Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-935
Haldusasi
STEREO SOUND OÜ kaebus Kultuuriministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja STEREO SOUND OÜ, esindaja SP Vastustaja Kultuuriministeerium, esindaja MP
Menetluse alus ringkonnakohtus
STEREO SOUND OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta STEREO SOUND OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2021. a otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. augustil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kultuuriminister võttis 21. jaanuaril 2021 vastu määruse nr 5 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele“ (määrus nr 5), mille § 1 lg-ga 1 kehtestati COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused Ida-Viru maakonna kultuurikorraldajatele. Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva (määrus nr 5 § 6 lg 2). Taotlus tuli esitada määruse nr 5 § 6 lg-s 2 märgitud tähaja jooksul (määruse nr 5 § 6 lg 3).
2.Kultuuriministeerium avaldas 26. jaanuaril 2021 veebilehel (https://www.kul.ee/et/covid19-puhangust-tingitud-erakorraline-abi-ida-viru-ja-harju-maakonna-kultuurikorraldajatele) teate selle kohta, et taotlusvoor on avatud 1. veebruarist 2021 – 17. veebruarini 2021.
3.Kaebaja märkis 22. veebruari 2021. a e-kirjas, et ta sai toetuse olemasolust teada nädalavahetusel ning küsis, kas ja kuidas oleks kaebajal võimalik toetust taotleda.
4.Kultuuriministeerium märkis 22. veebruari 2021. a e-kirjas, et taotlusvoor on lõppenud ning hiljem taotluse esitamine ei ole võimalik.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis õiglast hüvitist taotluse esitamise võimaluse minetamise tõttu. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) määrus nr 5 avaldati Riigi Teatajas 26. jaanuaril 2021 ning see jõustus 29. jaanuaril 2021. Määruses nr 5 ei ole määratud kindlaks taotlusvooru algusaega ega taotluste esitamise tähtpäeva, vaid see on jäetud Kultuuriministeeriumi otsustada. Selline otsustus on üldkorraldus. Kultuuriministeeriumi veebilehel, dokumendiregistris ega väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole sellist üldkorraldust avaldatud. Samuti ei ole kaebajale teada, et selline teade oleks ilmunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 31 sätestatud korras üleriigilise levikuga ajalehtedes oleks selline teade ilmunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 31 sätestatud korras. Vastustaja ei ole järginud üldkorralduse teatavakstegemise korda ja on sellega rikkunud haldusakti teatavakstegemise põhimõtteid ning seetõttu ei olnud kaebaja taotlusvooru avanemisest ega taotluse esitamise tähtajast teadlik; 2) vastustaja ei ole sihtgruppe, sh kaebajat, piisavalt teavitanud selleks, et saaks mõistlikult eeldada üldkorralduse kohta teabe jõudmist kultuurikorraldajateni. Vastustaja ei ole avaldanud taotlusvooru kohta pressiteadet, saatnud sihtgrupile ringkirja ega toonud teavet Kultuuriministeeriumi veebilehel ega uudistevoos selgelt nähtavale. Taotlusvooru käsitleva veebilehe leidmiseks peab isik teadma konkreetset otseviidet, sest veebileht on Kultuuriministeeriumi veebilehel raskesti leitav; 3) teave taotlusvooru kohta ei ole leitav Kultuuriministeeriumi toetuste nimekirjast, kust kaebaja määruse avaldamise järgselt käis infot otsimas. Ainus seal avaldatud teade toetuste kohta viib 2020. a kevadise taotlusvooru info veebilehele. Sellega on Kultuuriministeerium avaldanud eksitavat teavet ja jätnud määruse rakendamise seisukohalt olulise teabe avaldamata. Kultuuriministeerium rikkus oluliselt menetlusnorme ja hea halduse põhimõtet. Veebilehel taotlusvooru puudutava teabe avaldamata jätmine on otseses põhjuslikus seoses taotluse mittetähtaegse esitamisega; 4) Kultuuriministeerium avaldas teabe taotlusvooru alguse ja taotluste esitamise tähtaja kohta veebilehel (https://www.kul.ee/et/covid-19-puhangust-tingitud-erakorraline-abi-ida-viru-jaharju-maakonna-kultuurikorraldajatele). Tagantjärele ei ole võimalik kontrollida, kas veebileht avaldati kolm päeva enne taotlusvooru algust, nagu määruse nr 5 § 6 lg-s 2 on sätestatud. Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei otsinud taotlusvooru väljakuulutamise üldkorraldust enne määrus nr 5 jõustumist, ega eeldanud, et Kultuuriministeeriumi rikub taotlusvooru väljakuulutamise tähtaega; 2(6)
3-21-935 5) kaebaja 2019. a majandusaasta aruande järgi oli kaebaja müügitulu käibe alusel 127 836 eurot. Toetust maksti 2019. aasta ühe kuu keskmise käibe jagu ehk kaebaja oleks saanud taotluse rahuldamisel riigilt abi 127 836/12 = 10 653 eurot.
6.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei esitanud 22. veebruaril 2021 saadetud kirjas ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks; 2) kaebaja on varem taotlenud toetust ning selle ka saanud. Seega oli kaebajal kogemus taotlusvoorudes osalemise kohta olemas. Ta pidi teadma vastutaja erinevatest taotlusvoorudest ja et nendest teavitatakse nii vastustaja veebilehel kui ka Facebooki lehel. Samuti pidi ta olema kursis infopäevade korraldamisest ning et taotluse esitamine ja edasine menetlus käib vastustaja toetuste menetlemise süsteemis; 3) taotlusvooru teavitamise ulatusest või viisist ei saa tuletada alust kaebajale toetuse taotlemise tähtaja ennistamiseks. Vastustaja üldine selgitamis- ja teavitamisülesanne ei tähenda, et vastustajal oli kohustust teatada isiklikult kõigile potentsiaalselt puudutatud isikutele toetuse taotlemise võimalusest. Vastustaja on taotlusvoorust teada andnud 26. jaanuaril 2021 oma kodulehel ning teavitamine on kooskõlas määruse nr 5 § 6 lg-ga 2. Samuti oli ministeeriumi Facebooki lehele tehtud vastav postitus 1. veebruaril 2021. Lisaks teavitati ministeeriumi kodulehel uudiste rubriigis juba 22. jaanuaril 2021 kavandatavatest abimeetmest, kus anti üldine ülevaade koroonaviiruse teise laine kahju hüvitamise voorudest, sh abipaketist Harju- ja Ida-Virumaal tegutsevatele kultuurikorraldajatele. Täiendav teavitamine sotsiaalmeedias ei olnud nõutud. Seega tegi vastustaja enam, kui määruse alusel kohustuslik, et info jõuaks erinevate kanalite kaudu kõigi võimalike taotlejateni. Eeltoodud teavitusviis oli piisav selleks, et anda kaebajale mõistlik võimalus teada saada toetuse taotlemise õigusest ja esitada taotlus tähtajaks; 4) teavitus oli piisavalt tõhus ja seda tõendab suur taotlejate hulk (umbes 200 taotlejat). Taotlusvoor oli avatud ligi kaks ja pool nädalat, mis oli piisavalt pikk aeg taotluse koostamiseks ja esitamiseks. Seega oli kõigil huvitatud isikutel võimalik tutvuda taotlusvooru tingimustega ning esitada soovil korral taotlus; 5) taotlusvoor ei piira kaebaja ettevõtlusvabadust. Kõigil, sh kaebajal, on õigus tegeleda ettevõtlusega ning see ei saa olla seotud taotlusvooruga; 6) kaebusest ei selgu, mis on kahju ja millise aja seisuga kaebaja kahju suurust arvestab. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohus peaks oma äranägemisel rahalise hüvitise määrama, sest varalise kahju suuruse hindamine kaebaja poolt ei saa olla ebamõistlikult keeruline või võimatu. Samuti ei selgu, et tegemist oleks hüvitisega mittevaralise kahju eest; 7) kaebajal ei tekkinud kulutusi ega muud sarnast, mida võiks lugeda kahjuks. Asjaolu, et riik on välja kuulutanud taotlusvooru, millega jagatakse toetust, ei anna ühelegi isikule ega taotlejale täielikku garantiid toetuse saamiseks. Toetusest ilmajäämist ei saa ilmtingimata lugeda kahjuks; 8) kaebajale ei ole tekkinud kahju õigusvastase haldustegevusega, sest vastustaja tegevus on olnud õiguspärane nii formaalselt kui ka materiaalselt. Samuti ei ole kaebajale tekkinud kahju õiguspärase haldustegevusega, sest puuduvad nii kahju, isiku põhiõiguste erakordne piiramine kui ka põhjuslik seos põhiõiguste erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel; 9) kui kaebaja on seisukohal, et talle on tekkinud kahju, oleks kaebaja saanud vähendada võimalikku kahju, kui ta oleks olnud hoolsam. Kaebaja ei ole taganud, et ta oleks piisavalt informeeritud, sest väidetavalt ei ole ta jälginud avalikustatud infot taotlusvooru kohta vastustaja kodulehel ega sotsiaalmeedias; 10) taotlusvoorust teavitamine ei ole haldusakt haldusmenetluse mõistes. Taotlusvoorust teavitamine on teabetoiming, mida tuli teha määruse nr 5 § 6 lg 2 järgi. Teavitamine ei tekita, muuda ega lõpeta kellegi õigusi. 3(6)
3-21-935
7.Tallinna Halduskohus jättis 21. detsembri 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja väidete kohaselt põhjustati kahju sellega, et taotluse esitamise tähtaega ei teavitatud piisavalt. Selle tõttu jäi kaebajal taotlus esitamata; 2) vastustaja ei pidanud teavitamisel lähtuma HMS §-st 31. Määruse nr 5 § 6 lg 2 sätestab, et vastustaja teavitab taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva; 3) veebilehe (https://vana.kul.ee/et/covid-19-puhangust-tingitud-erakorraline-abi-ida-viru-jaharju-maakonna-kultuurikorraldajatele) lähtekoodist (property="article:published_time" content="2021-01-26T14:37:11+02:00") on nähtav, et veebileht avaldati 26. jaanuaril 2021. Seega ei ole vastustaja rikkunud määruse nr 5 § 6 lg-t 2; 4) vastustaja avaldas 22. jaanuari 2021 enda kodulehel uudistevoost kergesti leitava teabe, et vaidlusalune toetusvoor on lähiajal tulemas. Vastustaja avaldas 1. veebruaril 2021 Kultuuriministeeriumi Facebooki lehel postituse, milles juhib tähelepanu võimalusele toetust taotleda ja see sisaldab linki täpsema infoni. Seega on vastustaja ka muul viisil otsustanud toetusest teavitada; 5) vastustaja ei olnud kohustatud avaldama pressiteadet ega saatma huvitatud isikutele ringkirja; 6) praegusel hetkel ei ole võimalik enam hinnata, kuidas teave oli veebilehel kajastatud, sh kas ja kui kaua see oli leitav. Samas on selge, et otsingut kasutades oli võimalik teabeni kiiresti jõuda. Soovi korral oli kaebajal võimalik infoni jõuda. Vajadusel oleks saanud ta võtta Kultuuriministeeriumiga ühendust. Kaebaja on osalenud ka varem toetusvoorudes. Seetõttu on usutav, et kaebaja teadis, millistest kanalitest asjakohane teave leida. Kuna taotlusvoorust võttis osa umbes 200 taotlejat, kinnitab see seda, et info taotlusvooru kohta oli kättesaadav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei analüüsinud seda, kas taotlusvooru väljakuulutamine on haldusakt ning kas määrusega saab üldkorralduse kättetoimetamisele kehtestada erikorda selliselt, et see erineb HMS §-st 31 ja § 62 lg-st 3; 2) toetuse taotlusvooru tähtaja määramine oli üldkorraldus; 3) üldkorralduse teatavakstegemisel ei järgitud HMS §-s 31 ja § 62 lg-s 3 sätestatud korda; 4) vastustaja ei võinud määrusega nr 5 kehtestada üldkorralduse avaldamise erikorda (põhiseaduse (PS) § 94 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 50 lg 1). Määruse nr 5 § 6 lg-st 2 nähtub, et määruses ei ole reguleeritud üldkorralduse avaldamist, vaid sellest täiendavat teavitamist. Üldkorraldusest täiendav teavitamine HMS § 31 ja § 62 lg 3 kõrval ei ole keelatud; 5) halduskohus pole piisavalt põhjendanud, milliste tõendite põhjal ta leidis, et kaebajal oli otsinguid kasutades võimalik teabeni kiiresti jõuda. Kaebaja selgitas halduskohtule, miks teavet oli raske leida. Teave taotlusvooru kohta ei olnud leitav kohast, kus kultuurikorraldaja võinuks loogiliselt otsida teavet toetuste kohta ehk alalehelt https://www.kul.ee/et/tegevused/toetused. Kaebaja ei saanud teada, et teave on avaldatud eraldi veebilehel: https://www.kul.ee/et/covid19-puhangust-tingitud-erakorraline-abi-ida-viru-ja-harjumaakonna-kultuurikorraldajatele; 6) kaebaja oleks toetuse rahuldamise korral saanud 10 653 eurot.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) määrusega nr 5 on kehtestatud tingimused ja kord toetusprogrammi elluviimiseks ja raha andmiseks (riigieelarve seadus (RES) § 531 lg 1). Toetuse andmise tingimused on sätestatud 4(6)
3-21-935 määruses. RES § 531 lg 1 näeb ette, et minister määrab määruses toetuse saamise tingimused ja korra, mis hõlmab ka teavitamist taotluse esitamise tähtajast ja eelarvest. Kohtuasjas nr 5-20-6 ei kahelnud Riigikohus akti liigi kohta tehtud valiku põhiseaduspärasuses. Kohus avaldas oma seisukoha ka asjas nr 3-21-1242. Määrusega nr 5 pole suunatud abi kindlatele isikutele, vaid tegemist on abstraktsete tunnuste alusel määratud isikutega. Määrusega ei reguleerita üksikjuhtumeid; 2) teavitamine ei ole üldkorraldus, vaid toiming, millega teavitatakse võimalikke taotlejaid taotlusvooru olemasolust. Tähtaja määramisega ei reguleerita isikute õigusi ega kohustusi. Taotlusvoorus osalemine ei tähenda õigust toetusele; 3) taotlusvoorust anti teada veebilehel 26. jaanuaril 2021, samuti Facebooki lehel 1. veebruaril 2021. Samuti avaldati eelteade 22. jaanuaril 2021 vastustaja veebilehel. Vastustaja korraldas ka infotunni 17. veebruaril 2021; 4) määrus nr 5 § 6 lg 2 on erinorm HMS § 31 suhtes; 5) kaebaja ei ole määruse kohast taotlust toetusete menetlemise süsteemi kaudu esitanud. Ta saatis üksnes e-kirja 22. veebruaril 2021, milles selgitas, et ei olnud toetusest teadlik ja uuris, kas seda on võimalik veel taotleda. Kaebaja ei ole esitanud toetuse taotlust, mille kohta oleks vastu võetud kaebaja õigusi riivavat haldusakti. Kahju hüvitamiseks puudub alus; 6) kaebajale olid tagatud kõik võimalused, leidmaks vajalik teave; 7) vaidlusalune veebileh on osa vastustaja veebilehest. Seega on ebaõige apellandi seisukoht, et teave oleks avaldatud muul veebilehel ning et seetõttu läks vastutus teabe adressaatideni jõudmise eest üle vastustajale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega korda selle põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
11.RES § 531 lg 1 sätestab, et minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Eespool viidatud normi alusel võttis kultuuriminister vastu määruse nr 5, millega kehtestas tingimused ja korra COVID-19 puhangust tingitud abi andmiseks muu hulgas Ida-Viru maakonna kultuurikorraldajatele. Määrus nr 5 sätestab toetuse andmise eesmärgi, samuti nõuded taotlejale ja taotlusele, toetuse suuruse, taotluste menetlemise, toetuste maksmise, aruannete esitamise ja toetuste tagasinõudmise korra ja alused (määrus nr 5 §-d 1–2, §-d 4–5 ja §-d 7–12).
12.Määruse nr 5 § 6 lg 1 sätestab, et taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja ehk vastustaja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva (määruse nr 5 § 6 lg 2). Taotlus tuleb esitada määruse nr 5 § 6 lg-s 2 märgitud tähtaja jooksul (määruse nr 5 § 6 lg 3). Seega ei ole määruses nr 5 sätestatud konkreetset ajavahemikku, millal on isikul õigus toetust taotleda, vaid selle ajavahemiku määrab Kultuuriministeerium, kellel tuleb ajavahemikust teavitada oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
13.Halduskohus on õigesti leidnud, et vastustaja on vastavalt määruse nr 5 § 6 lg-le 2 teavitanud taotluste esitamise tähtajast oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et veebilehe lähtekoodist (property="article:published_time" content="2021-01-26T14:37:11+02:00") on 5(6)
3-21-935 nähtav, et veebileht (https://vana.kul.ee/et/covid-19-puhangust-tingitud-erakorraline-abi-idaviru-ja-harju-maakonna-kultuurikorraldajatele) avaldati 26. jaanuaril 2021. Vastustaja märgib õigesti, vaidlusalune veebileht on osa vastustaja veebilehest. Määruse nr 5 alusel toimus taotlusvoor 1. veebruarist – 17. veebruarini 2021.
14.Halduskohus juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et lisaks veebilehele on vastustaja jaganud teavet taotlusvooru kohta oma 22. jaanuari 2021. a veebilehe uudiste rubriigis, samuti
1.veebruaril 2021 oma Facebooki lehel. Usutav on, et lisaks eespool esitatud võimalustele, sh veebilehe otsingumootori abiga oli võimalik piisavalt kergesti vajaliku teabeni jõuda. Kuna taotlusvoorust võttis osa umbes 200 taotlejat, eelduslikult oli piisavalt hoolsale keskmisele taotlejale tagatud info kättesaadavus taotlusvooru ajavahemiku kohta. Eeldada võib, et ka kaebaja oli võimeline teavet hankima, nt oli kaebaja edukalt osalenud ka varasemas taotlusvoorus. Veebilehelt vajaliku info leidmine ei saanud olla ülemääraselt keeruline ülesanne. Kaebaja enda võimuses oli tagada enda piisav ja õigeaegne informeeritus.
15.HMS § 31 sätestab normid selle kohta, millal ja kuidas tuleb dokument ajalehes avaldada ning HMS § 62 lg 3 selle, millal haldusakt tehakse avalikult teatavaks. Praegusel juhul ei kohustanud HMS § 62 lg-s 3 sätestatud ükski alus vastustajat oma haldusakti avalikult teatavaks tegema, sh tingimata HMS §-s 31 sätestatud korda järgides. Otsustus määrata taotluste esitamise tähtaeg ehk taotlusvoor ning sellest teavitamine on reguleeritud määruse nr 5 § 6 lg-s 2. Seega näeb erinorm ette, et taotlusvooru määrab kindlaks Kultuuriministeerium ja tal tuleb taotlusvoorust teavitada oma veebilehel. Määrus ei kohustanud vastustajat taotlusvooru ajavahemikust teavitama HMS § 31 ja § 62 lg 3 kohaselt.
16.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlust selle kohta, et määruse nr 5 § 6 lg 2 ei vasta volitusnormile ehk RES § 531 lg-le 1. Volitusnorm näeb ette, et määrusega tuleb sätestada tingimused ja kord riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, raha saamiseks ja kasutamiseks. Kuigi määrus nr 5 ei sätesta konkreetset ajavahemikku selle kohta, millal on õigus toetust taotleda, näeb määrus nr 5 kultuuriministrile ette kohustuse eraldi otsustuse alusel see ajavahemik määrata, samuti selle, kuidas toetusvoorust teavitamine peab toimuma. Määrusega on seega volitusnormist tulenevad küsimused reguleeritud vastavalt volitusnormi piiridele. Volitusnormi mõtte ja eesmärgiga pole vastuolus, et määruse nr 5 § 6 lg-ga 2 pannakse vastustajale kohustus otsustada konkreetse taotlusvooru ajavahemiku üle (HMS § 90 lg 1). Volitusnormi mõtte ja eesmärgiga pole vastuolus ka see, et ettenägematute vajaduste ja eriliste kiireloomuliste olukordade tarvis on vastustajale määruses nr 5 jäetud täiendav manööverdamisruum taotlusperioodi osas.
17.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et puudub õigusvastane tegevus, millega kaebajale saaks olla kahju põhjustatud. Sellest tulenevalt ei ole tarvis analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi, muu hulgas seda, kas kaebaja kui äriühing saab praeguses asjas nõuda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel HKMS § 38 lg 2 alusel. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
18.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.