Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-22-559

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 51 lg 1 järgi esitab SHS § 47 lg 1 p-s 2 nimetatud isik tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse SKA-le. Kaebaja on SHS § 47 lg 1 p-s 2 nimetatud isik. SHS § 51 lg 2 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega § 51 lg-s 1 nimetatud taotluses sisalduvate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu. Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (määrus nr 74) abivahendite loetelu lisa (määruse lisa) järgi on elektriline ratastool üüritav abivahend ning seda saab taotleda üksnes eritaotluse alusel. Määruse nr 74 § 7 lg 1 p 6 järgi on isikul õigus taotleda tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel erandi tegemist, kui isik taotleb abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude ühekordset muutmist. Kuna kaebaja ei soovinud abivahendit üürida, vaid osta, tuli tal esitada erimenetluse taotlus. Määruse nr 74 §-s 2 on toodud ära taotlusele kantavad andmed ja taotlusele lisatavad dokumendid, mida taotleja peab SKA-le tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitama. Erimenetluste puhul on nõutavad andmed ja dokumendid nimetatud sama paragrahvi lõikes 3. Määruse nr 74 § 2 lg 3 p-st 1 tulenevalt, kui abivahendile ei ole kehtestatud abivahendite loetelus piirhinda, tuleb SKA-le esitada kaks ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumust. SHS § 50 lg 1 järgi on piirhinnaks abivahendite loetelusse kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev maksimaalne jaemüügihind. Määruse nr 74 lisa järgi ei ole abivahendile ISO koodiga 12.23.06.03 kehtestatud piirhinda. 2(6)

3-22-559 18.01.2022 erimenetluse taotlusega koos esitas kaebaja küll ühe hinnapakkumuse Teresa OÜ poolt, kuid taotluse menetlemiseks nõutud teist hinnapakkumust ei esitanud kaebaja ka vastustaja selgituse peale. Määruse nr 74 § 2 lg 3 p 4 järgi peab erandi taotlemisel isik lisama taotlusele § 2 lg-s 2 nimetatud tõendi abivahendi vajaduse kohta. Määruse nr 74 § 2 lg 2 järgi esitab isik abivahendi müüja või üürija poole pöördumisel arsti, õe, ämmaemanda, füsioterapeudi, logopeedi või tegevusterapeudi tõendi või rehabilitatsiooniplaani abivahendi vajaduse kohta. Tõendil või rehabilitatsiooniplaanis on märgitud toote ISO-kood, selle puudumise korral nimetus või kirjeldus, mis võimaldab abivahendi ISO-koodi täpsusega kindlaks määrata. Määruse nr 74 lisa järgi on abivahendi ISO koodiga 12.23.06.03 puhul abivahendi vajaduse tuvastajaks kas eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, füsioterapeut või tegevusterapeut. Koos taotlusega esitas kaebaja vastustajale füsioterapeut JK 02.07.2019 tõendi nr 190702-0007. Selle tõendi järgi vajab kaebaja igapäevaseks abivahendiks elektriratastooli kaela ja selga toetava istmega ja elektrilise seljatoe asendi muutmisega. Sobivaks abivahendiks on tõendile märgitud ISO koodiks 12.23.06.03 – elektriline ratastool. Kohtuasjas nr 3-19-1753 on aga 21.12.2020 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, et 02.07.2019 tõend nr 190702-0007 ei ole usaldusväärne. Seetõttu ei saanud vastustaja praegusel juhul aktsepteerida kaebaja poolt uuesti esitatud 02.07.2019 tõendit nr 190702-0007 abivahendi vajadust tõendava dokumendina. Seega oli kaebaja esitatud taotlus puudusega, kuna kaebaja ei esitanud vastustajale usaldusväärset tõendit, millest nähtuks tema vajadus ISO koodiga 12.23.6.03 abivahendi järele. Kaebajale selgitati täiendava tõendi esitamise vajalikkust, kuid kaebaja ei esitanud sellist tõendit. Taotluse tagastamine toimus kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-tega 1 ja 2. Selleks, et taotluse menetlemisel oleks kaebajal võimalus saada positiivne otsus, tuleb kaebajal esitada ka tõend 2017. a-l soetatud invarolleri tehnilise seisukorra kohta, kuna 27.04.2017 on kaebaja soetanud riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kaudu invarolleri. Määruse lisa kohaselt on invarolleri kasutusaeg seitse aastat, mistõttu peaks selle kasutusaeg lõppema 2024. a-l. Kaebaja on väitnud, et invaroller on amortiseerunud, sest selle akud on läbi. Kuna invaroller ja elektriline ratastool on teineteist dubleerivad liikumist hõlbustavad abivahendid, siis ei ole võimalik tasu maksmise kohustust üle võtta elektrilise ratastooli eest, kui riigi toel on juba soetatud invaroller, mille kasutusaeg endiselt kestab ja mis tegelikult on töökorras. Kui invaroller on tõepoolest amortiseerunud ja pole enam kasutuskõlblik, siis tuleb kaebajal esitada selle kohta tõend. Selleks tuleb kaebajal aga pöörduda abivahendit pakkuva ettevõtja poole, kes saab kontrollida invarolleri seisukorda.

3-22-559 on hinnapakkumuses nimetatud elektriline ratastool. Ühe hinnapakkumuse esitamine ei ole piisav ning tegemist on taotluse puudusega, millisel juhul ei ole võimalik taotlust sisuliselt menetleda. Füsioterapeut JK tõendi kohaselt vajab kaebaja igapäevaseks abivahendiks elektriratastooli kaela ja selga toetava istmega ja elektrilise seljatoe asendi muutmisega. Sobivaks abivahendiks on tõendile märgitud ISO koodiks 12.23.06.03 – elektriline ratastool. SKA on taotluse läbi vaatamata jätmise otsuses asjakohaselt põhjendanud, et kaebaja on sama tõendi esitanud SKAle ka 2019. a-l ning selles asjas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsusega nr 3-19-1753 tuvastatud, et 02.07.2019 väljastatud tõend nr 190702-0007 ei ole usaldusväärne. Vastustaja nõudis seetõttu põhjendatult uue tõendi esitamist. Õiguskantsleri Kantselei 18.02.2022 kirjas nr 14-5/220295/2201068 ei kinnitata, et kaebaja vajab eriarsti tõendi kohaselt seda abivahendit ning see tõend on kehtiv ja ametile täitmiseks. Kirja esimeses lõigus tuuakse välja õiguskantsleri poole pöördumise asjaolud, seega on seal kirjeldatud kaebaja enda seisukohta. Vastustaja andis kaebajale oma 18.02.2022 e-kirjas tähtaja kuni 28.02.2022, et esitada kaks hinnapakkumust elektrilisele ratastoolile erinevatelt ettevõtetelt, tõend kaebaja füüsilise seisundi kohta taotluse esitamise hetkel ja tõend kaebajale riigi soodustusega 2017. a-l eraldatud invarolleri tehnilise seisukorra kohta. Kaks esimest taotluse puudust olid takistuseks taotluse menetlusse võtmisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-22-559

5(6)

3-22-559 Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Uusi tõendeid, mis kinnitaksid ISO-koodiga 12.23.03 elektriratastooli tarvilikkust, ei ole kaebaja esitanud. Kaebajal on võimalik pöörduda füsioterapeudi, õe või eriarsti poole ja esitada nõutav tõend. Ka kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks elektriratastooli kasutamise vajaduse tekkimist pärast viidatud kohtumenetlust. Kaebaja ei jätnud siiski SKA-le nõutavat tõendit esitamata, mistõttu ei olnud alust pidada taotlust sel alusel puudustega taotluseks. SKA seisukohtadest nähtub siiski, et see asjaolu on aluseks taotluse rahuldamata jätmisele. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on aga sellise tõendi esitamine, millest nähtuks abivahendi vajalikkus usaldusväärselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.