Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.03.2022 taotluse läbi vaatamata jätmise otsusele nr P23-16610464 koos kohustamisnõudega abivahendi väljastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.03.2022 taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse nr P23-16610464 tühistamise nõudes läbi vaatamata.
Jätta kaebus kohustamisnõudes rahuldamata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.05.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2.SKA saatis 11.02.2022 Xile e-kirja, milles selgitati täiendavate dokumentide esitamise vajadust. Xi täiendavatele pöördumistele saatis SKA selgitused e-kirjaga ka 16.02.2022 ja 18.02.2022. Puuduvad dokumendid palus SKA esitada hiljemalt 28.02.2022.
3-22-559
3.SKA jättis 01.03.2022 otsusega nr P23-16610464 Xi taotluse läbi vaatamata põhjusel, et X ei esitanud tähtajaks 28.02.2022 taotluse menetlemiseks olulise kaaluga dokumente.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 07.03.2022 Xi kaebus SKA 01.03.2022 otsuse, millega kaebaja taotlus läbi vaatamata jäeti, tühistamiseks ning SKA kohustamiseks väljastada kaebajale abivahend.
5.Halduskohus võttis 09.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse, määras asja läbivaatamisele lihtmenetluses, kohustas vastustajat esitama kaebusele kirjalik vastus ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
6.SKA esitas kaebusele vastuse 08.04.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja on seisukohal, et SKA ametnikud eirasid kaebaja esitatud eriarsti tõendit ja kahte õiguskantsleri kirja. Kaebaja märgib, et õiguskantsleri õiguslik hinnang eriarsti tõendile on, et eriarsti tõendi kohaselt vajab kaebaja seda abivahendit ning see tõend on kehtiv ja ametile täitmiseks. SKA ametnikud võtsid raske liikumispuudega invaliidilt põhiseadusliku õiguse elule ja õiguse liikumisele. Isikul on õigus nõuda ja riigil on kohustus rahuldada ja anda eriarsti tõendi alusel õige abivahend, see on Euroopa Liidu kodaniku põhiõigus.
8.Kaebajale jääb arusaamatuks, kust võtavad SKA ametnikud endale õiguse nõuda invaliidilt neli hinnapakkumist, kui eriarsti tõendil on kirjas abivahendi ISO-kood 12.23.03. See tõendab, et patsient vajab igapäevaseks abivahendiks elektriratastooli kaela ja selga toetava istmega ja elektrilise seljatoe asendi muutmisega. Tegemist on SKA ametnike omavoliga ja põhiseadusliku õiguse rikkumisega.
9.Kaebaja juhib tähelepanu, et 2015. aastal keeldus SKA talle elektriabivahendit väljastamast. Kaebaja pöördus halduskohtusse asjas nr 3-16-712, mille järel SKA väljastas kaebajale elektriabivahendi, mis oli üks odavamaid, garantiiaeg 2 aastat ja igapäevasel kasutusel see abivahend roostetas läbi ja on prügimäel. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud ei ole mitte haldusakti vaid toimingut. Toimingu puhul on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 järgi võimalik kohustada toimingut tegema (punkt 2), toimingu tegemist keelata (punkt 3), nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist või tuvastada toimingu õigusvastasus (punkt 6). Seega palub vastustaja, et kohus selgitaks, milline on kaebaja nõue antud asjas, kuna vastustajale näib, et vastustaja toimingu tühistamist kaebaja nõuda ei saa.
11.Vastutaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vastustaja 01.03.2022 toiming nr P2316610464 on õiguspärane.
12.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 51 lg 1 järgi esitab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks SHS § 47 lg 1 punktis 2 ja lg 2 punktides 1-3 nimetatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile. SHS § 47 lg 1 punktis 2 nimetatud isikuks on alates 18. eluaastast tööealine isik, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Kaebaja puhul on tegemist tööealise isikuga SHS § 47 lg 1 punkt 2 mõttes ning seega tuli ka kaebajal esitada taotlus abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks.
13.SHS § 51 lg 2 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega § 51 lg-s 1 nimetatud taotluses sisalduvate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu. Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (määrus nr 74) abivahendite loetelu lisa (määruse lisa) järgi on elektriline ratastool üüritav abivahend ning seda saab taotleda üksnes eritaotluse alusel. Määruse nr 74 § 7 lg 1 punkt 6 järgi on isikul õigus 2(6)
3-22-559 taotleda tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel erandi tegemist, kui isik taotleb abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude ühekordset muutmist. Käesoleval juhul soovis kaebaja abivahendit üürimise asemel osta ja pidi seega esitama erimenetluse taotluse. Määruse nr 74 §-is 2 on toodud ära taotlusele kantavad andmed ja taotlusele lisatavad dokumendid, mida taotleja peab Sotsiaalkindlustusametile tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitama. Erimenetluste puhul on nõutavad andmed ja dokumendid sätestatud sama paragrahvi lõikes 3. Määruse nr 74 § 2 lg 3 punktist 1 tulenevalt, kui abivahendile ei ole kehtestatud abivahendite loetelus piirhinda, tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada kaks ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumist. SHS § 50 lg 1 järgi on piirhinnaks abivahendite loetelusse kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi ees tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev maksimaalne jaemüügihind. Määruse abivahendite loetelu lisa järgi ei ole abivahendile ISO koodiga 12.23.06.03 kehtestatud piirhinda. Seega, määruse nr 74 § 2 lg 3 punktist 1 tulenevalt pidi kaebaja esitama vastustajale koos taotlusega kaks ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumust, kui abivahendile pole kehtestatud piirhinda. 18.01.2022 erimenetluse taotlusega koos esitas kaebaja küll ühe hinnapakkumuse Teresa OÜ poolt, kuid taotluse menetlemiseks nõutud teist hinnapakkumust ei esitanud kaebaja ka pärast seda, kui vastustaja korduvalt kaebaja poole e-kirja teel pöördus ning palus teise hinnapakkumuse esitada.
14.Määruse nr 74 § 2 lg 3 punkti 4 järgi peab erandi taotlemisel isik lisama taotlusele § 2 lg-s 2 nimetatud tõendi abivahendi vajaduse kohta. Määruse nr 74 § 2 lg 2 järgi esitab isik abivahendi müüja või üürija poole pöördumisel arsti, õe, ämmaemanda, füsioterapeudi, logopeedi või tegevusterapeudi tõendi või rehabilitatsiooniplaani abivahendi vajaduse kohta. Tõendil või rehabilitatsiooniplaanis on märgitud toote ISO-kood, selle puudumise korral nimetus või kirjeldus, mis võimaldab abivahendi ISO-koodi täpsusega kindlaks määrata. Määruse lisa järgi on abivahendi ISO koodiga 12.23.06.03 puhul abivahendi vajaduse tuvastajaks kas eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, füsioterapeut või tegevusterapeut. Koos taotlusega esitas kaebaja vastustajale füsioterapeut Julia Kotškina 02.07.2019 tõendi nr 190702-0007. Antud tõendi järgi vajab kaebaja igapäevaseks abivahendiks elektriratastooli kaela ja selga toetava istmega ja elektrilise seljatoe asendi muutmisega. Sobivaks abivahendiks on tõendile märgitud ISO koodiks 12.23.06.03 – elektriline ratastool. Kohtuasjas nr 3-19-1753 on aga juba 21.12.2020 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, et eelnimetatud 02.07.2019 väljastatud tõend nr 190702-0007 ei ole usaldusväärne. Seetõttu ei saanud ka vastustaja käesoleval juhul aktsepteerida kaebaja poolt uuesti esitatud 02.07.2019 tõendit nr 190702-0007 abivahendi vajadust tõendava dokumendina. Seega oli kaebaja esitatud taotlus puudusega, kuna kaebaja ei esitanud vastustajale usaldusväärset tõendit, millest nähtuks tema vajadus abivahendi ISO koodiga 12.23.6.03 järele. Antud puudusele juhtis vastustaja korduvalt kaebaja tähelepanu kaebajale saadetud e-kirjades, kuid kaebaja antud puudust ei kõrvaldanud.
15.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 järgi, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragarahvi lõike 2 teise lause järgi, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Antud juhul olid kaebaja taotluses puudused. Kaebajaga suheldi korduvalt e-kirja teel ja teda juhendati väga konkreetselt, millised dokumendid ta vastustajale esitama peab. 18.02.2022 kaebajale saadetud vastuses anti kaebajale ka tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, milleks oli 28.02.2022. Kaebaja selleks ajaks taotluses esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ning 01.03.2022 toiminguga jättis vastustaja kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega on kaebaja jätnud vastustajale esitamata dokumendid, mille esitamine on eelduseks sellele, et abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlust menetlusse võtta saaks. Kaebajat juhendati korduvalt selle osas, millised puudused ta oma taotluses kõrvaldama peab, et taotluse saaks menetlusse võtta. Lõpuks anti ka kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja oma taotluse puudusi tähtajaks ei kõrvaldanud. Eeltoodule tuginedes toimis vastustaja õiguspäraselt, kui jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata ja seega puudub kaebaja kaebuse rahuldamiseks vastustaja hinnangul alus. 3(6)
3-22-559
16.Vastustaja selgitab veelkord kaebajale, et tal on õigus esitada vastustajale uus taotlus abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Taotlusele tuleb aga lisada uus tõend, mis tõendaks abivahendi vajadust ning samuti on vaja taotlusega koos esitada kaks hinnapakkumist. Need tingimused tuleb kaebajal täita, et kaebaja soovitud abivahendi taotlust saaks üldse menetlusse võtta.
17.Vastustaja selgitab täiendavalt, et selleks, et taotluse menetlemisel oleks võimalus kaebajal saada üldse positiivne otsus, tuleb kaebajal esitada ka tõend 2017. aastal soetatud invarolleri tehnilise seisukorra kohta, kuna 27.04.2017 on kaebaja soetanud riigi poolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kaudu invarolleri. Määruse lisa kohaselt on invarolleri kasutusaeg seitse aastat, mistõttu peaks selle kasutusaeg lõppema 2024. aastal. Kaebaja on väitnud, et invaroller on amortiseerunud, sest selle akud on läbi. Kuna invaroller ja elektriline ratastool on teineteist dubleerivad liikumist hõlbustavad abivahendid, siis ei ole võimalik tasu maksmise kohustust üle võtta elektrilise ratastooli eest, kui on juba riigi toel soetatud invaroller, mille kasutusaeg endiselt kestab ja mis tegelikult on töökorras. Kui invaroller on tõepoolest amortiseerunud ja pole enam kasutuskõlblik, siis tuleb kaebajal esitada selle kohta tõend. Selleks tuleb kaebajal aga pöörduda abivahendi ettevõttesse, kes invarolleri seisukorda kontrollida saab.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb tuvastada, kas kaebaja esitatud taotluse läbi vaatamata jätmine vastustaja poolt oli õiguspärane või mitte.
19.Esmalt vajab selgitamist, kas SKA 01.03.2022 taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse näol oli senisest kohtupraktikast lähtudes tegemist menetlustoimingu või haldusaktiga. Kuigi kohus on võtnud kaebuse menetlusse tühistamis- ja kohustamisnõudes, siis nõustun vastustajaga, et praeguses asjas on tegemist menetlustoimingu vaidlustamisega. SKA otsusel puudub regulatiivsus ning kaebaja taotlust läbi vaatamata jättes ei ole vastustaja võtnud seisukohta kaebajale elektrilise abivahendi andmisest keeldumise kohta, vaid on üksnes keeldunud taotluse sisulisest menetlemisest, kuna kaebaja jättis esitamata vajalikud dokumendid. Kohtupraktika järgi on sellisel juhul tegemist menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle (vt Riigikohtu 11.03.2004 otsus nr 3-3-1-8-04, p 13). Taotluse läbi vaatamata jätmine ei takista kaebajal uue taotluse esitamist. Seega ei ole taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse näol tegemist haldusaktiga, mida kohus saaks tühistada. Eelnevast tulenevalt jätan kaebuse tühistamisnõude osas läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
20.Praegusel juhul on kaebaja peamine ja tõhusaim õiguskaitsevahend kohustamisnõue, see tähendab, et kaebaja saab nõuda vastustaja kohustamist tema taotlust elektrilise abivahendi väljastamiseks uuesti läbi vaatama. Kohustamisnõue on kaebuses ka esitatud ning seda on võimalik kohtul lahendada. Seoses kohustamisnõudega selgitan täiendavalt, et kohus ei saa kohustada vastustajat tegema uut konkreetse sisuga otsustust (praegusel juhul kohustada SKA-d väljastama kaebajale abivahend), kuid saab kontrollida, kas vastustaja on jätnud taotluse läbi vaatamata õiguspäraselt ja vajadusel kohustada SKA-d vaatama läbi kaebaja erimenetluse taotluse abivahendi ostmiseks riigipoolse soodustusega.
21.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.SHS § 47 lg 1 punkti 2 kohaselt on õigus taotleda abivahendi tasu maksmise kohustuse ülevõtmist alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab isik taotluse SKA-le. Esmakordse taotlemise või SHS § 47 lg-s 7 ja § 50 lg-s 9 nimetatud erandite taotlemise korral esitavad taotluse kõik § 47 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikud (SHS § 51 lg 1). Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ abivahendite loetelu lisa järgi on elektriline ratastool üüritav abivahend. Määruse nr 74 § 7 lg 1 punkt 4(6)
3-22-559 6 järgi on isikul õigus taotleda tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel erandi tegemist, kui isik taotleb abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude ühekordset muutmist. Sellise erandi taotlemisel peab isik taotlusele lisama kaks võrreldavat hinnapakkumust ja perearsti, eriarsti, õe, füsioterapeudi või tegevusterapeudi väljastatud tõendi abivahendi vajaduse kohta (määrus nr 74 § 2 lg 3 punktid 1 ja 4).
23.Käesoleval juhul soovis kaebaja abivahendit üürimise asemel osta ja esitas seega õigesti 18.01.2022 SKA-le erimenetluse taotluse. Määruse nr 74 § 2 lg-st 3 tulenevalt pidi kaebaja vastustajale esitama vähemalt kaks ühestel alustel võrreldavat hinnapakkumust ning määruse lõikes 2 nimetatud tõendi abivahendi vajaduse kohta. Asjas kohtule esitatud selgitustele ja tõenditele tuginedes olen seisukohal, et kaebaja nõutud dokumente vastustajale esitanud ei ole.
23.1.Kaebajal tuli määruse nr 74 kohaselt esitada SKA-le kaks hinnapakkumust ettevõtetelt, kes müüvad elektrilisi ratastoole. Kahe hinnapakkumuse esitamise vajadust selgitas vastustaja ka oma 11.02.2022, 16.02.2022 ja 18.02.2022 kirjades (dtl 80-83). Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja on temalt nõudnud nelja hinnapakkumust. Kaebaja esitas koos taotlusega SKA-le ühe hinnapakkumuse, mis on koostatud Teresa OÜ poolt (dtl 121-123). Oma 11.02.2022 kirjas (dtl 80) soovitas vastustaja kaebajal ühendust võtta Invaru OÜ-ga teise hinnapakkumuse saamiseks, kuna ka Invaru OÜ tootevalikus on hinnapakkumuses nimetatud elektriline ratastool Sigma 230 Vermeiren. Kaebaja küll selgitas oma 11.02.2022 ja 16.02.2022 (dtl 83 ja 82) e-kirjades vastustajale, et ta on käinud Invaru OÜ-s pakkumuse jaoks vajalikke mõõtusid andmas, kuid teist hinnapakkumust kaebaja SKA-le ei esitanud. Kuna kahe võrreldava hinnapakkumuse esitamise kohustus tuleneb õigusaktist, siis on vastustaja asunud õigesti seisukohale, et ühe hinnapakkumuse esitamine ei ole piisav ning tegemist on taotluse puudusega, millisel juhul ei ole võimalik taotlust sisuliselt menetleda.
23.2.Kaebaja on esitanud oma taotluse juurde tõendina 02.07.2019 väljastatud arstitõendi nr 1907020007 (dtl 77) abivahendi vajaduse kohta. Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada ja sellekohase tõendi väljastada füsioterapeut või tegevusterapeut, kellel on füsioterapeudi või tegevusterapeudi kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon ning kes töötab tõendi väljastamise hetkel füsioterapeudi või tegevusterapeudina rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja juures (määrus nr 74 § 2 lg 21). Abivahendi tõendi väljastas Xile füsioterapeut Julia Kotškina. Tõendi kohaselt vajab kaebaja igapäevaseks abivahendiks elektriratastooli kaela ja selga toetava istmega ja elektrilise seljatoe asendi muutmisega. Sobivaks abivahendiks on tõendile märgitud ISO koodiks 12.23.06.03 – elektriline ratastool. SKA on taotluse läbi vaatamata jätmise otsuses asjakohaselt põhjendanud, et kaebaja on sama tõendi esitanud SKA-le ka 2019. aastal ning selles asjas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsusega nr 3-19-1753 juba tuvastatud, et 02.07.2019 väljastatud tõend nr 190702-0007 ei ole usaldusväärne. Sellest tulenevalt leian, et vastustaja on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja esitatud 02.07.2019 tõendit nr 190702-0007 abivahendi vajadust tõendava dokumendina aktsepteerida ei saa ning nõudnud seetõttu kaebajalt uue eriarsti poolt väljastatud tõendi esitamist. Seega leidis vastustaja 01.03.2022 taotluse läbi vaatamata jätmise otsuses õigesti, et kaebaja esitatud taotlus oli puudusega, kuna kaebaja ei esitanud vastustajale usaldusväärset tõendit, millest nähtuks tema vajadus abivahendi ISO koodiga 12.23.06.03 järele.
23.3.Seoses kaebuses väidetuga selgitan kaebajale ka seda, et kohtule ühes kaebusega esitatud õiguskantsleri kantselei 18.02.2022 kirjas nr 14-5/220295/2201068 (dtl 36) ei kinnitata, et kaebaja eriarsti tõendi kohaselt kaebaja vajab seda abivahendit ning see tõend on kehtiv ja ametile täitmiseks. Kirja esimeses lõigus tuuakse välja õiguskantsleri poole pöördumise asjaolud, seega on seal kirjeldatud kaebaja enda seisukohta. Kirja koostanud õiguskantsleri nõunik selgitab kirjas üheselt arusaadavalt, et õiguskantsleril ei ole võimalik SKA otsuseid muuta ega kohustada SKA-d kaebajale abivahendit väljastama.
24.Rõhutan ka seda, et SKA juhtis haldusmenetluse käigus korduvalt kaebaja tähelepanu kaebaja taotluses esinenud puudustele ning selgitas, miks ja milliseid tõendeid tuleb kaebajal täiendavalt 5(6)
3-22-559 esitada. Seega on SKA menetluse käigus jooksvalt nõuetekohaselt täitnud temal lasuvat selgitamiskohustust (HMS § 36) ning kaebajale on antud võimalus selgitada ja tõendada enda poolt kõiki olulisi asjaolusid. Sellest hoolimata jättis kaebaja vajalikud dokumendid vastustajale esitamata.
25.HMS § 15 lg 2 alusel määrab haldusorgan juhul, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 15 lg 3 sätestab, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks ning kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.Vastustaja andis kaebajale oma 18.02.2022 e-kirjas tähtaja kuni 28.02.2022, et esitada kaks hinnapakkumust elektrilisele ratastoolile erinevatelt ettevõtetelt, tõend kaebaja füüsilise seisundi kohta taotluse esitamise hetkel ja tõend kaebajale riigi soodustusega 2017. aastal eraldatud invarolleri tehnilise seisukorra kohta. Kaks esimest taotluse puudust olid takistuseks taotluse menetlusse võtmisel. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest leian kokkuvõttes, et vastustaja poolt kaebajalt täiendavate tõendite küsimine oli õiguspärane. Kaebaja jättis vastava kohustuse tõendite esitamiseks tähtaegselt täitmata, millest tulenevalt jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg-d 2 ja 3 ja § 38).
26.Eelnevast tulenevalt jätan kaebuse kohustamisnõude osas rahuldamata. Menetluskulud
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.