Swedbank AS-i avaldus AS G.S.G.METAL pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2016 määrus pankroti väljakuulutamiseks ja 06.10.2015 määrus ajutise halduri nimetamiseks ning AS-ile G.S.G.METAL vara käsutuskeelu määramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i G.S.G.METAL määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepingulised esindajad Raimo Juurikas (e-post XXX); vandeadvokaat Ants Mailend (e-post XXX); Võlgnik: AS G.S.G.METAL (registrikood: 10191805, asukoht Tuukri 52, 10120 Tallinn), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Leppik (e-post XXX); Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta AS G.S.G.METAL 16.05.2016 vastuväide ringkonnakohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta läbi vaatamata AS-i G.S.G.METAL määruskaebus Harju Maakohtu 06.10.2015 määruse vaidlustamise osas.
7.Välja mõista AS-i Swedbank menetluskulud 268,80 eurot AS-i G.S.G METAL pankrotivara arvelt.
8.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.31.08.2015 esitas Swedbank AS Harju Maakohtule avalduse AS G.S.G. METAL pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses põhistas võlausaldaja oma nõuet Swedbank AS-i ja AS-i G.S.G. METAL vahel sõlmitud garantiikirjaga nr 1-29/07/11. Pankrotiavaldusega esitas Swedbank AS võlgniku vastu nõude summas 13 381 889,42 eurot.
2.18.09.2015 vastuses AS G.S.G. METAL ei võtnud Swedbank AS-i nõuet ega maksejõuetust õigeks ning leidis, et ajutine haldur tuleks jätta nimetamata.
3.06.10.2015 määrusega nimetas Harju Maakohus AS-ile G.S.G. METAL ajutise halduri ning määras võlgnikule käsutuskeelu.
4.08.10.2015 määruskaebuses vaidlustas AS G.S.G. METAL Harju Maakohtu 06.10.2015 määrust ja esitas taotluse tunnistada PankrS põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles PankrS § 5 lg 1 ja § 15 koostoime järgi ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ajutise halduri nimetamise ja vara käsutuskeelu kohaldamise peale.
5.16.10.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus AS-i G.S.G. METAL poolt 06.10.2015 määrusele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest, leides mh, et kaebaja põhjendused põhiseaduslike õiguste ebaproportsionaalse riive kohta on alusetud.
6.AS G.S.G. METAL esitas Harju Maakohtu 16.10.2015 määrusele määruskaebuse. 12.11.2015 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus AS-i G.S.G. METAL määruskaebuse rahuldamata. AS G.S.G. METAL esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse. Riigikohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest.
7.27.11.2015 esitas ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok aruande ning 09.02.2016 ja 17.02.2016 aruande täienduse. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi ca 23,4 miljonit eurot, samas kui reaalset vara vaid ca 20 000 euro väärtuses. Võlgniku suutmatus pikaajaliselt tasuda oma kohustusi viitab võlgniku maksejõuetusele. Võlgniku kohustused kasvavad igapäevaselt viiviste ja intresside näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul täna majandustegevus, mille arvelt kohustusi täita, mistõttu on ka ebatõenäolised võlgniku tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated. Võlgniku väited Venemaa äriühingu OOO „Buruktalski nikelivõj zavod“ garantii kohta on ajutise halduri hinnangul ebausaldusväärsed ega ole lõpuni kontrollitavad. Isegi juhul, kui õnnestuks sisse nõuda OOO „Buruktalski nikelivõj zavod“ garantii, ei tähendaks see seda, et võlgnik suudab kõiki kohustusi täita. Ajutine haldur leiab, et võlgniku mittenõuetekohasele käitumisele ning maksejõuetuse olukorrale viitab lisaks kohustuste mahule ja majandustegevuse lõppemisele ka 2014.a majandusaasta aruande registrile esitamata jätmine ja pikaajaline maksuvõla olemasolu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on
2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-12895 muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus tegi 11.03.2016 määruse, millega kuulutas võlgniku pankroti välja, nimetas võlgniku pankrotihalduriks Oliver Ennoki, määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 04.04.2016, määras kindlaks ajutise halduri töötasu ja Swedbank AS-i menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Swedbank AS-i menetluskulud välja võlgniku pankrotivara arvelt.
9.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.Maakohus nõustus ajutise pankrotihalduri ja avaldaja seisukohaga, et võlgniku maksevõime hindamisel tuleb avaldaja garantiinõudega arvestada. Kohtu hinnangul asjaolu, et võlgnik on Swedbank AS-ile antud garantiist tuleneva kohustuse hagimenetluses vaidlustanud, ei anna garantiile seadusega antud õiguslikku jõudu, arvestades alust jätta garantiist tuleneva nõudega arvestamata. Kohtumäärus, millega hagi tagamise korras peatati garantiist tulenevate kohustuste täitmine, on tühistatud. Samuti puudub jõustunud kohtulahend või poolte kokkulepe garantiiga tagatava kohustuse puudumise või lõpetamise kohta. Isegi juhul, kui nõustuda võlgniku vastuväidetega avaldaja garantiinõude vaieldavuse osas, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku kohustused võlausaldajate ees ületavad ka ilma garantiikohustuseta võlgniku reaalset vara, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt ning kohtuistungitel kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Kohus nõustus ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu.
11.Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 11.03.2016 kl 14:00. Määruskaebus
12.Võlgnik esitas 28.03.2016 määruskaebuse, milles palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks pankrotiseaduse § 5 lg 1 koostoimes §-ga 15 osas, milles vastav säte ei näe ette võlgnikule võimalust esitada määruskaebust määrusele, millega nimetatakse võlgnikule ajutine haldur ning kohaldatakse vara käsutuskeeldu. Samuti palus võlgnik tühistada Harju Maakohtu 06.10.2015 ja 11.03.2016 määrused, jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata ja menetluskulud Swedbank AS-i kanda.
13.Määruskaebuse esitaja põhjendas, et määruse põhjendused põhinevad vaid ajutise halduri ja Swedbank AS-i esitatud seisukohtadel. Maakohus ei hinnanud võlgniku 18.09.2015, 09.02.2016, 18.02.2016 ja 26.02.2016 menetlusdokumentides esitatud põhjalikke vastuväiteid ja mitmeid tõendeid. Pankrotimäärus on olulises osas põhjendamata.
14.AS-i Swedbank nõudeõigus on vaidlustatud mitmetes käimasolevates kohtumenetlustes (sh tsiviilasi nr 2-14-61063). Asjaolu, et menetlused ei ole lõppenud, ei saa olla aluseks AS-i G.S.G. METAL tunnistamisel püsivalt maksejõuetuks ning pankroti väljakuulutamisele. Kohtud on seni jaatanud, et Swedbank AS võib kuritarvitada oma
3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-12895 õigusi, mis väljendub nii ringkonnakohtu seisukohast viidatud tsiviilasjas kui ka asjaoludest, et kohtud on seni nii Alberta Trade OÜ (pankrotis) kui ka AS-i G.S.G. METAL nõudeid põhjalikult menetlenud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ASile Swedbank antud garantii tuleb pankrotiavalduse läbivaatamisel jätta arvestamata.
15.Määruskaebuse esitaja leiab, et AS G.S.G. METAL ei ole püsivalt maksejõuetu. Kohus jättis hindamata võlgnikupoolsed tõendid ja väited, mis tõendasid võimalust jätkata majandustegevusega. Võlgnikul on Vesta Metal Ltd vastu likviidne nõue summas 6 128 579,89 eurot, mis on tagatud OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” poolt antud garantiiga. Olukorras, kus ajutine haldur tunnistas võimetust analüüsida võlgniku majanduslikku seisu täielikult, oleks kohus pidanud ise analüüsima võlgniku esitatud tõendeid. Võlgniku peamine kohustus Nordea Panga ees on samuti tagatud OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” antud garantiiga. Kohus ei selgita pankrotimääruse p-s 16, milline OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” garantii on ebausaldusväärne ja lõpuni mittekontrollitav. Maksuvõlgnevuste tekkega ei saa põhjendada võlgniku maksejõuetust, sest maksuvõlgnevus on tekkinud pärast ajutise halduri nimetamist, kui kohus keelas võlgnikul käsutada oma vara ilma halduri nõusolekuta. Garantiikirjast tuleneva ja Nordea panga nõudega mittearvestamisel ning Vesta vastu esitatava nõude likviidsusega arvestamisel ei esine püsiva maksejõuetuse tunnuseid.
16.Võlgnik esitas vastuväited ka Harju Maakohtu 06.10.2015 määrusele, leides, et PankrS § 5 lg-st 1 koostoimes §-ga 15 tulenev kaebeõiguse piirang riivab AS-i G.S.G. METAL põhiõigusi, mistõttu on nimetatud sätted vastuolus PS § 24 lg-ga 5, §-ga 31 ja § 32. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Võlausaldajad ja pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle jätta rahuldamata ning määruse muutmata. Määruse põhjendused
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 11.03.2016 määruse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust muuta maakohtu määruse lõppjäreldust võlgniku pankroti väljakuulutamise eelduste täitmisest.
19.06.10.2015 määrust ajutise halduri nimetamise ning vara käsutuskeelu määramise kohta on AS G.S.S. METAL juba vaidlustanud 08.10.2015 määruskaebusega, mida maakohus keeldus menetlusse võtmast 16.10.2015 määrusega. Määruskaebuse esitaja vaidlustas ka Harju Maakohtu 16.10.2015 määruse. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 12.11.2015 määrusega maakohtu määruse muutmata ja AS-i G.S.G. METAL määruskaebuse rahuldamata. AS G.S.G. METAL poolt ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebust keeldus Riigikohus menetlusse võtmast. Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohtu 16.10.2015 ja 06.10.2015 määrused jõustunud. Seega ei käsitle ringkonnakohus võlgniku 28.03.2016 määruskaebuses sisalduvaid väiteid Harju Maakohtu 06.10.2015 määruse osas. 07.04.2016 kirjas, millega maakohus on edastanud ringkonnakohtule määruskaebuse ja toimiku, on maakohus ebaõigesti võtnud seisukoha määruskaebuse rahuldamata jätmiseks osas, mis puudutas Harju Maakohtu 06.10.2015 määruse vaidlustamist. Harju Maakohtu 06.10.2015 määruse vaidlustamise osas tuleb võlgniku 28.03.2016 määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Vastuseks võlgniku 28.03.2016 määruskaebusele 11.03.2016 pankrotimääruse peale märgib ringkonnakohus järgmist.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-12895
20.Määruskaebuse esitaja põhjendas, et maakohtu määruse põhjendused põhinevad vaid ajutise halduri ja Swedbank AS-i esitatud seisukohtadel ning et maakohus ei ole hinnanud võlgniku 18.09.2015, 09.02.2016, 18.02.2016 ja 26.02.2016 menetlusdokumentides esitatud põhjalikke vastuväiteid ja tõendeid. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt. Maakohus ei ole määruses vastanud võlgniku kõikidele väidetele.
21.Eelnimetatud menetlusdokumentidest ja määruskaebusest nähtuvalt on võlgnik seisukohal, et AS-ile Swedbank antud garantii tuleb pankrotiavalduse läbivaatamisel jätta arvestamata, kuna AS-i Swedbank nõudeõigus on vaidlustatud mitmetes käimasolevates kohtumenetlustes (tsiviilasjad nr 2-14-61063, 2-14-61399). Sellele võlgniku väitele on maakohus määruses vastanud. Maakohus ei ole aga vastanud võlgniku väidetele, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, sest nii Vesta Metal Ltd sissenõudmist kui ka Nordea panga nõuet tagab OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” garantii.
22.Pankroti väljakuulutamine toimub TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita menetluses, kus kohalduvad hagita menetluse põhimõtted, sh uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg-d 5 ja 7). Kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsus (PankrS § 3 lg 3). Lisaks on kohtul pankrotimenetluses kohustus tagada pankrotimenetluse läbiviimise seaduslikkus, otstarbekus ja vastavus pankrotimenetluse eesmärkidele ning sisuline järelevalve- ja kontrollikohustus (RKTKm 3-2-1-27-16 p 11).
23.Pankrotimääruse lõppjäreldust määruskaebuse esitaja väited siiski ei mõjuta. Kolleegiumil on käesoleval juhul võimalik kõrvaldada maakohtu määruse puudused ja vastata võlgniku väidetele. Lisaks muudab kolleegium maakohtu põhjendusi AS-ile Swedbank antud garantiist tuleneva nõude osas.
24.Vastuseks võlgniku väitele, et AS-ile Swedbank antud garantii on vaidlustatud ja tuleb jätta pankrotiavalduse läbivaatamisel jätta arvestamata, märgib kolleegium, et ainuüksi pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamisega eraldi menetluses ei kaasne võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. Lahendites 3-2-1-57-14 ja 3-2-160-14 selgitas Riigikohus PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 tõlgendamise kohta mh seda, et juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. Kuna käesoleval juhul on ajutine haldur juba määratud ja otsustada tuleb pankroti väljakuulutamine, siis ei ole nõude selgus määrava tähendusega. Samas on Riigikohus ka selgitanud, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (RKTKm 3-2-1-60-14 p 18).
25.Kolleegium on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu seisukohta arvestades tuleb käesoleval juhul hinnata võlgniku maksejõulisust ilma AS-i Swedbank nõudeta, sest võlgnik on nõudele vastu vaielnud ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Maakohus on õigesti leidnud, et olenemata sellest, kas Swedbank AS-i antud garantiist tuleneva nõudega arvestada või mitte, ületavad võlgniku kohustused võlausaldajate ees võlgniku tegelikku vara.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-12895
26.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur on praeguses asjas leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Järgnevalt vastab kolleegium võlgniku väidetele seoses võlgniku nõudega Vesta Metal Ltd vastu ja Nordea panga nõude tagamisega OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” garantiiga.
27.Ajutise halduri 27.11.2015 aruande punkti 2.8 kohaselt on võlgnik teatanud oma nõudest Vesta Metal Ltd vastu summas 6 128 579,89 eurot. Ajutine haldur selgitas välja, et Vesta Metal Ltd on Euroopa äriregistri andmetel likvideeritud. Võlgnik on 26.02.2016 vastuses selgitanud, et kuna garantiikohustus ei sõltu põhivõlgniku registrist kustutamisest, siis on võlgnikul ka pärast Vesta Metal Ltd likvideerimist garantiist tulenev nõue OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” vastu. Ajutine haldur on 09.02.2016 aruande täienduses selgitanud, et võlgniku nõue Vesta Metal Ltd vastu on tagatud OOO “Buruktalski nikelevoe mestoroždenie“ garantiikirjaga. Nimetatud ettevõte on aga pankrotis alates 13.03.2015, mistõttu on nõue halduri hinnangul ebatõenäoliselt laekuv. Võlgnik märkis 09.02.2016 vastuses, et OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” on tunnistanud garantiikokkuleppest tulenevat summat ja kuna võlgnikul on kohustusi üksnes ca 5,2 miljonit eurot, siis pelgalt OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” nõude rahuldamisel suudab võlgnik likvideerida kõik oma kohustused ja täita jooksvaid kõrvalkohustusi.
28.Nordea panga nõue võlgniku vastu on samuti tagatud OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” garantiiga ning võlgnik on märkinud, et OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” maksevõimelikuses ei saa olla kahtlust. Nordea pank on vastuses ajutisele haldurile selgitanud, et on võlgnikuga sõlmitud laenulepingud üles öeldud 2014.a. ning 2015.a. on alustatud tagatiste realiseerimist (nõude suurus 6 935 415,21 eurot). Nordea panga hinnangul õnnestub kolmandatele isikutele kuuluvate tagatiste realiseerimise tulemusena nõuet rahuldada mitte rohkem kui 50% ulatuses. Seega jääb võlgnikule tõenäoliselt Nordea panga ees täitmata kohustus isegi pärast tagatiste realiseerimist summas ca 3,5 miljonit eurot. Ajutine haldur märkis 17.02.2016 aruande täienduses, et ilma Swedbank AS-i nõudeta on võlgniku kohustuste maht 7,240 miljonit eurot ja see summa kasvab igapäevaselt viiviste ja intresside näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga.
29.Kolleegium on võlgniku esitatud tõendite ja võlgniku varalise seisundi pinnalt nõus ajutise halduri seisukohaga, et isegi kui OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” garantii õnnestuks sisse nõuda, ei tähendaks see võlgniku võimet täita kõiki kohustusi. Lisaks on võlgniku majandustegevus lõppenud. Nendele väidetele ei ole määruskaebuses ka vastu vaieldud. Kohus ei ole küll seotud ajutise halduri järeldustega, kuid kohus saab tugineda ajutise halduri aruandes toodud analüüsile, kui ta sellega nõustub. Käesoleval juhul ei ole määruskaebuses ka esile toodud, milles on halduri aruandes toodud analüüs võlgniku hinnangul ebaõige. Samuti ei ole esitatud määruskaebuses selliseid väiteid või asjaolusid, mis annaks alust kahelda ajutise halduri tehtud järeldustes. Seega on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et AS G.S.G METAL on maksejõuetu ja on põhjendatud kuulutada välja äriühingu pankrot.
30.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-12895
31.16.05.2016 esitas võlgnik vastuväite ringkonnakohtu tegevusele. Võlgnik ei nõustu ringkonnakohtu otsusega vaadata määruskaebus läbi kirjalikus menetluses, kuna võlgnik oli teatanud ringkonnakohtule oma soovist vaadata asi läbi kohtuistungil. Võlgnik leiab, et asja arutamine kohtuistungil tagab efektiivsemalt võlgniku õiguste kaitse ning aitab oluliselt kaasa asja õigele lahendamisele.
32.Ringkonnakohus jätab võlgniku vastuväite rahuldamata. TsMS § 667 lg 2 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit pidada. Ringkonnakohus ei pidanud antud asjas vajalikuks apellatsiooniastmes kohtuistungi pidada. Ringkonnakohus vaatas määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses eelkõige asja kiirema lahendamise huvides, arvestades, et tegemist on pankrotiasjaga ja võlgnikul on olnud võimalik kõik oma vastuväited maakohtu määrusele esitada. Maakohus vaatas pankrotiavalduse läbi kohtuistungil, kus võlgnik läbi oma esindaja ka osales. Seega on võlgnikul olnud võimalus oma seisukohti suuliselt ka kohtule esitada. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
33.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemise kulud AS-i G.S.G METAL kanda. Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, määrab ka ringkonnakohus oma määruses menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kuna menetluskulud jäävad AS-i G.S.G METAL kanda, siis ei hinda kolleegium AS-i G.S.G METAL menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust vastavalt TsMS § 175 lg-le 1.
34.AS Swedbank avalduse kohase kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi seoses vastuse koostamisega määruskaebusele 1,4 tundi tunnitasuga 160 eurot/tund, seega kokku 224 eurot, mis koos käibemaksuga moodustab summa 268,80 eurot. Avaldaja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga ja tasutud käibemaksu osas ei ole tagasiarvestusi tehtud. Kolleegiumi hinnangul saab nimetatud menetluskulu seoses määruskaebuse menetlusega pidada põhjendatud ja vajalikuks. Swedbank AS-i menetluskuluna seoses AS-i G.S.G METAL määruskaebuse menetlusega tuleb kindlaks määrata 268,80 eurot ja see summa AS-i G.S.G METAL pankrotivarast välja mõista Swedbank AS-i kasuks.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.