Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Y paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Mark Pilin ja Mari Sepp Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – Y
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 18. mail 2021 (videoühenduse teel)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Y kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18. juulini 2022 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, ning teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 18. mail 2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esineb VRKS § 361 lg 2 ps 4 sätestatud alus. Taotlust on põhjendatud järgmiselt.
1.1.17.05.2022 kell 06:13 helistas hädaabinumbrile 112 isik, kes ütles, et alles tuli Eestisse, seisab koos veel kahe isikuga sõiduteel Eesti Vabariigis ning ei tea kuhu minna või kelle poole pöörduda. Isik palus telefoni teel politseilt nõu ja abi. Sündmuskohale reageerinud ametnikud
tuvastasid ebaseaduslike piiriületajatena kolm Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Nende isikute hulgas oli Y, kes tuvastati Venemaa kodaniku passi nr xxxxxxxxxx alusel.
1.2.Isik peeti 17.05.2022 kell 06.23 48 tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel, kuna tal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. 17.05.2022 kell 09:05 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 17.05.2022 kell 09:05 kinni VRKS alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, kuna Vene Föderatsioonis on agressiivne ja sõjategevust toetav poliitika, riik ei toeta LGBT liikumist ja samasooliste abiellumist, ning seal ei ole piisavalt ravimeid. Isik väidab, et Venemaale tagasipöördumisel ootab teda tagakiusamine.
1.3.Isiku enda sõnul otsustas ta Ukrainas toimuva sõja alguses koos oma elukaaslasega (X) ja emaga (C) lahkuda Venemaalt Norra Kuningriiki. Nad taotlesid Vene Föderatsiooni dokumentide keskusest endale uued reisidokumendid, kuid nende vormistamise tähtajad hakkasid venima. Samuti tahtsid nad vormistada endale Norra viisad, kuid Norra Kuningriik lõpetas viisade väljastamise Vene kodanikele. Isiku sõnul hakkas olukord riigis halvenema ja nad otsustasid taotleda rahvusvahelist kaitset Eesti Vabariigis. Isikud lahkusid Peterburi linnast 16.05.2022 ja suundusid Pihkva linna. Sealt edasi liikusid nad bussiga Izborski linna. Izborskist tulid isikud jalgsi Eesti Vabariigi poole mööda teid, põlde ja metsa. Isiku sõnul ületas ta ebaseaduslikult piiri 17.05.2022 kella 3 paiku öösel eesmärgiga taotleda rahvusvahelist kaitset.
1.4.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Y saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks seaduslikult Eestisse tulla. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt ravimeid, mis PPA hinnangul ei ole adekvaatne põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ning juba sellel põhjusel on vältimatult vajalik isiku kinni pidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
1.5.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna Riigikohtu praktikast tuleneb kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Samuti on Riigikohus leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb Ye suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikult ei ole võimalik kehtivat reisidokumenti hoiule võtta, kuna see puudub. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda
temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri. Selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isiku esialgne plaan oli lahkuda Norra Kuningriiki. Menetlustoimingutel tõi isik välja, et soovis minna Norra Kuningriiki, sest oskab norra keelt ja talle meeldib Norra kultuur. Kuna esialgne plaan ei õnnestunud ning Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine oli varuvariant, on põhjendatud alus arvata, et isiku Vene Föderatsiooni siseriikliku passi hoiule võtmise korral ei ole välistatud, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Norra Kuningriiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks toob PPA välja, et isiku sõnul on tal reisidokumendi taotlus Vene Föderatsioonis esitatud, kuid isik ei oodanud ära selle valmimist. PPA-l puudub alus uskuda, et Vene Föderatsiooni siseriikliku passi hoiule võtmine takistaks isiku edasiliikumist soovitud riiki, kui kehtiva reisidokumendi puudumine ei takistanud isikut lahkumast Vene Föderatsioonist.
1.6.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
vastuolus
Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde, sh selles, et
2.Kohus vaatas 18. mail 2022 toimunud kohtuistungil läbi PPA taotlused kolme eelnimetatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Kõik isikud, kes on omavahel perekondlikult lähedalt seotud, soostusid taotluste lahendamisega samal istungil ja kinnitasid, et neil pole asjaolusid, mida nad ei soovi teistele avaldada.
3.Kohus koostas esmalt 18. mail 2022 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Ye kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18. juulil 2022 (kaasa arvatud). Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lõike 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
7.Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Kohus möönab, et praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Y ise on rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja toonud soolise enesemääramis vabaduse puudumise Venemaal ja ravimite halva kättesaadavuse (Isikuandmete ankeet; dtl 23). Istungil kinnitas tema elukaaslaane, et nad ei ole aktiivselt enda soolise enesemääramise õiguse eest võidelnud, ei kuulu mingitesse organisatsioonidesse. Tagakiusu tõenäosus ning ravimite kättesaadavus rahvusvahelise kaitse põhjendusena vajavad kindlasti täpsemalt väljaselgitamist. Oma eesmärgi ja tegelik sihtkohana on ta märkinud lähim demokraatlik riik ehk Eesti (dtl 23). Seejuures ei piisa aga isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üksnes menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise vajadusest, vaid sellega peab kaasnema ka kahtlus põgenemisohus.
8.VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s 68. Selles sättes on esitatud nende asjaolude ammendav loetelu. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Sätte aluseks olev Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008. a direktiivi nr 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel art 3 p 7 kohaselt on põgenemise oht „õigusaktides kehtestatud objektiivsetel kriteeriumitel rajanevate selliste põhjuste olemasolu üksikjuhul, mis annavad alust arvata, et kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust, võib põgeneda“ (Riigikohtu määrus asjas nr 3-19-415, p 16 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika ).
9.Asjas ei vaielda selle üle, et puudutatud isik saabus Eestisse Venemaalt, ületades seejuures ebaseaduslikult riigipiiri ning tal puudus alus Eestis viibimiseks.
10.Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta, kui ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe pärast Eestisse sisenemist ise politsei- või piirivalveametnike või muu avaliku võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul võib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (Riigikohtu 15. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on viidatud määruses asjas nr 3-20-2119 (p 20) pidanud kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel oluliseks, et isik on pidanud just Eestit turvaliseks sihtriigiks ja tundis huvi siin rahvusvahelise kaitse taotlemise vastu. Samas leidis Riigikohus ka, et põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist. Riigikohus on viidatud lahendites rõhutanud põgenemisohu hindamisel ka vajadust rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust iga konkreetse juhtumi asjaolusid hinnates.
11.Vaidlust pole selles, et Y ja temaga koos olnud isikud (tema ema ja elukaaslane) pöördusid hädaabinumbrile helistades Häirekeskuse poole ja palusid abi ning juhendamist, kuna ei orienteerunud enam enda asukohas.
Kuigi sel viisil käitudes võttis puudutatud isik koos oma kaaslastega ise avaliku võimuga ühendust ja esitas vähese aja pärast ka rahvusvahelise kaitse taotluse, ei ole kohtu hinnangul tegemist asjaoludega, mis ilmselgelt võimaldaks eitada põgenemisohtu. Y koos olnud X, kes tegi ka kõne Häirekeskusele, selgitas istungil, et esialgu kavatseti anda rahvusvahelise kaitse taotlus otse piirivalvuritele, kuid neid ei leitud. Isikud kartsid piirialal pikemalt viibida, et mitte kohtuda Vene Föderatsiooni piirivalvuritega ja eelistasid seega telefoni teel numbril 112 ühendust võtta (istungil 00:22:26).
12.PPA on taotlust põgenemisohu osas põhjendades rõhutanud, et isik ei ole püüdnud seaduslikult Eestisse siseneda ning kohtuistungil selgus, et isikud pole taotlenud viisasid ka muudesse Schengeni riikidesse (00:24:17). Oma esialgse sihtkohana on isik koos oma kaaslastega märkinud Norra Kuningriigi, kuna ta oskab norra keelt ja armastab sealset kultuuri. Samuti on selgunud, et Norra on riik, kus ei seata takistusi transseksuaalsete inimeste abieludele. On selgunud, et Norrasse reisimise takistuseks on saanud välispassi (reisidokumendi) väljastamise viibimine ja Norra viisade väljastamise lõpetamine Venemaal. Isik ei mäletanud täpset passi taotlemise aega, kuid istungil selgus, et tema kaaslane esitas taotluse aprilli alguses ning passide väljastamiseks on isikutele teadaolevalt 1-3 kuu pikkune tähtaeg. Y elukaaslase sõnul ei ole neil transsoosliste isikutena lootust neid dokumente saada. Selline väide on siiski seni veel paljasõnaline ega veena ilma reisidokumendita riigist lahkumise põhjendatuses. Kuigi istungil kinnitasid isikud üksmeelselt, et Eesti ei olnud nende jaoks varuvariant, vaid geograafiliselt lähim vaba riik, kus inimeste õigusi ei piirata, on eelnevat arvestades siiski veenev taotluse argument, et eesmärk sihtkohana oli Norra. PPA on põhjendatult ka viidanud, et riikidevahelise piirikontrolli puudumisel on Eestist Põhjamaadesse reisimine ilma dokumentideta (reisidokumendita) võimalik. Isikute kohtuistungil antud kinnitused, et tegelik eesmärk on vaba maa, kus pole sõda, ning selline riik on ka Eesti (istungil 00:24:27), ei veena selles, et ta jääks ka Eestisse ning oleks edaspidises rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav. Istungil selgus, et mistahes seosed Eestiga tal puuduvad. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumisega (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13. Praegusel juhul on ilmnenud, et isik on loobunud ootamast taotletud reisidokumenti ja eelistanud riigist lahkuda reisidokumenti omamata. Samas ei ole senises menetluses ilmnenud selliseid asjaolusid tema koduriigis, mis viivitamatu lahkumise oleks tinginud. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
13.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu
29.jaanuari 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14).
14.Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine) täidaks Y puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Nagu PPA taotluses välja tõi, puudub isikul välisriikides reisimiseks vajalik reisidokument, mida hoiule võtta. Siseriikliku Vene Föderatsiooni passi hoiulevõtmist ei pea PPA aga tõhusaks, kuna ka Eestisse tulekut ei takistanud reisimiseks vajaliku dokumendi puudumine. Samuti puuduvad perekondlikud vm sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada saaks .
15.Y puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku haavatavuse hindamise aktil (dtl 16) on küll märgitud,
et ta saab soovahetusoperatsiooni järgset hormoonravi ja tarvitab regulaarselt hormoonpreparaate. PPA kinnipidamiskeskuses on nõuetekohane arstiabi kättesaadav.
16.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
17.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja isik tuleb vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.