lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1222/3

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1222/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2022, Tallinn Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised

3-22-1222 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X ́i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, istungil 02.06.2022

RESOLUTSIOON

1.Anda luba X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.08.2022.
2.Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada käesolevat määrust viivitamatult puudutatud isikule. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.06.2022 taotluse loa saamiseks X ́i (sündinud XX XX XXXX, Usbekistani Vabariigi kodanik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1 ja 2 sätestatud alus.
2.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev: 1) X peeti 01.06.2022 kell 10:15 PPA poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikule väljastatud viisa nr EST100333955 tunnistatud kehtetuks PPA otsusega 01.06.2022. Seega alates 01.06.2022 viibib X Schengeni alal sealhulgas Eestis seadusliku aluseta (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1). Isikule tehti 01.06.2022 ettekirjutus nr 1052256187 Eestist lahkumiseks (sundtäidetav) ning määrati sissesõidukeeld. Haldusaktid on isikule teatavaks tehtud.

3-22-791 2) Isiku Eestisse saabumise asjaolud on järgmised: Isik saadeti 01.06.2022 Dublini lepingu alusel Rootsist välja, kus ta töötas ebaseaduslikult. Isikul oli passis Eesti Vabariigi D - liiki viisa ja ajavahemikuks 01.11.2021-29.01.2023 väljastatud lühiajalise töötamise luba ettevõttesse TENDERY OÜ (reg nr 12409697), kuhu isik kohale ei jõudnud. PPA on seisukohal, et isik väärkasutas enda Eesti D-viisat ebaseaduslikuks töötamiseks. 3) 01.06.2022 viidi isikuga läbi küsitlus, mille käigus selgus, et 18.02.2021 lahkus isik Usbekistanist, et minna tööle Ukraina Vabariiki. Ukrainas isik töötas ebaseaduslikult, mille eest Ukraina ametivõimud karistasid trahviga. Eestis viisa ja tööloa vormistamiseks leidis X ühe firma, Kiievis kohtus X ukraina kodanikuga, kes pakkus 2500 dollari eest võimalust Eesti tööviisa saamiseks. X vormistati LTR luba ettevõttesse TENDERY OÜ. X ei olnudki plaanis nimetatud ettevõttesse tööle asuda. Eestisse jõudes alustas isik töötamist ebaseaduslikult erinevate tööandjate juures, olles ühe tööandja juures mitte rohkem kui 3-4 päeva. X oli teadlik, et töötab ebaseaduslikult. Eestis töötas ebaseaduslikult umbes 4 kuud ja suundus seejärel Rootsi, kuna seal on suuremad palgad. Rootsis töötas samuti ebaseaduslikult. 16.05.2022 vahistas Rootsi politsei isiku ehitusobjektil ning ta deporteeriti Dublini lepingu alusel Eestisse. Küsitlusel selgus lisaks, et isikul puudub Eesti Vabariigis püsiv elukoht, majanduslikud ja perekondlikud sidemed, samuti puuduvad isikul rahalised vahendid, et oma majutuskulusid kinni maksta (isikul on ca 100 eurot). Isiku sõnul on ei ole tal Eestis ega Schengenis olulisi sotsiaalsed sidemed. Isikul puuduvad Schengeni territooriumil perekonnaliikmed, kelle eest tuleb tal hoolt kanda. Isik sai aru, et viibis Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta. Küsitluse lõpus selgitati, et isikule koostatakse lahkumisettekirjutus ning kohaldatakse sissesõidukeeld. 4) 01.06.2022 Eestisse jõudes küsis X lennujaamas rahvusvahelist kaitset, millest hiljem loobus. 5) Kogutud teabe alusel leiab PPA, et X ei ole usaldusväärne, sest väärkasutas viisat. X oli juba viisa taotlemisel esitanud Eesti Vabariigi konsulaadile valeandmed väites, et tema reisi eesmärk on Eestis tööle asumine. Isik võib jätkata Eesti Vabariigi õiguskorra rikkumist ning põgeneda teisse Schengeni liikmesriiki ületades ebaseaduslikult sisepiire, kuna isiku huvi jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. Lisaks PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul kaitsmist väärivad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmesriikide territooriumil.

Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna võttes arvesse isikuga seotud asjaolusid kogumis on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. X tasus märkimisväärse summa valeandmetega Eesti viisa vormistamise eest, mis annab alust arvata, et isik teeb kõik endast oleneva, et jääda Eestisse või muu Schengeni liikmesriiki territooriumile ebaseaduslikult, et jätkata ebaseaduslikku töötamist. Kuigi isikule oli väljastatud lühiajaline tööluba Eestis ja viisa, valis ta ebaseadusliku viibimise ja töötamise mitmes riigis ning Eestile valeandmete esitamise. Seega PPA hinnangul esineb oht, et X asub ennast varjama, et välistada väljasaatmist. X puhul põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p 2 ja p 6 kohaselt. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma. Isik pole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine (ebaseaduslik töötamine) isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla kättesaadav. Samuti ei täida X kaasaaitamiskohustust. Isik on

2(4)

3-22-791 manipuleerinud erinevate menetluste võimalustega, et saavutada oma eesmärki, milleks on jääda Euroopasse. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Usbekistani Vabariiki. Tiheda lennuühenduse Eesti ja Usbekistani puudumise tõttu ei ole võimalik X väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul.

3.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Väljasaatmise ajalise perspektiivi osas selgitas, et kuna lend toimub läbi Türgi ning broneerimisel on kindel protseduur ja lennud on populaarsed, siis esimene teoreetiline võimalus on tagasilennuks 25.juunil, järgmised juba juulis. Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmise osas selgitas PPA esindaja, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel toimus suuline vestlus, mille käigus isik selgitas, et ei soovi lahkuda, kuna on kulutanud palju raha Euroopasse pääsemiseks, neid ütlusi on nüüd isik muutnud. Samuti ei olnud vestlusel soovi rääkida kõike enda ebaseaduslikust töötamisest. Isik pole PPA silmis usaldusväärne.
4.Isik selgitas kohtuistungil, et soovi viibida kinnipidamiskeskuses ning soovib naasta päritoluriiki, millest andis eile teada PPA-le. Eestis puuduvad lähikondsed, elukoht, vara. On sõbrad, kes töötavad siin tööviisaga. PPA taotluses toodud faktiliste asjaoludega nõustus. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kohta selgitas, et tahab siin töötada, kuna Usbekistanis on raske tööd leida. Oletas, et võib tööviisaga ükskõik kus töötada. Töölepingut polnud ja palka maksti nö mustalt. Ukrainas töötas samuti ebaseaduslikult ja sai selle eest trahvi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.PPA taotlus tuleb rahuldada.
6.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saaks tulemuslikult välja saadetud (sh oleks kättesaadav selleks vajalike toimingute tegemiseks). VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Puudub vaidlus, et isikult ei ole seaduslikku alust (VMS § 43 lg 1) Eestis viibimiseks. Tema kohene (48 tunni jooksul) väljasaatmine ei ole aga võimalik, kuna tema kodakondsusriigiga (kuhu isik on kohustatud lahkuma) ei ole igapäevast transpordiühendust, milles samuti vaidlus puudub.
7.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks.
8.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ja ta ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2). Mõlemad alused on kohaldatavad ka eraldiseisvalt.
9.PPA on põhjendatud põgenemisohtu viidates VSS § 68 p-le 2, mille kohaselt välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel ning VSS § 68 p 6 kohaselt, kui välismaalane 3(4)

3-22-791 on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on kohaselt põhjendanud, et isik kuritarvitas Eesti poolt väljastatud viisat, mh esitas viisa taotlemisel valeandmeid. Isiku sooviks polnud Eestis seaduslikult töötada, vaid pääseda Euroopa Liitu (EL) ja leida siis võimalikult tulus töö, vajadusel töötada ebaseaduslikult. Isik töötas ka enne EL-i sisenemist ebaseaduslikult Ukrainas ning sai selle eest karistada rahatrahviga. Seejärel ostis Ukrainas tööviisa Eestis töötamiseks, kuid pole siin päevagi viisa taotlemisel märgitud tööandja juures töötanud, vaid töötas ebaseaduslikult erinevates kohtades paari päeva kaupa. Rootsis töötas isik samuti ebaseaduslikult, kuni kinnipidamiseni Rootsi politsei poolt, et ta Eestisse deporteerida. Kuna oli selge, et teda ootab tagasisaatmine päritoluriiki, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Kohtuistungil selgitatu kohaselt selleks, et jääda EL-i, kuna koduriigis on tööd raske leida. Kohus nagu PPA-gi ei pea isikut usaldusväärseks ning leiab, et isikul pole usutavat kavatsust lahkuda Eestist ja Schengeni alast. Isiku varasema käitumise ja varjupaigataotluse esitamise (mille hiljem tagasi võttis) põhjal on alust arvata, et isik soovib jääda ebaseaduslikult Euroopasse, et siin ebaseaduslikult töötada ning tema kinnipidamiskeskusesse mittepaigutamisel avaneks tal selleks võimalus. See tähendab, et isik poleks PPA-le väljasaatmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isik pole oma käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul puuduvad Eestiga ka majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Tööviisadega sõprade olemasolu Eestis ei taga mitte kuidagi isiku kättesaadavust väljasaatmiseks. Seega esineb isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning lahkuda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki. Kaasaaitamiskohustuse (VMS § 18) mittetäitmise osas nõustub kohus PPA taotluses ja istungil esitatud põhjendustega.

10.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole. Samas isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni väljasaatmise lõpuni. PPA on põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Seega tema kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on põhjendatud. Isiku väljasaatmist ei ole hetkel alust pidada perspektiivituks. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
11.PPA taotlus tuleb rahuldada VSS § 23 lg 1 ja 11; VSS § 15 lg 1 ja VSS § 15 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Isiku võib paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kohtu määratud tähtajast. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks tema suhtes tehtud ettekirjutus või isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja