AS G.S.G.METAL (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki hagi Swedbank AS-i vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes, alternatiivselt garantiikirja tagastamiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS G.S.G.METAL (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad
ja
14 383 890 eurot
nende Hageja: AS G.S.G.METAL (pankrotis, registrikood 10191805) pankrotihaldur Oliver Ennok, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kedli Anvelt ja Martin Tamme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2016 otsus.
2.Võtta vastu AS G.S.G.METAL (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki loobumine hagist Swedbank AS-i vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-14-61063 menetlus.
3.Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta AS G.S.G.METAL (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki kanda.
Välja mõista AS-i G.S.G.METAL (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennokilt Swedbank AS-i kasuks kõigi kohtuastmete menetluskulud kokku 8518,56 eurot.
1(10)
5.AS-i G.S.G.METAL (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennokil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Swedbank AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata AS G.S.G.METAL (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki taotlus tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.18.11.2014 esitas AS G.S.G.METAL Harju Maakohtule hagiavalduse Swedbank AS-i (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et AS-il G.S.G.METAL puudub kohustus kostjale 29.07.2011 antud garantiikirja nr 1-29/07/11 alusel summa tasumiseks, kuna Osaühing Alberta Trade (pankrotis) on garantiiga tagatava kohustuse täitnud. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda AS-ilt G.S.G.METAL garantii väljamaksmist enne OÜ Alberta Trade (pankrotis) ja kostja vahel 29.07.2011 sõlmitud lepingu alusel kostjale kuuluva tagatiskauba realiseerimist.
2.20.11.2014 määrusega peatas maakohus kohtumenetluse ajaks hagi tagamise korras AS-i G.S.G.METAL poolt kostjale 29.07.2011 antud garantiikirjast tulenevate kohustuste täitmise. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. 30.12.2014 määrusega rahuldas maakohus määruskaebuse, tühistas maakohtu 20.11.2014 määruse ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja esitas maakohtu 30.12.2014 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.05.2015 määrusega maakohtu määruse muutmata. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. 24.08.2015 määrusega jättis Riigikohus määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.30.10.2015 täiendas hageja hagiavaldust alternatiivse nõudega, milles palus kohustada kostjat tagastama AS-i G.S.G.METAL garantiikiri nr 1-29/07/11.
4.19.11.2015 määrusega ei andnud maakohus nõusolekut hagi muutmiseks ja jättis teistes nõuetes hagi läbi vaatamata. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.02.2016 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule.
2(10)
5.Harju Maakohtu 11.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12895 kuulutati välja AS-i G.S.G.METAL pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. Pankrotihaldur jätkas hagejana menetlust.
6.Harju Maakohus jättis 30.06.2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 9785,76 eurot ning kohustas hagejat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.01.08.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 30.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada. Ühtlasi esitas hageja menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.13.09.2016 määrusega jättis ringkonnakohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ning apellatsioonkaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
9.10.10.2016 esitas hageja ringkonnakohtule avalduse hagist loobumiseks ning palus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust. Hageja teatas, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.
10.Kostja teatas 18.10.2016, et tal ei ole hagist loobumise vastuvõtmisele vastuväiteid ning esitas kohtule ringkonnakohtu menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 216 eurot ja viivise.
11.Hageja palus jätta kostja menetluskulud kõigis kohtuastmetes kindlaks määramata või alternatiivselt rahuldada kostja taotlus kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulude osas 64 euro ulatuses. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta, Harju Maakohtu 30.06.2016 otsus tühistada ja menetlus lõpetada.
13.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 4511 lg 1 järgi, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Sama sätte lõike 2 kohaselt saab pärast apellatsioonkaebuse esitamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 kohaselt määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
14.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude
3(10)
pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda.
15.Hageja on 24.10.2016 ringkonnakohtule esitatud seisukohas leidnud, et kuna seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka kindlaksmääratud menetluskulude osas ning kostja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 216 eurot, ei saa hagejalt suuremas ulatuses menetluskulusid välja mõista. Kolleegium leiab, et hageja selline seisukoht ei ole põhjendatud. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 4 esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Seega ei pidanud kostja esitama kohtule uuesti taotlust maakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ning ringkonnakohus saab lähtuda kostja poolt maakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirjadest. Kostja ei ole 18.10.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et ta on maakohtu menetluses kantud kulude väljamõistmisest loobunud.
16.Maakohtu menetluses esitas kostja 29.10.2015 menetluskulude nimekirja ja täpsustas seda 30.10.2015. Vastavalt menetluskulude nimekirjale tekkis kostjal menetluskulu 8422,55 eurot, sh kulu riigilõivule, õigusabile ja tõlkekulu. 30.05.2016 esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja, milles märkis, et kostjal on täiendavalt tekkinud õigusabikulu 4113,60 eurot. Seega nõuab kostja hagejalt maakohtu menetluskulude hüvitamist summas 12 536,15 eurot (sh käibemaks) (kostja 30.05.2016 avalduses ekslikult märgitud 12 117,52 eurot).
17.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kostja on palunud hagejalt välja mõista riigilõivu 50 eurot. Kostja esitas 02.12.2014 määruskaebuse 20.11.2014 hagi tagamise määrusele. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest (kd I, lk 168) tasus kostja määruskaebuse esitamisel 50 eurot. Seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Samuti on kostja palunud välja mõista 02.12.2014 määruskaebuse lisa 5 tõlkekulu 77,13 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Nähtuvalt toimikust on kostja 03.12.2014 esitanud kohtule kaebuse lisa 5 tõlke vene keelest eesti keelde (kd I, lk 170-173). Tõlkekulu koos käibemaksuga 92,56 eurot tuleb seega arvestada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude koosseisu.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nähtuvalt kostja poolt esitatud õigusteenuse arvetest osutati kostjale maakohtu menetluses õigusteenust esindajate (tabelis märgitud lühendiga E) poolt, kelle tunnitasu määrad olid vastavalt 120 eurot ja 140 eurot (ilma käibemaksuta). Võttes arvesse, et tegemist oli keskmisest mõnevõrra keerukama vaidlusega ning esindajate tasumäärad jäävad turuhinna raamidesse, võib kohtu hinnangul pidada kostja esindajate selliseid tunnitasu määrasid põhjendatuks. Vastavalt 29.10.2015 ja 30.05.2016 esitatud menetluskulude nimekirjadele lisatud kuluaruannetele on kostjale ostutatud õigusteenuseid kokku 82,30 tunni ulatuses alljärgnevalt:
16.02.2016 ringkonnakohtu määruse analüüs, kohtupraktika ja määruskaebuse esitamise perspektiivikuse analüüs; 19.02 istungiks ettevalmistumine, 10.02 istungiprotokolli analüüs, 17.02 kohtumääruse analüüs, suhtlus pankrotihalduriga; istungiks ettevalmistumine, esindamine istungil, suhtlus pankrotihalduri ja kliendiga, kohtuistungi protokolli analüüs. Kokku: sh E -1 (tasumäär 120 eurot + km) sh E -2 (tasumäär 140 eurot + km)
2,00
1,00
1,00
1,50
0,50
82,30 59,70 22,60
55,50 43,00 12,50
19.20.11.2014 määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse ning peatas hagi tagamise abinõuna menetluse ajaks vaidlusalusest garantiikirjast tulenevate kohustuste täitmise. Kostjal on maakohtu määruse analüüsile, kliendiga suhtlemisele ning tegevuse kavandamisega seonduvatele toimingutele kulunud kokku 3,80 tundi (toimingud 1-5). Kostja esitas 02.12.2014 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, mille koostamisega seonduvate toimingute ajakuluks kokku on märgitud 19,10 tundi (toimingud 6-9, 11, 1316). Kostja lepingulised esindajad maakohtu menetluses olid vandeadvokaadid Ants Mailend ja Arsi Pavelts, kes on märgitud lepinguliste esindajatena ka kostja poolt 02.12.2014 esitatud määruskaebusele. Menetluskulude nimekirjale lisatud kuluaruannetest nähtuvalt nõuab kostja tegevuse kavandamisega ja määruskaebuse koostamisega seonduvate menetluskulude hüvitamist ka vandeadvokaatide Karl Haavasalu ja Martti Peetsalu toimingute eest (toimingud 3, 4, 9, 13). Kuna vandeadvokaadid Karl Haavasalu ja Martti Peetsalu ei ole tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostja lepingulise esindajana menetluses osalenud, tuleb kohtu hinnangul jätta nende toimingute osas lepingulise esindaja kulu kindlaks määramata. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et toiminguid 1, 2 ja 5 saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks 1,30 tunni ulatuses. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (17 lk) ning seda, et kostja on määruskaebuses analüüsinud hagis toodut nii faktilisest kui õiguslikust küljest, tuues juba mh välja ka oma põhilised vastuväited hagile, loeb kohus ülejäänud osas, s.o 15,70 tunni ulatuses, määruskaebuse koostamisega seonduva ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja esitatud 03.12.2014 arvel ja kulude aruandes kajastuvad mh 28.11.2014 avalduse täiendamine 1,50 tundi (toiming 10) ning 01.12.2014 avalduse täiendamine 1,70 tundi (toiming 12). Samas ei ole asja materjalidest jälgitav, millist avaldust kostja 28.11 ja 01.12 täiendas. Kostja esimene menetlustoiming oli 02.12.2014 määruskaebuse esitamine. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul märgitud avalduse täiendamisi pidada vajalikeks menetlustoiminguteks ning need kulud tuleb jätta kindlaks määramata.
20.08.12.2014 esitas kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks, hagi läbi vaatamata jätmiseks ning hagile vastamiseks uue tähtaja määramiseks. Taotluse koostamisele on kostjal kulunud 1,60 tundi (toiming 17). Võttes arvesse taotluse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohus jättis taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata (I kd, lk 231), võib kolleegiumi hinnangul taotluse koostamise ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks kuni 0,60 tunni ulatuses.
21.Hagile vastuse koostamiseks on kostjal koos seonduvate toimingute tegemisega kulunud kokku 9 tundi (toimingud 22-24). Kohus võtab arvesse, et menetluskulude nimekirjas on märgitud märkimisväärne ajakulu õiguslikule analüüsile juba hagi tagamise määrusele
7(10)
määruskaebuse koostamisel. Kohus leiab, et kuivõrd kostja kujundas oma seisukoha hagi osas juba hagi tagamise määrusele määruskaebust esitades, ning kostja vastuses kordab kostja paljuski juba määruskaebuses esitatut, saab pidada hagile vastuse koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses.
22.Hageja 15.01.2015 määruskaebuse analüüsimise ajakulu (toiming 25) on kohtu hinnangul põhjendatud 1,50 tunni ulatuses. Määruskaebuse maht (sisu ca 4 lk, lisasid ei olnud) ega menetlusliku olukorra keerukus ei põhjenda pikemat ajakulu. Ringkonnakohus loeb kogu ulatuses põhjendatuks määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 5,50 tundi (toiming 26), kuid põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu toimingutele, mis seonduvad kostja poolt määruskaebusele esitatud seisukohtade täpsustamisega (toimingud 29, 30, 31, 33). 05.02.2015 seisukohas viitas kostja sellele, et tsiviilasjas nr 2-14-61399 (OÜ Alberta Trade hagi Swedbank AS vastu) tehtud hagi tagamise määrus on Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2015 määrusega tühistatud ning 14.04.2015 esitas kostja täiendava avalduse, milles andis teada, et eelnimetatud määrus on jõustunud (toiming 33). Eeltoodud menetlustoimingud seonduvad Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61399 ning nende koostamisega seotud ajakulu (toimingud 29, 30, 31, 33) ei saa määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aega arvesse võttes pidada põhjendatuks.
23.16.06.2015 esitas kostja Riigikohtule hageja Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2015 määruse peale esitatud määruskaebuse kohta omapoolse seisukoha (toimingud 38-39), mille koostamiseks on kulunud 3 tundi. Dokumendi sisulise osa maht on ca 2 lk, selles ei sisaldu põhjalikku õiguslikku analüüsi, ning valdavalt jääb kostja menetluses juba varasemalt esitatu juurde. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on seisukoha koostamise ajakulu põhjendatud 1,50 tunni ulatuses.
24.Kostja on soovinud saada hüvitist ka menetluskulude nimekirja koostamise eest (toimingud 41-43). Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13; RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et nimetatud kulu tuleb jätta kindlaks määramata.
25.Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas toiminguna suhtluse kohtuga seoses 02.11 määruskaebusele vastamisega (toiming 44). Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole vajaliku menetlustoiminguga, kuna asja materjalidest ei selgu, mis on 02.11 määruskaebus. Osaliselt ei pea kohus põhjendatuks hageja 04.12.15 määruskaebusega, maakohtu 19.11.15 määrusega tutvumise ning õiguslikku analüüsi ja määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 5 tundi (toiming 47). Kohtu hinnangul võib eelnimetatud toimingute ajakulu pidada põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et vastuse sisu ja mahtu (ca 9 lk) arvestades on põhjendatud hageja 04.12.2015 määruskaebusele vastuse koostamine ajakuluga 6 tundi (toiming 48).
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada vajalikeks menetlustoiminguteks 06.04.2016 asja materjalide analüüsi ja suhtlust pankrotihalduriga (toiming 50). Nimetatud toimingute tegemise ajaks pidanuks esindaja olema asja materjalidega juba põhjalikult tutvunud. Nimekirjast ei selgu, miks tuleks suhtlust pankrotihalduriga pidada asjas tehtud menetlustoiminguks. Toiming 50 on kohtu hinnangul põhjendatud üksnes menetluse peatamise taotluse koostamise ja esitamise osas, milliseks toiminguks ei võinud esindajal põhjendatult kuluda üle 0,50 tunni. Toimingu 52 ajakulu on kohtu hinnangul samuti
8(10)
osaliselt ülemäärane. Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse analüüsile, kohtupraktika ja määruskaebuse esitamise perspektiivikuse analüüsile ei saanud kuluda üle 1 tunni. Määruses käsitletud õiguslik küsimus ei õigusta oma keerukuse poolest enamat ajakulu.
27.Toiminguna 51 on märgitud kohtuistungiks ettevalmistumine ja menetluskulude nimekirja täiendamine 0,90 tundi. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja täiendamise osas. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus loeb menetluskulu põhjendatuks 0,70 tunni ulatuses. Toiminguna 53 on välja toodud 19.02 istungiks ettevalmistumine, 10.02 istungiprotokolli analüüs, 17.02 kohtumääruse analüüs ja suhtlus pankrotihalduriga. Käesolevas asjas ei ole 19.02 ega 10.02 kohtuistungit toimunud, samuti ei ole kohus teinud 17.02 kohtumäärust. Nimekirjast ei selgu, miks tuleks suhtlust pankrotihalduriga pidada asjas tehtud menetlustoiminguks. Seetõttu ei saa toiminguna 53 nimetatut pidada asjas vajalikuks menetlustoiminguks. 13.04.2016 toimunud kohtuistung kestis protokolli kohaselt 9.00-9.20, s.o 0,33 tundi. Esindaja on ettevalmistumise kohtuistungiks märkinud lisaks toimingule 54 ka toimingu 51 koosseisus. Kohus leiab, et toimingu 51 raames märgitud ajakulu kohtuistungiks valmistumiseks oli piisav kostja kohtuistungil esindamiseks. Seoses hageja 04.12.15 määruskaebusele vastamisega olid esindajad juba põhjalikult ennast asjaga kurssi viinud ning asja igakülgselt ja ajamahukalt analüüsinud. Pärast määruskaebuse lahendamist ja enne kohtuistungi toimumist vastaspool olulisel määral uusi väiteid ega tõendeid ei esitanud. Kohtu hinnangul on 13.04.2016 istungil osalemise, protokolli analüüsimise ja kliendiga suhtlusega seonduv ajakulu (toiming 54) põhjendatud ja vajalik 0,50 tunni ulatuses. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu hinnangul kostja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga ning toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ja asja keerukust arvestades, et kostja 29.10.2015 (täiendatud 30.10.2015) ja 30.05.2016 menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 55,50 tunni ulatuses. Kostja on palunud menetluskulu hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka käibemaks (TsMS § 174 lg 10). Arvestades esindajate tunnitasu määrasid 120 eurot ja 140 eurot, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 6910 eurot (43x120+12,50x140), koos käibemaksuga summas 8292 eurot.
29.18.10.2016 esitas kostja ringkonnakohtule apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 216 eurot (sh käibemaks). Kolleegium leiab, et põhjendamatu on kostja vastuväide, mille kohaselt tuleks menetluskulud jätta kindlaks määramata, kuna kulude tekkimine on tõendamata. Riigikohus on määruse nr 3-2-1-65-13 p-s 18 leidnud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus arvata, et kostjal ei ole õigusabikulude eest tasumise kohustust tekkinud, olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud kohtule menetlustoimingute eest väljastatud arvet.
30.Ringkonnakohtu menetluses on kostja esindajate tunnitasu määrad olnud vastavalt 160 eurot ja 140 eurot, millele lisandub käibemaks (vrd maakohtu menetluses 140 ja 120 eurot).
9(10)
Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu määra tõstmine apellatsioonimenetluses 160 euroni ei ole põhjendatud. Kuna hageja esitas taotluse hagist loobumiseks enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, on pärast maakohtu otsuse tegemist olnud esindajate töömaht vähene. Kohus loeb ringkonnakohtu menetluses esindajate tunnitasu määra põhjendatuks ja vajalikuks 140 euro ulatuses. Menetluskulude nimekirjale lisatud kuluaruannete kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenuseid kokku 1,20 tunni ulatuses. Sealhulgas on kostja esindajal Ants Mailendil kulunud 0,30 tundi maakohtu otsuse analüüsile ja kirjavahetusele kliendiga ning 0,30 tundi hageja pankroti väljakuulutamise vaidlustamise lõppemise mõju analüüsile ja edasiseks menetluseks tegevuskava koostamisele. Esindajal Kedli Anveltil on hagist loobumise taotluse ja edasise tegevuskava analüüsile kulunud kokku 0,10 tundi ning 0,50 tundi seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja vastuväidete kohaselt on kostja menetluskulud põhjendatud üksnes 0,40 tunni ulatuses.
31.Kolleegium leiab, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu maakohtu lahendiga tutvumisele 0,30 tundi. Samuti on põhjendatud hageja 10.10.2016 taotlusega tutvumise ja selle osas seisukoha esitamise ajakulu, mille ringkonnakohus loeb dokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks kuni 0,20 tunni ulatuses. Põhjendamatu on kulu pankroti väljakuulutamise mõju analüüsile, kuna see ei seondu käesoleva tsiviilasjaga. Samuti ei saa TsMS § 175 lg 1 mõttes pidada põhjendatuks ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele. Seega on ringkonnakohtu menetluses kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud kokku 0,50 tunni ulatuses, s.o summas 70 eurot (0,50x140), koos käibemaksuga summas 84 eurot.
32.Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista enne käesolevat apellatsioonimenetlust kantud põhjendatud õigusabikulu 8292 eurot, tõlkekulu 92,56 eurot ja riigilõiv 50 eurot ning käesoleva apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 84 eurot, kõik kokku 8518,56 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Hageja taotles seoses hagist loobumisega tasutud riigilõivust poole tagastamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei ole hageja riigilõivu tasunud. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. TsMS § 435 lg 2 kohaselt lõpeb kohtuotsusega selles kohtuastmes asja menetlus. Seega, kuivõrd esimese kohtuastme menetlus on käesolevaks ajaks lõppenud, on hageja poolt enne käesolevat apellatsioonimenetlust tasutud riigilõivu puhul tegemist TsMS § 150 lg 3 mõttes eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivuga, mis tagastamisele ei kuulu.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.