Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 27. juuni 2022, Tartu 3-22-1108 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xe kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 18. mai 2022. a määrus Xe määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja X esindaja Markus Hallang (Eesti Inimõiguste Keskus) Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Asendada kohtumääruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 17. mail 2022 kell 06:23 kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku X’e, kes tuvastati Venemaa kodaniku passi nr 4022023174 alusel ja kes saabus Eesti Vabariiki koos elukaaslase ja emaga.
17.mail 2022 kell 09:05 esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse ning 17. mail 2022 kell 09:05 peeti isik kinni rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ja alustati menetlustoimingutega.
2.PPA esitas 18. mail 2022 Tartu Halduskohtule taotluse VRKS § 362 lg 2 alusel loa saamiseks Xe kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alused.
2.1.PPA selgitas, et kohtupraktika kohaselt on põgenemise ohtu otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7, kuid sellega saab põhjendada ka p-de 1-5 ja 7. VRKS § 361 lg 21 kohaselt
tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega.
2.2.Isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus, kuna isik kinnitab, et ta teadlikult saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks ning ei proovinud tulla Eestisse seaduslikult, rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Isiku esmastele selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on põhjendanud rahvusvahelise kaitse taotlemist sellega, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt ravimeid. PPA hinnangul ei ole see adekvaatne põhjus ning juba sellel põhjusel on vältimatult vajalik isiku kinni pidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isiku puhul esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav.
2.3.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mida saaks hoiule võtta. Isiku suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik ületas ebaseaduslikult piiri, mis annab aluse arvata, et vabaduses ei pruugi isik järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib lahkuda soovitud riiki. Isiku esialgne plaan oli lahkuda Norra Kuningriiki, kuid see ei õnnestunud. Isiku sõnul on tal reisidokumendi taotlus Vene Föderatsioonis esitatud, kuid ta ei oodanud ära selle valmimist. Isikult Vene Föderatsiooni siseriikliku passi hoiule võtmine ei takista tema edasiliikumist soovitud riiki, kui kehtiva reisidokumendi puudumine ei takistanud lahkumast Vene Föderatsioonist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 18. mai 2022. a määrusega PPA taotluse ja andis loa Xe kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18. juulini 2022 (kaasa arvatud). Halduskohus möönis, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavad asjaolud, eelkõige tagakiusu tõenäosus ja ravimite kättesaadavus rahvusvahelise kaitse põhjendusena, kuna X on rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja toonud soolise enesemääramisvabaduse puudumise Venemaal ja ravimite halva kättesaadavuse. Kuigi hädaabinumbrile helistades võttis isik koos oma kaaslastega (tema ema ja elukaaslane) ise avaliku võimuga ühendust ja esitas vähese aja pärast ka rahvusvahelise kaitse taotluse, ei ole tegemist asjaoludega, mis ilmselgelt võimaldaks eitada põgenemisohtu. Isikud kartsid piirialal pikemalt viibida, et mitte kohtuda Vene Föderatsiooni piirivalvuritega ja eelistasid helistada 112. Norrasse reisimise takistuseks sai isikutel välispassi (reisidokumendi) väljastamise viibimine ja Norra viisade väljastamise lõpetamine Venemaal. Passid taotleti aprilli alguses ja nende väljastamiseks on 1-3 kuu pikkune tähtaeg. Isiku elukaaslase sõnul ei ole neil transsooliste isikutena lootust neid dokumente saada. Selline väide on paljasõnaline ega veena ilma reisidokumendita riigist lahkumise põhjendatuses. Kuigi isikute sõnul ei olnud Eesti nende jaoks varuvariant, vaid lähim vaba riik, kus inimeste õigusi ei piirata, on veenev argument, et sihtkohana oli eesmärgiks Norra. PPA viitas, et riikidevahelise piirikontrolli puudumisel on Eestist Põhjamaadesse reisimine ilma dokumendita võimalik. Isikute kinnitus, et tegelik eesmärk on vaba maa, kus pole sõda ning selline riik on ka Eesti, ei veena, et isik jääks Eestisse ning oleks edaspidises rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav. Isik loobus ootamast taotletud reisidokumenti ja eelistas riigist lahkuda reisidokumenti omamata. Samas ei ole ilmnenud asjaolusid tema koduriigis, mis oleks tinginud viivitamatu lahkumise.
Puudub veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad mistahes seosed Eestiga, s.h perekondlikud või muud sidemed ja elupaik, kus elamiseks isikut kohustada saaks. Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Esitatud andmete kohaselt saab isik soovahetusoperatsiooni järgset hormoonravi ja tarvitab regulaarselt hormoonpreparaate. PPA kinnipidamiskeskuses on nõuetekohane arstiabi kättesaadav. Kui seni kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist ja isik tuleb vabastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.X esitas esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 18. mai 2022. a määruse tühistamist ja isiku vabastamist kinnipidamiskeskusest. Asjaolu, et isiku elukaaslane võttis ise avaliku võimuga ühendust näitab väga tugevalt, et isiku sihtkohariik oli Eesti ning tal oli eesmärk siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Kui isiku eesmärk oleks olnud liikuda edasi teise Schengeni liikmesriiki, ei oleks ta nii kergekäeliselt Eesti ametivõimudele helistanud. Halduskohus ei arvestanud isikute selgitust, et neil ei olnud võimalust viisasid taotleda ning neile ei anta viisasid. Vene Föderatsioonis ei ole alates 10. märtsist 2022 võimalik esitada viisataotlusi Eesti välisesindustes. Eesti piiripunkti jõudmiseks peavad Venemaa poolt tulevad inimesed esmalt läbima Venemaa piiripunkti. Ilma Eesti poolt väljastatud viisata ei oleks isikutel õnnestunud Vene piiripunkti läbida, et siis Eesti piiripunktis esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Sellisel juhul ei saa isikule ebaregulaarset piiriületust ette heita. Samuti ei saa sellest järeldada põgenemisohtu, kuna see on isiku jaoks rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ainus võimalus. Isik ei nõustu halduskohtu järeldusega, et sihtkohariigiks oli Norra. Võib olla tõsi, et isikud tahtsid Norrasse minna, kuid nende eesmärk võis muutuda. Isiku ütlustes ei esine midagi sellist, mis annaks alust arvata, et tema puhul võib esineda põgenemisoht. Isiku teod ja ütlused näitavad, et tema eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise eesmärgil ning siin viibida ja siia jääda. Kohtu arvamus, et isiku koduriigis ei ilmnenud asjaolusid, mis tingiks viivitamatu lahkumise, on meelevaldne. Isik lahkus Venemaalt reisipassi ootamata, kuna on sõltuv hormoonravimitest, mida Venemaal enam saada ei ole ja Venemaale jäämine tähendanuks tema jaoks surma.
5.PPA leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja ei nõustu isiku seisukohaga, et tema suhtes puudub põgenemisoht. Isik ületas teadlikult ja tahtlikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone omamata seaduslikku alust Eestisse saabumiseks. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta alles menetlustoimingute ajal, olles ametnikega koos olnud juba 2,5 tundi. Isik ei vaidle vastu oma elukaaslase väitele, et ametnikke nähes paluti esimese asjana varjupaika, kuid vastustajal puudub alus arvata, et ametnikud oleksid eiranud koheselt tehtud varjupaigataotlust. Isik väitis, et oma esialgse sihtkohana on ta märkinud Norra Kuningriigi, kuna ta oskab norra keelt ja armastab sealset kultuuri. Samuti on selgunud, et Norra on riik, kus ei seata takistusi transseksuaalsete inimeste abieludele. On selgunud, et Norrasse reisimise takistuseks on saanud välispassi (reisidokumendi) väljastamise viibimine ja Norra viisade väljastamise lõpetamine Venemaal. Väide eesmärgi muutumisest on paljasõnaline, arvestades, et isikul puudub mistahes seos Eestiga. Menetlustoimingutel väitsid isikud, et ebaseaduslik piiriületus Norrasse oleks olnud ohtlik ja raske sealse maastiku, soise ala ja jõe tõttu. Juba see väide näitab selgelt, et isiku sihtriik oli Norra.
Isik on rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja toonud soolise enesemääramise vabaduse puudumise Venemaal ja ravimite halva kättesaadavuse. Istungil kinnitas tema elukaaslaane, et nad ei ole aktiivselt enda soolise enesemääramise õiguse eest võidelnud ega kuulu mingitesse organisatsioonidesse. Samuti ei ole isik täpsustanud ravimite puudust, kuid tema ema ja elukaaslase läbiotsimise protokollist nähtub, et isikutel oli kaasas piisavalt varuga erinevaid tablette ja 12 tükki astma inhalaatoreid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Halduskohus põhjendas piisavalt, miks ta jagab PPA seisukohta määruskaebuse esitaja põgenemisohu osas ning miks ta nõustub, et puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 11 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sh andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik1.
9.Määruskaebuse esitaja leiab, et PPA ja halduskohus on ekslikult tuvastanud põgenemisohu. Põgenemisohu puudumine ilmneb sellest, et kaebaja ja temaga koos olnud isikud Eestisse jõudes ise võtsid ühendust Eesti võimudega; õiguspärane Eestisse saabumine ei olnud võimalik, sest Eesti viisa taotlemine Venemaal ei ole enam võimalik; kuigi esialgne sihtriik oli Norra Kuningriik, siis asjaolude muutumisel sai selleks Eesti Vabariik.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on usutavam, et määruskaebuse esitaja ja temaga koos reisinud isikute eesmärk oli siiski jõuda Norrasse. Määruskaebuse väited seda seisukohta ei muuda. Kuigi isikud helistasid Eestisse saabudes hädaabinumbrile ning võtsid ametivõimudega ise ühendust, ei järeldu sellest üheselt, et nad ei tahtnuks Eestist edasi reisida. Hädaabinumbrile helistamise põhjus võis olla ka see, et isikud sattusid võõras riigis segadusse ega osanud enam iseseisvalt edasi liikuda. Nagu isikud ise halduskohtus istungil möönsid, siis hädaabinumbril helistamise peamiseks ajendiks oli hirm kohata Vene Föderatsiooni piirivalvureid. Seega ei tinginud Eesti võimudega ühenduse võtmist mitte niivõrd valiku langetamine Eesti kui sihtriigi kasuks võrrelduna Norraga, vaid valik Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni võimude kätte sattumise vahel. See aga ei välista kuidagi, et määruskaebuse esitaja tegelik eesmärk oli siiski Norra Kuningriik. Määruskaebuse esitaja ja temaga koos Eestisse saabunud isikute selgituste kohaselt ei valinud nad Norra ja Venemaa vahelise piirilõigu ületamist ka sealse keerulise maastiku tõttu. Samas seostasid nad algset soovi Norrasse jõuda sellega, et määruskaebuse esitaja valdab norra keelt ja tunneb sealset kultuuri ning Norras ei tehta takistusi transsooliste abieludele. Eestiga seoses ei ole isikud osanud sarnase kaaluga põhjusi esile tuua. See kinnitab pigem seda, et isikute hinnangul oli lihtsam ületada Eesti ja Venemaa vaheline piirilõik ning üritada jõuda algse eesmärgini Eestit läbides. Ühtlasi nähtub, et isikud on teinud ettevalmistusi Norrasse reisimiseks, aga kui isikutele sai selgeks, et see ei pruugi õnnestuda, sest reisidokumentide väljastamine hakkas viibima ning tekkis
Vt Riigikohtu 30. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792 (p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika)
kahtlus, et reisidokumente ei pruugigi saada, lahkusid nad Vene Föderatsioonist omamata selleks sealjuures kehtivaid reisidokumente.
11.Määruskaebuse kohaselt ei saanud nad Eestisse viisat taotleda, sest see polnud lihtsalt enam võimalik. Välisministeeriumi kodulehelt2 on tõepoolest leitav info selle kohta, et alates 10. märtsist 2022 ei ole enam võimalik esitada viisataotlusi Eesti välisesindustes Moskvas, Peterburis, Pihkvas ja Minskis ning välise teenuseosutaja viisakeskustes Venemaa Föderatsioonis ja Valgevenes (Välisministeeriumi koduleht,). Samas on Välisministeeriumi kodulehel mainitud, et viisat võib taotleda ka erandjuhtudel, nt humanitaarkaalutlustel, vältimatul meditsiinilisel põhjendusel. Asjas esitatud materjalidest ja seisukohtadest ei nähtu, et isik oleks taolist võimalust kasutanud, kuigi väidetavalt on üheks Venemaalt lahkumise põhjuseks erinevad kroonilised haigused ja halb ravimite kättesaadavus kodumaal. Eestisse saabudes oli isikul kaasas varu erinevaid ravimeid (dtl 15). See asjaolu ei kinnita määruskaebuse esitaja väidet nagu ravimid ei oleks Vene Föderatsioonis kättesaadavad. Lisaks ilmneb Norra Kuningriigi pädeva asutuse võrguleheküljelt3, et Norra Kuningriik ei ole peatanud viisade andmist Vene Föderatsiooni kodanikele. Vaidlust ei ole selles, et isikud pole taotlenud viisasid ka muudesse Schengeni riikidesse. Arvestades, et määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et Vene Föderatsioon oleks keeldunud talle rahvusvahelise reisidokumendi väljastamisest (väidetavalt ei ole taotlust dokumendi saamiseks mõistliku aja jooksul lahendatud), ei saa olla kindlust selles, et määruskaebuse esitaja on ammendanud õiguspärased võimalused Schengeni alale jõudmiseks. Seega oli Eesti Vabariigi territooriumile saabumine õigusvastaselt piiri ületades isikute teadlik otsus, mis viitab võimalusele, et oma eesmärgi saavutamiseks on isikud valmis edaspidigi võtma samme, mida nad vajalikuks peavad, sõltumata sellest, kas see on õiguskorraga kooskõlas..
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ja tema elukaaslase transsoolisus selline asjaolu, mis eeltoodud põhjendused ümber lükkaks. Määruskaebuse esitaja väitel oleks Vene Föderatsiooni jäämine ohustanud tema elu. Samas selgitas määruskaebuse esitaja elukaaslane halduskohtu istungil, et transsoolistele vajalikke hormoonravimeid Venemaal saada enam ei ole ning, et transsoolised teevad enesetappe sellepärast. Seega ei seosta isikud ise ravimite puudusega vahetut ohtu enda elule, vaid eelkõige tervisele ja oma valikutele sooidentiteedi osas. Ka need on kaalukad õigushüved, kuid praegusel ajal ei ole selge, kas nende riive on olnud sedavõrd intensiivne, et ainuüksi sellega on selgitatavad määruskaebuse esitaja ja tema elukaaslase valikud, mis viisid nende kinnipidamiseni Eesti Vabariigis.
13.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse efektiivsuse tagamiseks on vaja määruskaebuse esitaja kinni pidada. Halduskohus osutas siinkohal põhjendatult, et isikute tagakiusamise tõenäosus ning ravimite kättesaadavus rahvusvahelise kaitse põhjendusena vajavad täpsemalt väljaselgitamist. Määruskaebuse esitajal puuduvad sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin pole sugulasi ega tuttavaid, töö- ega elukohta, mistõttu on võimalik, et kui ta viibib vabaduses, lahkub ta riigist ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte just võimatu.
14.Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga.