Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Andra Pärsimägi ja Tanel Saar 1. juuli 2022, Tartu 3-22-1187 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 29. mai 2022. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Isik, kelle suhtes luba taotletakse - X esindaja Markus Hallang (Eesti Inimõiguste Keskus) Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveamet esindaja Mark Pilin
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 27. mail 2022 kell 19:58 Samarini külas kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku Xi, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik tuvastati tema ütluste alusel. Isikul ei olnud kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, kuna on sealsete ametivõimude poolt poliitiliselt taga kiusatud.
27.mail 2022 kell 23:45 esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse ning 27. mail 2022 kell 23:45 peeti isik kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ja alustati menetlustoimingutega.
2.PPA esitas 28. mail 2022 Tartu Halduskohtule taotluse VRKS § 362 lg 2 alusel loa saamiseks Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes
esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused.
2.1.PPA selgitas, et kohtupraktika kohaselt on põgenemise ohtu otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7, kuid sellega saab põhjendada ka p-de 1-5 ja 7. Kohtud kasutavad seda selgitust samas sõnastuses, kuigi põgenemiseohtu on mainitud ka juba p-s 7.
2.2.Taotluse põhjenduste kohaselt esineb isiku suhtes VRKS § 361 lg 2 p-s 2 sätestatud kinnipidamise alus, kuna isikul ei ole kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti ja sellise lühikese aja jooksul ei ole võimalik isikut tuvastada mõne muu dokumendi alusel. PPA ei saa teha ametlikku päringut Vene Föderatsioonile, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.3.Isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus, kuna isik saabus ebaseaduslikult piiri ületades Eestisse, omamata alust riigis viibimiseks. Isik ei proovinud seaduslikult tulla Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Isiku esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
2.4.Isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud kinnipidamise alus, kuna isiku tausta, tema riiki saabumise viisi ning eesmärke arvestades ei ole välistatud, et X ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. Puudub teave, mille eest Vene Föderatsiooni kohus isiku süüdi mõistis. Isikust tulenevat või mitte tulenevat võimalikku ohtu ei saa 48 tunni jooksul tuvastada, mistõttu on isiku kinnipidamine põhjendatud ja proportsionaalne.
2.5.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikul ei ole kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Välistatud ei ole, et isik ei järgi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 29. mai 2022. a määrusega PPA taotluse ja andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29. juulini 2022 (kaasa arvatud). Halduskohus leidis, et PPA-l ja kohtul puudub kindlus isikusamasuses ja tema kodakondsuses. Vene keele rääkimisest emakeelena ei saa järeldada Vene Föderatsiooni kodakondsuse olemasolu. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavad asjaolud, s.h rahvusvahelise kaitse vajadus ja põhjendatus, milleks on oluline ka isiku enda osavõtt menetlusest. Puuduvad tõendid isiku võimaliku tagakiusamise või võimuorganitest (politsei, FSB) lähtuva tegeliku ohu kohta. Kohtuistungil väitis X, et tegutseb mitteformaalsetes üksustes, tema tegevuse täpsem iseloom vajab väljaselgitamist. Puuduvad tõendid, milles seisnes kohtuvaidlus ja kas isik põgenes haiglast. Isiku kinnipidamisel on PPA põhjendatult tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 2 ja 4. Kohtu hinnangul puudub VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks kuna puuduvad tõendid ja tõsiselt võetavad väited, mis veenaks ohus Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale. Selle sätte kohaldamiseks ei ole piisav, et PPA ei ole veendunud vastupidises. X selgitas kohtuistungil, et teda karistati rahatrahviga ebaseaduslikus protestiaktsioonis osalemise eest. Kohtul ega PPA-l ei ole olnud võimalik kontrollida nende selgituste paikapidavust. Mitte igasuguse süüteo eest karistamine ei saa viia järeldusele, et isik võib olla ohuks ka julgeolekule ja avalikule korrale Eestis.
Kohus ei välista Xi väite kohast käitumist, et ta väljendas soovi saada rahvusvahelist kaitset juba esimesel kohtumisel politseiametnikega. Nõustuda ei saa PPA esindaja kohtuistungil antud täpsustusega, et isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse saabudes ning taotlus võib olla esitatud Eestist väljasaatmise vältimiseks. Kuigi isik võttis Eestisse jõudes kohalike kaudu ise avaliku võimuga ühendust ja esitas vähese aja pärast rahvusvahelise kaitse taotluse, ei ole tegemist asjaoludega, mis ilmselgelt võimaldaks eitada põgenemisohtu. Isik selgitas kohtuistungil, et kaalus esialgu ka Soome või Lätti minekut, kuid Eesti poole suundudes pidas seda oma sihtkohaks. Ta ei olnud eelnevalt välja selgitanud Eestis rahvusvahelise kaitse saamise võimalusi ning tal ei ole seoseid Eestiga. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Kohtul puudub veendumus, et teised järelevalvemeetmed täidaks Xi puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, perekondlikud vm sidemed ning elupaik Eestis. Ilmnenud ei ole asjaolusid (ka terviseseisundist tulenevaid), mis annaks alust pidada isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Kui seni kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist ja isik tuleb vabastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.X esitas esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 29. mai 2022. a määruse tühistamist ja isiku vabastamist kinnipidamiskeskusest. PPA ega kohus ei üritanud isikut ega asjaolusid välja selgitada. PPA-l oli aega 48 tundi kinnipidamise taotluse ette valmistamiseks ja kohtule õigete andmete esitamiseks, selgitades asjaolusid ka omal algatusel. Kaebaja ütles PPA-le oma väidetava nime ja selgitas kes ta on ja mille eest ootab teda päritoluriigis tagakius tema poliitilise meelsuse tõttu. Oleks piisanud kui PPA või kohus oleks isiku nime ja päritolu linna Google otsingumootorisse sisestanud. Oleks ka piisanud kui PPA oleks võimaldanud võtta ühendust isiku abikaasaga, kes saatis kõik andmed ja dokumendid kaebaja esindajale. PPA takistas füüsiliselt isiku ligipääsu internetile ja telefonile ning tagatud ei olnud esindajat, et isik saaks oma väiteid põhjendada ja tõendada. Nimetatud asjaolud rikkusid isiku õigust õiglasele kohtumenetlusele. Praeguseks on kinnipidamiskeskusele ja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlejale edastatud pildid Xi passist ja muudest dokumentidest. Samuti on valmis tagakiusu tõendavad materjalid. PPA-l ja kohtul oli võimalik tutvuda vabas veebis olevate artiklitega, mis kinnitavad, et isiku kohta Vene Föderatsioonis alustatud menetlused on poliitiliselt motiveeritud. Isiku puhul puudub põgenemise oht. Samuti on põhjendamatu tema kinnipidamine asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. Isik on valmis kõik vajalikud materjalid PPA-le esitama, varem ei olnud see füüsiliselt võimalik. Isiku kinnipidamise alused on ära langenud. Kinnipidamise asjaolusid ei eksisteeriks kui PPA annaks isikule võimaluse välismaailmaga kontakteeruda ning võimaldaks nõuetekohase õigusabi. Kohtu seisukoht, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda, ei ole põhjendatud. Pärast isolatsioonist vabanemist tegi kaebaja koheselt koostööd PPA-ga ja tal puuduvad materiaalsed vahendid Eestist lahkumiseks. Isik palus kohe pärast piiriületust politsei kutsuda, mis näitab, et ta soovib Eestis kaitset saada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal on isikul võimalik viibida varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole proportsionaalne.
5.PPA leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu määrus muutmata.
Vastustaja hinnangul on tuvastatud asjaolud kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist. Mõistetav on, et isikut ei olnud võimalik 48 tunniga tuvastada, kuna isikul ei olnud kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Ametlike ja tõsikindlate päringute tegemine võtab aega. Internetis leiduv informatsioon ei ole alati täpne ja tõene. Sellest tulenevalt ei saa tugineda tagakiusu osas vaid internetis leiduvatele vastetele, vaid kontrollida tuleb nende ehtsust ja kõnealuse isikuga seotust. PPA peab esmalt tuvastama passi ja muude dokumentide ehtsuse, milleks vajab dokumente füüsilisel kujul. Kui selgub dokumentide ehtsus, teeb menetleja järgmised otsused. Isik ei ole täpsustanud, kuidas tema õigust õiglasele kohtumenetlusele rikuti, mistõttu on vastav väide paljasõnaline. Isikul on esindaja Eesti Inimõiguste Keskusest, lisaks on ta saanud ühendust võtta mitmete isikule sobilike organisatsioonidega. Nõustuda ei saa väitega, et isiku puhul puudub põgenemisoht ja tema kinnipidamine ei ole proportsionaalne. Tõendatud ei ole, et isik oleks proovinud leida seaduslikku viisi Eestisse või mujale Schengeni alale sisenemiseks. Isik ületas teadlikult Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone omamata seaduslikku alust Eestisse saabumiseks. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse olles ametnikega koos olnud peaaegu neli tundi. Puudub alus arvata, et sündmuskohale reageerinud ametnikud oleksid eiranud koheselt tehtud varjupaigataotlust. Põgenemisohtu kinnitab isiku väide, et kohtumenetluse vältimiseks teeskles ta südamerabandust, mille järel põgenes haiglast. Ainuüksi sellest tuleneb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järjelevalvemeetmetega. Isik on tõestanud ebaseadusliku piiriületusega, et dokumentide puudumine ei takista teda seadusi rikkumast ning ebaseaduslikult mõnda riiki sisenemast.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus kontrollib Tartu Halduskohtu 29. mai 2022. a määruse seaduslikkust ning leiab, et vaidlustatud määrus on õiguspärane.
7.PPA esitas halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p-de 2, 4 ja 6 alusel. Ringkonnakohus toetub Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 14).
8.Halduskohus andis loa Xi kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel. Nimetatud sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA esitatud andmete kohaselt saabus isik Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist ning tal puudusid isikut tõendavad dokumendid. Mõned tunnid hiljem esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik selgitas, et ta on Venemaal sealsete ametivõimude poolt poliitiliselt taga kiusatud, mistõttu ei saa Venemaale tagasi pöörduda. Isik avaldas internetis sõja vastu meelt ning tema telefonist leiti fail, mida arvati, et ta kavatseb edastada Ukrainale. Isiku suhtes toimus kohtuasi, kuna ta postitas internetti N tähe. Isik teeskles kohtuistungil südamerabandust ning põgenes seejärel haiglast. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et juhtumi asjaolusid arvestades on vaja isik tuvastada, välja selgitada tema kodakondsus ja rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu
30.jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792 p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid on Xi kinnipidamine vajalik ja põhjendatud, kuna isiku osas esineb põgenemise oht VSS § 68 p 8 kohaselt. Kinnipidamise alusena põgenemise ohu tuvastamine tuleneb isikuga seotud asjaoludest ja annab seadusliku aluse isiku kinnipidamiseks. Isik ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ning välistada ei saa asjaolu, et ta püüab võimaliku päritoluriiki tagasi saatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei välista põgenemisohtu asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis ja on nüüdseks edastanud tema isikut tõendavatest dokumentidest fotod. Ainuüksi isiku väite alusel, et ta teeb PPA-ga koostööd ja tal puuduvad materiaalsed vahendid, ei ole tagatud tema viibimine Eesti territooriumil rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse jooksul. Mõistetav on PPA väide, et isiku tuvastamiseks vajab PPA tema isikut tõendavate dokumentide originaaleksemplare. Põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Kuigi isik kinnitab, et aitab igati kaasa rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise protsessis ning põgenemisohtu tema puhul ei esine, ei väära see fakti, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist ning tema eesmärgiks võib olla liikuda edasi Soome või Lätti, kuhu ta oli alguses mõelnud minna. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, miks halduskohus on põgenemise ohtu ebaõigesti hinnanud ning ringkonnakohtu hinnangul puudub veenev põhjendus isikul põgenemisohu puudumise kohta.
10.PPA on kohtule selgitanud, et isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult ja üksi. Isiku sõnade kohaselt oli tal 25. mail 2022 Venemaal kohtuistung, kust ta viidi haiglasse ja tal õnnestus haiglast põgeneda. Eestisse saabus isik 27. mail 2022. Kohus saab järeldada, et isikul puudub seos Eesti Vabariigiga, kuna isikul puudub Eestis kindel elu- ja töökoht ning muud sidemed, ta ei oska eesti keelt. Välistada ei saa võimalust, et isiku peatumine Eestis oli planeeritud lühiajaliseks, mistõttu on võimalik, et kui ta viibib vabaduses, lahkub ta riigist ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte just võimatu. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne meede. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isikute õigusi (nt liikumisvabadust), ei saa valitud abinõud pidada asjaolusid arvestades ülemääraseks.
11.Eelnevaid seisukohti arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. mai 2022. a määruse muutmata.
12.Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada Xi nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.