Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
04.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61063
Tsiviilasi
AS-i G.S.G.METAL hagi Swedbank AS-i vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.11.2015 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i G.S.G.METAL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja) AS G.S.G.METAL (registrikood 10191805), lepinguline esindaja v/adv Indrek Leppik (e-post xxx@xxx) Kostja (vastustaja) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepingulised esindajad v/adv-d Ants Mailend ja Arsi Pavelts (e-post xxx@xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2015 määrus ja saata asi tagasi maakohtule AS-i G.S.G.METAL 18.11.2014 esitatud hagi osas menetluse jätkamiseks ja AS-i G.S.G.METAL 30.10.2015 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud ja hageja taotlus
Harju Maakohtu menetluses on AS-i G.S.G.METAL hagi Swedbank AS-i vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Hageja palus hagiavalduses maakohtul tuvastada, et hagejal puudub kohustus kostjale 29.07.2011 antud garantiikirja nr 129/07/11 alusel summa tasumiseks, kuna OÜ Alberta Trade on garantiiga tagatava kohustuse täitnud. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõude
hageja garantii väljamaksmist enne OÜ Alberta Trade ja kostja vahel 29.07.2011 sõlmitud lepingu alusel kostjale kuuluva tagatisvara realiseerimist.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja OÜ Alberta Trade ainuosanik. OÜ Alberta Trade ja kostja sõlmisid 29.07.2011 laenulimiidilepingu. 29.07.2011 sõlmisid OÜ Alberta Trade ja kostja tagatisomandamise lepingu, mille kohaselt on kostja laenulimiidilepingust tulenev nõue OÜ Alberta Trade vastu tagatud tagatiskauba omandiõiguse üleminekuga. Tagatisomandamise lepingu kohaselt läks tagatiskauba omandiõigus üle kostjale vastuvõtuakti ja laokirjade alusel. 29.07.2011 sõlmis hageja kostjaga garantiikirja nr 1-29/07/11 OÜ Alberta Trade laenulimiidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja sõlmis garantiikirja teadmisega, et kostja nõue OÜ Alberta Trade vastu on täielikult tagatisomandiga tagatud.
3.21.08.2014 esitas kostja hagejale garantiikirjast tuleneva nõude 15 078 724.27 USD. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt garantiikirja alusel väljamakse tegemist, sest garantiiga seotud nõue on tasaarvestusega lõppenud. Kostjal on õigus rahuldada oma nõue OÜ Alberta Trade vastu tagatiskauba realiseerimisega.
4.30.10.2015 esitas hageja hagi täiendamise taotluse, paludes alternatiivse nõudena kohustada kostjat tagastama hagejale garantiikiri nr 1-29/07/11. Hageja on seisukohal, et OÜ Alberta Trade on oma kohustused kostja ees tasaarvestusega täitnud. Seetõttu ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt garantiiga tagatava kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt garantiikirja tagastamist. Venemaa kohus tunnistas 18.08.2015 otsusega kostja omandiõigust tagatiskaubale. Kuna kostja on tagatiskauba omanik, oli OÜ-l Alberta Trade õigus teha tasaarvestus. Seetõttu on garantiiga seotud nõue lõppenud. Hageja leiab, et tal on tuvastushuvi tuvastusnõuete esitamiseks. Tuvastusnõuete esitamisega soovib hageja saavutada, et kohus tuvastaks, et kostjal puudub nõudeõigus hageja suhtes. Juhul kui kohus leiab, et esitatud hagi ei võimalda täita hageja eesmärki, esitab hageja alternatiivse nõude kohustada kostjat tagastama hagejale garantiikiri nr 129/07/11. Kostja seisukoht
5.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lõikest 2 ei ole hagejal õigust esitada garantiiga tagatava kohustusega seotud vastuväiteid. Kõik hageja väited, mis seonduvad garantiiga tagatud nõuete olemasolu, kehtivuse või lõppemisega on garantiist tuleneva nõude maksmapaneku kontekstis alusetud. Hageja ja kostja on garantii punktides 2 ja 8 leppinud selgelt kokku, et hageja ei saa garantiist tulenevate kohustuste tasumisest keeldumisel tugineda tagatava kohustuse olemasolule või kehtivusele, samuti ei saa hageja seada garantiist tulenevate kohustuste täitmise eeltingimuseks mistahes asjaolusid, mis ei tulene garantiist. Hageja ei ole hagiavalduse raames esitanud mistahes selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks väita, et võlausaldaja poolt garantii maksmapanek kujutab õiguste kuritarvitamist. Garantiist tuleneva kohustuste lõpetamisele suunatud nõue saab väljenduda üksnes sooritusnõudes, millega nõutakse õiguslikul alusel garantii lõpetamist, mitte aga hageja esitatud tuvastushagis. Kuna hageja poolt tuvastushagi esitamine ei lõpeta kostjale garantiist tulenevaid õigusi, puudub hagejal iseseisev õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lõike 1 tähenduses. Hagis viidatud tasaarvestus on kehtetu, kuna OÜ-l Alberta Trade puudub kostja vastu nõue. Enne kostja poolt tagatisomandatud kauba võõrandamist ei ole OÜ-l Alberta Trade mistahes rahalisi nõudeid kostja vastu.
6.Kostja teatas 06.11.2015 vastusena hageja 30.10.2015 avaldusele, et ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Esimese astme kohtu määrus
7.24.11.2015 määrusega ei andnud Harju Maakohus hagejale nõusolekut hagi muutmiseks ning jättis hagi 18.11.2014 esitatud nõuetes läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks hageja poolt hüvitatavateks kostja menetluskuludeks 6 370.56 eurot ja määras, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
8.Maakohus põhjendas, et hagi on 20.11.2014 määrusega menetlusse võetud ning kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. Seega on hagi eset tulenevalt TsMS § 376 lõikest 1 võimalik muuta ainult kostja või kohtu nõusolekul. 06.11.2015 teatas kostja, et ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Ka kohus ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Menetluses on hageja tuvastusnõuded 18.11.2014 hagiavalduses toodud kujul.
9.Maakohus leidis, et väited, et garantiiga tagatud kohustus on tasaarvestatud, või ei ole selle ulatus selge, on vastuväited tagatava kohustuse kehtivusele. Selliseid vastuväiteid garantiinõudele ei saa VÕS § 155 lõike 3 kohaselt esitada. Garantiile saab esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantiist tulenevate kohustuste olemasolu või kehtivusega ei seondu võlausaldaja muud võimalikud tagatised garantiiga tagatud kohustuse täitmise tagamiseks, nt tagatisomandatud kaup. Hageja käsitluse kohaselt tuleb tema vastuväiteid pidada siiski garantiist tulenevateks, kuna garantiisumma väljamaksmise nõudmine olukorras, kus tagatavat nõuet ei ole olemas või seda saaks hõlpsasti rahuldada tagatisvara arvelt, kujutab endast võlausaldaja õiguste kuritarvitamist. Selline käitumine on hageja hinnangul vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 (punktis 16) selgitanud, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet. Seejuures peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtulahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta.
10.Kohus leidis, et hageja väljatoodust ei nähtu, et kostja on ilmselgelt oma garantiist tulenevaid õiguseid kuritarvitanud. Tagatud nõue on hageja väitel lõppenud tasaarvestusega, samas eeldab tasaarvestus vastastikuste rahaliste nõuete olemasolu. Puudub vaidlus selle üle, et tagatiskaup on realiseerimata. Hageja väitel peaks garantii realiseerimise võimalikkus sõltuma teise tagatise realiseerimisest, kuid pooled on garantiikirjas ise sõnaselgelt vastupidi kokku leppinud (garantiikirja punktis 8). Eeltoodust kohus järeldas, et garantiisaaja õiguste kuritarvitamine on vähemasti vaieldav ja kindlasti mitte ilmselge. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, on hageja valinud oma õiguste kaitseks ebakohase õiguskaitsevahendi.
11.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-89-08 (punktis 13) selgitanud, et garantiilepingu korral on võlgnikul õigus esitada alusetust rikastumisest tulenev hagi garantiiga hagejale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks VÕS § 1028 jj järgi juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära. Samale seisukohale on Riigikohus jäänud lahendis nr 3-2-1-49-12 (punktis 11) ja selgitanud olukorras, kus garantii andja soovis tugineda väitele, et garantii realiseerimine kujutaks endast võlausaldaja õiguste kuritarvitamist, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see
tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet. Kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Õiguste kuritarvitamisest tuleneva vastuväite esitamiseks ei pea garant, kelle käest nõutakse hagis garantii täitmist, esitama vastuhagi. Muudel juhtudel saab garant garantiikohustusest vabaks üksnes juhul, kui ta esitab kas garantiilepingust tulenevad põhjendatud vastuväited või hagi VÕS § 1028 jj alusel ning see hagi rahuldatakse.
12.Seega tuleneb viidatud Riigikohtu praktikast üheselt, et olukorras, kus garantii andja leiab, et garantiiga tagatavat kohustust ei ole, on kohaseks õiguskaitseabinõuks hagi esitamine abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks alusetu rikastumise regulatsiooni kohaselt. TsMS § 368 lõike 1 kohaselt võib hageja esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus leiab, et hagejal puudub õiguslik huvi esitada tuvastusnõue, et kohus tuvastaks, et hagejal puudub kohustus kostjale 29.07.2011.a antud garantiikirja nr 1-29/07/11 alusel summa tasumiseks, kuna OÜ Alberta Trade on garantiiga tagatava kohustuse täitnud. Õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks puudub, kuna hagejal on võimalik esitada hagi abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks või kui kostja esitab hagi hageja vastu, nõudmaks garantiisumma väljamõistmist, tugineda õiguste kuritarvitamise vastuväitele.
13.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude tuvastada, et hagejal puudub kohustus kostjale 29.07.2011.a antud garantiikirja nr 1-29/07/11 alusel summa tasumiseks (kuna OÜ Alberta Trade on garantiiga tagatava kohustuse täitnud) TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel, kuna hagejal puudub õiguslik huvi nimetatud tuvastusnõude esitamiseks. Seega ei ole nõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus leidis ka, et nõudel puudub rahuldamise perspektiiv, kuna hageja väljatoodust ei nähtu, et kostja oleks ilmselgelt oma garantiist tulenevaid õiguseid kuritarvitanud. Õiguste kuritarvitamine peaks nõude rahuldamiseks olema ilmselge, kuna vastasel juhul muutuks garantii kui põhikohustusest sõltumatut tüüpi tagatise instituut sisutühjaks. Seega ei ole nõudega võimalik saavutada hageja eesmärki.
14.Maakohus leidis, et ka hageja alternatiivne nõue tuleb jätta TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata. Hageja on palunud alternatiivselt tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt garantii väljamaksmist enne OÜ Alberta Trade ja kostja vahel 29.07.2011 sõlmitud lepingu alusel kostjale kuuluva tagatiskauba realiseerimist. Hageja käsitluse kohaselt kujutaks garantii väljamaksmise nõudmine enne tagatiskauba realiseerimist endast võlausaldaja õiguste kuritarvitamist. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja nõuab hagejalt garantiisumma maksmist enne tagatiskauba realiseerimist, ei kujuta endast garantiist tulenevate õiguste ilmselget kuritarvitamist. Kohtu hinnangul ei puutu garantiiga tagatud nõude tagamiseks sõlmitud muu tagatisleping üleüldse hageja ja kostja garantiilepingust tulenevasse õigussuhtesse. Oleks põhjendamatu väita, et kui võlausaldaja nõue on tagatud erinevate tagatistega, siis ei ole võlausaldaja vaba valima, millist neist ta soovib oma nõude täitmiseks realiseerida, kui teisiti ei ole kokku lepitud. Asjakohatu on hageja väide, et kostja on valinud tema suhtes kõige koormavama õiguskaitsevahendi, nõudes garantiisumma väljamaksmist, kui ta võiks selle asemel realiseerida tagatiskauba. Kostja nõuab hagejalt garantiikirjaga võetud kohustuse täitmist. Tagatisomandamise lepingu osapooleks hageja ei ole.
15.Kohus märkis täiendavalt, et garantiikirja punktis 8 leppisid pooled otsesõnu kokku, et garantii andja kohustused on lisaks teistele panga (kostja) kasuks seatud tagatistele.
Garantii andjal ei ole õigust nõuda pangalt teiste tagatiste sissenõudmist või nõuete tasumist enne nõude esitamist garantii andjale.
16.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata ka hageja alternatiivse nõude tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt garantii väljamaksmist enne OÜ Alberta Trade ja kostja vahel 29.07.2011 sõlmitud lepingu alusel kostjale kuuluva tagatiskauba realiseerimist, kuna nõudega ei ole hageja eesmärki võimalik saavutada.
17.TsMS § 168 lõike 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata ning TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud erandeid ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus pidas kostja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 5190 eurot. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6 370.56 eurot (50 + 5 190 + 77.13 + 1 038 + 15.43). Määruskaebus
18.04.12.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
19.Maakohus on jätnud täielikult lahendamata hagi täiendamisega esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise. Riigikohtu praktikast lähtuvalt on tegemist olulise menetluseõiguse normi rikkumisega. Alternatiivse nõude kohta, mis esitatakse pärast esialgse hagi menetlusse võtmist, tuleb teha TsMS §-s 372 sätestatud menetlusse võtmise määrus. Maakohus käsitas hageja 30.10.2015 esitatud alternatiivset nõuet pelgalt hagi muutmisena ning märkis määruses lakooniliselt, et kohus ei anna hagi muutmiseks luba, jättes sealjuures täielikult põhjendamata, miks kohus ei anna luba. Lisaks on maakohtu määrus vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et hageja nõuded on õiguslikult võimatud ning et hagejal tuleb esitada sooritushagi, kuid teiselt poolt ei anna kohus nõusolekut sooritusnõude esitamiseks. Seega on maakohtu 19.11.2015 määrus vastuoluline, mistõttu on kohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lõiget 1, § 463 lõiget 2 ja § 465 lõike 2 punkti 8).
20.Maakohtu 19.11.2015 määrus on ka vastuolus 23.12.2014 määrusega, milles maakohus leidis, et kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus ei ole põhjendatud ning menetluse lõpetamiseks alust ei ole. Kohus märkis 23.12.2014 määruses, et praeguses menetlusstaadiumis ei saa anda ühest hinnangut sellele, kas hageja õiguste rikkumine on võimalik või mitte. Samuti kohus märkis, et tegemist on keeruka õigusvaidlusega, mille lahendamine on põhjendatud tavapärase menetluse ning eelduslikult kohtuotsuse kaudu, mitte aga hagi koheselt läbi vaatamata jättes.
21.Maakohus on ebaõigesti otsustanud jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel põhjusel, et hagejal on õigus esitada sooritushagi. Esiteks kui tuvastushagi garantiinõude esitamise puudumiseks oleks õiguslikult perspektiivitu või võimatu TsMS § 377 lõike 2 ja § 423 lõike 2 tähenduses, siis ei oleks Riigikohus oma lahendites märkinud, et selliste hagide tagamine on võimalik ja lubatud. Teiseks ei ole Riigikohus sedastanud, et õiguste kuritarvitamisele tuginemine garantiinõude kohustuse puudumise tuvastamiseks on võimalik üksnes sooritushagi esitamisega. Kolmandaks piiraks kõnealune maakohtu seisukoht lubamatult kohtusse pöördumise õigust olukorras, kus
vaidluse all on pikaajaline korduvkohustustega garantiileping ning garantiiandjal puudub huvi nõuda garantiilepingu lõppemise tuvastamist (abstraktse nõudeõiguse tagasisaamist), vaid garantiiandja huvi on tuvastada, et ühel konkreetsel juhul on garantiilepingu alusel esitatud nõue lubamatu.
22.Maakohus on hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lõike 2 alusel hinnanud ja analüüsinud tõendeid ning ei ole lähtunud hageja esitatud faktiväidetest. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Riigikohus on TsMS § 371 lõike 2 ja § 423 lõike 2 kohaldamise osas korduvalt rõhutanud, et hagi õigusliku perspektiivi või võimalikkuse hindamisel ei tohi kohus hinnata tõendeid. Kohus peab hagi läbivaatamata jätmise kaalumisel lähtuma üksnes esitatud faktidest ja eeldama nende õigsust. Tuumküsimus antud vaidluses seisneb tagatiskauba mõju hindamises kostja ja OÜ Alberta Trade vahelises võlasuhtes, sest sel pinnal saab kohus asuda seisukohale, kas kostja kuritarvitab garantiinõude esitamisega oma õigusi ja käitub hea usu põhimõtte vastaselt. Kohus ei saa võtta nende küsimuste osas seisukohta TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel hagi läbivaatamata jättes.
23.Maakohus on ebaõigesti jätnud hagi läbivaatamata põhjusel, et hageja nõuetel puudub perspektiiv. Vaidlus tuleb lahendada sisulises menetluses kohtuotsuse kaudu, mistõttu menetluse lõpetamine praeguses tsiviilasjas on lähtuvalt Riigikohtu praktikast vastuolus TsMS § 423 lõikega 2. Vastustaja seisukoht
24.Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.11.2015 määrus tuleb vastavalt TsMS § 667 lõikele 2, § 657 lõike 1 punktile 3 ja §-le 659 tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule AS-i G.S.G.METAL 18.11.2014 esitatud hagi osas menetluse jätkamiseks ja AS-i G.S.G.METAL 30.10.2015 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. AS-i G.S.G.METAL määruskaebus tuleb rahuldada.
27.Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti käsitlenud hageja 30.10.2015 taotlust hagi muutmisena TsMS § 376 mõttes. 30.10.2015 on hageja esitanud alternatiivse nõude (kd II lk 136-139), loobumata seejuures oma 18.11.2014 hagiavalduses esitatud nõuetest (kd I lk 2-9). Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitab menetluses lisaks varem esitatud nõudele uue (alternatiivse) nõude alternatiivsel alusel, siis ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lõike 1 esimese lause mõttes. Hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega (RKTKo 3-2-1-99-14 punkt 20). Õige on määruskaebuse esitaja viide sellele, et maakohus ei ole põhjendanud alternatiivse nõude menetlusse võtmata jätmist. Riigikohus on selgitanud, et ka alternatiivse nõude kohta, mis esitatakse pärast esialgse hagi menetlusse võtmist, tuleb kohtul teha TsMS §-s 372 sätestatud menetlusse võtmise määrus (RKTKo 3-2-1-99-14 punkt 21). Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada 30.10.2015 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmine.
28.Kolleegium märgib, et arvestades alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on üldjuhul otstarbekas menetleda neid samas menetluses. Kui aga maakohus leiab, et ei ole põhjust alternatiivset nõuet menetlusse võtta, ei ole see aluseks keelduda nõude menetlusse võtmisest, vaid tuleb otsustada alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmine (RKTKo 3-2-1-99-14 punktis 20).
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata hagi 18.11.2014 esitatud nõuetes. Maakohus on seejuures kohaldanud ebaõigesti TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 ja rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lõige 1, § 463 lõige 2). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud kohtu kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust TsMS § 423 lõike 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmisel. Kõrgendatud põhjendamiskohustus oli maakohtul lisaks veel seetõttu, et sama asja varasemas menetluses oli kohus väljendanud seisukohta, et hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole (kd I lk 231). Maakohtu põhjendused 19.11.2015 määruses ei anna kolleegiumi hinnangul aluseid jätta hagi TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata.
30.TsMS § 423 lõige 2 punkt 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Selle sätte järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
31.Hageja esimene 18.11.2014 hagiavalduses esitatud nõue on tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale garantiikirja alusel summa, sest garantiiga seotud nõue on tasaarvestusega lõppenud. Hageja teine nõue on tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt garantii väljamaksmist enne OÜ Alberta Trade ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel Swedbank AS-ile kuuluva tagatiskauba realiseerimist.
32.Iseenesest on õige maakohtu põhjendus, et VÕS § 155 lõike 3 kohaselt saab garantiile esitada vaid garantiist tulenevaid vastuväiteid. Riigikohus on selgitanud, et garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära (RKTKo 3-2-1-34-13 punkt 16). Erisusena VÕS § 155 lõikes 3 sätestatud üldreeglist on aga garandil ka õiguse kuritarvitamise vastuväide (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138), st väide, et nõudegarantiile tuginemine on lubamatu, sest see tähendaks õiguste kuritarvitamist ja rikuks heas usus käitumise põhimõtet (RKTKo 3-2-1-34-13 punk 16). Järelikult asjaolu, et garandil on nõue garantii tagasisaamiseks VÕS § 1028 järgi, ei välista garandi muid vastuväiteid, sh õiguse kuritarvitamise vastuväidet.
33.TsMS § 368 lõike 1 kohaselt võib hageja tuvastushagi esitada tuvastamiseks õigusliku huvi olemasolul. TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel võib kohus jätta läbi vaatamata ka tuvastushagi, kui selles märgitud õiguslikku huvi ei ole võimalik tuvastushagiga kaitsta (RKTKm 3-2-1-66-09 punkt 10). Kolleegium on seisukohal, et hagejal õigusliku tuvastushuvi puudumise põhjendamiseks ei piisa maakohtu väitest, et hagejal on võimalik esitada kostja vastu hagi VÕS § 1028 alusel. Nagu eelpool märgitud, on hagejal võimalik esitada ka õiguse kuritarvitamise vastuväide.
34.Tuvastamaks, kas hageja peab täitma kostjale garantiikirjajärgse kohustuse või kas kostjal on õigus nõuda hagejalt nimetatud kohustuse täitmist, tuleb maakohtul võtta kõigepealt seisukoht hageja esitatud väite osas, mille kohaselt kuritarvitab kostja oma garantiikirjast tulenevat õigust. Eeltoodu eeldab aga tõendite hindamist, mida ei saa teha TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 kohaldamisel (RKTKo nr 3-2-1-120-13 punkt 12). Samamoodi ei saa hinnata tõendeid nõude perspektiivikuse üle otsustamiseks. Seetõttu ei saanud maakohus võtta seisukohta selles, kas hageja valitud õiguskaitsevahend oli õige. Maakohus on antud juhul lubamatult asunud tõendeid hindama ning sisuliselt teinud määruses otsustuse hagi rahuldamata jätmise kohta.
35.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse täies ulatuses. Maakohtu määruse tühistamise ja uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohtu asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lõige 3).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.