Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mark Pilin Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 29. mail 2022 (videoühenduse teel)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29. juulini 2022 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28. mail 2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4 ja 6 sätestatud alused. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
1.1.. 27. mail 2022 kell 19:48 helistas Samarina küla elanik hädaabinumbrile 112 ja andis teada, et tema juures on isik, kes väidetavalt on tulnud ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone. Sündmuskohale reageerinud ametnikud tuvastasid piiriületajana Venemaa Föderatsiooni kodaniku Xi, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik tuvastati tema ütluste alusel, tal ei olnud kaasa ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, kuna on sealsete ametivõimude poolt poliitiliselt taga kiusatud. Isik peeti 27. mail 2022 kell 19.58 kinni 48 tunniks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel, kuna tal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik esitas 27. mail 2022 kell 23:45 rahvusvahelise kaitse taotluse ning peeti 27. mail 2022 kell 23:45 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ning alustati vastavate menetlustoimingutega.
1.2.Puudutatud isiku sõnul oli ta käesoleval aastal esimest korda kinni peetud 4. märtsil selle eest, et ta avaldas internetis sõja vastu meelt. Politsei saatis telefoni ekspertiisi ja FSB1 leidis tema telefonist faili, kus olid andmed Venemaa sõjaväelaste kohta. Isiku sõnul arvas julgeolekuteenistus, et need on andmed, mida ta kavatses edastada Ukraina poolele. Isik väitis, et
13.mail tegi FSB tema kodus läbiotsimise ja samal päeval kella üheksast kuni 19:30-ni hoiti teda FSB ning ekstremismivastase võitluse keskuse kabinetis. Isiku sõnul lõi FSB töötaja teda vastu jalgu ja vastu pead. FSB töötajat huvitas, kas ta on saatnud selle faili Ukrainale või mitte. Isiku sõnul ei lubatud menetlustoimingute ajal tema juurde advokaati, kuigi seaduse kohaselt oli isikul õigus kasutada menetlustoimingute ajal juriidilist abi. Peale seda hakkas isik mõtlema, kuidas ta saaks Venemaalt lahkuda. Isiku sõnul oli tal 25. mail kell 09:40 järjekordne kohtuistung. Kohtuasi oli seoses sellega, et ta postitas internetti N-tähe (kirillitsas). Isiku sõnul peetakse Venemaal teatud šriftis kirjutatud N-tähte ekstremismi sümboliks, kuna seda seostatakse Navalnõiga. Isik selgitas, et sisenes kohtumajja enne oma advokaati ja talle järgnenud advokaat, ütles, et turvamehed on saanud signaali, et teda ei tohi kohtumajast välja lasta. Kuna selles asjas ähvardas isikut üksnes rahatrahv, mõistis ta, et kõige selle taga seisab FSB. Ta imiteeris südamerabandust ja kiirabi viis ta haiglasse. Haiglast õnnestus isikul põgeneda 1. korruse aknast välja hüpates. Järgmisena võttis ta ühendust sõbraga, kes toimetas ta autoga Eesti piirini. Isik selgitas, et kompassi kasutades liikus ta mööda metsa kuni järveni ja järve ületas ta kätiseid kasutades. Isiku sõnul palus ta esimesena kohatud Eesti elanikul kutsuda kohale politsei. Isiku sõnul jäid tema dokumendid, kohtudokumendid ja erinevad olmeasjad naise kätte, kes viibib hetkel Venemaal.
1.3.Esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4 ja 6 sätestatud alused.
1.3.1.Isikul ei ole kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Hetkel on ta tuvastatud ainult tema enda ütluste alusel. PPA-l ei ole võimalik sellise väikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Vene Föderatsiooni ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
1.3.2.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik. Ta ei ole proovinud tulla seaduslikult Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus
1.3.3.VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitset taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. PPA hinnangul ei ole isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ning eesmärke arvestades välistatud, et ta ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. Hetkel õnnestus PPA-l tuvastada isik ainult tema sõnade alusel. Samuti ei ole teada, mille eest oli isik Vene Föderatsiooni kohtu poolt süüdi mõistetud. Isik, kes on varem kohtu poolt süüdi mõistetud, võib endast kujutada ohtu Eesti riigi avalikule korrale või julgeolekule. PPA hinnangul on mõistetav, et isikust tulenevat ohtu või selle puudumist ei ole võimalik 48 tunniga tuvastada, mistõttu on põhjendatud tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses eelnimetatud alusel põhjendatud ja proportsionaalne.
1.4.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku puhul esineb põgenemisoht. Kohtupraktika kohaselt ei tagaks põgenemise ohu korral leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida.
1.5.Xi puhul esineb põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole kaasa ühtegi isikut tõendavat dokumenti, mille saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult Eestist lahkuda, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
1.6.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
vastuolus
2.Kohus vaatas 29. mail 2022 toimunud kohtuistungil läbi PPA taotluse Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. Kohtuistungil täiendas PPA esindaja lühidalt oma seisukohta põgenemisohu osas ning märkis, et ei välista rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist eesmärgil vältida väljasaatmist. X selgitas kohtuistungil vastuseks kohtu ja PPA küsimustele oma tegevust seoses Vene sõjaväelasi puudutava failiga ning varasema süüdimõistmise asjaolusid. Samuti selgitas ta, et oli juba alates 16. maist 2022 plaaninud Venemaalt äratulemist. Kuigi esialgu kaalus ta võimalike riikidena ka Soomet ja Lätit, siis alates sellest kui oli võtnud suuna Eestile, oli see tema sihtkoht. X selgitas ka oma käitumist Eestisse jõudes ning politseiga kontakti võtmist ning väitis, et teatas juba temaga esimesena suhelnud politseiametnikele soovist saada Eestis varjupaika.
3.Kohus koostas esmalt 29. mail 2022 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29. juulini 2022 (kaasa arvatud). Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 2, 4 ja 6.
VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p 6 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil.
8.Praegusel juhul on isikusamasus tuvastatud isiku enda ütluste järgi ning seega ei saa PPAl ega kohtul olla ka kindlust tema isikusamasuses ja järelikult ka tema kodakondsuses. Pelgalt vene keele rääkimine emakeelena ei anna alust järeldada Vene Föderatsiooni kodakondsust. Seega on täidetud VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaldamise esmane eeldus.
9.Kohtupraktikas on väljaselgitamist vajavate asjaolude all VRKS § 361 lg 2 p 4 tähenduses silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (sh tagakiusu kartust põhistavad asjaolud jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu määrus asjas 3-17-792, p 18.2). Kohus möönab, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Kohus nõustub PPA-ga et väljaselgitamist vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuse alused. Puuduvad igasugused tõendid isiku võimaliku tagakiusamise või võimuorganitest (politsei, FSB) lähtuva tegeliku ohu kohta. Kohtuistungil väitis X, et tegutseb mitteformaalsetes üksustes, kuid üheks väljaselgitamist vajavaks asjaoluks võib olla tema tegevuse täpsem iseloom.
Puuduvad tõendid ka selle kohta, milles seisnes käimasolev kohtuvaidlus, milleks peetaval istungil isik enda päästmiseks väidetavalt pidi lavastama südamerabanduse ning kas tõele vastavad tema ütlused haiglast põgenemise kohta. Asjakohase teabe vähesus ja oluline ebaselgus rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab vajadusele välja selgitada rahvusvahelise kaitse menetluses asjaolud, milleks on oluline ka isiku enda osavõtt menetlusest. Seega on põhjendatud tuginemine VRKS § 361 lg 2 p-le 4.
10.PPA on seisukohal, et puudutatud isiku puhul esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud alus. Taotleja märgib, et isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ning eesmärke arvestades ei saa väita, et ta ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. Samuti rõhutab PPA taotluses, et isik, kes on varem kohtu poolt süüdi mõistetud, võib endast kujutada ohtu Eesti riigi avalikule korrale või julgeolekule. Kohtu hinnangul ei ole esitatud ühtegi tõendit ega ka ühtegi tõsiselt võetavat väidete, mis veenaks ohus Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale. Selle sätte kohaldamiseks ei ole piisav, et PPA ei ole veendunud vastupidises. PPA on taotluses märkinud, et ka isik, kes on varem kohtu poolt süüdi mõistetud, võib endast kujutada ohtu Eesti riigi avalikule korrale või julgeolekule. X selgitas kohtuistungil, et teda karistati eelmisel aastal rahatrahviga ebaseaduslikus protestiaktsioonis osalemise tõttu. Praeguseks ei ole PPA-l ega kohtul olnud võimalik kontrollida nende segituste paikapidavust. Kohtu hinnangul ei saa mitte igasuguse süüteo (nt isiku päritoluriigi mittedemokraatliku režiimi vastase tegevuse) eest karistamine viia järeldusele, et ta võib olla ohuks ka julgeolekule ja avalikule korrale Eestis. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud tugineda VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud alusele isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
11.Kohus ei nõustu PPA esindaja kohtuistungil suuliselt esitatud taotluse täpsustusega, et X ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse saabudes, vaid alles tunde hiljem, ning et rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud ka selleks, et vältida tema väljasaatmist Eestist. X on väitnud, et väljendas oma soovi saada rahvusvahelist kaitset juba esimesel kohtumisel politseiametnikega. Kohus ei välista, et isik selliselt ka käitus, kuid tema soov jäi tähelepanuta
12.Taotluse ja kohtuistungil PPA esitatud täienduste kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb tagakius ja väidetav oht isikule Vene Föderatsioonis. Asjas ei vaielda selle üle, et puudutatud isik saabus Eestisse Venemaalt, ületades seejuures ebaseaduslikult riigipiiri ning tal puudus alus Eestis viibimiseks. Samuti selles, et isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad hetkel tõendid. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-13-2162). VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 ja p-s 7 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu praktika kohaselt iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta. Seadus jätab selle kohaldaja otsustada, millega põhjendada kinnipidamiskeskusse paigutamist, et tagada VRKS § 361 lg 2 p‐des 1 kuni 5 ja 7 sätestatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamise põhjendatust kinnitab näiteks põgenemisoht, ning seda ka hoolimata sellest, et põgenemisohtu on seadusandja nimetanud üksnes lõike 2 p‐s 4 (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-31-52-14, p 12).
12.1.VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s 68. Tegemist on ammendava loeteluga. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku
ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. VSS § 68 p järgi on põgenemisohuna käsitatavaks asjaoluks ka põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses.
12.2.Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta ka seda, kui ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe pärast Eestisse sisenemist ise politsei- või piirivalveametnike või muu avaliku võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul võib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (Riigikohtu
15.aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on viidatud määruses asjas nr 3-20-2119 (p 20) pidanud kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel oluliseks, kui isik on pidanud just Eestit turvaliseks sihtriigiks ja tundis huvi siin rahvusvahelise kaitse taotlemise vastu. Samas leidis Riigikohus ka, et põgenemisohtu ei saa järeldada üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist. Riigikohus on viidatud lahendites rõhutanud põgenemisohu hindamisel ka vajadust rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust iga konkreetse juhtumi asjaolusid hinnates.
12.3.Vaidlust pole selles, et X pöördus kohaliku elaniku poole palvega võtta ühendust politseiga ning see isik helistas hädaabinumbrile. Tema enda kohtuistungil antud selgituste järgi pöördus ta Eestisse jõudes esimeses ettejuhtuvas majapidamises elavate kohalike poole. Kuigi sel viisil käitudes võttis puudutatud isik ise kokkuvõtteks avaliku võimuga ühendust ja esitas vähese aja pärast ka rahvusvahelise kaitse taotluse, ei ole kohtu hinnangul tegemist asjaoludega, mis ilmselgelt võimaldaks eitada põgenemisohtu. Isik selgitas kohtuistungil, et kaalus esialgu ka minekut Soome või Lätisse, kuid 25. mail Eesti poole suundudes pidas seda oma sihtkohaks. Samas märkis ta ka vastuseks kohtu küsimusele, et ei olnud eelnevalt välja selgitanud siin rahvusvahelise kaitse saamise võimalusi. Tema ütluste kohaselt ei ole tal seoseid Eestiga (ei tunne siin kedagi), mis annaks aluse eeldada põgenemisohu puudumist.
13.Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
14.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu
29.jaanuari 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine) täidaks Xi puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Nagu PPA taotluses välja tõi, puuduvad mistahes isikut tõendavad dokumendid, mida saaks hoiule võtta, et tagada isiku kättesaadavus edasiseks rahvusvahelise kaitse menetluseks. Samuti puuduvad perekondlikud vm sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada või mis aitaks tagada tema Eestisse jäämise.
15.Xi puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku haavatavuse hindamise aktist (dtl 16-17) ja kiirabikaardist (dtl 20) nähtuvalt ei esine tema terviseseisundist tulenevaid asjaolusid.
16.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
17.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.