lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-26/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.07.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-26/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-26

Haldusasi

X kaebus tühistada Tallinna Vangla 25.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/635 ja 16.12.2021 vaideotsus nr 5-15/21/542-2

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.08.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla 25.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/635 karistati vahistatut X vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkorras noomitusega, sest vahistatu X ei allunud 24.09.2021 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele kambri

vaateava eest paber eemaldada.

2.X esitas eelnimetatud otsuse peale 15.11.2021 vaide, mille Tallinna Vangla 16.12.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/542-2 rahuldamata jättis.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 04.01.2022 X kaebus nõuetes tühistada Tallinna Vangla 25.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/635 ja 16.12.2021 vaideotsus nr 5-15/21/542-2.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tallinna Vangla ei ole kaebajale distsiplinaarkaristust määrates arvestanud kõigi oluliste asjaoludega. Kaebaja pesi juhtumi toimumise ajal wc-s riideid. Sealt väljudes oli kambris Y ning mängis kõvasti televiisor. Kaebaja ei saanud kuulda valvur R. Tammiste korraldust kinnise ukse tagant. R. Tammisel oli juba Yiga vestlus. Kaebajale ei antud korraldust, mistõttu on teda alusetult karistatud. Isegi kui R. Tammiste nägi kaebajat, ei tähenda see, et kaebaja pidi teda kuulma. R. Tammiste hääl ei ole enam nii võimas. 2) Ka Y tunnistas, et pani paberi uksesilma ette. Kuna vangla ei ole algatanud Yi suhtes menetlust valeütluste andmise tõttu, siis saab tema ütlusi usaldusväärseteks pidada. 3) Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et vanglaametlikul puudus motiiv mitte tõele vastavat ettekannet teha. Vangla ei ole kaebaja rikkumist piisavalt tõendanud, et kaebajale distsiplinaarkaristust määrata. Kaebaja suhtes kehtib süütuse presumptsioon. 4) Lisaks ei olnud määratud karistus proportsionaalne. Oleks piisanud kaebajale suulise hoiatuse tegemisest. Karistus omab tähtsust kaebaja ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlemisel.
5.Tallinna Vangla leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.14.6 kohaselt on kinni peetaval isikul keelatud kleepida/sulgeda/riputada kambri vaateava, toiduluugi ja tualettruumi vaateava ette visuaalset järelevalvet takistavaid esemeid. 24.09.2021 andis teise üksuse valvur R. Tammiste kaebajale korralduse eemaldada kambri vaateava eest paber. Kaebaja korraldusele ei allunud. Kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korralduse tühisus on ilmselge. Vanglaametniku R. Tammiste poolt antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kaebajal oli kohustus seaduslikku korraldust täita. Kaebajal ei olnud takistusi korralduse täitmiseks ja vaateava eest paberi eemaldamiseks. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud, pani ta toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada. 2) Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 25.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/635 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Vaatamata sellele, et korraldusele allumatust vanglas peetakse üldjuhul raskeks rikkumiseks, karistati kaebajat kõige leebema karistusega. Seega ei saa rääkida liiga rangest karistusest. 3) Vaide läbivaatamise pädevus oli vanglal, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, kaebuse esitaja väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik. 4) R. Tammiste on kinnitanud, et korralduse andmise ajal oli kaebaja kambris, R. Tammiste nägi visuaalselt kaebajat ja andis talle nimeliselt korralduse. Korraldust ei andnud R. Tammiste kinnise ukse tagant, vaid läbi avatud toiduluugi. Valvur Tammiste vaikset hääletooni ja kambris valjult mänginud televiisorit kaebaja distsiplinaarmenetluses ei ole väitnud. R. Tammiste

hääletoon on reibas ja piisavalt vali, et ta saab täita oma teenistuskohustusi ja anda mh vangidele selgesõnalisi korraldusi. Kui kambris mänginuks televiisor niivõrd valjult, mis takistanuks suhtlust, andnuks valvur ilmselgelt esmalt korralduse televiisori heli vaiksemaks keerata. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.14.20 kohaselt on vangil keelatud reguleerida televiisori või raadio helitugevust nii, et see segab vanglateenistujail teenistuskohustusi täita või teisi isikuid. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad ja kinnitab ka kaebaja, et R. Tammiste ja kaebaja kambrikaaslase Yi vahel toimus pikem suhtlus. Seega oli kambrisse ametniku öeldu piisavalt hästi kuulda. 5) Menetleja on 25.10.2021 käskkirjas nr 5-2/21/635 Yi selgitusi käsitlenud ja põhjendanud, miks ta peab R. Tammiste ütlusi usaldusväärsemateks kui Yi ütlusi. Menetleja selgitus, et tal ei ole alust ametniku ütlustes kahelda ja ametnikul puudub motiiv ettekandeid fabritseerida, on asjakohane. Y on tunnistanud, et tema kattis vaateava paberiga kinni ja ei täitnud ka valvuri korraldust paber ära võtta, kuid see ei tähenda, et X distsiplinaarkorras karistamine oleks õigusvastane. X ei süüdistata vaateava kinni katmises, vaid vanglaametniku antud seadusliku korralduse eiramises ja vaateavalt paberi eemaldamata jätmises.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kaebaja väidab, et talle määrati distsiplinaarkaristus põhjendamatult, kuna ta ei ole tahtlikult rikkumist toime pannud, sest ta ei kuulnud ega pidanudki kuulma R. Tammiste poolt talle antud korraldust. Kohus ei pea aga usutavaks, et kaebaja ei kuulnud korraldust paber kambri vaateavalt eemaldada. Kaebaja väidab, et ta viibis korralduse andmise ajal tualettruumis, korraldus anti suletud ukse tagant ning kambris mängis sel ajal kõvasti televiisor. Samas on vanglaametnik menetluse käigus 24.09.2021 ettekandes nr 1-21-9335 selgitanud, et andis korralduse läbi avatud luugi. 20.10.2021 suuliste ütluste kohaselt ametnik ka nägi kaebajat kambris ehk ta ei viibinud sellel ajal tualettruumis. Pole põhjust arvata, et ametnik oleks korralduse andnud niivõrd vaiksel hääletoonil, et seda polnud võimalik kuulda. Kohus peab vanglaametniku seisukohti usutavateks, kuivõrd nõustub vanglaga, et ametnikul puudus motivatsioon selliselt valetada. Asjaolu, et kaebaja poolt korralduse kuulmist häiris kambris valjult mängiv televiisor, toob kaebaja esile alles 15.11.2021 esitatud vaides. Seejuures on aga kaebaja ise kaebuses märkinud, et Yi ja ametniku vahel toimus vestlus, ning vaides öelnud, et tegemist oli vaidlusega arvuti kasutamise teemal. Kui müra kambris oleks niivõrd vali olnud või kaebaja oleks viibinud tualettruumis, nagu kaebaja väidab, ei oleks ta saanud ka seda vestlust ning selle sisu kuulda.
7.Seega ei ole kaebaja kokkuvõttes esitanud tõendeid ega põhistusi, millest tulenevalt saaks kohus jõuda järelduseni, et kaebaja ei ole rikkumist toime pannud. Teistsugusele järeldusele ei vii ka Yi seletuskiri. Asjaolu, et kaebaja ei paigutanud paberilehte kambri uksesilma ette, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus korraldusele allumata jätmise, mitte paberilehe uksesilma ette paigutamise eest.
8.Noomitus karistusena sellise rikkumise eest ei ole ebaproportsionaalne. Vanglal oli kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja kuidas kaebajat karistada. Vangla valis seejuures leebeima karistuse ehk noomituse. Kohus ei saa hinnata selle otsustuse otstarbekuse üle, vaid üksnes, kas järgiti kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks lähtunud valedest kaalutlustest või oma kaalutlusõiguse piire ületanud. Niisiis ei saa kaebajale noomituse määramist pidada õigusvastaseks.
9.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium