X kaebus Tallinna Vangla 03.02.2022 käskkirja nr 52/22/50 ja 21.03.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/67-2 tühistamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.09.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Tallinna Vangla kinnipeetavale Xle (edaspidi kaebaja) määrati 03.02.2022 käskkirjaga nr 52/22/50 distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 07.01.2022 ei allunud kaebaja vanemvalvuri J. Raidla korraldusele mitte takistada kambriukse sulgemist ning mitte panna toidunõusid välja.
2.Kaebaja esitas 21.02.2022 Tallinna Vanglale (edaspidi vastustaja) vaide distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks. Vastustaja jättis 21.03.2022 vaideotsusega vaide rahuldamata leides, et vanemvalvuril oli piisav alus anda kaebajale korraldus toidunõud hiljem välja panna. Kaebajal ei olnud õigust jätta korraldus täitmata, kuna ametniku poolt antud korraldus oli antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest.
3.Kaebaja esitas 28.03.2022 kohtule kaebuse käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub tühistada käskkirja ning vaideotsuse. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud puudustega ning distsiplinaarkaristus on ebaõiglane.
5.Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.7 kohustab valvureid kandiku koos toidunõudega toitlustusaja lõppedes ära võtma. Ettekandes nr 1-22-230 kirjeldatud sündmus hakkas pihta sellest, et vanemvalvur J. Raidla ei täitnud oma kohustust toitlustusaja lõppedes kaebajale antud kandik koos toidunõudega ära võtta. Ei mängi rolli, kas kaebaja oli toidunõude korjamise ajal söömise lõpetanud või mitte. Kinnipeetav ei tohi kambris söökla väljastatud toidunõusid hoida. Kinnipeetaval on olemas vangla poolt väljastatud taldrik, kuhu võib söögi ümber paigutada. Vanemvalvuri poolt 07.01.2022 antud korraldus vastas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 punktidele 4 ja 5.
6.Kaebaja nõustub, et oli korraldus nõusid välja mitte panna, kuid korraldust mitte takistada kambriukse sulgemist kindlasti ei olnud. Seega distsiplinaarmenetlus peaks toimuma ainult korralduse kohta mitte nõusid välja panna.
7.Kambris söökla väljastatud toidunõude hoidmine on rikkumine. Kui vanglateenistuse ametnik tuvastab loenduse ajal, et kinnipeetava kambris on mingid keelatud esemed, on ta kohustatud need kõrvaldama. Kui vangla tuvastas 07.01.2022 hommikuse loenduse ajal, et kaebaja kambris S4-05 on söökla väljastatud toidunõud, pidi loendust läbi viinud valvur need viivitamatult ära võtma. Selle asemel tegi valvur J. Raidla korralduse hoida keelatud esemeid edasi kambris. Kõnealune korraldus oli ilmselgelt tühine ning ebaseaduslik, mistõttu ei olnud kaebaja kohustatud seda täitma.
8.Kaebaja ei nõustu, et vanglaametnikul on kaalutlusõigus selles osas, et anda kinnipeetavale vajadusel korraldus sööginõud hiljem välja panna. Sõnad „ei tohi“ ja „on kohustatud“ ei anna kaalutlusõigust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.
10.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et menetleda oleks saanud rikkumist vaid osas, milles kaebaja ei allunud korraldusele mitte nõusid välja panna. Käskkirja kohaselt ei allunud
kaebaja 07.01.2022 hommikuse loenduse ajal vanglaametniku korraldustele mitte takistada kambriukse sulgemist ning mitte panna nõusid välja. Sündmuse kohta on koostatud kaks ettekannet - II üksuse vanemvalvur J. Raidla ettekanne nr 1-22-263 ja valvur R. Tammiste ettekanne nr 1-22-230 (vastustaja 17.06.2022 vastuse lisa 1, lk-d 8-9). R. Tammiste selgitab ettekandes, et J. Raidla andis kaebajale korraldused mitte panna nõusid välja ning mitte takistada ukse sulgemist. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et talle ei antud korraldust mitte takistada kambriukse sulgemist. Vanglal ei ole alust kahelda R. Tammiste sõnades. Kaebaja ei seadnud distsiplinaarmenetluse kestel (02.02.2022 ja 03.02.2022 selgitused, vastustaja 17.06.2022 vastuse lisa 1, lk-d 1 ja 5-6; tõlge lisa 2) kahtluse alla nende kahe korralduse andmist. Arvestades sündmuse asjaolusid on nende korralduste andmine eluliselt usutav.
11.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et temale antud korraldus mitte nõusid välja panna on tühine. Kui kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav ei rikkunud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Tähtsust ei oma asjaolu, mis põhjusel olid kaebajal loenduse ajal toidunõud kambris. Isegi kui vanglaametnik oli eelnevalt kaebajale nõusid kambrisse jättes käitunud ebaõigesti, oli kaebajal kohustus alluda vanglaametniku korraldusele lõpetada toidunõude kambrist välja panemine.
12.Vangla tuvastas, et kaebaja ei allunud vanglaametniku poolt antud korraldustele. Seega on täidetud VangS § 67 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo objektiivne koosseis. Kaebaja käitumine oli tahtlik ning kaebaja õigusvastast käitumist ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kaebaja mitte allumist korraldusele ei õigusta asjaolu, et kaebajale jäid nõud peale hommikusööki kambrisse. Eeltoodust tulenevalt on täidetud süüteo subjektiivne koosseis ning vastustaja oli õigustatud vastavalt VangS § 63 lg-le 1 kohaldama kaebaja suhtes distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-ga 64.
13.Karistuse ja selle liigi määramise valimisel arvestas vastustaja vangistuse täideviimise eesmärgiga, kaebaja varasema käitumisega ning kaebaja poolt toime pandud rikkumise raskusega. Kaebajale karistuseks määratud noomitus on proportsionaalne karistus.
14.Vaideotsus, mis kaebaja õigusi iseseisvalt ei piira ega talle kohustusi sea, ei saa olla tema õigusi rikkuv. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega. Vaideotsus on õiguspärane.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Kaebaja viitab Tallinna Vangla kodukorra sättele, mis kohustab kinnipeetavat toitlustusaja lõppedes toidunõud tagastama. Nimetatud säte oli kaebajale ette heidetud distsiplinaarrikkumise ajal sätestatud kodukorra punktis 1.13.7 ning kodukorra 25.02.2022 tehtud muudatusetega (nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) viidud kodukorra punkti 9.15, mille kohaselt kinnipeetav on kohustatud toitlustusaja lõppedes tagastama talle antud kandiku koos toidunõudega.
17.Käskkirjast ning valvurite J. Raidla ja R. Tammiste ettekannetest nähtub, et hommikused toidunõud jäid kaebaja kambrisse põhjusel, et nõude kokku korjamise hetkeks ei olnud kaebaja söömist lõpetanud. Kaebaja püüdis hommikuse loenduse ajal toidunõusid kambrist välja panna, mistõttu J. Raidla andis korralduse nõud välja anda lõuna ajal, et see ei segaks loendust. Kaebaja püüdis korraldusest hoolimata kambri ukse vahelt toidunõusid koridori lükata, takistades sellega kambri ukse sulgemist.
18.Kinnipeetav on kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). Käskkirjas heidetakse kaebajale distsiplinaarsüüteona ette VangS § 67 p 1 rikkumist.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et valvur R. Tammiste ettekandest (vastustaja 17.06.2022 vastuse lisa 1, lk 9) nähtub, et kaebajale anti valvur J. Raidla poolt nii korraldus mitte panna nõusid välja kui ka korraldus mitte takistada ukse sulgemist. Kohtul puudub alus kahelda ettekandes toodud asjaolude tõele vastavuses. Asjas puuduvad viited sellele, et vanglaametnikul oleks olnud motiiv omistada kaebajale distsiplinaarrikkumisi, mida kaebaja ei ole toime pannud. Mõlema korralduse andmine on sündmuse asjaoludest tulenevalt põhjendatud: kaebaja poolt sööginõude kambrist koridori lükkamine takistas kambriukse sulgemist.
20.Kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17). Haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita (HMS § 63 lg 2). Kaebaja hinnangul oli valvuri korraldus tühine HMS § 63 lg 2 p 4 ja 5 alusel. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks märgib kohus, et korralduse tühisus peab olema adressaadi jaoks ilmselge. Kohus nõustub, et vangla kodukorra p 9.15 (distsiplinaarkaristuse aluseks olnud sündmuse ajal p 1.13.7) sätestab kinnipeetava kohustuse tagastada talle antud toidunõud toitlustusaja lõppedes. Lisaks sätestab kodukorra p 9.5, et kinnipeetaval on õigus omada kambris isiklikke toidunõusid (1 kauss, 1 kruus, 1 lusikas). Seega järeldub kodukorra sätetest, et kinnipeetaval on õigus kambris hoida teatud hulk isiklikke nõusid ning vangla söökla poolt antud nõud tuleb toitlustusaja lõppedes tagastada. Samas ei tulene kodukorrast ega muudest õigusaktidest vanglaametniku kohustust vastu võtta toidunõusid kinnipeetava poolt nõutud ajal. Kaebaja ei olnud toitlustusaja lõppedes söömist lõpetanud. Kaebaja soovis tagastada toidunõud hommikuse loenduse ajal, mis aga segas loenduse läbiviimist. Seetõttu andis vangla kaebajale korralduse nõud välja panna lõuna ajal, et mitte loendust segada. Seega ei olnud tegemist kambris keelatud esemete hoiustamisega. Vangla lükkas toidunõude kambrist välja panemise edasi, et see ei takistaks muude vangla igapäevatoimingute läbiviimist. Kuigi kaebaja võis olla teistsugusel seisukohal, millal oleks vangla pidanud temalt toidunõud ära võtma, ei õigusta see vanglaametniku korralduse täitmata jätmist. Oluline ei ole, mis asjaoludel nõud kambris olid. Kokkuvõttes ei sunnitud kaebajat toime panema õigusrikkumist (HMS § 63 lg 2 p 4), Samuti ei esine HMS § 63 lg 2 p 5 asjaolusid: kaebajale antud korraldused olid selged, üheselt mõistetavad ning täidetavad. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine kujutab endast ohtu vangla julgeolekule, mistõttu on vanglaametniku korraldusele kuuletumata jätmine põhjendatud vaid väga erandlikel asjaoludel, kus korraldus on ilmselgelt õigusvastane ja tühine (nt korraldus panna toime süütegu). Ei esine selliseid asjaolusid, mis andsid kaebajale põhjuse arvata, et valvuri korraldused on ilmselgelt tühised.
21.Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS §-le 64. Kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, koostatud on distsiplinaarmenetluse protokoll, millega kaebaja on saanud tutvuda (vastustaja 17.06.2022 vastuse lisad 1 ja 2).
Kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Tegemist on leebeima võimaliku karistusega. Käskkirjast nähtub, et vangla arvestas karistuse liigi määramisel, et vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on reeglina raske rikkumine, mis ohustab distsipliini ning vangla julgeolekut. Samas toodi välja, et kaebajat ei ole eelnevalt distsiplinaarkorras karistatud. Seetõttu ei pidanud vangla vajalikuks noomitusest rangema karistuse määramist. Sündmuse asjaolusid arvestades on noomitus proportsionaalne distsiplinaarkaristus.
22.Kohus nõustub vastustajaga, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud.
23.Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalused käskkiri ja vaideotsus õiguspärased. Puudub alus nende tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
24.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.