X, Y ja C kaebus Pärnu Linnavalitsuse 28.09.2021 otsuse nr 3-5.4/632 tühistamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad X, Y ja C, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja Pärnu linn, esindaja Tiina Roht Kolmas isik Q, esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X, Y ja C määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X, Y ja C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
2.Määruse avaldamisel asendada kaebajate ja kolmanda isiku nimed ning aadressi ja kinnistusraamatu andmed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X ja Y (kaebajad 1 ja 2) on XXX kinnistu (katastritunnus XXX, registriosa nr XXXXXXXX) omanikud. C-le (kaebaja 3) kuulub YYY kinnistu (katastritunnus: YYY, registriosa nr YYYYYYYY). Mõlemal kinnisasjal asub ühepereelamu. Kinnistud külgnevad WWW kinnistuga (katastritunnus WWW, registriosa nr WWWWW), kus asub 40 korteriga korterelamu.
2.Q (kolmas isik) esitas Pärnu Linnavalitsusele ehitusteatise ja ehitusprojekti parkla rajamiseks. Menetluse käigus muudeti projekti korduvalt. Esialgu sooviti rajada 40-kohaline, kuid hiljem 28-kohaline parkla, kusjuures 12-kohaline ala märgiti perspektiivse parkla alana.
3.Pärnu Linnavalitsus kandis 28.09.2021 otsusega nr 3-5.4/632 ehitusteatise nr 2011201/31232 ehitisregistrisse tingimusel, et enne tööde algust taotletakse tööde tegemiseks luba Muinsuskaitseametilt.
3-21-2315 Ehitusprojekt arvestab naabrite huvidega ega halvenda nende elukeskkonda. Parkimiskohti vähendati ning kinnistute piiri vahetus läheduses parkimist ei toimu. Piirile rajatakse haljashekk autotulede pimestamist vältiva varjestuslindiga. Privaatsus tagatakse niivõrd, kui see on tiheasustusega linnaruumis võimalik. Projekteerimistingimuste andmine ega detailplaneeringu koostamine pole vajalik.
4.X, Y ja C esitasid Tallinna Halduskohtule 11.10.2021 kaebuse, milles palusid tühistada Pärnu Linnavalitsuse 28.09.2021 otsus nr 3-5.4/632 ja kohustada vastustajat keelama Pärnus WWW kinnistul ehitusteatise nr 2011201/31232 alusel ehitustööde tegemine ja kõrvaldama vaidlustatud otsusest tulenevad tagajärjed, sh otsustama ehitustegevuse lubatavuse järelevalvemenetluse algatamine üle. Kaebajad esitasid alternatiivse tuvastamisnõude, juhuks kui 28.09.2021 otsus ei ole haldusakt. Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 järgi peab eraparkla rajamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks olema ehitusluba. Ehitusluba on vaja ka avalikkusele juurdepääsetava eratee (tänava, sh parkla) rajamiseks. Kui planeeringuga pole tee asukohta täpselt määratud, on ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks nõutavad projekteerimistingimused (EhS § 99 lg 1). Parkla rajamine on vastuolus Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud üldplaneeringuga, sh on puudu terviklik piirkonna analüüs, arvestatud ei ole üldplaneeringu põhimõtteid (vältida õueala muutmist parklaks, vältida avaparklaid, tagada keskkonnasäästlik lume käitlemine ja sademevee juhtimine) ning eiratud on minimaalset 30%-list haljastusnõuet. Tegelikult soovitakse rajada 40-kohaline parkla, nagu nägi ette esialgne projekt. Vahetult kaebajate kinnistute piiriga külgnev 12-kohaline ala on projekteeritud murukivikattega perspektiivse parkimisalana. Arvestatud ei ole Pärnu linna ehitusmääruse § 30 lg-s 4 nimetatud miljööväärtuslikule alale ehitamise põhimõtteid. Parkla rajamisega rikutakse kaebajate õigusi ebaproportsionaalselt. Kaebajad arvestasid hoonete ehitamisel ja planeerimisel, sh ruumide ja akende paigutamisel, et nende kinnistuid eraldab WWW kinnistust kõrghaljastus ning kortermaja elanikud pargivad kortermaja juures, s.o eemal kinnistute piirist ja rohealast. Kaebajad ei saanud ette näha, et kõrghaljastus hävitatakse ja kinnistute piirile rajatakse parkla. Samal ajal on WWW kinnistul piisavalt vaba maad, et lahendada parkimine kaebajate elamutest ja kinnistute piirist eemal ning säilitada haljastus. Parkla rajamisega kaasneb valgusreostus, mille mõju ei ole analüüsitud. Puudub ka info, kas ja kuidas tagatakse müra normtase. Parkla on rajatud lähemale kui kaheksa meetrit olemasolevatest hoonetest, mistõttu ei vasta see tuleohutusnõuetele. Ehitusprojektis ei ole arvestatud lume ladustamise ega sulamisvete äravooluga, mis on suunatud kaebajate kinnistute poole. Haljasala likvideerimisega väheneb pinnase imavus ning suureneb valgumine kaebajate kinnistutele. Parkla rajamiseks puudub kõigi korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 lg 1).
korteriomanike
kokkulepe
(korteriomandi-
ja
5.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus 28.09.2021 otsuse nr 3-5.4/632 kehtivuse peatamiseks ja WWW kinnistul ehitusteatise alusel toimuvate ehitustööde keelamiseks (täiendatud 20.10.2021). Kaebuse eesmärk on vältida parkla rajamist ja haljastuse hävitamist. Puuduvad takistused raieloa andmiseks ja ehitustööde tegemiseks. Ehitusteatis on kantud ehitisregistrisse. Hiljem ei ole vana ja väärtusliku haljastuse taastamine enam võimalik. Uus hekk ei oleks olemasolevaga samaväärne pikka aega. Liiati asuvad XXX püramiidikujulised elupuud, mis ei moodusta hekki. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta valmiks parkla kohtumenetluse ajal. Vastustaja ja kolmanda isiku õigused ei saaks kahjustada, sest parkla rajamine lükkuks vaid edasi. WWW kinnistul ei ole seni parklat olnud, mistõttu ei ole vajadus selle järele pakiline. Kohtuvaidluse 2(7)
3-21-2315 tulemuse äraootamine on ka puudutatud isiku huvides, sest nii ei tee ta asjatult kulutusi. Eelistada tuleks huve, mis on suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele. Kaebus on perspektiivikas. Ehitusprojektist ei ole võimalik järeldada, et hekk säilitatakse ja tagatakse minimaalne nõutud haljastuse osakaal. Võib eeldada, et kõiki parkimiskohti hakatakse kasutama, sest parkla ehitatakse välja. Põhjendatud ei ole väiteid, et müra normtase jääb muutumatuks, sademevee äravool paraneb ja leevendusmeetmed toimivad.
6.Pärnu linn vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Ehitusprojektiga on täidetud 30%-lise haljastuse osakaalu nõue. Projektiga korrastatakse juba olemasoleva kortermaja õueala, mistõttu ei ole parkimist võimalik lahendada hoone mahus. Ka üldplaneering nõuab, et hoone parkimine lahendatakse hoonestusega samal krundil, kergliiklejate ohutuse huvides vähendatakse tänavaäärset parkimist. Tänavaäärne parkimine takistab hooldustöid. Tegemist ei ole avaparklaga, see on mõeldud kortermaja elanikele. 28kohaline parkla ei ole suuremahuline. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond muutub. Pärnu linna ehitusmäärus on kehtivuse kaotanud. Selge ei ole, kuidas mõjutab kaebaja subjektiivseid õiguseid see, kas parkla rajatakse ehitusteatise või ehitusloa alusel. Kaebajad kaasati menetlusse. Nende ettepanekute alusel vähendati parkimiskohtade arvu nii, et nende kinnistute lähedusse kohti ei kavandata. Sademevesi võib valguda kaebajate kinnisasjadele põhjusel, et olemasolev torustik on amortiseerunud. Uus parkla rajatakse selliselt, et oleks tagatud vee isevoolne ärajuhtimine. Parkimiskohtade lisandumisega ei kaasne ülemäärast müra. Hoovis pargitakse juba praegu autosid. Prügiauto tekitatav müra väheneb, sest prügikonteinerid viiakse teisele küljele. Säilitatakse kaks puud, taastatakse hekk ning istutatakse neli uut puud. XXX elamu ees on elupuu hekk. Projektis on ette nähtud meetmed valgusreostuse leevendamiseks. Põhjendatud ei ole etteheited tuleohutusnõuete kohta, sest kaebajate kinnistute piirile parkimiskohti ei kavandata. KrtS § 38 lg 1 eesmärk ei ole kaitsta kaebajate õigusi. Kaebajate õiguste riive on väheintensiivne ega kaalu üles kolmanda isiku õigusi.
7.Q palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajate kirjeldatud õigused ei ole kohtulikult kaitstavad. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. Kortermaja on ehitatud enne kaebajate hooneid. Parkimine on seni toimunud süsteemitult korterelamu hoovis. Suvel on parkimine võimatu. Naabrid ei saa eeldada, et linnaruumi ei muudeta. Ehitusteatise kandmine ehitisregistrisse ei ole naabrite poolt vaidlustatav. Tegemist ei ole avalikkusele ligipääsetava erateega, sest kinnistule juurdepääsu piirab tõkkepuu. Projekt on kooskõlas üldplaneeringuga. Parklat ja naabreid jääb eraldama noorendatav hekk, pimestamist aitab ära hoida varjestuslint. Samuti likvideeritakse XXX akende vahetus läheduses paiknev prügikogumise koht. Projekteeritakse 28 kohta, ülejäänud kohad jäävad reservi. YYY juures jääb alles vaher. Ühistu ei planeeri parkla rajamist enne järgmise aasta kevadet või suve. Kolmas isik ei ole taotlenud ehitamiseks luba Muinsuskaitseametilt.
8.Tallinna Halduskohus jättis 21.10.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kaebajate kaebeõigust ei saa välistada. Kohtupraktikas on mööndud naabri kaebeõigust, kui on kahtlus subjektiivsete õiguste rikkumises. Kuigi kolmanda isiku sõnul ei alustata ehitamist enne järgmise aasta kevadet või suve, on tal siiski õigus alustada ehitamisega kohe. Ehitisest tulenevaid mõjusid võib hiljem küll leevendada või tagasi pöörata, kuid suuri puid ei ole pärast nende maharaiumist võimalik lihtsalt taastada.
3(7)
3-21-2315 Kaebuse eduväljavaated on pigem väiksed, sh haljastust puudutavas osas. WWW ei ole roheala, mida kaebajad võiksid kasutada roheluses viibimiseks. Kaebajatel puudub õigus nõuda roheluse säilitamist. WWW kinnistu on 100% elamumaa. Pärnu linna üldplaneeringu järgi asub kinnistu väikeelamute alal, kus vähim lubatud haljastuse osakaal on 30%. Projekti järgi on sellest kinni peetud. Haljastuse vähendamisega tagatakse parkimine samal krundil ning suureneb liiklejate ohutus – põhimõtted, mis samuti tulenevad üldplaneeringust. Vastustaja kaalutlused ei ole ilmselgelt õigusvastased. Kortermajal on vajadus korraldatud parkimise järele. Eelduslikult ei ole tegemist avaparklaga. Üldplaneeringus sätestatud piirangud puudutavad eelkõige kavandatavaid korterelamuid, kuid WWW ehitati juba 1968. a-l. Arborist pidas võimalikuks puude raiumist. Tänavaäärse parkimise vähenemine tähendab, et heitgaasid jaotuvad ühtlasemalt maja taga, kus on seda absorbeeriv kõrghaljastus. Ühistu on valmis istutama uued puud. Osa puid säilitatakse. Vana hekk asendatakse. YYY kinnistut eraldab WWW kinnistust aed. Kahtlus, et kolmas isik oma kohustusi ei täida, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav. Kohtupraktikas on mööndud võimalust vaidlustada haldusmenetluse liigi valikut, kui muu menetlus oleks kaebajate õiguste kaitseks olnud tõhusam. Praegu ei oleks muu menetlus taganud kaebajate õigusi paremini. Nad kaasati menetlusse ja kuulati ära. Müra ja valgushäiringuid on võimalik leevendada. Täiendavat müra ei saa kaasneda YYY kinnisasjale. Projekti järgi vähenevad ka XXX kinnisasjale jäätmekonteineritest ja prügiveost tulenevad häiringud. Kaebajate õigustele vastandub huvi vähendada pimedaid nurgataguseid. Parkimiskohti ei rajata kinnistute piiride äärde. Seega on tagatud tuleohutus. Projektis on käsitletud sademeveekanalisatsiooni lahendust. Pigem võib olukord pareneda. Kaebajate mured on leevendatavad. Haljastuse säilitamise vastu on ka avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. Kaebaja 3 olukord ei halvene oluliselt. XXX ei ole kaebajate 1 ja 2 rahvastikuregistri järgne elukoht. Kortermaja elanike huvid kaaluvad üles kaebajate ebamugavused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X, Y ja C paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määruse resolutsiooni p 6 ning uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määrus on vastuoluline: kohus jaatas kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust, kuid jättis taotluse sellegipoolest rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, et kaebajatel oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning vaidluse ajaks säiliks õigusrahu. Kolmas isik ei ole välja toonud, missugused õigused saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahjustada. Kohus arvestas kaebuse eduväljavaadete hindamisel, et rajatakse 28-kohaline parkla. Tegelikult on võimalus kasutada 40 kohta. Ka 12-kohalist ala on võimalik kasutada parkimiseks. Ei nähtu, et projekt arvestaks tegelikult haljastuse nõuet. Haljastuse hulka ei saa arvestada murukattega parkimisala. Vältida tuleb õuealade muutmist suurteks parklateks. Ehitusprojektis ei käsitleta tuleohutust ega sademevee ärajuhtimist ning lume kogumist, sh lume- ja õlipüüduri asukohta. Lume sulamisvesi on parkimise tulemusel saastunud. Tõendamata on väited, et müra ja valgusreostus ei suurene. Halduskohus ei oleks tohtinud lähtuda üksnes menetlusosaliste selgitustest, vaid oleks pidanud sisuliselt hindama ehitusprojekti. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei mõjuta see, kas XXX on kaebajate 1 ja 2 registreeritud elukoht. Kaebajad 1 ja 2 viibivad Pärnus järjest enam. Ka kõik kortermaja elanikud ei ela kortermajas püsivalt. Kortermajal ei ole igapäevaselt probleeme parkimisega, sest seda saab korraldada tänaval. Parkla rajatakse nende ühistu liikmete huvides, kes tahavad muuta kortereid üüriturul atraktiivsemaks.
Pärnu linn palus jätta määruskaebus rahuldamata.
Projektiga kavandatakse 28-kohalise parkla rajamist, kusjuures kohti ei rajata kinnistute piiri lähedusse. Projekti järgi on haljastuse osakaalu nõuet järgitud. Parkimisala on liigendatud, seega ei saa seda käsitleda suure parklana. Projektis on käsitletud sademevee ärajuhtimist ning 4(7)
3-21-2315 selles sätestatakse nõuded õli-liivapüüdurile. Projekti koostas selleks pädev isik. Asjakohased ametiasutused on projekti kooskõlastanud, sh kooskõlastas Päästeamet esialgse projekti. Kaebajate õiguste riive vähendamiseks nähakse ette leevendusmeetmed. Parkla valmimisel on võimalik rakendada täiendavaid meetmeid. 28 parkimiskoha lisandumine ei tekita hetkeolukorraga võrreldes suuremat müra. Liiklusmüra on linnas paratamatu. Perspektiivsed parkimiskohad ei ulatu YYY akende alla.
Q palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Projekti rahastab 28 kortermaja elanikku. Parkla ala kaetakse osaliselt murukivi katendiga, et mitte katta suurt ala kõvakattega ja mulje oleks keskkonnasõbralikum. Tähtsust ei ole, kas perspektiivsel alal hakatakse parkima. Projekti ja selle mõju kaebajatele saab hinnata asja lahendamisel. Projekt ei eeldanud ehitusluba ega projekteerimistingimusi. Parkla ei ole avalikkusele ligipääsetav eratee: see on piiratud piirdeaia ja tõkkepuuga. Kolmas isik poleks pidanud esitama ka ehitusteatist. Piisava haljastuse nõue on täidetud, hõlmates 2938 m2 rohkem kui 900 m2. Üldplaneeringu nõuded puudutavad kavandatavaid kortermaju. Kolmas isik ei vastuta selle eest, et linnale kuuluv sademeveekaev ei suuda vett vastu võtta. Projektiga soovitakse olukorda parendada. Ka lume ladustamise osas vastab projekt üldplaneeringule. Projekti lahendusest ei saa järeldada, et müra hakkaks normtasemeid ületama. Võetakse meetmed valgusreostuse leevendamiseks. Tiheasustuses peaks arvestama lühiajaliste mõjutustega. Kaebajatel on võimalik kasutada aknakatteid. Kaebajad ise otsustasid rajada ehitise kinnistu piirile ja kavandasid suured aknad korterelamu poole. Parkla ei soodusta tule levikut. Sõidukeid ei saa pidada kergelt süttivaiks. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub, sest kahjulike tagajärgede saabumise oht ei realiseeru lähitulevikus. Esialgset õiguskaitset ei kohaldata n-ö igaks juhuks. Kaebajate välja toodud murekohad on leevendatavad. See, et kaebajad 1 ja 2 ei ole elukohta Pärnus registreerinud, tekitab kahtluse riive intensiivsuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 210 lg 1 ls 3 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
13.Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kui vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole ka neile soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või kui negatiivsete tagajärgede hilisem heastamine ei ole otstarbekas. Kohus ei pea arvestama kahjulike tagajärgede saabumise ohuga, kui selliste tagajärgede saabumine ei ole pikema aja jooksul võimalik või tõenäoline (vt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 16). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa siiski üksnes pöördumatute tagajärgede saabumise ohust. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
14.Kaebajad soovivad ära hoida parkla rajamist ning sellega kaasnevaid mõjusid. Kaebusega on võimalik seda eesmärki saavutada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tulenevalt EhS § 36 lg-test 5 ja 6 on 28.09.2021 otsus nr 3-5.4/632 haldusakt. See haldusakt on kehtiv ning sellest tulenevad kolmandale isikule kohustused. Tähtsust ei ole seega kolmanda isiku arutlusel, et ta ei pidanud parkla rajamiseks ehitusteatist esitama.
15.Kaebajad on tuginenud nii põhiõiguste kui ka üldplaneeringust võrsuvate õiguste riivele ning on oma väiteid põhjendanud. Senise kohtupraktika valguses ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik kaebeõigust välistada. Kaebeõiguse täpsemat ulatust saab hinnata
5(7)
3-21-2315 asja sisulisel läbivaatamisel. Leevendavate meetmete mõju puudutab riive intensiivust ning omab tähtsust huvide kaalumisel.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, hoolimata kolmanda isiku väitest, et praeguse seisuga ei ole tal kavatsust asuda parklat ehitama enne järgmise aasta kevadet või suve.
17.Esialgse õiguskaitse menetluse kiireloomulisust arvestades ei saa kaebuse eduväljavaadete kontroll olla üksikasjalik, mh ei ole erimenetluses võimalik anda põhjalikku hinnangut tõenditele. Taotluse lahendamiseks piisab, kui menetlusosalised oma seisukohti põhistavad (HKMS § 250 lg 2, § 63). Perspektiivi põhjalikumaks kontrolliks on alust siis, kui huvide konflikt on suurem. Iseenesest ei ole põhjendamatu kaebajate kahtlus, et parkla on mõeldud kasutamiseks 40 sõidukile. Projektis on 12-kohaline ala märgitud küll perspektiivse parkimisalana, kuid vaidlus puudub, et parkla kavatsetakse välja ehitada. Kuna projekti rahastab 28 ühistu liiget, võib eeldada, et nendele liikmetele jääb õigus kohti kasutada või otsustada nende kasutamise üle, isegi kui neid kohti ei märgistata. Perspektiivsele alale ei ole kavandatud ka muud kasutusotstarvet, nt rattakohti vms. Samas isegi kui parkla ala saab kasutada 28 + 12 sõidukit, ei tähenda see, et tegemist oleks avaparklaga. Parkla asub WWW õuealal. See eraldatakse Esplanaadi tänavast tõkkepuuga. On selge, et tiheasustusalal ei ole võimalik arvestada kõiki üldplaneeringus nimetatud parkimise põhimõtteid võrdväärselt. Vastustaja eelistas lahendada parkimisvajaduse hoonestusega samal krundil ja vähendada tänavaäärset parkimist kergliiklejate ohutumaks liiklemiseks. Ka need kaalutlused tulenevad üldplaneeringust. Tänavaäärse parkimise vähendamine võimaldab omakorda paremini korraldada tänavahooldust. Haljastusega seonduvat tuleb asja lahendamisel täpsemalt hinnata. Üldplaneeringu järgi on väikeelamute alal (Ev) väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% pinnast (seletuskirja p 4.3.1.2). WWW pindala on u 2938 m2 (Maa-ameti kaardiregistri järgi on katastripidaja 01.07.2018 teinud märkuse, et pindala on ebatäpne). 16.06.2021 projektis on haljastuse osakaal 29%, kusjuures haljastuse pindalaks on märgitud 842 m2 (kaebuse lisa 8, seletuskirja lk 12). 08.09.2021 projektis on haljastuse osakaaluks märgitud 30%. Seejuures hõlmab haljastus kinnistu pindalast 871 m2 (kaebuse lisa 13, seletuskirja lk 12; dtl 128). Ringkonnakohus möönab, et 871 m2 2938 m2-st on 29,65%. Erinevalt nt segahoonestuse maa-alast ei ole väikeelamute maa-alal sõnaselgelt ette nähtud võimalust haljastuse protsenti vähendada. Asja sisulisel lahendamisel saab täpsemalt hinnata, millises ulatuses on minimaalse haljastuse protsendi eesmärk kaitsta kaebajate huvisid (nt omandiõigust, privaatsust). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega menetlusliigi, sademeveekanalisatsiooni, valgus- ja mürahäiringute kohta ega korda neid. Projektis on ette nähtud õlipüüdur liiva ja mudapüüduriga (kaebuse lisa 13, dtl 64).
18.Parkla rajamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Projekti järgi säilitatakse kaks puud: kuusk (puu nr 4) ja vaher (puu nr 2) (kaebuse lisa 13, seletuskirja lk 11, dtl 127; puude asukoha kohta arboristi hinnangu lk 4; dtl 70). Puu nr 1 maharaiumine ei tähenda, et kortermaja akendest paraneb oluliselt vaade YYY majale ja selle akendele. Puu nr 1 ei asu akende ees. Ka kaebusele lisatud foto nr 7 (dtl 146) järgi ei varja puu nr 1 vaadet kaebaja 3 akendele. Kaebajal on võimalik kasutada privaatsuse suurendamiseks aknakatteid. Seejuures ei saa insolatsioon oluliselt halveneda, sest puu nr 1 heidab praegu varju maja küljele. Lisaks eraldab YYY kinnistut WWW kinnistust aed. Projektis ei ole parkimiskohti YYY külgnevale alale planeeritud. Projekti järgi säilitatakse puud nr 2 ja 4, mis asja materjalide põhjal võivad jääda XXX vaatevälja. Seega ei saa puude maharaiumine vaadet kaebajate 1 ja 2 kinnistule suurendada. Hekk asendatakse küll uuega, kuid sellest tulenev ebamugavus on lühiajaline. 6(7)
3-21-2315 Esiteks eraldab kaebajate 1 ja 2 kinnistut WWW kinnistust elupuuhekk (kaebusele lisatud fotod nr 13–14, 17, dtl 149, 151). Kaebusele lisatud fotode järgi on see isegi kõrgem kui hekk, mis projekti järgi asendatakse. Teiseks istutatakse projekti järgi WWW küljele uus hekk. Ka on kaebajatel võimalik kasutada privaatsuse suurendamiseks aknakatteid. Autolaternate valgustusest lähtuva toime leevendamiseks on ette nähtud 1,2 m kõrgune varjestuslint. Liiati on autolaternatest lähtuvad häiringud lühiajalised, vähenedes veelgi suveperioodil. On vähetõenäoline, et mürafoon oluliselt suureneks, sest üldjuhul ei käivitata kõiki sõidukeid samaaegselt. Juba praegu toimub parkimine hoovis. Kuna muutub prügikonteinerite asukoht, vähenevad sellest tulenevad negatiivsed mõjud. Halduskohus märkis õigesti, et rahvastikuregistri andmetel ei ela kaebajad 1 ja 2 Pärnus püsivalt. Samas on korteriühistu eesmärk esindada korteriomanike huve kaasomandi ühisel hooldamisel ja valitsemisel. Valdav enamus korteriomanikke on soovinud parkla rajamist. KrtS § 38 lg 1 eesmärk ei ole kaitsta kaebajate õigusi. Eelnevat arvestades tuleb kolmanda isiku õigustele anda suurem kaal kui kaebajate õigustele. Kuna huvid ei ole võrdse kaaluga, ei pea eelistama kaebaja huvi olemasoleva olukorra säilitamise vastu.
19.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2021 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
20.Määrus avaldatakse HKMS § 175 lg 1, § 178 lg 3 ja § 179 lg 2 alusel Riigi Teataja veebilehel. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebajate ja kolmanda isiku nimed ning aadressi ja kinnistusraamatu andmed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.