Võlaõigus › Töövõtulepingud

2031,55 eurot (koos käibemaksuga). Kahjunõude esitamise ajal, so 30.12.2009 hindas AS Printon Trükikoda tekitatud kahju suuruseks 26 489 krooni ehk 1692,96 eurot (ilma käibemaksuta), mille väljamõistmist hageja kostjalt ka nõuab. Kostja tekitas kolmanda isikuga sõlmitud lepingu rikkumise läbi kolmandale isikule kahju. Lepingu rikkumine seisnes selles, et kostja andis kolmanda isiku poolt tellitud raamatu kaante fooliotrüki tellimuse täitmiseks üle ebakvaliteetse töö ega suutnud mõistliku aja jooksul kolmandale isikule üle anda ka praagi kõrvaldamiseks lubatud parandustöid. Kolmas isik teavitas kostjat nõuetekohaselt tegemata tööst suuliselt (telefoni teel) ja kostja lubas lepingu kohase töö uuesti teha. Vaatamata asjaolule, et kolmas isik andis kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, ei andnud kostja tähtajaks tööd üle. Kolmas isik teavitas kostjat töö puudustest õigeaegselt, algul suuliselt (telefoni teel) ja hiljem e-posti teel. Kostjapoolse lepingurikkumise tõttu loobus kolmanda isiku klient osaliselt kolmandale isikule esitatud tellimusest ja kolmandal isikul tekkis selle tõttu kahju kogusummas 1692,96 eurot. Kahjunõue koosneb järgmistest komponentidest: a) klient tellis kolmandalt isikult kokku 1000 eksemplari trükiseid ja vastav teenuse maksumus kokku oli 3062 eurot. Reaalselt sai kolmas isik oma kliendile üle anda ainult 798 nõuetekohast eksemplari ja sai nende eest kliendilt 2461,83 eurot. Seega jäi kolmandal isikul kokkulepitud tasust saamata 600,17 eurot (3062-2461,83). Nimetatud summa on saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses. b) põhjusel, et kostja teostatud töö oli praak, pidi kolmas isik kandma lisakulutusi nende trükiste uuesti valmistamiseks, mis algselt osutusid praagiks. Selleks, et kliendiga sõlmitud lepingut täita, pidi kolmas isik ostma täiendava paberi, mille maksumus oli 6292,50 krooni (402,16 eurot) ning tellima uued trükiplaadid (32 tk), mille maksumus oli 93,50 krooni tk ehk kokku 2992 krooni (191,22 eurot). Seega pidi kolmas isik tegema täiendavaid rahalisi kulutusi summas 593,38 eurot. Nimetatud summa on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. c) kostja teostatud praagi tõttu töö ümbertegemiseks pidi kolmas isik lisaks otsestele rahalistele kuludele kasutama ka enda ressursse, sh masinaid ja tööjõudu. Kolmanda isiku ettevõtte siseselt on välja kujunenud trükiteenuste nn firmasiseste kulude arvestus (mis võtab aluseks masinate ekspluatatsioonikulud ning tööjõukulud nii ajalises kui ühikulises arvestuses) ning antud juhul kujunes kostja põhjustatud töö ümbertegemisel vastavate kulude arvestuslikuks suuruseks 499,41 eurot. Nimetatud summa on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Hageja leidis, et kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendatud. Hagi esemeks oleva nõude esitas hageja vastuhagina kohtule juba 25.01.2012. Hagi alusena tugines vastuhagi esitaja (käesolevas menetluses hageja) 31.08.2010 nõude loovutamise lepingule, milles loovutatava nõude kirjeldusena viidati AS Printon Trükikoda 30.12.2009 arvele nr 11655 summas 31 786,80 krooni. 25.01.2012 kohtule esitatud vastuhagiavaldusest nähtub, et nõue põhines kahjul, mis tekitati kostja poolt seoses "Napa books" raamatule fooliokaante trükkimisega. 21.04.2014 kohtule esitatud avaldusega hageja hagi alust ei muutnud, s.t. tegemist on jätkuvalt samadel asjaoludel põhjustatud kahju hüvitamise nõudega. Kostja vastuväited Kostja oli seisukohal, et kostjat on teavitatud kolmanda isiku poolt töö puudustest hilinemisega ning väidetavaid puudusi ei ole kirjeldatud, mistõttu ei saa ka hageja enam lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna tarbijatöövõtu puhul peab puudustest teavitama kahe kuu jooksul, siis majandustegevuses tegutsevate isikute vahel sõlmitud töövõtulepingute puhul on puudustest teatamiseks mõistlikuks ajaks alla kahe kuu. Sõltumata

eeltoodust on kolmas isik teavitanud kostjat puudustest 30.12.2009, mis on ligemale viis kuud peale puudustest teadasaamist. Viiekuulist viivitust ei saa pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. 30.12.2009 teates kostjale ei ole kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest nõuetekohaselt teavitatud kuivõrd vastavas teates ei kirjeldata üldse töö puudusi. Ka 30.12.2009 kahjuarvest endast ei nähtu mingil moel, milles töö lepingutingimustele mittevastavus seisnes. Seega ei vastanud 30.12.2009 teade VÕS § 644 lg-s 2 sätestatud nõuetele, mille kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kolmanda isiku poolt kostjale 04.11.2009 ja 12.11.2009 edastatud e-kirjadest ei nähtu, et tööd, millest e-kirjades räägitakse, oleksid mingil viisil seotud antud kohtuvaidlusega seotud töödega. Kostja selgitas, et kostja mõistis vastavates e-kirjades märgitud roheliste kaante all hoopis võimalikku uut tööd. Isegi juhul kui möönda, et 04.11.2009 ja 12.11.2009 kolmanda isiku e-kirjad seonduvad vaidlusaluse tööga, ei kirjeldata seal puudusi ega käsitleta kahju tekkimist. Juhul kui vastavates e-kirjades sisalduvat saaks käsitleda töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise ja kahjunõudena, on ka see ebamõistlikult hilja esitatud, kuivõrd tööde üleandmine toimus juba 2009 juulikuus. Seega oleks teade esitatud ligemale neli kuud peale tööde üleandmist. Trükitööstuses ei ole levinud puudustest teavitamine suulises vormis, mida kinnitavad ka Eesti Trükitööstuse Liidu Tarnetingimused (tarnetingimused), milliseid suurem osa Eesti trükikodasid järgib. Tulenevalt AS-i Printon Trükikoda üldtingimuste punktidest 8.1. ja 8.2. ning tarnetingimuste punktist 5.1. oli kostja seisukohal, et antud juhul pidanuks kostjat teavitama puudustest kirjalikus vormis hiljemalt 7 tööpäeva jooksul. Isegi juhul kui hageja leiab, et antud juhul ei kuulu üldtingimused ja tarnetingimused kohaldamisele, tuleb lähtuda tavast (TsÜS § 2 lg 1 ja 2). Kostja oli seisukohal, et trükitööstuses on kujunenud tavaks puudustest teavitamine ja pretensioonide esitamine hiljemalt kahe nädala jooksul kirjalikus vormis. Alternatiivselt leidis kostja, et lähtudes hageja kliendi Soome äriühingu Napa Illustrations pretensioonis kirjeldatud puudustest ning arvestades kostja poolt hagejale teostatud tööde olemust, ei ole kostja poolt hagejale kahju tekitamine võimalik. Samuti oli kostja seisukohal, et lähtuvalt hea usu põhimõttest ja trükitööstuse tavast puudub hagejal õigus nõuda kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Vastavalt üldtingimuste punktile 9.1. vastutavad pooled teineteisele teenuse osutamise lepingu mittenõuetekohase täitmisega tekitatud otsese kahju eest dokumentaalselt tõendatud ulatuses. Pooled ei vastuta teineteisele tekitatud kaudsete kahjude eest (saamata jäänud tulu, majandustegevuse häiritus vms). Seega kolmanda isiku tüüptingimustega on välistatud vastastikune saamata jäänud tulu nõuete esitamine ning sarnane tingimus sisaldub ka Eesti Trükitööstuse Liidu tarnetingimustes. Lisaks, kuna kolmandal isikul oli kohustus kostjale tasuda fooliumtrüki eest tasu, siis tuleb saamata jäänud kahjust maha arvata hageja poolt säästetud kulud seoses fooliumtrükiga kuna kolmas isik ei ole kostjale nimetatud töö eest tasu maksnud. Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet, mille kohaselt hageja sai oma kliendile üle anda ainult 798 eksemplari algselt kokkulepitud 1000 asemel. Hageja on esitanud kostja vastu lisakulutuste täiendava paberi ja trükiplaatide näol hüvitamise nõude summas 593,38 eurot. Hageja poolt esitatud arvetest ei nähtu mingil moel, et tegemist oleks just väidetavalt kostja poolt puudustega teostatud töö praagiga seotud kuludega. Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude, mis seisnes enda masinate ja tööjõu kasutamises kostja põhjustatud töö ümbertegemisel summas 499,41 eurot. Hageja ei ole esitanud ainsatki tõendit eeltoodud nõude kohta. Kostja esitas ka aegumise vastuväite, leides, et hageja 21.04.2014 avalduses haginõude muutmise kohta esitatud lisandunud nõuded – lisakulutuste hüvitamise nõue summas 593,38

eurot ja kahjunõue, mis seisnes enda masinate ja tööjõu kasutamises summas 499,41 eurot, on aegunud, kuna sellise nõude esitas hageja esmakordselt 21.04.2014, mitte 25.01.2012. Kostja hinnangul on oluline eristada otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu nõudeid. Kuivõrd tegemist on täiesti erinevate nõuetega, ei peata sama sündmusega seotud saamata jäänud tulu nõude osas hagi kohtusse esitamine muud liiki kahjunõuete sh otsese varalise kahju nõude aegumist. Maakohtu otsus 15.04.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5154,86 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus määras otsuse jõustumisel tasuda kostjale väljamõistetud menetluskuludest 1713 eurot Harju Maakohtu tagatisekontole hageja poolt 09.05.2012, 07.10.2013, 24.11.2014 ja 15.06.2015 makstud tagatiste arvelt. Kohus märkis, et kostja kohustub väljamakse teostamiseks esitama kohtule oma arveldusarve numbri. Kohus märkis, et tulenevalt tsiviilasja eelnevast menetlusest on tsiviilasjas lahendatud aktsiaseltsi Folger Art hagi Kirjastus Pegasus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille osas on olemas jõustunud otsus. Lahendamata on Kirjastus Pegasus OÜ (vastu)hagi aktsiaseltsi Folger Art vastu kahju hüvitamiseks. Esmalt lahendas kohus kostja aegumise vastuväite. Tehingust sh lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi üldjuhul kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd antud juhul ei ole kolmanda isiku ja kostja vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud, millal võlausaldaja võib nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-167-12 p-s 10 alusetust rikastumisest tulenevate nõuete aegumise selgitamisel leidnud, et kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg VÕS § 82 lg-te 3 ja 7 järgi sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi teada saama alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest. Sama põhimõte kehtib kolleegiumi arvates ka kahju hüvitamise nõuete kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et saamata jäänud tulu nõue selgus novembris 2009 ja kahju septembris 2009 (tl 183 III kd). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kolmas isik esitas kostjale kahjunõude ja arve 30.12.2009, kusjuures arvel märgitud maksetähtajaks oli märgitud 13.01.2010 (tl 67, 68 I kd). Vastuhagi on kohtusse esitatud 25.01.2012 selles nõudes, mida kolmas isik kostjalt 30.12.2009 nõudis. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitamise ajaks, so 25.01.2012 TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg möödunud. Selles osas, mis puudutab poolte erinevaid seisukohti, kas hageja on 21.04.2014 ja 29.09.2014 menetlusdokumentides sisalduvaid nõudeid muutnud võrreldes 25.01.2012 vastuhagiavalduses sisalduva nõudega, on käesolevas tsiviilasjas lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2015 määrusega (tl 166-167 III kd). Nimetatud määruses on ringkonnakohus asunud seisukohale, et asjaolu, et hageja on 21.04.2014 ja 29.09.2014 menetlusdokumentides nimetanud maakohtu nõudmisel kahju täpse koosseisu, ei ole asjas käsitatav hagi muutmisena. Seega ei ole hageja 21.04.2014 ja 29.09.2014 menetlusdokumentides sisalduvaid nõudeid muutnud võrreldes 25.01.2012 vastuhagiavalduses sisalduva nõudega. Kuivõrd kohtu menetluses olev kahju hüvitamise hagi

esitati kohtusse 25.01.2012 ja selleks ajaks ei olnud möödunud nõude kolmeaastane aegumistähtaeg, siis tuleb kostja vastuväide aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on hagi esemeks oleva nõude omandanud 31.08.2010 nõude loovutamise teel kolmandalt isikult ja et nõude loovutamise leping on kehtiv (tl 64, 69 I kd, tl 1 IV kd). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja omandas nõude loovutamise lepingu kohaselt kolmandalt isikult nõude summas 31 786,80 krooni ehk 2031,55 eurot (koos käibemaksuga) ning et nõude aluseks on kolmanda isiku poolt 30.12.2009 esitatud arve nr 11655 koos teatega (tl 67, 68 I kd). Pooled on ühisel arusaamisel ka sellest, et hageja nõuab kostjalt eelnimetatud arvel esitatud käibemaksuta summat. Lisaks on käesolevas asjas varem tehtud otsusega tuvastatud ja selle üle pooltel samuti vaidlus puudub, et kolmas isik tellis 26.06.2009 kostjalt fooliotrüki teenust (tl 161 I kd, 29 II kd). Vaidlus puudub selle üle, et algne töö oli puudustega (tl 31 I kd, 29 II kd, 184 III kd). Pooled ei vaidle ka selle üle, et uue töö ehk poolte kokkuleppel nimetatuna esmakordselt parandatud töö (1000 kiletatud kaant) andis kostja üle 16.07 või 17.07.2009 (tl 29 II kd, 184 III kd). Kohus luges eelnimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 4 ja § 457 lg 1 alusel tuvastatuks. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas uus töö ehk poolte kokkuleppel nimetatuna esmakordselt parandatud töö oli samuti puudustega, kas puudustest teavitamine toimus VÕS § 644 lg 1 ja 2 nõudeid järgides ning kas ja millises ulatuses kostja vastutab tekkinud kahju eest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Eeltoodud paragrahvi lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg 1 kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. Käesolevas asjas on kohtu hinnangul tuvastatud, et AS Printon Trükikoda tellis kostjalt 26.06.2009 foolio (kuld) trüki „Rohelistele“ kaantele (tl 161 I kd). Vaidluse all on kostja poolt uus ehk poolte kokkuleppel nimetatuna esmakordselt parandatud töö, so 1000 kiletatud kaant. Täpsemat kirjeldust töö kohta ei ole. AS-i Printon Trükikoda poolt Napa Illustrationsile tehtud

hinnapakkumisest töö kirjeldust täpselt välja lugeda ei ole võimalik (tl 66 I kd). Hinnapakkumisest nähtub, et algmaterjalideks on PDF dokument, makett. Tunnistaja KL selgitas, et foolio pidi vastama PDf failile, kus oli pilt (tl 201 III kd). Nimetatud PDF faili kohtule esitatud ei ole. Ka esmases pretensioonis ei ole täpsemalt kirjeldatud, milline töö olema pidi (tl 31 I kd). Seega saab kohus lähtuda töö osas sellest, et kostja kohustuseks oli teha kaante fooliotrükk. Et kostja teostas kogutellimusest allhankijana ühe osa, so kaantele fooliotrüki on kinnitanud tunnistaja IP, tl 188 III kd ja tunnistaja KL, tl 196. Hageja on seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud, kuna kostja andis kolmanda isiku poolt tellitud raamatu kaante fooliotrüki tellimuse täitmiseks üle ebakvaliteetse töö. Nimetatu kohta on hageja esitanud tõendina Napa Illustrationsi e-kirja (tl 34 I kd, tl 212 III kd). Lisaks on hageja tuginenud tunnistajate IP ja KL ütlustele. Eelnimetatud e-kirjast nähtub, et 23.07.2009 on Napa Illustrationsi esindaja teatanud AS Printon Trükikoda esindajale I`le (P) järgmist: „...vaatasin neid katalooge ja pole päris rahul kaane kvaliteediga. Paksemate kataloogide hulgas leidus üks kastitäis (u 40 tk) ja õhematest peaaegu 3 kastitäit katalooge, mille kaanel oli väike defekt: kaane kuldsetest sulepeadest üks või mitu on ära kulunud- näib, nagu oleks raamatud laotud virna üksteise peale liiga vara, enne kui värv või lakk on jõudnud ära kuivada? Enamuses on /kulunud/ sulepea sama-paremalt kolmas. Kaane selja teksti „Napa Illustrations Cataloque II“ asukoht on mõnedel raamatutel ebaõnnestunud. Tekst on päris selja allservas. See defekt oli niivõrd väike, et ei lugenud seda „defektsete“ hulka. Loodan, et võtate neid asju arvet esitades arvesse...“ Kohtu hinnangul nähtub eelnimetatud kirjast see, et osade kaante kvaliteedi osas on pretensioon, st osadel kaantel oli väike defekt ning e-kirja saatja on esitanud omapoolse arvamuse selle kohta, millest defekt on võinud tekkida. Mait Sõõrde on vande all antud ütlustes andnud omapoolse arvamuse, milles teise praagi põhjus võis olla, so, et köitmisel ehk kaanestamisel ei ole masin olnud korralikult seadistatud, rattad ja juhtsiinid on vigastanud fooliopinda, kaaned ei ole jõudnud sisuploki õigesse asukohta (tl 203 III kd). Kuivõrd kostja kohustuseks oli kaante fooliotrüki tegemine, siis sai kostja vastutada üksnes fooliotrüki ebakvaliteetsuse eest, mitte järeltöötluse (köitmise) eest. Tuvastatud on ja selle üle pooled ka ei vaidle, et järeltöötlust teostas AS Printon Trükikoda. Tunnistaja IP ütluste kohaselt pidi Folger Art tegema raamatu kaanele fooliotrüki. Peale esialgse kvaliteediprobleemi kõrvaldamist saadeti raamatud ära kuna kvaliteediprobleem teisel korral oli suhteliselt väike. Soome klient teatas, et kvaliteet ei sobi osa tiraaži osas ja see oli seotud fooliotrükiga (tl 188, 189, 190, 192 III kd). Tunnistaja KL ütluste kohaselt seisnes kvaliteediprobleem ebakorrektsetes kaantes. Uuesti tehtud kaaned tundusid alguses kvaliteetsed. Meile tundus, et need on paremad, mitte ideaalsed. Meile tundus, et asi on korras ja kaanestasime kõik kataloogid ära. Samas oli ka kehvemaid kaasi. Tegime kogu partii valmis ja saatsime kliendile. Kliendilt tuli pretensioon, et osa on väga kehvad ja neid ei saa kasutada. Pretensiooni sisuks oli see, et kuldne foolio ei olnud korrektne ja augud olid ikkagi sees (196, 197 III kd). MS ütluste kohaselt tuli kordustrüki korral töö väga hästi välja. Teistkordset tööprotsessi kontrollis tema ise ja töö oli korrektselt teostatud. Ta ei vaadanud kõiki 1000 kaant üle (tl 203-204, 205 III kd). Kuigi eelolevate tõendite alusel ei ole kohtu hinnangul võimalik täpselt tuvastada, millest teistkordse töö puudus, so kaante fooliotrüki defekt, tekkis, saab siiski jõuda järeldusele, et kokkulepitud tööl puudus esines, so tellitud tiraažist olid osaliselt kaaned defektsed. Seda, kas fooliol olid augud, kohus tõsikindlalt järeldada ei saa, kuna seda ei ole otseselt Napa Illustrationsi kirjas öeldud. Samas, Napa Illustrationsi e-kirjast ja tunnistajate ning kaudselt ka MS ütluste alusel, kes kinnitas, et ta tervet tiraaži üle ei vaadanud, on võimalik jõuda järeldusele, et osal tiraažist olid kaante fooliotrüki defektid. Samas on kohtu hinnangul tunnistajate ütlustega tuvastatud ka, et AS Printon Trükikoda oli raamatute ärasaatmisel

sellest teadlik, kuid saatis siiski raamatud ära, oodates Napa Illustrationsi poolset hinnangut. Seega ei olnud tegemist sellise puudusega, mida AS Printon Trükikoda ei näinud ja/või millest ta sai teada hiljem kui esmakordselt parandatud töö kostja poolt üleandmisel, so kas 16.07 või 17.07.2009 (tl 29 II kd, 184 III kd). Samal hetkel oli AS-il Printon Trükikoda ka töö ülevaatamise võimalus ja samas ka kohustus. Töö on üle vaadatud, kuid AS Printon Trükikoda avastatud puudusest kostjale töö vastuvõtmisel ei teatanud vaid tegi töö kostja poolt üleantud kaantega valmis ja saatis Napa Illustrationsile ära, lootes, et Napa Illustrations pretensioone ei esita. Vaidlust ei ole selle üle, et uue töö ehk poolte kokkuleppel nimetatuna esmakordselt parandatud töö (1000 kiletatud kaant) andis kostja üle 16.07 või 17.07.2009 (tl 29 II kd, 184 III kd). Vaidlust ei ole ka selle üle, et 30.12.2009 edastas AS Printon Trükikoda kostjale teate koos arvega (tl 67, 68 I kd). Esitatud teatest nähtub, et seoses Printon Trükikoja fooliotrüki tellimusega „Napa Books“ raamatu kaantele, oleme sunnitud esitama Teile kahjunõude arve. Hoolimata korduvatest nii kirjalikest (viimane e-meil 12.11.09 EKle) kui suulistest palvetest ei ole teostatud tellimust lõplikult ja korrektselt. Teate ja arve kättesaamise osas vaidlus samuti puudub. See teade iseenesest näitab küll seda, et enne seda teadet on esitatud palveid nii suuliselt kui ka kirjalikult, kuid millal ja mil viisil, seda teatest välja lugeda ei ole võimalik. Poolte vahel ongi vaidlus selle üle, millal ja mil viisil AS Printon Trükikoda Napa Illustrationsilt pretensiooni saamisel sellest kostjat teavitas. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas vaidluses võimalik asuda seisukohale, et pooled olid kokku leppinud teadete saatmise, sh puudustest teavitamise üksnes kirjalikus (taasesitamist võimaldavas) vormis ja kindlal ajal. Kostja poolt esitatud AS-i Printon Trükikoda üldtingimused ja Eesti Trükitööstuse Liidu tarnetingimused (tl 69-82 III kd) on MS ütluste kohaselt ettevõttele käitumisnormiks (tl 206 III kd), kuid käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et pooled oleks nende kohaldamises kokku leppinud. Seega võis AS Printon Trükikoda kostjat teavitada töö lepingutingimustele mittevastavusest ka suuliselt, kuid pidi seda tegema mõistliku aja jooksul pärast 16.või 17.07.2009. Samuti pidi AS Printon Trükikoda lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus ei ole tuvastanud, et AS Printon Trükikoda oleks kostjale Napa Illustrationsi 23.07.2009 e-kirja, milles esitati pretensioon tööle, selle saamisel edasi saatnud. MS ütluste alusel on võimalik tuvastada, et Napa Illustrationsi e-kirja sai kostja 2009 detsembris. Nimelt on MS öelnud, et esmakordne informatsioon ebakvaliteetsest tööst jõudis temani 2009 detsembris müügijuhi EK poolt, kes teatas, et Printonist saadetakse imelikke arveid. Tund aega hiljem saime reklamatsiooni (tl 203 III kd). Kohtu märkus „reklamatsioon“ on Napa Illustrationsi 23.07.2009 e-kiri (vt kohtuistungi protokoll, tl 184 pöördel III kd). Kuigi MS ütluste alusel sai tema pretensioonist teada esmakordselt 2009 detsembris, ei tähenda see kohtu hinnangul seda, et AS Printon Trükikoda poolt kostjat varem puudustest ei teavitatud. Dokumetaalsetest tõenditest on kohtule esitatud kaks e-kirja, so 04.11.2009 e-kiri ja 12.11.2009 e-kiri (tl 32, sama 65 I kd). 04.11.2009 kirjast nähtub, et alguse tekst puudutab muud tööd ning lõpus on kirje PS ja kuidas selle rohelise kaanega edaneb? MS ütluste kohaselt on neil iga päev majas rohelised kaaned, ei tea kas need on Printoni või kellegi teise omad (tl 204 III kd). 12.11.2009 e-kirjast nähtub, et alguse tekst puudutab eelduslikult eelmise kirja teist tööd ning seejärel on lause „Ja palun lükake nüüd see roheline kaas töösse. Järgmise nädala algupooles on vaja kindlasti ära köita ja raamat ära saata.“ MS ütluste kohaselt, müügijuhi sõnul ei saanud ta aru, mis rohelisi kaasi nad küsivad. Kui on vaja, küll siis tuleb selgitus.Tema ei sidunud seda üldsegi võimalike roheliste kaantega, mida oli kunagi meie majas trükitud. Kui ei eksi, siis küsimus tekkis novembrikuus (tl 204 III kd).

Kohtu hinnangul ei saa eelolevatest e-kirjadest teha sellist järeldust, et nende sisuks oli vaidlusalune töö või vähemalt ei saa tõsikindlalt väita, et sellisest teavitamisest oleks piisanud, et aru saada, mille kohta ja millised olid pretensioonid ja mida kostja tegema peab. E-kirjad on novembrist, kuid töö anti üle juba juulis. Tunnistaja IP on öelnud, et peale Soome kliendilt teate saamist teavitas ta Folgerist EK telefoni teel. Mida EK ütles, seda ei mäleta. Võib öelda, et kaante tegemisest oli juttu mitu korda. Millal kõned olid seda ei mäleta. Kokkulepet kaante uuesti tegemise osas tema ei sõlminud. Juunis või juulis ei täitnud Folger Printonis muid tellimusi, kuid töid tuli sügise poole. Novembri 2009 kirjades oli mõeldud seda sama raamatu kaant, mis oli kõne all kvaliteediprobleemi osas. Seda kas midagi meilide peale vastati ei mäleta. Folgerist suhtles lisaks EK-e ka A või M-ga. E-kirju saatis ainult 2 korda ja seda EK-le. Telefonivestluses kirjeldas probleemi, kui täpselt, seda ei oska öelda. Enne pretensiooni saamist kliendilt oli Folgerile edasi antud info, et me ei ole kvaliteediga siiski rahul. Juttu kaante uuesti tegemisest ei olnud. Peale kliendilt saadud pretensiooni tuli jutuks kaante uuesti tegemine. Seda millal nõuti kaante uuesti tegemist, ei mäleta. Arvab, et EK sai aru, et praagi tõttu tuleb kaasi uuesti teha. Suhtlemine oli ainult informatiivsel tasandil. Ametliku pretensiooni pidi esitama tootmisjuht AK. (tl 189-193 III kd). Tunnistaja ütlustest selgub, et telefoni vestluses samuti täpselt ei selgitatud milles puudus seisneb ning mida kostja väidetava puuduse kõrvaldamiseks täpselt tegema peab. Suhtlus oli informatiivne ning selleks, et kostja oleks saanud võimaliku puuduse kõrvaldada oleks olnud vaja esitada ametlik pretensioon tootmisjuhi poolt. Seda tehtud ei ole. Tunnistaja KL on täiendavalt öelnud, et kogu protsess käis suuliselt. Seda kas Folger lubas kaaned uuesti teha ei mäleta. Kuna olid korra ümber teinud, siis uuesti tegemise osas vastust ei antud. IP küsis korduvalt, millal kaaned valmis saavad. Teistkordsest puudusest teavitas IP Folgerit telefoni teel. Pretensioonide esitamise kohustus oli tootmisjuhil. Folgerist telliti tööd suuliselt kuna tootmisjuht oli puhkusel ja mindi lihtsama vastupanu teed. Müügijuht ületas oma volitusi. Sellest, et klient enam toodet ei vaja, teavitas novembris (tl 197-201 III kd). Seega on tunnistaja KL adnud ütlusi selliselt, mida talle on rääkinud IP, kuid on lisanud, et selles asjas on mindud lihtsama vastupanu teed ning asjaga on tegelenud tootmisjuhi asemel müügijuht. Kohtu hinnangul on eelnevast võimalik järeldada, et suhtlus AS-i Printon Trükikoda töötaja ja kostja töötaja vahel toimus, kuid kuna see suhtlus on olnud väga pealiskaudne ning ajalises osas määratlemata, siis ei ole sellest võimalik teha järeldust, et AS Printon Trükikoda on täitnud VÕS § 644 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustuse. Kuigi VÕS § 644 lg 2 ei nõua, et välja oleks toodud puuduse põhjus, näeb nimetatud säte siiski ette, et puudust kirjeldatakse ulatuses, millest oleks üheselt võimalik aru saada, milles puudus seisneb ning mida puuduse kõrvaldamiseks tegema peab. Seda kohtu hinangul tehtud ei ole. Info andmine ei vasta eeloleva paragrahvi lg 2 nõuetele. Kuivõrd tuvastatud ei ole, et kostjat oleks varem kui detsembris 2009 võimalikest puudustest nõuetekohaselt teavitatud, siis arvestatuna seda, et AS Printon Trükikoda võttis kostjalt töö vastu/vaatas üle 16. või 17.07.2009 ning oli sellel ajahetkel ka võimalikest puudustest teadlik, on AS Printon Trükikoda kohtu hinnangul kostjat teavitanud töö puudustest hilinemisega, mistõttu ei saa enam lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mille põhjal asuda seisukohale, et teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Samuti ei ole tuvastatud, et lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kostja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest AS-ile Printon Trükikoda.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole järgitud VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõistliku aja nõuet ega kirjeldatud väidetavaid puudusi (VÕS § 644 lg 2), mistõttu tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 ei või hageja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tugineda seetõttu, et ta ei ole täitnud VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestatud nõudeid, puudub vajadus tuvastada kahju aluseks olevaid asjaolusid ning kohus poolte seisukohti selles osas ei analüüsi. Menetluskulude jaotamisel leidis kohus TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda tulenevalt asjas varasemalt tehtud otsusest ning lisaks ka käesoleva otsuse alusel. Kostja palub määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt välja menetluskulud kokku summas 5095,36 eurot, millele lisandub 21.01.2016 kohtuistungi kulu (tl 2 IV kd) ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskuludeks käesolevas asjas on hagilt tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot (tl 20 I kd) ning õigusabikulud alates 22.07.2011 kuni 21.01.2016 kokku 4711,40 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikuludele lisandub 21.01.2016 kohtuistungil osalemise kulu ühe tunni eest tunnihinnaga 60 eurot. Kokku on menetluskulud 5154,86 eurot. Õigusabi osutamisele kulunud aeg ja toimingud on menetluskulude nimekirjades välja toodud. Tunnihind on arvestatud vastavalt 48 eurot, 55 eurot ja 60 eurot. Kuigi hageja on leidnud, viidates Riigikohtu lahendile, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustavad tsiviilasja hinda ületavas summas menetluskulu väljamõistmist, siis leidis kohus, et arvestada ei saa üksnes hetkel lahendatava asja hinda kuna menetluskulud tuleb välja mõista kogu tsiviilasja menetlemise aja eest ning kohtu hinnangul sellise aja jooksul tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjade alusel põhjendatud ja vajalik, mistõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulu summas 5154,86 eurot. TsMS § 177 lg-le 4 viidates märkis kohus, et kostja taotlusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kuivõrd käesolevas asjas on hageja poolt kostja menetluskulude katteks tasutud tagatis, so 09.05.2012 summas 275 eurot (tl 122 I kd), 07.10.2013 summas 288 eurot (tl 85 II kd), 24.11.2014 summas 550 eurot (tl 210 II kd) ning 15.06.2015 summas 600 eurot (tl 149 III kd), siis tuleb otsuse jõustumisel tasuda kostjale väljamõistetud menetluskuludest 1713 eurot Harju Maakohtu tagatisekontole hageja poolt makstud tagatiste arvelt. Kostja kohustub väljamakse teostamiseks esitama kohtule oma arveldusarve numbri. Apellatsioonkaebus 16.05.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 15.04.2016 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Samuti palub hageja teha uue otsuse menetluskulude jaotuse ja/või menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kaebuse kohaselt ei sea hageja kahtluse alla maakohtu otsuse p-des 18 ja 20 võetud seisukohti ja tuvastatud asjaolusid, samuti otsuse p-s 24 tuvastatud asjaolu, et kostja tehtud töös esinesid puudused. Maakohus jättis hagi rahuldamata selle tõttu, et maakohtu hinnangul ei järginud hageja VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõistliku aja nõuet ega kirjeldanud väidetavaid puudusi (VÕS § 644 lg

2), mistõttu tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 ei või hageja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja hinnangul on maakohus sellise järelduse tegemisel tõendeid ebaõigesti hinnanud, s.t. maakohtus kogutud ja uuritud tõendid ei anna alust sellist järeldust teha. AS Printon Trükikoda teatas kostjale tehtud töö puudustest koheselt pärast tellijalt vastava info saamist (juuli 2009). Puudustest teavitamine toimus suuliselt (telefoni teel). Puuduste olemasolu ja nendest kostja teavitamist kinnitavad tunnistajate IP ja KL ütlused. Kostja oli puudustest ja töö uuesti tegemise kohustusest teadlik ja lubas selle teostada. Ka seda asjaolu kinnitavad tunnistajate IP ja KL ütlused. Kostja poolt suuliselt antud lubadust töö 2009. aasta sügisel ära teha kinnitavad ka AS Printon Trükikoda töötaja 04.11.2009 ja 12.11.2009. ekirjad kostjale (kd I tl 65). Kostja seadusliku esindaja ütlused selle kohta, et e-kirjade adressaat EK ei vastanud e-kirjadele, sest ta ei saanud aru mis rohelistest kaantest jutt käib, on hageja hinnangul paljasõnaline ja eluliselt mitteusutav. Kui klient pöördub korduvalt e-kirja teel töövõtja poole seoses tellimuse täitmisega, siis juhul kui töövõtja esindaja ei saa aru, millisest tellimusest on jutt, on loomulik eeldada, et ta vastab kliendile sellekohase küsimusega. Viimast antud juhul ei toimunud ja see annab hageja hinnangul põhjendatud aluse arvata, et kostja sai tegelikult aru, millise tellimusega seoses saatis hageja kostjale eelviidatud e-kirjad. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta eelviidatud tõenditest nähtuva asjaolu, et kostja lubas pärast AS Printon Trükikoda teistkordse suulise pretensiooni saamist puudustega töö uuesti teha. Ainuüksi seetõttu langeb käesolevas asjas ära alus VÕS § 644 lg 3 kohaldamiseks. Kui töövõtja on vastuseks tellija pretensioonile töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta tellijale teatanud, et ta teeb puudustega töö uuesti, siis ilmselgelt on põhjus eeldada, et töövõtja on puudustest ja nende iseloomust teadlik ning tellija ei pea täiendavalt VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestatud teatamiskohustuse täitmist tõendama. Eelviidatud tõendid kinnitavad, et kostja oli töö puudustest teadlik. Seda silmas pidades oleks maakohus pidanud kohaldama VÕS § 645 lg 1 p 2 ja lg 2 ning järeldama, et isegi kui hageja ei teatanud puudustest õigeaegselt, võib hageja sellele vaatamata puudustele tugineda. Hageja leiab, et maakohus tuvastas alusetult VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumise hageja poolt ja kohaldas alusetult VÕS § 644 lg-t 3. Tõendite õigel hindamisel pidanuks maakohus asuma seisukohale, et VÕS § 644 lg 3 kohaldamiseks alust ei ole. Eelviidatud rikkumised tõid kaasa ebaõige otsuse, kuivõrd kõnealune ebaõige järeldus oli ainus põhjus hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja leiab, et hagi jäeti alusetult rahuldamata ja sellest tulenevalt jäeti põhjendamatult hageja kanda kõik menetluskulud. Lisaks leiab hageja, et isegi juhul, kui otsus hagi rahuldamata jätmise kohta loetakse õigeks ja põhjendatuks, kuulub otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistamisele. Otsusega hagejalt väljamõistetud menetluskulude hüvitis ületab enam kui kolmekordselt tsiviilasja hinda, samuti ületab menetluskulude hüvitis tunduvalt käesolevas tsiviilasjas algselt kostja poolt esitatud hagi ja hageja vastuhagi hindade summat. Maakohus jättis otsuse tegemisel sisuliselt tähelepanuta hageja vastuväite kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas, mille sisu oli järgmine. Riigikohus leidis oma määruse nr 3-2-1-4-15 punktis 14 järgmist: "Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul". Maakohus ei tuvastanud otsuses mingeid erandlikke asjaolusid, mis Riigikohtu praktika kohaselt õigustaks menetluskulu väljamõistmist suuremas summas kui tsiviilasja hind. Konkreetselt ei ole maakohus tuvastanud, et käesolev tsiviilasi oleks eriliselt keerukas või suure mahuga. Hageja hinnangul on ka ilmselge, et käesolev tsiviilasi ei ole erandlikult keerukas ega suure mahuga. Pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsioon ja sellest johtuvad tõendamiseseme asjaolud ja kohalduv õigus ei ole eriliselt komplitseeritud ning asjas ei ole kogutud ja uuritud tõendeid mahus, mis ületaks tunduvalt tavapärase lepingulise vaidluse vastavat mahtu. Hageja on seisukohal, et hagejalt kostja kasuks 5154,86 euro väljamõistmine ei ole kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 ning eelviidatud Riigikohtu lahendis väljendatud põhimõtetega. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.04.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Seega saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu otsuses tuvastatud faktilistest asjaoludest ega pea asjaolude uut tuvastamist apellatsioonimenetluses vajalikuks. Samuti ei vaidlusta hageja apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuses (p-s 24) tuvastatud asjaolu, et kostja töös esinesid puudused. Arvestades, et ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, ei anna ringkonnakohus apellatsioonimenetluses seega hinnangut maakohtu tuvastatule, et kostja poolt teostatud uus töö ehk poolte kokkuleppel nimetatuna esmakordselt parandatud töö oli puudustega, s.o osal kostjalt tellitud tiraažist olid kaante fooliotrüki defektid. Pooltel on vaidlus selle üle, kas uue töö ehk poolte kokkuleppel nimetatuna esmakordselt parandatud töö puudustest teavitamine toimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg-te 1 ja 2 nõudeid järgides. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei nõustu hageja maakohtu hinnanguga, mille kohaselt ei järginud hageja VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõistliku aja nõuet ega kirjeldanud väidetavaid puudusi (VÕS § 644 lg 2), mistõttu tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 ei või hageja

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja hinnangul on maakohus sellise järelduse tegemisel tõendeid ebaõigesti hinnanud, s.t maakohtus kogutud ja uuritud tõendid ei anna alust sellist järeldust teha. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus otsuse tegemisel hinnanud ebaõigesti tõendeid ning maakohtu järeldused on kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et kostjale tehtud töö puudustest teavitamist kinnitavad tunnistajate IP ja KL ütlused. Samuti leiab kolleegium erinevalt kaebuses väidetust, et eelnimetatud tunnistajate ütlustega ega AS Printon Trükikoda töötaja 04.11.2009 ja 12.11.2009 e-kirjadega kostjale (kd I tl 65) ei saa lugeda tõendatuks, et kostja oli puudustest ja töö uuesti tegemise kohustusest teadlik ja lubas pärast AS Printon Trükikoda suulise pretensiooni saamist puudustega töö 2009. aasta sügisel ära teha. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Vaidlust ei ole selle üle, et uue töö ehk poolte kokkuleppel nimetatuna esmakordselt parandatud töö (1000 kiletatud kaant) andis kostja üle 16.07 või 17.07.2009 (tl 29 II kd, 184 III kd). Samuti on maakohus vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et AS Printon Trükikoda võis kostjat teavitada lepingutingimustele mittevastavusest ka suuliselt, mida hageja väidetavalt ka tegi, kuid pidi seda tegema mõistliku aja jooksul pärast 16.07 või 17.07.2009. Samuti pidi AS Printon Trükikoda lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda tunnistajate IP ja KL ütlused tuvastada, et vastavalt hageja väidetule teatas AS Printon Trükikoda kostjale tehtud töö puudustest koheselt pärast tellijalt vastava info saamist (juuli 2009) suuliselt telefoni teel. Hageja ei ole kaebuses ka täpsustanud, millised konkreetsed tunnistajate ütlused kostjale töö puudustest teavitamist ja piisavat kirjeldamist kinnitavad. Maakohtu 09.12.2015 kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja IP ütluste kohaselt teavitas ta pärast Soome kliendilt osa tiraaži kvaliteediprobleemi osas teate saamisel Folgerist EK, ent mis oli kõnede sisu, seda tunnistaja ei mäleta, samuti ei mäleta tunnistaja IP aega, millal kõnesid peeti. Ka ei osanud tunnistaja IP öelda, kuidas ta täpselt telefonivestluses ütles, milles probleem tellimuses olevate raamatutega seisneb. Tunnistaja KL ütlustest tuleneb samuti, et tema mäletamist mööda käis kogu protsess suuliselt. Küsimusele, kas Folger lubas kaaned uuesti teha, vastas tunnistaja, et ta ei mäleta enam ja et kuna ühe korra olid juba ümber teinud, siis uuesti tegemise osas vastust ei antud. Kuigi tunnistajate IP ja KL ütlustest nähtuvalt suhtlus AS Printon Trükikoda töötaja ja kostja töötaja vahel toimus, ei tulene tunnistajate ütlustest, millal see suhtlus aset leidis ja mis täpselt oli suhtluse sisu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus AS Printon Trükikoda töötaja ja kostja töötaja vahelise suhtluse osas tunnistajate ütluste põhjal õigesti leidnud, et kuna see suhtlus on olnud väga pealiskaudne ning ajalises osas määratlemata, siis ei ole sellest võimalik teha järeldust, et AS Printon Trükikoda on täinud VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse. Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole ka tuvastatav, et AS Printon Trükikoda oleks kostjale Napa Illustrationsi 23.07.2009 e-kirja, milles esitati pretensioon tööle, selle saamisel edasi saatnud. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul AS Printon Trükikoda töötaja 04.11.2009 ja 12.11.2009 e-kirjadest kostjale (kd I tl 65) järeldada, et kirjade sisuks on just vaidlusalune töö ja et kostjat on e-kirjadega teavitatud kostja teostatud töö puudustest ja sellest, mida kostja puuduste kõrvaldamiseks tegema peab. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu motiive korrata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui eelnimetatud e-kirjades oleks kostjat teavitatud vaidlusaluse töö puudustest ja neid piisavalt täpselt kirjeldatud, ei vääraks see maakohtu järeldust sellise teavitamise hilinemisega toimumisest. Töö anti üle juba juulis 2009, ent osundatud e-kirjad saadeti novembris 2009, seega enam kui 3 kuud pärast töö üleandmist. VÕS § 644 lg 1 näeb tarbijatöövõtu puhul ette tarbija kohustuse teavitada töövõtjat töö lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul. Sellest võib järeldada, et majandus13

või kutsetegevuses tegutseva tellija jaoks, kelleks AS Printon Trükikoda on, ei saa enam kui kahekuulist tähtaega puudustest teavitamiseks pidada üldjuhul mõistlikuks. Ka ei ole asjas esitatud muid tõendeid, mis kinnitaksid hageja väiteid kostja teavitamisest töö puudustest koheselt pärast Napa Illustrationsilt pretensiooni saamist ja puuduste kirjeldamist viisil, millest oleks aru saada, et kostja teadis, milles puudus seisneb ja mida ta puuduse kõrvaldamiseks tegema peab. Kostja seadusliku esindaja MS 09.12.2015 kohtuistungil antud ütlustest saab järeldada, et esmakordne informatsioon ebakvaliteetsest tööst ja Napa Illustrationsi 23.07.2009 e-kiri, milles esitati pretensioon, jõudis temani 2009 detsembris müügijuhi EK poolt. Tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et tegelikult sai kostja ebakvaliteetsest tööst ja Napa Illustrationsi pretensioonist teada varem kui 2009 detsembris, kohtule esitatud ei ole. Eeltooduga saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et kostjat on puudustest teavitatud detsembris 2009, mida arvestades töö üleandmise aega (16 või 17.07.2009) ei saa lugeda mõistlikuks ajaks VÕS § 644 lg 1 mõttes. Kuivõrd ringkonnakohus jagab maakohtu järeldust, et järgitud ei ole VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid puudustest teavitamisel, ei või hageja VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt seega lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. VÕS § 645 lg 1 eesmärk on anda tellijale võimalus töövõtja tahtluse, raske hooletuse või töö puudusest teadmise või teadma pidamise korral tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele ka siis, kui tellija tööd üle ei vaadanud või töö puudusest õigel ajal ei teavitanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-16, p 18). Apellatsioonkaebuses on hageja seisukohal, et kui töövõtja on vastuseks tellija pretensioonile töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta tellijale teatanud, et ta teeb puudustega töö uuesti, siis ilmselgelt on põhjus eeldada, et töövõtja on puudustest ja nende iseloomust teadlik, mida silmas pidades oleks maakohus pidanud kohaldama VÕS § 645 lg 1 p-i 2 ja lg-t 2 ning järeldama, et isegi kui hageja ei teatanud puudustest õigeaegselt, võib hageja sellele vaatamata puudustele tugineda. Ringkonnakohus hageja eeltoodud seisukohaga ei nõustu ja leiab lisaks eelnevalt öeldule, et esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kostja teadis või pidi teadma töö lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest AS-i Printon Trükikoda. Kaebuses osundatu, et kostja ei vastanud AS Printon Trükikoda 04.11.2009 ja 12.11.2009 ekirjadele, ei võimalda teha järeldust, et kostja sai tegelikult aru, millise tellimusega seoses ekirjad olid saadetud. Ka ei saa kostja teadmist töö puudustest järeldada AS Printon Trükikoda poolse suulise pretensiooni saamisele järgnenud väidetavast kostja lubadusest puudustega töö uuesti teha, kuivõrd asjas esitatud tõendid hageja vastavaid väiteid ei kinnita. Kuivõrd eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata, ei jaga ringkonnakohus hageja seisukohta, et hagi alusetult rahuldamata jätmisest tingitult on maakohus põhjendamatult jätnud kõik menetluskulud hageja kanda. Seega puudub apellatsioonimenetluses alus muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust, kuivõrd see vastab hagi lahendamise tulemusele. Samuti puuduvad

kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul asjaolud, mis annaksid alust maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja menetluskulude rahalise suuruse vähendamiseks. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide, et maakohus on sisuliselt jätnud tähelepanuta hageja vastuväite kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas, milles hageja tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15. Viidatud lahendi p-s 14 on Riigikohus leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Samuti on Riigikohus leidnud, et tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus hageja vastuväite osas leidnud, et arvestada ei saa üksnes hetkel lahendatava asja hinda kuna menetluskulud tuleb välja mõista kogu tsiviilasja menetlemise aja eest, mille jooksul tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega ei ole kohus jätnud hageja vastuväidet tähelepanuta, vaid ei ole sisuliselt sellega nõustunud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et hageja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-15 p-s 14 avaldatud seisukohad ei anna käesoleval juhul alust kostja menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus märgib seoses varasematest Riigikohtu lahenditest tuleneva hagihinna arvestamise ja ettenähtavuse osas menetluskulude kindlaksmääramisel, et lepingulise esindaja kulude nn ettenähtavuse põhimõte tulenes küll mitmetest Riigikohtu lahenditest, kuid need seondusid Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahendiga põhiseaduse vastaseks tunnistatud TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade rakendamisega. Ka on Riigikohus hageja viidatud lahendi nr 3-2-1-4-15 p-s 13 märkinud, et seega ei ole tsiviilasja hinnal lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt lähtutakse menetlusosalise lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel kulude põhjendatusest ja vajalikkusest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesoleval juhul mõistnud kostja menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning diskretsioonipiiride ületamist maakohtule seejuures ette heita ei saa. Menetluskulud Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab kohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2016 istungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses enne 14.12.2016 kohtuistungit õigusabikulu summas 645 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub TsMS § 177 lg-le 4 tuginedes kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses enne kohtuistungi toimumist osutanud kostjale õigusteenust kokku 10 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 60 eurot. Osutatud õigusabi seisneb järgmiste toimingute tegemises: 23.05, 25.05, 26.05 ja 30.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumine, taotluse koostamine menetluskulude katteks tagatise andmiseks – 1h 23min; 01.06, 02.06, 17.06, 20.06 ja 30.06.2016 hageja vastusega taotlusele kohustada hagejal tasuda kautsjoni kohtu deposiiti tutvumine, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumine, ringkonnakohtu ekirjaga ja hageja maksekorraldusega tutvumine, apellatsioonkaebusega tutvumine, selle

õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 6h 22min; 13.12.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine – 3h. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. 14.12.2016 ringkonnakohtu istungil palus kostja istungil osalemise kulu välja mõista protokollist nähtuva aja järgi tunnihinnaga 60 eurot. Hageja on ringkonnakohtu 14.12.2016 kohtuistungil avaldanud, et jätab kostja menetluskulud kohtu hinnata. Täiendavat tähtaega kostja menetluskuludele vastamiseks hageja ei soovinud. Ringkonnakohus leiab, et töötunni hinda 60 eurot ilma käibemaksuta võib arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni pidada mõistlikuks. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul, pidades silmas apellatsioonimenetluses koostatud ja esitatud dokumentide mahtu ja sisu, TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö maht. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses, s.o summas 645 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks mõistab kohus vastavalt ringkonnakohtu 14.12.2016 kohtuistungil taotletule välja ka põhjendatud menetluskulu seoses nimetatud kohtuistungil osalemisega. Arvestades 14.12.2016 kohtuistungi kestust (36 minutit) on põhjendatud menetluskuluks nimetatud istungil osalemise eest kostja esindaja tunnihinda arvestades 36 eurot (36min x 60). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks apellatsioonimenetluses väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 681 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt kostja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.