Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.01.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-35553
Tsiviilasi
AS-i Folger Art hagi Kirjastus Pegasus OÜ vastu võla väljamõistmiseks ja Kirjastus Pegasus OÜ vastuhagi AS-i Folger Art vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1900 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kirjastus Pegasus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.01.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastukostja AS Folger Art (registrikood 10526192, asukoht Ristiku 12, Tallinn), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja/vastuhageja Kirjastus Pegasus OÜ (registrikood 10806359, asukoht Pärnu mnt 139e/11, Tallinn), lepinguline esindaja Jaanus Tehver Kolmas isik AS Printon Trükikoda (registrikood 10671126, asukoht Kopli 29, Tallinn), seaduslik esindaja Kristjan Laugen
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2013 otsus vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.AS Folger Art esitas 28.07.2011 hagi Harju Maakohtusse Kirjastus Pegasus OÜ vastu põhivõla 1629,75 euro, kahjuhüvitise 27,20 euro ja viivise 28.07.2011 seisuga 201,49 euro, lisaks viivise põhivõlalt alates 29.07.2011 kuni põhivõla tasumiseni, väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale trükiteenust. Hageja esitas kostjale töö eest arve maksetähtajaga 23.03.2010 - 64 080 krooni, s.o 4095,46 eurot. 24.05.2010 tasus kostja hagejale 38 580 krooni, s.o 2465,71 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 1629,75 eurot. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis võlgneb kostja hagejale 28.07.2011 seisuga seaduses sätestatud viivist 201,49 eurot. Seoses võla kohtueelse sissenõudmisega osutas Bene Est Law Office OÜ hagejale õigusabi, mille eest tasus hageja 27,20 eurot. Tegemist on kostja poolt hagejale tekitatud kahjuga.
3.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Algne töö oli puudustega. Hiljem puudused kõrvaldati. Uued kaaned anti kolmandale isikule üle 2009 juulis. Selle suhtes ei esitanud kolmas isik pretensiooni mõistliku aja jooksul. Kahju on tõendamata. Kostja vastuväited ja vastuhagi
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja omandas AS-ilt Printon Trükikoda nõude 2031,55 eurot hageja vastu. Kostja on selle nõude hageja nõudega tasaarvestanud.
5.25.01.2012 esitas kostja vastuhagi 1900 euro saamiseks. Hageja kohustus AS-i Printon Trükikoja tellimusel tegema Napa Books raamatu kaantele fooliotrüki. Esimene trükk ei olnud kvaliteetne. Ka kordustrükk ebaõnnestus. Sellest tulenevalt kandis AS Printon Trükikoda kahju 2031,55 eurot. AS Printon Trükikoda loovutas nõude hageja vastu kostjale. Kolmanda isiku seisukoht
6.Kohus kaasas menetlusse AS-i Printon Trükikoda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Kirjastus Pegasus OÜ poolel.
7.Kolmas isik toetas kostja seisukohta. Kolmas isik tellis hagejalt 1000 kataloogi. Pärast kataloogide kättesaamist selgus, et trükk ei ole kvaliteetne. Hageja tegi uue trüki. Ka see oli praak. Kolmanda isiku klient jättis vastu võtmata 210 eksemplari. Kolmas isik tegi kliendile väiksema arve, mistõttu kandis kahju 10 136,35 krooni. Lisaks pidi kolmas isik
tegema 500 kataloogile uued sisublokid, mistõttu kandis täiendavalt kahju 16 352,35 krooni. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 27.06.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1629,75 eurot, kahjuhüvitise 27,20 eurot, viivise 28.07.2011 seisuga 201,49 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.07.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata ja hageja menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
9.Kostja tellis 2010.a hagejalt trükiteenust. Hageja esitas kostjale töö eest 09.03.2010 arve 64 080 krooni maksetähtajaga 23.03.2010. Kostja tasus 24.05.2010 hagejale 38 580 krooni. Seega jättis kostja tasumata 25 500 krooni, s.o 1629,75 eurot. Kostja ei vaielnud tasumata osale vastu, kuid leidis, et temal on nõue hageja vastu, mis ületab hageja nõuet. Nõude loovutamise lepingust nähtub, et 31.10.2010 on kolmas isik loovutanud kostjale nõude 31 786,80 krooni hageja vastu.
10.Kolmas isik tellis hagejalt 26.06.2009 fooliotrüki teenust. Algne töö oli puudustega. Hageja väitel andis ta uue töö üle 2009 juulis. Ka uus töö oli puudustega. Kohus leidis, et kuna tarbijatöövõtu puhul peab puudustest teatama kahe kuu jooksul, siis majandustegevuses tegutsevate isikute vahel sõlmitud töövõtulepingute puhul on puudustest teatamiseks mõistlikuks ajaks alla kahe kuu. Kuna uus trükk anti kolmandale isikule üle 2009 juulis, siis pidi kolmas isik puudustest teada saama ka 2009 juulis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kolmas isik viidanud puudustele 2009 novembri ekirjas. Seega rohkem kui kolm kuud pärast puudustest teada saamist. Eeltoodust tuleneb, et kolmas isik teatas puudustest hilinemisega, mistõttu ei saa ta enam lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sellest tulenevalt puudub vajadus ka tuvastada, kas kolmas isik on kandnud puuduste tõttu kahju. Ülaltoodule tuginedes on põhjendamatud nii kostja tasaarvestus kui ka vastuhagi. Kuna kostja on jätnud hagejale osaliselt tasumata põhivõla, siis tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista 1629,75 eurot.
11.Bene Est Law Office OÜ esitas 05.05.2011 hageja nimel kostjale nõude võla tasumiseks. Võlanõude koostamise eest tuli hagejal tasuda 27,20 eurot. Kohus leidis, tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja § 128 lg-le 3, et hageja nõue on ka selles osas põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 27,20 eurot.
12.Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma viivist. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 28.07.2011 seisuga 201,49 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt, s.o 1629,75 eurolt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.07.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtusse uueks arutamiseks.
14.Apellant on seisukohal, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti VÕS § 644 lg-t 1 ja 3. Esiteks on maakohus sisustanud mõistliku tähtaja mõistet antud kaasuses üksnes sellega, et see on lühem tarbijatöövõtulepingu korral kohalduvast tähtajast, mille näeb ette VÕS § 644 lg 1 teine lause. Seega ei ole maakohus mõistliku tähtaja määratlemisel üldse arvestanud konkreetse kaasuse asjaoludega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et mõistlik aeg tuleb tuvastada konkreetse kaasuse kõiki asjaolusid arvestades. Antud juhul ei olnud hageja enda väidetud ajal, juulis 2009, nõuetekohaselt teostatud töid üle andnud ja seetõttu jätkus nii telefoni kui e-kirja teel suhtlus hageja ja kolmanda isiku vahel seoses tööde üleandmisega. Viimane e-kiri kolmandalt isikult
kostjale tööde lõpetamise nõudega läkitati hagejale 12.11.2009. 30.12.2009 teatas kolmas isik hagejale kahjunõude esitamisest.
15.Oluline on arvestada, et 12.11.2009 e-kirjas palus kolmas isik hagejal nõuetekohaselt teostamata töö ära teha hiljemalt järgmise nädala alguses, s.o hagejale anti sisuliselt täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Varasemalt, 04.11.2009, oli kolmas isik hagejalt e-kirja teel küsinud, kuidas tellitud töö teostamisega edeneb. Selline suhtlus poolte vahel kinnitab, et hageja oli teadlik tegemata tööst ning veel 2009.a novembrikuus anti kolmanda isiku poolt hagejale täiendav tähtaeg töö lõpetamiseks. Järelikult puudus maakohtul antud kaasuse asjaolusid õigesti hinnates alus seisukohaks, et töö anti üle juba juulis 2009 ning puudustest teavitamine toimus enam kui 3 kuud hiljem. Ühtlasi on kohus VÕS § 644 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades asunud seisukohale, et kolmas isik teatas hagejale puudustest pärast mõistliku aja möödumist. Tegelikult teatas kolmas isik kostjale puudustest töös mõistliku aja jooksul. Samal põhjusel on VÕS § 644 lg 3 esimese lausega vastuolus järeldus, et tellija ei saanud enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Lisaks eeltoodule on maakohus jätnud alusetult kohaldamata VÕS § 645 lg 1. Hageja oli teadlik sellest, et ta ei ole tellitud töid nõuetekohaselt teostanud ja kolmandale isikule üle andnud, mistõttu VÕS § 645 lg 1 kohaselt võis tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas sellest oli hagejat õigeaegselt teavitatud või mitte. VÕS § 644 lg 1 ja 3 ebaõige kohaldamine ja VÕS § 645 lg 1 kohaldamata jätmine viis maakohtu ebaõigele järeldusele, et tellija ei saanud tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.
16.Maakohus rikkus asja eelmenetluses olulisel määral selgitamiskohustust. Kostja tugines menetluses sellele, et tal on nõude loovutamise lepingu alusel omandatud nõue hageja vastu, kusjuures omandatud nõude sisuks on kahju hüvitamise nõue. Eelmenetluses ei käsitletud seda, et kahju hüvitamise nõude algne võlausaldaja ei saanud VÕS § 644 lg 1 ja 3 tulenevalt töö lepingu mittevastavusele tugineda. Seega on maakohtu otsus vähemalt kostjale ja kolmandale isikule üllatuslik, sest vastuhagi rahuldamata jätmisel tugines maakohus asjaolule, mida eelmenetluses polnud üldse käsitletud. Kuivõrd kostjat ega kolmandat isikut ei esindanud menetluses advokaat, siis oleks maakohus pidanud TsMS § 347 lg 5 kohaselt selgitama neile eelmenetluse lõpetamise tagajärgi ning menetlusosalise seadusliku esindaja ütluste tõendina kasutamise tingimusi. Viimatinimetatud rikkumised tõid kaasa olukorra, kus kostja ja kolmas isik väljendasid 11.06.2013 kohtuistungil nõusolekut eelmenetluse lõpetamiseks, kuigi nad tegelikud eeldasid, et saavad kohtuistungi käigus esitada tõendeid (mh tõendina hinnatavaid ütlusi). Kuivõrd kostja vastuhagi aluseks olevad asjaolud jäeti maakohtus välja selgitamata ning maakohus rikkus ka TsMS § 347 lg 5 nõudeid, siis menetles maakohus asja ühekülgselt ja hageja, keda esindas õigusalase ettevalmistusega esindaja, sai menetluses ebakohase eelise. Eelviidatud selgitamiskohustuse rikkumine on apellandi hinnangul asjaolu, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.
17.Maakohus rikkus asja menetlemisel ka TsMS § 437 p 1. Kostja esitas 17.06.2013 kohtule taotluse asja arutamise uuendamiseks ning kuivõrd varasemalt oli asjaolude väljaselgitamise kohustust oluliselt rikutud, pidanuks kohus esitatud taotluse rahuldama. Menetlusõiguse normide rikkumine maakohtus tõi kaasa vastuhagi rahuldamata jätmise ja viis kohtu kokkuvõttes ebaõige kohtulahendini. Kui kohus oleks menetluses asja lahendamiseks olulised asjaolud õigesti välja selgitanud ning oleks taganud poolte võrdse kohtlemise, siis ei oleks teinud otsust vastuhagi rahuldamata jätmiseks ning kohtuotsusega ei oleks kostjalt mõistetud hageja kasuks välja otsuses viidatud summasid.
Ringkonnakohtu põhjendused
18.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
19.TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
20.Käesolevas asja on maakohus vastuhagi menetlemisel rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
21.Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata põhjusel, et võlausaldaja teatas võlgnikule puudustest hilinemisega, mistõttu ei saa ta enam lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Maakohus tuvastas, et puudustega töö anti võlausaldajale üle juulis 2009 ja võlausaldaja viitas puudustele esmakordselt 2009. aasta novembri e-kirjas. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu järeldus vastavuses menetlusosaliste seletuste ja asjas esitatud tõenditega. Kostja oli seisukohal, et puuduste ilmnemisel teatati neist kõigepealt telefoni teel, kuna poolte vahel ei olnud kokku lepitud, et pretensioonid tuleb esitada kirjalikult. Ka kolmanda isiku esindaja kinnitas kohtuistungil, et suur osa vestlusest toimus telefoni teel. Maakohus ei ole neile väidetele tähelepanu pööranud ega selgitanud tõendamiskoormist. Et pooled olid varem suhelnud konkreetse puuduse, see on foolio (kuld) trükk „Rohelistele kaantele“ tellimuse ebakvaliteetse teostamise üle, nähtub ka AS Printon Trükikoda poolt novembris hagejale saadetud e-kirjade tekstist. 04.11.2009 e-kirjas küsib AS Printon Trükikoda töötaja „kuidas selle rohelise kaanega edeneb?“ ja 12.11.2009 e-kirjas lisab juba ahastavalt ja suurte tähtedega „ja palun lükake nüüd see roheline kaas töösse jummalaeest!!! Järgmise nädala algupooles on vaja kindlasti ära köita ja raamat ära saata!“ Seega novembri e-kirjades ei teatata mitte esmakordselt puudustest, nagu maakohus leidis, vaid päritakse aru, kaugel ollakse ja juhitakse tähelepanu, et on juba väga kiire, mis viitab sellele, et puudustest on juba varem teada antud. Olles normaalsetes ärisuhetes, näitab hageja poolt vastamata jätmine, et 3-nda isiku e-kirjades soovitu ei olnud talle mõistetamatu ega üllatuslik.
22.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja vastuhagi avaldus kahju hüvitamiseks tuleb sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohus ei saa seda teha, sest maakohus pole vastuhagi sisuliselt läbi vaadanud ega selles osas eelmenetlust läbi viinud. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks summas 1900 eurot, kusjuures kostja märkis, et tegelik nõude suurus on 2031,55 eurot, millise nõude kostja omandas AS-lt Printon Trükikoda. Vastuhagi kohaselt on kahjuks saamata jäänud tulu, mis seisnes selles, et AS-l Printon Trükikoda oli kokkulepe 1000 trükise müügiks Soome ettevõttele Napa Illustrations, tükihinnaga 3,61 eurot koos käibemaksuga, kuid hageja ebakvaliteetse töö tõttu loobus klient 210 trükise ostmisest. Kostja märgib, et saamata jäänud tulu on 2031,55 eurot. AS Printon Trükikoda on esitanud hagejale 30.12.2009 arve koos käibemaksuga 31 786,80 krooni (2031,55 eurot) tasumiseks. Loodetud tulu arvutust kostja välja ei toonud, mistõttu pole võimalik nõuet kontrollida. Samuti puudub selgus, kas tegemist on ainult saamata jäänud tuluga või ka reaalse kahjuga. 3-nda isiku maakohtule esitatud selgituste kohaselt oli AS Printon Trükikoda oma kuludega täiendavalt valmis trükkinud algselt kaante tõttu praagiks läinud raamatute sisud ning
teostanud sisuploki valmistamiseks vajaliku järeltöötluse, millest saadud kahju hagejale esitatud arves samuti sisaldub.
23.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus eelmenetluses välja selgitama vastuhagi nõude ja hageja vastuväited sellele. Selleks peab kostja kõigepealt välja tooma, millest nõue koosneb ning kahju suuruse kohta ka tõendid esitama.
24.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel vastavalt nõuete rahuldamise ulatusele.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.