X, Y ja Z kaebus Pärnu Linnavalitsuse 28.09.2021 otsuse nr 35.4/632 tühistamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X (XXXXXXXXXXX), Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Z (XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Silja Holsmer Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindajad Tiina Roht ja Katrin Karu Kolmas isik – M (registrikood XXXXXXXX), volitatud esindaja Ljudmilla Tamar Kaasatud haldusorgan – Päästeamet, volitatud esindaja Kristi Vink
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Pärnu Linnavalitsuse 28.09.2021 otsus nr 3-5.4/632 osas, milles sellega on ehitusprojekti alusel lubatud XXXXXXXXXX tn Xa kinnistule murukivist katendiga ala (perspektiivse parkla) rajamine.
2.Jätta muus osas kaebus rahuldamata.
3.Mõista kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja 1368 eurot.
4.Mõista vastustajalt iga kaebaja kasuks välja 833 eurot (kokku 2499 eurot).
Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.07.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1(11)
1.Pärnu Linnavalitsuse 28.09.2021 otsusega nr 3-5.4/632 otsustati kanda ehitusregistrisse ehitusteatis nr 2011201/31232 Pärnu linn, XXXXXXXXXX tn Xa parkla (ehitisregistrikood XXXXXXXXX) rajamiseks. Enne tööde algust seati kohustus taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba. Otsuses on välja toodud ka järgnev: - Ehitusloa menetluse käigus korrigeeriti ehitusprojekti korduvalt, võttes arvesse naabrite huvid nii, et see ei halvenda mingil määral nende elukeskkonda. - Parkimiskohti vähendati nii, et naaberkinnistute piiri vahetus läheduses parkimist ei toimu ja piirile rajatakse haljashekk koos autotulede pimestamist vältiva varjestuslindiga. - Projektiga on ettenähtud meetmed naabrite privaatsuse tagamiseks niivõrd kui see on võimalik tiheasustusega linnaruumis. - Parkimiskohad ja nende vaheline kaugused vastavad standardi EVS 843 „Linnatänavad“ nõuetele. - Elamu juurde korteriühistu liikmete tarbeks planeeritud parkla rajamiseks projekteerimistingimuste andmise või detailplaneeringu koostamise nõuet kehtivatest õigusaktidest ei tulene.
2.X, Y ja Z esitasid Talllinna Halduskohtu 11.10.2021. a kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 28.09.2021 otsuse nr 3-5.4/632 tühistamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks sh kohustades Pärnu linna otsustama Pärnus XXXXXXXXXX tn Xa kinnistul ehitusteatise nr 2011201/31232 alusel ehitustegevuse lubatavuse järelevalvemenetluse algatamine. Kaebajad taotlevad tuvastada Pärnu Linnavalitsuse otsuse õigusvastasus ja tagajärjed kõrvaldada, juhul kui on tegemist kohaliku omavalitsuse toiminguga, mitte haldusaktiga. Kaebajad on oma seisukohad täiendavalt esitanud 03.05.2022. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult toodud järgmisena:
1.Kaebajad vaidlevad üksnes parkla rajamise vastu nende kinnistute piiri vahetus läheduses, mis on lubamatu ehitusteatise alusel (vajalik on ehitusluba ja projekteerimistingimused); detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste puudumisel; projekteerimistingimuste taotluse vajava menetluse läbimise puudumisel; ehitusteatise aluseks oleva ehitusprojekti järgi, mis on vastuolus Pärnu linna üldplaneeringu ja Pärnu linna ehitusmäärusega.
2.Parkla rajamisega ei ole Pärnu linn arvesse võtnud läheduses olevate kinnistute omanikute ettepanekuid, argumente ega vastuväiteid parkla võimaliku ehitusõiguse õigusvastasusele; keskkonnasäästliku sademevee juhtimist ega lume käitlemist st lume ladustamist ega lume sulamisvete äravoolu; olemasolevat elukeskkonda, haljastuse kvaliteedi langetamist sh haljastuse osakaalu, mis peab olema 30% krundi pinnast.
3.Parkla rajamine rikub ebaproportsionaalselt kaebajate subjektiivseid õiguseid eraelu puutumatusele pöördumatult. Parkla rajatakse sisuliselt kaebajate magamistubade eesotsas ning lisaks sellele kaasneb igapäevane valgusreostus, mil puudub analüüs valgustusest tulenevatest mõjudest, tuleohutus (kavandatav parkla rajatakse lähemale kui kaheksa meetrit olemasolevatest kinnistutest) ning müra, mille normtase pole hinnatud.
3.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.
1.Ehitusseadustiku kohaselt ei ole eramaale piiratud isikute kasutamiseks mõeldud parkla rajamiseks nõutav ehitusluba, samuti ei tulene ühestki õigusaktist nimetatud tegevuseks detailplaneeringu ega projekteerimistingimuste koostamise kohustust. Lisaks, vastustaja tõi esile asjaolu, et XXXXXXXXXX tn Xa korterühistu on muutnud projekti võimaluste piires arvestades kaebajate tehtud märkusi (projekt oli eelnevalt saadetud kinnistu omanikutule tutvumiseks).
2.Vastustaja vastuväidete kohaselt ehitusprojektiga rajatakse kavandatavas parklas 28 parkimiskohti ning neid ei rajata kinnistute piiri lähedasse ega vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga. Projektiga on kavandatud lisaks parkimiskohtadele kinnistu haljastus, uude asukohta on kavandatud katusega prügimaja, olemasolev mänguväljak, pingid ja pesukuivatus paigaldatakse uude asukohta. Seega parkla rajanemisega ehitusprojektis on jälgitud Pärnu linna üldplaneeringu nõuded – so haljastuse osakaalu nõuet, kusjuures murukiviga kaetav ala ei ole arvestatud haljastuse protsendi hulka ja sademevee ärajuhtimist. 2(11)
3.Ehitusprojektis näidatud murukivi kattega ala ei ulatu XXXXXXXXXX X akende alla. Vastupidi on XXXXXXXXXX X akende all sama kinnistu aiaga piiratud parkimiskohad. Seega lähtub XXXXXXXXXX X kinnistul autodega seotud tuleoht, valgusreostus ja müra eeskätt tema enda kinnistul parkivatest sõidukitest. Lisaks, on XXXXXXXXXX Xa kinnistu piirile projekteeritud hekk ja piire, millele on paigaldatud pimestamisvastane standardikohane aialint valgustusest lähtuva toime leevendamiseks. Ka suurema parkimisega kaasnev müra ei ole talumatu ega suurem võrreldes müraga, mis tekib XXXXXXXXX X kinnistu läheduses XXXXXXXXXX Xa kinnistu prügikonteinerite regulaarse tühjendamisega. Arvestades, et liiklusmüra on linnakeskkonna lahutamatu osa, kaebajatel tuleb leppida olukorraga, kus teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Seega kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole pöördumatu ning võimalik lisameetmetega lahendada.
4.Ehitusprojekti on kooskõlastanud lisaks vastustaja erinevate valdkondade ametnikele diplomeeritud teedeinsener, Muinsuskaitseamet, AS Pärnu Vesi ja Päästeamet. Päästeameti esindajad on kinnitanud nii kirjalikult kui ka suuliselt kohtuistungil, et 4 meetrine vahemaa sõiduki ja hoone seina vahel on piisav tuleohutuse tagamiseks ega vaja täiendavate meetmete rakendamist.
5.Pärnu linna kehtestatud üldplaneering ei põhjusta kaebajatele huvide ja õiguste riivet. Kaebusest ei nähtu mil moel riivab kaebajate subjektiivseid õigusi parkla rajamine ehitusteatise alusel, mistõttu saab järeldada, et selliseid riiveid tegelikult ei esinegi.
4.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata.
1.Tegemist ei ole parkla rajamisega kui ühtse platsina vaid parkimiskohtade rajamisega kinnistu erinevates kohtades. Korteriühistul on õigus rajada oma kinnistule nii palju parkimiskohti, kui palju on majas kortereid. Kooskõlastatud projektis on märgitud 28 parkimiskohta, kuid kavandatakse lisaks 28 parkimiskohale üksnes murukiviga ala rajamine, mis kaebajate õigusi rajatisena ei riku. Murukiviga kaetud maa-alale võib rajada perspektiivis ka parkimiskohad, kuid seni jääb tõendamata parkla kasutamisest tulenevad võimalikud mõjud.
2.Parkla rajamine ei eelda ehitusloa taotlemist kuna õigusaktid ei käsitle parklat kui eraldi rajatist, mistõttu on tegemist „tee“ alla kuuluva alaliigiga, kuid mitte avaliku teega. Ehitusprojekti järgi on selgelt tuvastatav, et tegemist ei ole avalikkusele ligipääsetava erateega, kuna kolmest küljest piirneb kinnistu piirdeaiaga ning parklasse sissesõidul on olemas ja jääb tõkkepuu ning keelav liiklusmärk.
3.Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on tagada standardikohane parkimisvõimalus (sh jalgrataste parkimine) hoonestusega samal krundil. Sama põhimõtet järgitakse olemasolevate korterelamute hoovialade rekonstrueerimisel. Korterelamutele nähakse ette 1 parkimiskoht korteri kohta. Seega kolmanda isiku elamus on 40 korterit, mis tähendab seda, et kolmandal isikul on õigus rajada oma liikmetele 40 parkimiskohta. Vaidlusaluse ehitusprojektiga vähendatakse XXXXXXXXXX tänava liikluskoormus ja muudetakse ohutumaks kergliiklejate elu. Seega avalik huvi on tagatud ning vastuolu Pärnu linna üldplaneeringuga puudub.
4.Kaebajaid puudutavad muudatused kinnistute piiri läheduses mõjuvad kaebajatele positiivselt. XXXXXXXXXX tn X ja XXXXXXXXX X omanike huvides on kinnistute piirile projekteeritud hekk koos olemasoleva heki uuendamisega. Lisaks on seal ette nähtud riba murukatet. Haljastuse 30% nõue on täidetud mh arvestades murukiviga kaetud ala. On lisatud mitmekesised rohealad (muru, hekk, murukivi, säilitatud puu) ning täpsustatud haljasalade katted ja kohad, säilitatavad ning istutatavad puud. Ka mänguväljak on ära näidatud koos istumispinkidega ja muudetud mõistlikumaks prügikonteinerite asukohad. Nimetatud muudatused jäävad XXXXXXXXXX Xa sisehoovi ning ei ole linnatänavalt (ka XXXXXXXXX tänavalt) nähtavad, mistõttu miljöö ei muutu ega saa kannatust. Projekti on kooskõlastanud Muinsuskaitseamet (riigiasutus) ning ameti kooskõlastuse õigusvastasusele ei ole kaebajad tuginenud.
5.Kaebajate nõue kaasnevast väidetavast mürast on alusetu arvestades, et sõidukite hulk ei vähene vahetus läheduses asuva populaarse elurajooniga. Tiheasutustes liigub ja pargib palju autosid ning paratamatu teatud määral müra on aktsepteeritav linnas. Ehitusprojektiga parendatakse olukord 3(11)
sellisel moel, et muudetakse kinnistul prügikonteinerite asukoht kaebajatele paremaks, mille tõttu ei hakka kolmanda isiku hoovi enam sõitma ka prügiveoauto.
6.Ka valgusreostuse puhul on mõju minimaalne millega tuleb arvestada tiheasutustes. Muuhulgas, kaebajad võivad lisada akendele läbipaistmatud aknakatted või muud sarnased võimalikud leevendusmeetmed.
7.Ehitusprojektiga parendatakse sademevee ärajuhtimist sellisel moel, et projekteeritakse sademeveetorustikud, vihmaveepüüdjad, restkaevud, lehtrid ja muu vajalik, mis viib sademevee vajalikku kohta. Kolmas isik ei või vastutada kui linna omandis olev sademevee kaev ei ole suuteline vastu võtma sademevett. Ka lume ladustamise osas ehitusprojekt vastab Pärnu linna üldplaneeringule kuna parkla vasakpoolsesse äärde on projekteeritud I klassi õlipüüdur liiva-mudapüüduriga.
8.Ehitusteatise menetluses olid kaebajate õigused tagatud (kaasamine, ärakuulamine, läbirääkimised).
5.Päästeamet kaasatud haldusorganina selgitas, et parkla iseseisvalt ei ole tuleohtlik ega võimalda tulelevikut. Seega on ilma täiendavaid tuleohutusnõudeid rakendamata lubatav kuja 4 meetrit. Konkreetsel juhul on vaidlusalune kuja suurem.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus käsitleb kaebajate vastuväiteid, mis seonduvad üldiselt kogu ehitusprojekti alaga (I) ning seejärel väiteid, mis seonduvad kaebajate kinnistu lähistele planeeritud murukivialaga (II). Seejärel lahendab kohus kaebuse, jaotab menetluskulud ja selgitab ka esialgse õiguskaitsega seonduvat (III). I
7.Kaebajad leiavad, et ehitusteatise alusel ei ole lubatav parkla rajamine. Ehitusseadustiku lisa 1 (lk 1) sätestab, et ehitusluba on vajalik nii avalikult kasutatava tee kui ka avalikkusele ligipääsetava eratee rajamiseks kui ka laiendamiseks. Käesoleval juhul on XXXXXXXXXXX Xa kinnistul juba parkimiskohad, kuid nende arvu suurendatakse oluliselt. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee (EhS § 92 lg 5). Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee (EhS § 92 lg 8). XXXXXXXXXX Xa kinnistul asub parkla ei ole riigitee, kohalik tee ning seda ei ole määratud ka avalikuks kasutamiseks. Korteriühistu liikmete kui sama hoone omanike isiklikus kasutuses olev parkla ei ole ka avalikkusele suunatud funktsiooniga. Eraparkla ei ole suunatud avalikkusele ka siis, kui kaasomanikke on palju (kortermaja korral) ega ka juhul, kui eraomanik lubab oma kinnistul parkida nt külalistel. Seega ei ole tegemist parklaga, mille rajamisel või laiendamisel oleks nõutav ehitusluba EhS lisast 1 lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt ei tule järgida ka ehitusloakohustusliku tee muid tingimusi, sh puudub vajadus projekteerimistingimuste järele. Vastuseks kolmandale isikule selgitab, et vastustajal on EhS § 35 lg 4 kohaselt õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Kui ehitusteatise aktsepteerimisel seatakse kõrvaltingimusi (EhS § 36 lg 5), lähtutakse haldusakti nõuetest (lg 6). Piirdeaia küsimuse osas nõustub kohus vastustajaga, et hinnates haldusakti selle andmise aja seisuga, ei saanud vastustaja nimetatud asjaolu haldusakti andmisel kaaluda.
4(11)
8.Kohus ei nõustu, et parkla rajamine on vastuolus üldplaneeringuga1. Kohus sedastas eelnevalt, et eraomaniku kinnistul omaniku enda tarbeks parkla rajamiseks, mis ei ole avalikkusele suunatud funktsiooniga, ei ole ehitusluba vaja ning selline kohustus ei tulene ka üldplaneeringu seletuskirja punktist 8.2. Kaebajate viidatud nõue, et enam kui 3-korruseliste kortermajade kavandamisel tuleb parkimine võimalusel lahendada osaliselt hoone mahus, osaliselt maa all või tervenisti maa all – on ettenähtud kavandatavate, mitte olemasolevate kortermajade osas. Kolmanda isiku hoone pärineb 1970.-test aastatest ning olemasoleva hoone raames ei saa mõistlikult eeldada parkimise lahendamist osaliselt ega tervenisti hoone mahus ega hoone all. Üldplaneeringust tuleneb ka nõue, et hoone või ala parkimisvajadus tuleb tagada hoonestusega samal krundil. Üldplaneering näeb küll ette võimalikke erisusi, kuid üldplaneeringus ettenähtud eelistatud üldjuhu eelistamist ning erandite kohaldamata jätmist ei pea eraldiseisvalt põhjendama. Kohus leiab täiendavalt, et üldplaneeringus toodud tingimus, et korterelamute korral tuleb tagada meeldiv elukeskkond ja õuealale iseloomulikud funktsioonid (puhkeala, mänguväljaks, prügimajandus, selge ja turvaline jaotus), on suunatud korterelamute elanike subjektiivsete õiguste, mitte naabrite õiguste kaitseks. Kohus leiab, et ka miljööväärtuslikku villade rajooni iseloomulikku väljanägemist aitab kaasa üldplaneeringus toodud üldreegel, et võimaluste piires toimub parkimine krundil, mitte piki linnatänavat. Miljööväärtusliku piirkonna korral saab pidada ennekõike kaitstavaks selle vaadeldavust linnatänavat, mida parkivad autod kahtlemata häirivad. Kolmanda isiku hoovis parkimine, sh aed või varjestuslint ei ole olulises osas tänavalt vaadeldav ega riku ka kaebajate hoonete vaadeldavust XXXXXXXXXX ega XXXXXXXXX. Vajadust parkimiskohtade järele kinnitavad kaudselt ka kaebajate esitatud fotod, mille kohaselt pargitakse ka murule. Seetõttu leiab, et kaebajatel ei ole asjas muinsuskaitsega seotud subjektiivseid õiguseid, mida oleks riivatud. Üldplaneeringu tingimus (lk 94), mis puudutav parkimisnõudluse lahendamiseks läbiviidavat uuringut ja rakenduskava ei ole piiravaks tingimuseks üksikkinnistu parkimisprobleemide lahendamisel. Nimetatud tingimusest tuleneb, et see on suunatud suuremate piirkondade (kesklinn, rannaala, korruselamupiirkonnad) probleemide lahendamisele, sh väljapool sõiduki või hoone omaniku krunti. Üldplaneeringust ei saa järeldada, et kui eraomanik soovib lõpetada parkimise tänaval ja rajada oma krundile parkimiskoha(d), tuleb välja töötada parkimise terviklahendused ja rakenduskava.
9.XXXXXXXXXX Xa kinnistu on 100% elamumaa. Pärnu linna üldplaneeringu ning selle maaja veealade kasutuse plaani kohaselt kuulub vaidlusalune kinnistu väikeelamute maa-alale (Ev). ÜP seletuskirja p 4.3.1.2 sätestab, et väikseim lubatud haljastuse osakaal on 30% pinnast (lk 24). Lõpliku projekti, mille alusel on haldusakt antud (kaebuse lisa 13, dtl 64 jj) asendiplaani (dtl 133) on märgitud, et haljastusprotsent on 30%. Haljastuse ja kinnistu suuruse läbijagamisel (871/2938) on haljastusprotsendiks 29,646%. Kohus leiab, et ka haljastusprotsendi määramisel on lubatud lähtuda ümardamisreeglitest ning 29,646 saab reegleid järgides ümardada 30-ni. Küsimus on üldplaneeringu eesmärkides ning kas lubatav on ümardamine täiskümneteni (10, 20, 30) või ühelisteni (28, 29 30 jne). Kuivõrd tavapäraselt määratakse üldplaneeringus haljastusprotsent protsenditäpsusega (nt 20, 25, 30), leiab kohus, et haljastusprotsendi ümardamine järgmise täiskümneni ei ole lubatav. Niisiis ei oleks lubatav 26% osakaaluga haljastuse ümardamine (kõigi ümardamisreeglite
Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivaduldplaneeringud/yldplaneering2025 ja https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=1&hdr=hp&tbs=all
5(11)
kohaselt) 30%ni. Käesoleval juhul on vaidluse all aga ühelised ning erinevus on 10,4 m2, mis on kinnistu suurust arvestades marginaalne. Selliste kõrvalkallete olemasolu ei saa pidada üldplaneeringu rikkumiseks ega ka kaebajate subjektiivseid õiguseid riivavaks. Haljastusprotsent sellisel kujul üldplaneeringus sätestatuna ei ole ka valdavas osas seatud naabrite subjektiivsete õiguste kaitseks. Asendiplaanist nähtub ka see, et säilitatakse kaebajate kinnistute lähedal asuvad puud (puud 1 ja 2); samuti puud 4, 5 ja 7 (vt asendi kohta ka dtl 70). Likvideeritakse puud 3 ja 6. Puu number 6 asub kaebajate kinnistutest sedavõrd kaugel, et selle likvideerimisest tulenevat riivet möönda ei saa. Kõrghaljastuse hinnangus on leitud, et puu nr 6 on ka ohtlik (dtl 77). Puu nr 3 – arukask (dtl 74) võib olla kaebajate koduõuest vaadeldav, kuid kõrghaljastuse hinnangus on selgitatud, et pikemas perspektiivis on probleemiks tormiheiteoht; puu on rahuldavas seisus ja uus ülevaatus on vajalik vähemalt 3 aasta pärast. Arborist oli puu 2 (mis otsustati säilitada) ja 3 raie koosmõjus seisukohal, et raie võib olla lubatav, kuna antud parkla-ala abil vähendatakse tänaval parkivate autode kontsentratsiooni (heitgaasid jaotatakse selletõttu ühtlasemalt majatagusesse, kus on olemas seda absorbeeriv kõrghaljastus), samuti istutatakse asemele uued puud (dtl 79). Arvestades puu nr 3 pikemaajalist ohtlikkust ja kaugust kaebajate krundist, leiab kohus, et selle puu raiumine kaebajate õigusi ei riiva. Kaebajad ei ole ka esitanud väiteid nimelt selle puu säilitamise vajaduse osas.
10.Kaebajad leiavad ka, et arvestasid piirdeaia ja naaberkinnistul oleva hekiga, mille tõttu kavandasid oma hoone kinnistu piiri lähistele ja ka kõrged aknad. Kohus leiab, et rajades hoone, ennekõike elukondliku hoone naabri kinnistu piiri lähistele, tuleb omanikul arvestada ka naaberkinnistult tulenevate mõjutustega, mida laiem puhverala võib leevendada. See tähendab, et tuleb tavapärasest (suurema vahekaugusega võrreldes) rohkem taluda elukondlikke häiringuid, mis tulevad kõrvalkrundilt, olgu selleks laste kilked, puulehed, grillimine, muruniiduki hääl, sõiduki kasutamisest tulenevad häiringud vms. Samuti mõjutab rohkem see, kui kinnistute vahelised tõkked, nt hekid eemaldatakse või asendatakse. Asjaolust, et kaebajad rajasid hoone eelmise asemele, ei tähenda, et sellest tuleks nõudeõigus naabrite vastu, et n.ö puhvertsoon liiguks olulises osas naabrite kinnistule. Ehitusõiguslikust küsimusest väljuvalt tuleb arvestada, et naaber võib soovida igal ajal hekki uuendada, asendada või üldse eemaldada ning kaebajad ei saa nõuda avalik-õiguslikus ega eraõiguslikus suhtes naabri kinnistul asuva heki säilitamist. Ka on ehitusprojekti seletuskirja lk-l 11 (dtl 127) selgitatud, et hekitaimed on ülekasvanud ja vananenud, mistõttu tuleb need täielikult noorendada. Seega hekk pikema aja jooksul taastatakse, kuid heki noorendamise vajadusest tulenevaid häiringuid ei tule kaebajatele korvata ega leevendada, tulenevalt selle tegevuse looduslikust perioodilisusest ja üksnes kaugest seosest parkla rajamisega.
11.Sadeveekanalisatsiooni asendiplaanil (dtl 80) on ära märgitud õlipüüdur liiva-mudapüüduriga, samuti muud vajalikud sademevee juhtimise süsteemi osad. Sademeveekanalisatsiooni toimimist, sh kohtpuhastit, proovivõtukaevu jne on selgitatud seletuskirja lk-l 9 jj (alates dtl 125). Restkaevudest ja lehtritest juhitakse sademeveed XXXXXXXXXX tänaval asuvasse sademeveekanalisatsiooni. Olemas-olev amortiseerinud sademeveetorustik ja kaevud likvideeritakse. Sademeveetorustik rajatakse selliselt, et oleks tagatud vee isevoolne ärajuhtimine (samas). Seega saab eeldada olukorra parenemist ja seniste probleemide lahendamist. Mõistlikult tuleb eeldada, et sademevee osaks, mis ära juhitakse, on ka lumesulamisvesi, eriti see osa, mis ei imbu haljasalale, sh võimalikule murukivialale.
12.Kaebajad tuginevad müra- ja valgushäiringutele. 12.1 Müra osas märkis juba ringkonnakohus esialgse õiguskaitse küsimust lahendades, et on vähetõenäoline, et mürafoon oluliselt suureneks, sest üldjuhul ei käivitata kõiki sõidukeid samaaegselt. 6(11)
Juba praegu toimub parkimine hoovis. Kuna muutub prügikonteinerite asukoht, vähenevad sellest tulenevad negatiivsed mõjud. Halduskohus märgib siia üksnes nii palju juurde, et linnalises keskkonnas tuleb teatud määral arvestada mürafooniga. Nagu kohus ka eelnevalt märkis, on kaebajad ise kujundanud olukorra, kus nende elukondlikud toad on väga kolmanda isiku krundi piiri lähedal, mille tõttu on ka naaberkrundil tekkivatel helidel (näiteks ka muruniiduki, lehepuhuri, trimmeri vms heli) vähem võimalust hajuda enne kaebajateni jõudmist. Lisaks sellele, et kaob ära prügiautole ja ka prügi äratoomisele iseloomulik müra, samuti sellega seotud lõhnahäiringud, sätestab liiklusseaduse § 13 lg 5, et õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Eluliselt on ka usutav, et väga külmade või lumiste ilmade korral, kus sõiduki sõidukorda seadmine (soojendamine, puhastamine) võib võtta rohkem aega, on ka naabruskonna aknad külma tõttu pigem suletud, mitte avatud, ning müra segab vähem. Ka jääb parkla ning kaebajate hoonete vahele kaks hekki ja kaitseekraan. XXXXXXXXXX X kinnistu omanikule tekkiva riive osas tuleb märkida, et tema kinnistu lähistel parkivate sõidukite arv võib pigem väheneda, kui suureneda – kuivõrd võib eeldada, et võimalusel pargitakse pigem kolmanda isiku hoovis, mitte piki XXXXXXXXXX tänavat. Müra ei saa suureneda ka selle tõttu, et rohkem sõidukeid sõidab hoovi ja välja, kuivõrd ka olemasoleva olukorra osas võib eeldada, et hoovi sõidetakse kasvõi selleks, et kontrollida vaba parkimiskoha olemasolu. 12.2 Valgushäiringute osas on tänavavalguslampide asukohad tuvastatavad sadeveekanalisatsiooni asendiplaanilt (dtl 80). Väliselektripaigaldise põhiprojektis on pildid erinevatest mudelistest (nt dtl 90 ja 94), millelt nähtub, et tänavavalgustite valgus valgustab naaberkinnistuid minimaalselt. Samas tuleb arvestada, et tegemist on tiheasustusega, kus ka üldplaneering näeb ette, et tuleb tagada piisava valgustuse olemasolu kuritegevusriskide vähendamiseks (üldplaneeringu p 14.3, lk 147). Naaberhoovi pimedasse jätmine võiks luua turvariske ka kaebajatele. Eraldi saab käsitleda hoovis parkivate sõidukite tulesid. Kohus leiab, et on üldteada, et sõidukite esituled on tehniliselt korrasoleku korral suunatud alla; mitte üles või paralleelselt, vältimaks teiste juhtide pimestamist. Otsuses endas on viidatud varjestuslindile. Asendiplaani (dtl 133) on ära toodud, et lisatakse 1,2 m kõrguselt pimestamisvastane täitelint. Vähemalt 1,2 meetri kõrgusele kaitseekraanile on viidatud ka seletuskirja punktis 3.2.1 (dtl 121). Arvestades keskmise sõiduauto tulede kõrgust (madalamal kui 1,2 meetrit), tulede suunatust alla, mitte üles ega paralleelselt, ning kaitseekraani kõrgust, ei ole kaebajate elukondliku hoone aknaisse valgustamine ega pimestamine sõidukituledega võimalik. Välistatud ei ole tuledest tekkivat kuma, mis viitab, et teisel pool aeda on sõiduk, kuid kaebajad elavad tiheasustuses ning tulede kuma, mis indikeerivad tule olemasolu, kuid ei pimesta, on linnalises keskkonnas tavapärane. Ringkonnakohus leidis ka vastuses määruskaebusele, et autolaternatest lähtuvad häiringud on lühiajalised, vähenedes veelgi suveperioodil; ka on kaebajatel võimalik kasutada privaatsuse suurendamiseks aknakatteid. Nagu ringkonnakohus ka täiendavalt märkis ja nagu nähtub ka fotodelt, on kaebajate kinnistutel ka elupuuhekk, mis vähendab riivet veelgi.
13.Menetlusosaliste vahel on vaidlus parkla kui rajatise tuleohutuse üle. Ehitusteatise aktsepteerimise menetluses andis kooskõlastuse ka Päästeamet, kes on käesolevasse kohtumenetlusse kaasatud ja kelle ekspert andis viimasel kohtistungil ka selgitusi. Kohus märgib esmalt, et ükski tuleohutusnõue ei takista absoluutse kindlusega tuleohu tekkimist. Ka hoonetevaheline vaikimisi nõutav kuja2 – 8 meetrit – ei pruugi tugeva tuule, põlevmaterjali ebemete
või sädemete lendumise või madala sulamis- või süttimispunktiga materjali korral alati tagada, et tuli mitte mingil juhul edasi ei kandu. Seetõttu ei ole ega olnud võimalik ka haldusorgani eksperdil istungil võimalik anda absoluutseid kinnitusi, et ühelgi juhul tulevikus midagi ei juhtu, s.o tuleoht puudub täielikult. Päästeamet selgitas, et kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut (määruse § 22 lg 2). Parkla, sh murukividest katend tulelevikut ei võimalda. Päästeameti ekspert selgitas ka, et sõiduki põlengu korral võib saada kahjustada maja sein, kui sõiduk on majale väga lähedal; sõidukite korral ei ole tulekahjud laiaulatuslikuks läinud; ning tuleohtu vähendab ka välisõhu mõju. Üle 4 meetri kaugusel kahjustusi ei tohiks levida, sh ka puidust seina korral on see ohutus kauguses. Ohutuskujas võib hekke olla ja lehtpuuhekid tuld väga ei levita. Mõne aja jooksul võib puitaed mõjuda ka tuld takistavalt. Kohus märgib, et seletuskirja kohaselt asub kolmanda isiku kinnistul lehtpuuhekk – s.o tuhkpuu. Asendiplaani kohaselt (dtl 133) asub ka murukivi katendil parkimise korral kaebajate hoone seinast 5-5,25 meetri kaugusel (XXXXXXXXX X) või kaugemal (XXXXXXXXXX X). Kaasatud haldusorgani eksperdi poolt tuleohutuna käsitletud 4 meetrist väiksema vahemaani ei ole võimalik jõuda ka siis, kui arvestada parkimiskoha pikkuse vähendamisega (seletuskirja lk 5, dtl 121, kohaselt 30 sentimeetrit). Niisiis ei nähtu kohtule mõistlikku kahtlus, et rajatis või selle parklana kasutamine võiks olla tuleohtlik. II
14.Käesolevas asjas on muutunud keskseks küsimuseks, mitme parkimiskoha ja/või milliste parkimisalade rajamise on vastustaja kokkuvõttes aktsepteerinud. Kohus on proovinud eeltoodut nii kirjalikult kui ka kahel istungil välja selgitada, kuid vastustaja seisukohad ei ole kohtle lõplikult arusaadavad, kuivõrd need selgitused ei ole kooskõlas avalik-õigusliku loa või kooskõlastuse (sh aktsepteerimise) olemusega.
15.Esialgse projekti (dtl 134) asendiplaanil on märgitud 40 parkimiskohta, sh parkimine piki kaebajate poole jäävat kinnistuserva (kokku 16 parkimiskohta). Vaidlustatud otsuses on toodud, et parkimiskohtu on vähendatud 28 kohani; joonisel on suurem osa edelakülje parkimiskohtadest asendatud murukividest katendiga (v.a 4 kohta lõunanurgas; dtl 133); seletuskirjas on toodud, et projekteeritakse 28 sõiduauto parkimiskohta (dtl 121). Kohus märgib, et ehitusteatise aktsepteerimine tähendab ka ehitusprojekti kooskõlastamist, sest ehitusteatise aktsepteerimine annab õiguse ehitada vaid selle aluseks olnud projekti kohaselt (vt analoogia korras Riigikohtu 18.05.2022 otsuse nr 3-17-1562 p 20). Küsimusena jääb seega, mis on murukivist katendiga ala eesmärk; sh miks selles osas üldse haljasala (murupind) murukiviga asendatakse. Ehitusprojekti seletuskirja punktis 3.6 on toodud, et murukivist katendiga projekteeritakse perspektiivne parkla (lk 8, dtl 124). Murukiviala kasutamist parkimiskohtadena ning üksnes sel eesmärgil kinnitas istungil ka kolmas isik kui projekti tellija.
16.Kohus selgitab, et avalik-õiguslikult on lubatavad kaks lahendust: - ehitusteatist on aktsepteeritud ka murukivi alal parkimise osas; sh on asjakohaselt kaalutud ka kaebajate õiguseid. Sellisel juhul on murukivialale antud avalik-õiguslik luba (haldusakt) või aktsepteering (toiming) ning kolmandal isikul on õigus see rajatis valmis ehitada. Samuti saaks kolmas isik vaidlustatud otsusele tuginedes, olles järginud ehitusprojekti, esitada kasutusteatise ning selle aktsepteerimisel asuda murukivist ala parklana kasutama; - ehitusteatis on aktsepteeritud üksnes 28 koha osas, sh ei ole antud avalik-õiguslikku luba või aktsepteeringut murukiviala väljaehitamiseks parkimise eesmärgil kasutamiseks. Sealjuures ei ole kaalutud ka kaebajatele tekkivaid riiveid, mis tekivad murukivialal parkimise või mistahes muul 8(11)
viisil kasutamisel. Seega ei ole kolmandal isikul võimalik taotleda ka ala kasutamiseks luba või aktsepteeringut ega asuda ilma ala kasutama. Tekkida ei tohi olukorda, kus kaebajatele jääb mulje, justkui parkimiskohti on vähendatud ja keegi nende kinnistu lähistel ei pargi (vt vaidlustatud otsuse sõnastus); küll aga kolmandale isikule jääb mulje, sh arvestades ka kolmanda isiku tahet, et ta saab asuda omal äranägemisel sobival ajal (nt piisavate omanike sooviavalduste korral) murukivist ala parkimiskohtadena kasutama. Mingis etapis peab lisanduma avalik-õiguslik (ka võimalik vaikiv) heakskiit ehitise rajamisele ja kasutamisele, millele on eelnenud puudutatud isikute (kaebajate) õiguste ja kaasnevate ebamugavuste kaalumine. Kohus pidas esialgu menetluses võimalikuks, et vastustaja on otsuse sõnastuses eksinud ning tegelikult kohti ei vähendatud, küll aga kaaluti kaebajate õiguseid. Vastustaja on aga järjekindlalt kinnitanud, et aktsepteeritud on 28 parkimiskohta. Vastustaja selgitused, et murukiviala võib kasutada muul eesmärgil, sh puhkamiseks või grillimiseks, on kohtu jaoks kohtumenetluses üllatuslik; sh ei ole sellisel eesmärgil ala kasutamist soovinud ka kolmas isik. Lisaks on grillimise korral täiendavad tuleohutusnõuded, sh laiem kuja, mille järgimist ei ole kontrollitud. Eraldi puuduvad ka põhjendused, miks on sellisel juhul murukiviala üldse vaja, sh kaaludes seal ettenähtavaid tegevusi kaebajatele tekkivate riivetega. Selline kaalumine otsuses või ka eelnevas haldusmenetluses puudub. Kohus märgib täiendavalt, et lisaks ehitise ehitamise ja kasutamise lubamise küsimustele on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka järelevalve läbiviimine. EhS § 130 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt kontrollib kohalik omavalitsus ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust ning ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavust. Seega kui hoovis on ettenähtud 28 parkimiskohta, kuid parkimiseks mitte ettenähtud murukiviala, millel on puhkeala vms eesmärk kasutatakse täiendavate parkimiskohtadena, on kohalikul omavalitsusel nii õigus kui ka kohustus viia läbi riiklik järelevalve. Arvestades nende normide eesmärki, kaitsevad need ka piirinaabrite õiguseid, kellel on seega õigus ka järelevalvemenetluse läbiviimist või toimetamata jätmist vaidlustada.
17.Otsuse õigusselgusetus on sedavõrd suur, et haldusakt ei ole selge ega üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusaktiga on samaaegselt justkui otsustatud mitte rajada parkimiskohti (28 parkimiskohta asuvad teistes kohtades) ega kaalutud kaebajatele tekkivaid riiveid; samas on see koht ette nähtud perspektiivis parkimiseks (ehitusprojekti seletuskiri) ning selle perspektiivi saavutamiseks ei tule enam täiendavalt kaebajatele tekkivaid riiveid kaaluda ega EhS kohast menetlus järgida. Tekkinud olukord on osaliselt sarnane HMS § 63 lg 2 p-s 5 toodud tühisuse alusega - sellest ei selgu õigused ja kohustused või kohustused on vastukäivad – kuid kuivõrd see puudus ei ole ilmselge, ei ole tegemist (osaliselt) tühise haldusaktiga. Küll aga tähendab kohtu analüüsi tulemusel tühisuse aluse või sellele lähedase olukorra ilmnemine, et haldusakt on selles osas õigusvastane ja tuleb tühistada. III
18.Kokkuvõttes leiab kohus, et XXXXXXXXXX Xa kinnistule parkla rajamine, uuendamine ja/või laiendamine on sisuliselt õiguspärane (kohtuotsuse osa I). Küll aga ei ole objektiivselt tuvastatav ega õigusselge, kas vastustaja on soovinud aktsepteerida ehitusteatise 28 või rohkemate (murukividest katendil kuni lisanduva 12) parkimiskoha osas (kohtuotsuse osa II). Kohus on seisukohal, et kaebajate õiguseid rikub osas II kirjeldatud õigusselgusetus, mille tõttu ei ole ka üheselt selge, kas lisanduvate (perspektiivsete) kohtade osas on kaebajate õiguseid kaalutud või mitte. Muus osas parkla rekonstrueerimine kaebajate õiguseid ei riku. HMS § 52 lg 1 p 1 sätestab, et haldusorgan võib lahendada haldusmenetluse osaliselt (osahaldusakt). Õiguskirjanduses on toodud näitlikult, et ennekõike võib osahaldusakti andmine olla võimalik ehitusõiguslikes menetlustes, nt ühele ridaelamuboksile ehitusloa või hooneosale kasutusloa andmisel. 9(11)
Kohus leiab, et käesoleval juhul on konkreetne ehitis – XXXXXXXXXX Xa parkla samuti jaotatav osadeks ning seega on võimalik vaidlustatud haldusakt tühistada osas, milles aktsepteeriti ehitusteatis murukividest katendi ala osas (perspektiivne parkla), mis asub kinnistu edela- ja lääneküljes. Muus osas on seega ehitamine lubatud. Kaebajad on taotlenud ka tagajärgede kõrvaldamist. Kohus selgitab, et vaidlustatud otsuse tühistamine ei tähenda seda, et vastustaja ei võiks asjakohaselt, kõigi puudutatud osapoolte õigusi kaaludes ja ka üheselt selget haldusakti andes, millest on arusaadav, millisel kasutusotstarbel kaebajate kinnistu äärde jäävat ala on eesmärgipäraselt lubatud ehitada ja kasutada, sama resolutsiooniga haldusakti uuesti anda. Hetkel puuduvad ka muud tagajärjed, mille kõrvaldamise peaks kohus otsustama (vrdl olukorraga, kus vaidlustatakse ehitusteatise aktsepteerimist kui toimingut). Kohus ei võta hetkel seisukohta, kas n.ö perspektiivse ala osas tuleb tingimata anda uus haldusakt (arvestades ala suurust), järgides varasemat menetluskorda; või võib siinkohal tegevusetusega ehitusteatise aktsepteerida. Hea halduse tavale vastaks enim, kui vastustaja otsustaks ka n.ö perspektiivsete kohtade osas ehitusteatise aktsepteerimise (või aktsepteerimata jätmise) senise menetluskorra järgi haldusaktiga. Küll aga tuleb igal juhul, arvestades selle ala asukohta kaebajate kinnistu piiride läheduses kaebajad kaasata, ära kuulata ning lõplikku otsustust (haldusakti või toimingut) põhjendada.
19.HKMS § 108 lg 2 kohaselt tuleb kaebuse osalise rahuldamise korral otsustada proportsionaalselt ka menetluskulude jaotus. Kohus selgitab, et: - kaebajate menetluskulud on lubatav välja mõista vastustajalt (HKMS § 108 lg 1); - kolmanda isiku menetluskulud on lubatav välja mõista kaebajatelt (HKMS § 108 lg 8). Kohus leiab, et kaebus on rahuldatud ligikaudu pooles ulatuses. Käesoleval juhul ei viiks õiglase tulemuseni jaotus üksnes parkimiskohtade arvu järgi, sest kuigi enamike parkimiskohtade osas jääb kaebus rahuldamata, siis kaebajatele lähimas osas, kus riive on suurim, kohus kaebuse rahuldab. Kohus märgib, et kaebajad on oma algses kaebuses siiski tuginenud vaidlustatud otsuse õigusvastasusele tervikuna, mitte üksnes murukivi katendiga ala osas. Nii kaebajate kui ka kolmanda isiku menetluskulud on mõistlikus ja käesoleva asja keerukust arvestavas suuruses, s.o vastavalt 4997,30 ja 2736 eurot. Kohus märgib, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest ei võimalda HKMS menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Arvestades kohtu määratud kaebuse rahuldamise osakaalu, mõistab kohus: - kaebajatelt kolmanda isiku kasuks solidaarselt välja 1368 eurot; - vastustajalt iga kaebaja kasuks välja 833 eurot (kokku 2499 eurot).
20.Kohus jättis kaebuse menetlusse võtmisel esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks, sõltumata kaebuse osalisest rahuldamisest, kohaldada omal algatusel esialgset õiguskaitset. Kuigi ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata kehtib vaidlustatud otsus tervikuna kuni kohtuotsuse jõustumiseni, tuleb kolmandal isikul arvestada, et kui ta ehitab enne kohtuotsuse jõustumist murukivide katendiga ala valmis, võib tal tekkida hiljem kohustus see ala kõrvaldada, või ei saa ta seda ala kasutama asuda. Sealjuures on vastustajal kohustus viia läbi järelevalvet, kui ehitise kasutuskorda rikutakse, sh kasutatakse ehitist, mille kasutus ei ole lubatud (EhS § 130 lg 2 p-d 4 ja 5). Küll aga leiab kohus, et kaebajatele ei teki pöördumatuid ega raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi siis, kui kolmas isik murukivi katendiga ala kohtuvaidluse ajal valmis ehitab. Murukividest ala asendamine uuesti muruplatsiga ei ole kuigi keerukas ega kulukas. Ka saaksid kaebajatele tekkida kahjulikud tagajärjed või üksnes ebameeldivad mõjutused (vt kohtuotsuse osa I) alles ala kasutamisest, mitte aga murukivi katendi rajamisest (vrdl kõrghaljastuse likvideerimine või ehitisest tekkiv vari). Nagu kohus eelnevalt sedastas, ei näe ehitusprojekt ette ka selles kohas kõrghaljastuse likvideerimist (puud 1 ja 2); ka puudub kaebajatel õiguskaitsevajadus heki noorendamise osas. 10(11)
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.