriigi poliitiliste olude ja tagasipöördumise kartuse kohta üldsõnalised. Kuna PPA-l ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks võimalik veel isiku väiteid põhjalikumalt kontrollida, on isiku kättesaadavus vajalik.
27.PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaolu esinemisega. Selle sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).
28.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et puudutatud isikul esineb VSS § 68 p-st 6 tulenev põgenemise oht. PPA esitas halduskohtule koos taotlusega 06.05.2022 puudutatud isikuga tehtud küsitluse protokolli (dtl 3–8). Isiku antud vastustest selgub, et ta lahkus varsti 7(10)
3-22-1036 pärast Eestisse saabumist Poola ja esitas seal taotluse elamisloa saamiseks, taotluse menetlemise ajal aga liikus edasi ja töötas ebaseaduslikult mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis (Tšehhis, Saksamaal, Rootsis). Isik selgitas, et teda on seejuures aidanud mitmed neis riikides viibivad kaasmaalased, sest usbekkide eripära on see, et nad aitavad Euroopas olles üksteist. Isiku ütluste kohaselt oli ta just Poola tagasi minemas, kui Rootsi ametivõimud ta sadamas kinni pidasid. PPA ametniku küsimuse peale, mida ta teeks juhul, kui ta Eestis vabastatakse, vastas isik, et sõidaks hea meelega Poola, et seal elamisluba saada (dtl 7). Ka küsimusele, kas isik saab aru, et ta on kohustatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal Eestis viibima, avaldas isik soovi Poola sõita (dtl 8). Küsitluse käigus on puudutatud isik veel kahel korral küsinud, kas teda oleks võimalik Poola saata, selgitades seejuures, et elamisloa asjus on tal ametivõimudega vestlus tulemas (dtl 6, 8). Ringkonnakohtu hinnangul võisid PPA ja halduskohus nende isiku ütluste põhjal põhjendatult järeldada, et isikul esineb põgenemise oht, sest ta ei soovi koduriiki tagasi minna, vaid tema sihtriigiks on Poola. Põgenemise ohtu kinnitab ka puudutatud isiku varasem käitumine: Eesti viisa taotlemine kindlas ettevõttes veoautojuhina töötamiseks, kuigi isik teadis, et ta seda tööd teha ei saa ja Eestisse tulles seda ka tegema ei hakka (vt isiku ütlused, dtl 6); Eestis töötamise asemel Poola lahkumine ja elamisloa taotlemine ning seejärel erinevates Euroopa Liidu riikides ebaseaduslik viibimine ja töötamine. Seega on põhjendatud ka halduskohtu seisukoht, et isik ei pruugi vabaduses viibides mõista talle seatavaid piiranguid, sh kohustust olla PPA-le kättesaadav. Seejuures järeldub isiku ütlustest, et tal on võimaluse korral tänu oma kaasmaalaste abile lihtne Euroopa Liidus ebaseaduslikult ringi liikuda. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, sest need ei hoia võimalikku põgenemist ära. Ringkonnakohus leiab seega, et halduskohus on isiku põgenemisohtu piisavalt põhjendanud, lähtudes seejuures puudutatud isikuga seotud konkreetsetest asjaoludest. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). Kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb üldjuhul tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes, seetõttu on ka asjaolude tõendatuse nõuded mõnevõrra leebemad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 14).
29.Kuivõrd puudutatud isik saabus Rootsist Eestisse 05.05.2022, temalt võeti esmased ütlused 06.05.2022 ja halduskohus tegi isiku kinnipidamise kohta määruse samuti 06.05.2022, on arusaamatu puudutatud isiku määruskaebuses esitatud etteheide informatsiooni hankimise venimise kohta.
30.Eeltoodust tulenevalt jääb puudutatud isiku 27.05.2022 määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 06.05.2022 määrus muutmata. Tallinna Halduskohtu 01.07.2022 määrus
31.Halduskohus leidis 01.07.2022 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on põhjendatud lisaks VRKS 361 lg 2 p-s 4 ja VSS § 68 p-s 6 nimetatud alustele VRKS 361 lg 2 p-le 5 tuginedes. VRKS 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). 8(10)
3-22-1036 Praeguse vaidluse asjaoludest nähtuvalt peeti puudutatud isik 05.05.2022 Eestisse saabudes kinni VRKS 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel (vt isiku kinnipidamise protokoll, dtl 14). Seega ei olnud PPA halduskohtu 01.07.2022 määruse tegemise ajaks pidanud puudutatud isikut kinni VSS alusel lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks ning järelikult ei saanud PPA ja halduskohus tema kinnipidamise tähtaja pikendamisel ka sellele alusele tugineda.
32.Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga, et puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega võis pikendada VRKS 361 lg 2 p 4 ja VSS § 68 p 6 alusel. Kuna puudutatud isikuga ei olnud veel toimunud rahvusvahelise kaitse taotluse vestlust, esines halduskohtu 01.07.2022 määruse tegemise ajal endiselt vajadus selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud (eeskätt väited isikule Usbekistanis esineva ohu ja tagakiusu kohta), milleks on isiku kohalolek vajalik. Samuti jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et esineb oht, et puudutatud isik põgeneb. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, tuvastas halduskohus 06.05.2022 määruses puudutatud isiku põgenemise ohu, võttes aluseks tema varasema tegevuse ja käitumise. Ringkonnakohtu hinnangul võis halduskohus 01.07.2022 määruses nendele samadele asjaoludele tuginedes põhjendatult väita, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses olles jätkuvalt täita talle seatavaid piiranguid ning tal on huvi ja võimalused liikuda ebaseaduslikult edasi mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Seejuures kinnitas puudutatud isik kohtuistungil, et tema 06.05.2022 vestlusel esitatud asjaolud vastavad tõele (vt kohtuistungi protokoll kell 10:16:37, dtl 142). Siinkohal on ka põhjendamatu puudutatud isiku etteheide, et on arusaamatu, miks halduskohus ei ole kaalunud leebema järelevalvemeetmena kindlaksmääratud kohas elamist (VRKS § 29 lg 1 p 1). Halduskohus on määruse p-s 8 selgitanud, et isiku senist käitumist arvesse võttes puudub põhjendatult usaldus, et ta ei põgene või ei asu vältima või venitama toimuvaid menetlusi. Arvestades eespool (vt praeguse määruse p 28) esile toodud puudutatud isikuga seotud asjaolusid, nõustub ringkonnakohus sellekohase halduskohtu hinnanguga.
33.Kuigi isiku pikaajaline kinnipidamine asjaolude väljaselgitamise eesmärgil ei ole lubatav ja haldusmenetlus, kus isikult on võetud vabadus, tuleks PPA-l korraldada esmajärjekorras, ei saa praegusel juhul pidada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni 01.10.2022 ebaproportsionaalseks. Puudutatud isik oli halduskohtu 01.07.2022 määruse tegemise ajaks viibinud kinnipidamiskeskuses vähem kui kaks kuud. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Eesti, hakkab kuuekuuline tähtaeg kulgema hetkest, kui taotleja on Eestile üle antud ja asub Eesti territooriumil. Rootsi andis puudutatud isiku Eestile üle Dublini III määruse alusel, isik saabus Eestisse 05.05.2022 ja esitas siin ka ühtlasi kohe rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega võis halduskohus VRKS 361 lg 2 p 4 alusel lubada isiku kinnipidamist kuni 01.10.2022, s.t ajani, mil ei olnud veel möödunud tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise kuuekuuline tähtaeg (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 16).
34.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, samuti tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus alalise ravipunkti ja perearsti kvalifikatsiooniga isiku kaudu ning vajaduse korral tuleb kinnipeetav suunata ravile (VRKS § 363 lg 1, VSS § 267 ja 269). Seega ei välista isiku kinnipidamist üksnes see, kui isik otsustab ise talle pakutavast toidust keelduda ja seetõttu ennast halvasti tunneb. Arvestades kinnipidamiskeskuses tagatud tervisekontrolli, puudub alus arvata, et puudutatud isiku tervis on otseselt ohus.
9(10)
3-22-1036
35.Halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et halduskohtu istungil osales usbeki keele tõlgi asemel vene keele tõlk. Tõlke eesmärk on tagada isikule võimalus olla oma kohtuasja arutamise juures, sh esitada seletusi, taotlusi ja vastata teiste menetlusosaliste väidetele. Isikule ei pea loa menetluses toimuval istungil tagama tõlkimist isiku emakeelde, vaid keelde, millest isik saab aru. Ka rahvusvahelise kaitse menetluses ei tule teha toiminguid isiku emakeeles, vaid keeles, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha (VRKS § 30 lg-d 1 ja 2). Halduskohtu 01.07.2022 istungi helisalvestise põhjal võib järeldada, et puudutatud isiku vene keele oskus on selline, mis võimaldas tal saada aru istungil toimuvast ja menetlusosaliste väidetest, samuti esitada oma selgitusi ja põhjendusi. Puudutatud isiku õiguste kaitse oli tagatud ka selle kaudu, et kohtuistungil osales puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seejuures märkis isiku esindaja, et isik on võimeline temaga vene keeles suhtlema (istungi protokoll kell 09.06). See, et isik saab vene keelest hästi aru, on märgitud ka 06.05.2022 küsitluse protokollile (dtl 8).
36.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 tuleb ringkonnakohtul loamenetluses arvestada ka kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17- 2005, p 7). Haldusasja nr 3-22-1673 materjalidest nähtub, et puudutatud isik on praeguseks oma rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud ja tema rahvusvahelise kaitse menetlus on PPA 25.07.2022 otsusega lõpetatud. Halduskohus andis haldusasjas nr 3-22-1673 05.08.2022 määrusega loa isiku kinnipidamiseks VSS alusel. Kuna puudutatud isikul oli õigus kuni 04.08.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsust vaidlustada, s.t selleks ajaks ei olnud veel olemas lõplikku otsust VRKS-i tähenduses (vt VRKS § 23 lg 3, § 251 lg 1, § 31 lg 1 p 1), võis PPA ringkonnakohtu hinnangul ka seni isikut VRKS 361 lg 2 p 4 alusel kinni pidada.
37.Eeltoodu põhjal jääb puudutatud isiku 11.07.2022 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.