X. X. kaebus Saue Vallavalitsuse 19.05.2021 korralduse nr 508 „Vanamõisa küla Liivakumäe ja Kärneri 2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Saue vald, esindaja Elis Haav Kolmandad isikud - M. L., A. L., V. H. ja M. K.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 09.06.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad kaebajale järgmised kinnistud: Suurevälja põik 8, Vanamõisa küla, Saue vald, Harju maakond (katastritunnus 72701:002:0693, elamumaa 100%); Suurevälja põik 10, Vanamõisa küla, Saue vald, Harju maakond (katastritunnus 72701:002:0694, elamumaa); Suurevälja põik 12, Vanamõisa küla, Saue vald, Harju maakond (katastritunnus 72701:002:0695, tootmismaa 100%).
2.Saue Vallavalitsus kehtestas 19.05.2021 korraldusega nr 508 „Vanamõisa küla Liivakumäe ja Kärneri 2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Vanamõisa külas Liivakumäe ja Kärneri 2 kinnistud 22 elamu,- sotsiaal- ja
transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus üksikelamute ja kahe korteriga elamute ning abihoonete püstitamiseks. Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneeringu (edaspidi: üldplaneering) kohaselt on Suurevälja põik tänav märgitud kaardirakendusel avalikes huvides asuvaks teeks. Tulenevalt Saue valla arengukavast omandatakse tiheasustusaladel asuvad teed ning tänavad täies ulatuses avalikes huvides. ÜP kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusega alal ning maakasutuse juhtotstarbeks on kavandatud pere- ja ridaelamumaa. Detailplaneering vastab Saue valla üldplaneeringule.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 25.06.2021 X. X. kaebus Saue Vallavalitsuse 03.03.2021 19.05.2021 korralduse nr 508 „Vanamõisa küla Liivakumäe ja Kärneri 2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kaebaja omandis oleval Suurevälja põik nr 12 kinnistul asub igapäevases kasutuses olev puurkaev (PRK 0020816, ehitisregistri kood 220270919), mis varustab veega (sh joogiveega) kinnistuid Suurevälja põik nr 6, 8, 10. Puurkaev asub Suurevälja põik 12 kinnistu nurgas, mis nähtub nii ehitisregistri väljavõttest ja servituudi seadmise lepingu plaanilt. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 10 m (vt DP p 2.3), mis ulatub nii DP alale kui ka Suurevälja põik tupikteele.
4.Vastustaja soovib DP-ga planeerida Suurevälja põik tee läbisõiduteeks, mida ei ole võimalik teha kaebaja kinnistul asuva puurkaevu tõttu, mis varustab veega kolme kinnistut, sh kaebaja enda kinnistut. Puurkaevu sanitaarkaitsealas on majandus- ja ehitustegevus, sh tee ehitamine, keelatud. Keskkonnaamet on oma 15.01.2021 vastuses nr 14-4/21/237 kaebaja päringule vastanud, et veehaarde sanitaarkaitsealale ei saa planeerida sõiduteed ega kergliiklusteed. Puurkaevu sanitaarkaitsealal kehtivad piirangud vastavalt veeseaduse (VeeS) §-le 151.
5.Seoses DP-ga esitasid kaebaja ja teised Suurevälja põik tee äärsete kinnistute omanikud ning elanikud 20.11.2019 seisukoha ja taotlused. Ei ole tõendatud ega põhjendatud DP ala kinnistutele kolme (sh Suurevälja põik tupiktee) juurdepääsutee vajadust. Uue planeeringuala kinnistuomanikele on vajalik tagada juurdepääs kinnistutele autoga. Tehtud ei ole uuringuid ja esitatud põhjendusi selliseks liikluslahenduseks. Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (edaspidi: standard) näeb ette sellise detailplaneeringu lahenduse puhul siseringi liikluseks ühe juurdepääsutee kinnistutele (vt standardi p 4.5 ja selle joonis 4.3), millest peaks piisama. DP ei arvesta Suurevälja põik tänava elanike huvidega. Saue V allavalitsus on sõlminud 08.10.2019 lepingu nr 12-2/398/2018 muutmiseks lisakokkuleppe nr 1, mis ei arvesta kehtestatud standardit ega Suurevälja põik elanike huve.
6.Planeeringuga halvendatakse vana elamukvartali elamistingimusi ja liikluskorraldust uue elamukvartali arvel, mis ei ole mõistlik, vajalik ega põhjendatud. Suurevälja põik tee osas ei ole tehtud mistahes kalkuleerimist ja projekteerimist, kuigi see on olnud vajalik seoses planeeringu soovitud liikluslahendusega. Arvestatud ei ole Standardi p 4.4 lg-tega 2, 9, 10 ja 5 ega standardi p 4.5.5 lg-ga 1. 4,2 m laiune kahekordselt kuumpinnatud kergkate ning 0,5 m laiused peenrad ei taga, et oleks tagatud normaalne liikluskorraldus, lumetõrje (standardi p 4.6.6) jms. Lumevallitamise ala laius, kui lund ei veeta ära, on 5 m laiuse lumetõrje ala puhul 1,4 m (vt standardi tabel 4.9). Juurdepääsu ristlõike elementide laiused on toodud standardi tabelis 6.7 (lk 102), mida ei ole võimalik teha faktiliste asjaolude tõttu. Suurevälja põik tänavat ei ole mõistlik avada läbivale kaheega ühesuunalisele liiklusele, sest suure tõenäosusega lisandub elamukvartali valmides sellele palju jalakäijaid ja jalgrattureid, et liikuda mööda Suurevälja põik tupiktänavat suunaga raudteejaama poole. Peale vastavate uuringute tegemist oleks pilt selgem tänaval võimalike muudatuste tegemiseks, kuid selliseid uuringuid ei ole kohaliku omavalitsuse poolt tehtud. Õueala läbivale liiklusele avamise ja ohutustaseme tõstmise eelduseks on vaja kergliikluse eraldamine autode liiklusest kõnniteega. Samuti on olemasolev tänavavalgustus ebapiisav ja vajab täiendamist ning
kaasajastamist juba täna. Seoses väga kitsa teemaaga võib vajalikuks osutada sadevete äravoolu ehitamine ja lume väljavedu tänavalt. Arvesse pole võetud seda, et kui planeeritavale sotsiaalmaale tuleb kunagi lasteaed, siis muutub Suurevälja põik tee liiklus veelgi talumatumaks. Viirpuu kodu ja seal elavad inimesed hakkaksid samuti autodega Suurevälja põik tee kaudu liikuma.
7.Planeerimismenetluse käigus ei ole standardit ning selles toodud põhimõtteid arvesse võetud. Suurevälja põik tänava võimalik avamine läbivale liiklusele enne uuringute tegemist ja täiendavat planeerimist ning vajadusel rekonstrueerimist on ebamõistlik tegevus. Omamata tervikut ülevaadet, ei ole võimalik leida parimat lahendust tõusetunud probleemidele (sh jalakäijad, jalgratturid, ülekäigurajad ja võimalik uus väljasõit ning ülekäigurajad riigimaanteele 11185 Hüüru - Saue), lükates nende lahendamist edasi ja vähendades sellega erinevate valikute arvu.
8.Planeeritav väljasõit riigimaanteele 11185 läbi olemasoleva Suurvälja põik tupiktänava on ebamõistlik lahendus. Üksnes avalikule huvile tuginedes ei ole võimalik seda teha. DP ei vasta standardi p-le 4.5.4. DP ala oleks pidanud olema suurem ja planeerimismenetlusse oleks pidanud kaasama ka kinnistu aadressiga Suurevälja tee 1 omaniku ning Preediku kinnistu omaniku selleks, et teha terviklahendus. Kohe tuleb ära lahendada Suurevälja teel perrooni Keila poolse otsa juurest liikumine perspektiivse jalakäijate tee kaudu, mis ei ole DP alana märgitud. DP vajab Maanteeameti kooskõlastust seoses planeeritavate väljasõitudega riigimaanteele 11185 Hüüru – Saue ja jalakäijate põhiliste ülekäigukohtade ohutuks muutmise vajadusega. Neid nõusolekuid ei ole nõutud.
9.Vaidlustatud otsus on õigusvastane (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-62-02 ja nr 3-3-1-79-0). Vastustaja otsusest ei nähtu põhjendust ega viidet ühelegi õigusnormile seoses kaebaja ja teiste vastuväidetega. Kaebajale ei ole arusaadav, millistest põhjendustest on vastustaja otsuse vastuvõtmisel juhindunud või milliseid huve ning kuidas kaalunud.
10.Vastustaja pole rakendanud uurimisprintsiipi ja hea halduse põhimõtet, mistõttu on asja lahendamiseks olulised asjaolud jäänud tuvastamata. Kaebaja on esitanud DP-le mitmeid vastuväiteid, millele pole vastustaja andnud sisulisi ja asjakohaste tõenditega põhjendatud vastuseid. Kaebaja möönab, et ei saa haldusorganile ette kirjutada menetlustoimingute tegemise viisi, kuid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2 kohaselt peab halduse toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Liikluskoormuse küsimuses täiendavate uuringute läbi viimata jätmine, erinevate lahenduste kaalumata jätmine ja tõendite mittekogumine rikub haldusmenetluse põhimõtteid.
11.Lisanduv liikluskoormus võib mõjutada kaebaja ja tema perekonnaliikmete elukeskkonda sellisel viisil, et see kujutab endast kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist (RKHKo nr 3-3-1-16-05 p 17). Piirangud liikemisel ja oma kinnisasjale juurdepääsemisel on seotud kaebaja õigusega oma omandit vabalt kasutada. Puuduvad kontrollitavatele andmetele toetuvad uuringud, mis põhjendaksid hädavajadust Suurevälja põik tupiktee läbisõiduteeks tegemiseks ning detailplaneeringu ala liikluse suunamiseks läbi selle. Samuti pole detailplaneeringu menetlemise käigus esitatud andmeid, mis võimaldaks kaebuse esitajal liikluskoormuse kohta tehtud järeldusi kontrollida. Asjaolu, et detailplaneeringu menetluse käigus on pakutud uue teekatte rajamist Suurevälja põik teele, ei suurenda vajadust selle tupiktee avamiseks läbivaks liikluseks (RKHKo nr 3-3-1-78-12).
12.Vastustaja on rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Ärakuulamisõigus on olnud näilik. Ühtegi esitatud vastuväidet ei ole arvesse võetud ning seda pole ka sisuliselt põhjendatud (RKHKo nr 3-31-52-13 ja nr 3-3-1-23-06).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Saue Vallavolikogu 28.02.2002 otsusega nr 131 kehtestati Vanamõisa küla Rikko kinnistu detailplaneering, mis asub kaebajale kuuluvate kinnistute läheduses ja nägi ette, et Suurevälja põik, Vanamõisa küla, Saue vald (katastritunnus 72701:002:1957, transpordimaa 100%, omanik Saue vald), ei ole kavandatud
tupiktänavaks. Lisa 2 jooniselt nähtub selgelt, et Suurevälja põik tänava ots on jäetud avatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsuse nr 3-13-385 p 12 järgi tuleb järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid, kui detailplaneeringut on asutud ellu viima. Arvestades, et Vanamõisa küla Rikko kinnistu detailplaneering kehtestati 2002. aastal ja selle alusel moodustati Suurevälja põik 4, 6, 6a, 8, 10, 12 ja Rikko tee ning kaebaja on Suurevälja põik 8 omanik alates 2004. aastast ning Suurevälja põik 10 ja 12 omanik alates 2005. aastast, tuli kaebajal järgida hoolsuskohustust ja tutvuda tema lähedal kehtestatud detailplaneeringutega. Kaebaja ei saanud eeldada, et Vanamõisa küla, mis paikneb Saue valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalal ei arene ja kinnistute ostmise hetkel ümberkaudne olukord jääb muutumatuks. Rikko maaüksusel on tegemist kehtiva detailplaneeringuga. Seega on kaebaja alusetu väide, et detailplaneeringuga soovitakse ilma mõjuva põhjuseta ja aluseta avada Suurevälja põik läbisõiduteeks (RKHKo nr 3-18-1901, p 17).
14.Suurevälja põik 12 kinnistul asuv puurkaev varustab teadaolevalt kolme majapidamist. Arvestades tavapärase veetarbimisega ca 100 liitrit inimese kohta ööpäevas on puurkaevust veevõtt ilmselgelt kordi väiksem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas. VeeS § 148 lg 2 kohaselt ei ole sellisel puurkaevul mitte sanitaarkaitseala, vaid hooldusala, ning hooldusala kohta veeseaduses sätestatud piirangud ei välista ehitise, sh tee/tänava ehitamist. Hooldusalal tuleb jälgida VeeSe § 154 lg-s 5 sätestatud nõudeid.
15.Planeeringualale on tagatud kolm juurdepääsu, millest kaks juurdepääsu koos planeeritud sisetänavatega ehitatakse planeeringu elluviimisel esimeses etapis koos tehnovõrkude ja rajatistega. Suurevälja põik tänav ei ole DP ala koosseisus. Suurevälja põik tänava projekteerimine ja ehitamine toimub eraldiseisva menetlusena, kus projekteerimise käigus tuleb arvestada Suurevälja põik 12 aadressil paikneva puurkaevuga. Tee ehitus ei tohi avaldada negatiivset mõju puurkaevule ning vajadusel tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang tee ehitusprojekti koostamiseks, andes hinnangu projekti elluviimise ajal esineva keskkonnamõju (ehitusaegse mõju) ning projekti elluviimise tagajärjel tekkiva keskkonnamõju osas.
16.Maa-ala jääb Saue valla reoveekogumisalale ning piirkonnas on välja ehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon, millest tulenevalt on puurkaevu tarbijatel võimalik liituda ühisveevärgiga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid on vee-ettevõtja poolt välja ehitatud ja liitumistasu puudub.
17.Kaalutlusõigust on vastustaja teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (adressaadi, kolmandate isikute, avalikud huvid) nagu sätestab HMS § 4 lg 2. Põhjendatud ei ole detailplaneeringule esitatud vastuväited, mis puudutavad Suurevälja põik tänava ühendamist detailplaneeringualaga. Suurevälja põik tänav on valla omandis olev avalikus kasutuses tänav, mille kasutamine on suunatud avalikkusele, st kõigile piirkonna elanikele (nii olemasolevatele kui ka tulevastele). Tegemist ei ole ainult Suurevälja põik tänava elanikele kavandatud juurdepääsuteega. Tänava sulgemise või tupikuks muutmisega vastustaja nõustuda ei saa ning selleks peaks olema väga mõjuv põhjendus. Põhjus ei seisne ainult tavaolukordades, kus elanikud ise tarbivad juurdepääsuteed, vaid ka teenustes, mida on vajalik osutada (sh päästemasinad, kiirabi, prügivedu jm autodele), lisaks lumelükkamises, mida tupikud segavad, kuna traktor ei saa ümber pöörata. Vastustajal on kohustus tagada terviklikult kogu piirkonna avalikud huvid.
18.Kolm juurdepääsu on ka ohutum. Suurevälja põik tänav ei ole nii kitsas, et sealt läbipääsu ei saaks tagada, st kaks autot mahuvad kõrvuti liikuma. Suurevälja põik tee on võimalik ümber ehitada ja tagada vajalikud laiused. Vald ei kavanda Suurevälja põik tänava avamist olemasolevas seisukorras, vaid plaanib tänavalõigul uue katte paigaldamist koos sadevete ärajuhtimise lahendustega ning jalakäijatele ohutuma liikumise võimaldamisega (rajatakse laiem kindlustatud teepeenar). Lõplikud lahendused selguvad projekteerimise käigus. Vastustaja ei ole tellinud
geodeetilist alusplaani ja ei tea lõplikku lahendust. Projekteerimisel tellitakse geoalus ja teede projekteerija projekteerib eskiislahenduse, mis saadetakse ka elanikele tutvumiseks ja aruteluks.
19.Vastustaja on juurdepääsude ja liikluskorraldusega seonduvat korduvalt selgitanud. Planeeritud liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendus käsitletavale maa-alale on sobiv ja piisaval määral reguleeritud. Tegemist on väikeelamute alaga, millest tulenevalt on liiklusvood väikesed. Seega puudub alus ja vajadus liiklusprognoosi tellimiseks. DP alale jääb 19 elamumaa krunti, kus võib olla ratsionaalne kasutada Suurevälja põik tänavat väljasõiduks. Lisanduvate autode hulk oleks u 40 autot. Puudub vajadus kavandada eraldi suuremamahulisi tegevusi. DP näeb ette planeeritava sisetänava ühendamist Suurevälja põik tänavaga, mis kulgeb 11185 Hüüru-Alliku-Saue teeni (Suurevälja tee), mis jääb väljapoole planeeringuala. Seega on planeeringuala piiritletud ning Suurevälja põik tänav ei ole planeeringualas.
20.Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa takistuseks olla naabri harjumuspärase keskkonna säilitamine. Naabrite omandiõigused ei ole piiramatud ja ei kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Vastustaja on detailplaneeringu koostamisel kaalunud alternatiive leidmaks otstarbekaim, naaberkinnistuid vähim koormav lahendus ning nende omanike huve arvestav planeeringulahendus. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal arvamusi esitanud isikute soovidele vastu tulles on planeeringulahendust korrigeeritud. DP elluviimisel seatakse Suurevälja põik tänavale massipiirang, mille kohaselt ei toimu Suurevälja põik tänaval raskeveokite transporti alaliselt (v.a teenused).
21.Lumerohkel talvel on äravedu kitsastel tänavatel teeomaniku kohustus ja vastustaja on seda alati teinud ning teeb ka edaspidi. Teemaa laius Suurevälja põik tänaval on kõige kitsamas kohas 6,6-6,7 m, ehk 6,6–(4,2+0,5+0,5)=1,4 m. Seega on tänavamaa laius normide piires. Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ annab erinevaid võimalusi peenarde ja katte laiuste valikuks ning lõplikud tänava gabariidid selguvad projekteerimise käigus. Kui projekteerimise käigus selgub, et otstarbekas ja põhjendatud on kavandada teekate laiemana (nt esialgselt arvestatud 4,2 m asemel 4,5 m), siis on vastustaja selleks põhimõtteliselt valmis.
22.Transpordiameti (Maanteeameti) kooskõlastust pole võetud, kuna tegu on olemasoleva ristmikuga ning planeeringu elluviimise tulemusel lisandub Suurevälja põik tänavale piisavalt vähe sõidukeid. Ristmiku staatus ei muutu ning seetõttu puudub kooskõlastuse vajalikkus. Tee projekteerimise normide määruse järgi peab ristmiku lahendust muutma, kui liiklussagedused on suuremad kui 2000 autot/ööpäevas ja ristuval harul suuremad kui 500 autot/ööpäevas. Lisanduv sõidukite hulk ei ületa 500 autot ööpäevas. Hetkel on liiklussagedus Hüüru – Alliku – Saue teel antud kohas alla 2000 auto ööpäevas ja Suurevälja põik alla ca 10-20 autot ööpäevas. Praegusel hetkel hakkavad Vanamõisas elavad inimesed pigem kasutama Suurevälja põik tänavat vähesel määral, kuna Hüürusse ja Sauele liikumiseks on olemas otsemad teed.
23.Jalakäijate osas on vastustajal Transpordiametiga antud planeeringust sõltumata koostöö Suurevälja põik ristmiku juures asuva jalakäijate ületuskoha ohutuse parendamiseks ja aastal 2022 rajatakse Hüüru – Alliku – Saue km 6,4 (Suurevälja tee ja Suurevälja põik ristmiku vahetusse lähedusse) künnis koos jalakäijate teeületuskohaga. Hiljuti valmis uus jalakäijate raudteeületuskoht sõidukite raudteeülesõidu kõrval, mis on mh mõeldud DP ala tulevastele elanikele. Jalakäijateleratturitele on kavandatud kergliiklustee abil juurdepääs Saue linna suunale (suubub raudtee ületuskäigule). Transpordiameti ja Eesti Raudteega on käinud arutelud ka Saue raudteejaama perrooni juures oleva trepi saatuse üle, millele lahendust veel ei ole. Vastustaja huvi on kindlasti tagada jalakäijate ohutus. Viirpuu tee jalgratta- ja jalgtee on juba praegu ühendatud Laagri – Välja jalgratta- ja jalgteega ning planeeringualalt väljuv kergtee ühendatakse samuti selle sama teega.
24.Vastustaja teeb pidevat ja sisutihedat koostööd Transpordiametiga antud piirkonna liiklustingimuste parendamiseks. Tee projekteerimise normide määruse järgi on Suurevälja tee ja Suurevälja põik ristmiku puhul tegemist lihtristmiku tüüpi ristmikuga. Kaebaja väide, et Suurevälja
põik tänava kaudu hakkab toimuma suuremahuline liikus, ei ole põhjendatud ja tõendatud, vaid oletus. Lisaks on Suurevälja põik tänavale planeeringualal veel kaks väljapääsu, seega koormused hajuvad.
25.Kaebaja etteheitele, et kahekordne pindamine ei ole tänava rekonstrueerimine, saab vastustaja kompromissina vastu tulla ja kavandada sinna ühekihilise asfaldi. Tänava rekonstrueerimine tähendab ka tänava gabariitide muutmist. Muudetakse tee gabariiti ning tugevdatakse aluskonstruktsioone.
26.DP-ga ei ole määratud lasteaia ehitusõigust. Juhul, kui tulevikus peaks hakatama lasteaeda kavandama, siis lasteaia ehitusõiguse menetluse käigus hinnatakse mh ka kõiki vajalikke juurdepääsutingimusi ja sellega seotud küsimusi. DP menetluses on läbi kaalutud ja lahendatud piirkond terviklikult, kaasatud olid kohalikud elanikud. On leitud mõistlik lahendus DP elluviimiseks ning praktiliste küsimuste lahendamiseks.
27.Kaebaja etteheide, et planeeritav väljasõit riigimaanteele 11185 läbi olemasoleva Suurvälja põik tupiktänava on ebamõistlik lahendus, mis ei vasta ka kehtestatud standarditele, on tõendamata ja meelevaldne väide. Tegemist on olemasoleva väljasõiduga.
28.Suurevälja teel perrooni Keila poolse otsa juurest on perspektiivse jalakäijate tee kavandatud. Selle tulevane valmimine sõltub kõrvalasuva Priidiku kinnistu planeerimisest. Äsjavalminud raudteeületuskoht on ohutu ja kasutatav, seega on juurdepääs nii linna kui raudteepeatusesse planeeringualalt faktiliselt olemas kahelt poolt (nii ida kui lääne poolt).
29.Kaebuses tupiktänava kavandamiseks puuduvad õiguslikud alused ja seega ka kaebajal õigustatud ootus. Saue valla 2021. a uue kehtestatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.4. (Uue hoonestuse rajamine tiheasustusega alal) lk-l 11 on sätestatud, et uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale tuleb arvestada põhimõtetega, et tupiktänavaid reeglina ei kavandata.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
30.Kolmandad isikud ei esitanud kaebusele seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaebaja vaidlustab detailplaneeringut põhjusel, et Suurevälja põik tee on planeeritud läbisõiduteeks, mida ei ole võimalik teha kaebaja kinnistul asuva puurkaevu tõttu, mis varustab veega kolme kinnistut, sh kaebaja kinnistut. Lisaks ei ole põhjendatud Suurevälja põik tänava avamine.
32.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluva kinnistu läheduses asuva ala suhtes kehtib Saue Vallavolikogu 28.02.2002 otsusega nr 131 kehtestatud Saue valla Vanamõisa küla Rikko kinnistu detailplaneering (dtl 89). Nimetatud detailplaneering näeb ette, et Suurevälja põik (katastritunnus 72701:002:1957, transpordimaa 100%, omanik Saue vald), millisel tänaval asub ka kaebaja kinnistu, ei ole kavandatud tupiktänavaks (dtl 90). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 05.03.2019 otsuse nr 3-13-385 p-s 12, et olukorras, kus detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras.
33.Lisaks tuleb järgida PlanS §-s 131 toodud põhimõtet tagada detailplaneeringuala sihipäraseks kasutamiseks vajalike või seda toetavate rajatiste väljaehitamine ning nende ühildatavus väljaspool planeeringuala asuvate rajatistega, vältimaks olukorda, kus on olemas küll näiteks väljaehitatud
elumajad, kuid puuduvad ühendusteed ja avalike teenuste pakkumiseks vajalik taristu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-23-15, p 102)
34.Kaebaja heidab vastustajale ette, et tee rajamine ei ole võimalik, kuivõrd kehtivad puurkaevu sanitaarkaitsealal piirangud vastavalt VeeS §-le 151. VeeS § 154 lg 1 p 3 järgi on hooldusala puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas. Menetlusosalised ei vaidle, et vaidlusalusest puurkaevust, mida kasutavad kolm majapidamist, võetakse ööpäevas vähem vett kui 10 kuupmeetrit. VeeS § 154 lg-s 5 on sätestatud keelatud tegevused, mis võivad ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Seletuskiri täpsustab, et: „Hooldusalal on keelatud igasugune tegevus, mis võib halvendada põhjaveekihi vee omadusi, näiteks väetiste ja pestitsiidide kasutamine, reoveesette, sõnniku ja vadaku laotamine ning ladustamine jne. Samas on juhuseid, kus näiteks olemasoleva maaparandussüsteemi juurde rajatakse puurkaev ja tekib hooldusala. Sel juhul peaks puurkaevu rajamisega arvestama, et hooldusala ei ulatuks maaparandussüsteemi piirkonda. Kui hooldusala piirkonnas on kaks teineteisega konkureerivat ehitist, peab haldusorgan kaaluma, kas ühe ehitise likvideerimine on proportsionaalne või mitte või on mõlema ehitise kasutamine teatud tingimustel (ümberehitamine, muud mõju leevendamise meetmed) võimalik. Hooldusalal on keelatud ehitiste, millega kaasneb keskkonnaoht, ehitamine. Sellised ehitised on näiteks kanalisatsiooniehitised ja naftasaaduste hoidmisehitised“. Eelnevast nähtub, et tee ehitamine ei kuulu hooldusalal keelatud tegevuste hulka.
35.Lisaks eelnevale on vaidlustatud otsuses välja toodud, et Suurevälja põik tänava projekteerimine ja ehitamine toimub eraldiseisva menetlusena, kus projekteerimise käigus tuleb arvestada Suurevälja põik 12 aadressil paikneva puurkaevuga. Tee ehitus ei tohi avaldada negatiivset mõju puurkaevule ning vajadusel tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang tee ehitusprojekti koostamiseks, andes hinnangu projekti elluviimise ajal esineva keskkonnamõju (ehitusaegse mõju) ning projekti elluviimise tagajärjel tekkiva keskkonnamõju osas (dtl 21). Eelnevat kordas vastustaja ka kohtule esitatud seisukohtades. Lisaks selgitas vastustaja, et puurkaevu tarbijatel on võimalik liituda ka ühisveevärgiga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid on vee-ettevõtja poolt välja ehitatud ja liitumistasu puudub.
36.Kaalutlusõigust on vastustaja teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (adressaadi, kolmandate isikute, avalikud huvid) nagu sätestab HMS § 4 lg 2. Põhjendatud ei ole detailplaneeringule esitatud vastuväited, mis puudutavad Suurevälja põik tänava ühendamist detailplaneeringualaga. Suurevälja põik tänav on valla omandis olev avalikus kasutuses tänav, mille kasutamine on suunatud avalikkusele, st kõigile piirkonna elanikele (nii olemasolevatele kui ka tulevastele). Tegemist ei ole ainult Suurevälja põik tänava elanikele kavandatud juurdepääsuteega. Tänava sulgemise või tupikuks muutmiseks peaks olema väga mõjuv põhjendus. Arvestada tuleb ka teenustega (sh päästemasinad, kiirabi, prügivedu jm autodele), lisaks lumelükkamisega, mida tupikud segavad, kuna traktor ei saa ümber pöörata. Vastustajal on kohustus terviklikult tagada kogu piirkonna avalikud huvid.
37.Kaebaja toob välja, et planeeringuga halvendatakse vana elamukvartali elamistingimusi ja liikluskorraldust uue elamukvartali arvel, kuna puudub vajadus tupiktee avamiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Suurevälja tee põik DP seletuskirjast nähtuvalt toimub Suurevälja põik tänava projekteerimine ja ehitamine eraldiseisva menetlusena. Vald kavandab Suurevälja põik tänavalõigul uue katte paigaldamist koos sadevete ärajuhtimise lahendustega ning jalakäijatele ohutuma liikumise võimaldamisega (laiem kindlustatud teepeenar) rajamist – lõplikud lahendused selguvad projekteerimise käigus. Suurevälja põik tänava rekonstrueerimine toimub vastustaja poolt hiljemalt kahe aasta jooksul, arvates esimesest detailplaneeringus ettenähtud elamuhoone püstitamiseks taotletud ehitusloa väljastamisest (dtl 41). Vastustaja kinnitusel selguvad lõplikud lahendused projekteerimise käigus. Seega praegusel ajal ei ole teada, kas ning kuidas hakkab välja nägema
Suurevälja põik liikluslahendus. Seetõttu ei ole tõendatud, et kaebaja nimetatud standardi punkte oleks rikutud.
38.Detailplaneeringu alale jääb 19 elamumaa krunti. Kaebaja hinnangul peab tulenevalt Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Suurevälja põik tänava sõidutee katte laius olema 4,5 m, millele lisandub teepeenarde laius 2*0,5 m ja lume vallitamise 1,4 m laiune ala. Kogu laius 6,9 m, millele on soovituslik lisada võimaluse korral tänavamaa piiri vähima kauguse sõidutee välisservast rakendamine vastavalt standardi tabelis 6.8 toodule. Vastustaja kinnitusel on teemaa laius Suurevälja põik tänavas kõige kitsamas kohas kuni 6,7 m. Järgides standardis toodud andmeid, peab juhul, kui teenindavate eramute arv on kuni 20, olema sõidutee laius 4 m. Seega pole tee rajamine vajalikes mõõtmetes üheselt välistatud. Vastustaja kinnitas vastuses kaebusele, et lumerohkel talvel on äravedu kitsastel tänavatel teeomaniku kohustus, vastustaja on seda alati teinud ning teeb ka edaspidi. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja seisukohtades.
39.Täiendavalt märgib kohus, et ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Ükski õigusakt ei anna kaebajale subjektiivset õigust konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele. Tegemist on kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluva teega.
40.PlanS § 126 lg 1 p-i 4 ja lg 2 koostoimest tuleneb, et koostatavas detailplaneeringus tuleb määrata detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms küsimused. See tagab, et detailplaneeringu kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat ala tervikuna. Kohus nõustub vastustajaga, et kohalikul omavalitsusel on suur kaalutlusruum valla ruumi planeerimisel, kus tuleb arvestada kogu piirkonnaga. Ühe eraisiku huvid olemasoleva olukorras säilimiseks ei saa olla suuremad avalikust huvist vajalike juurdepääsude tagamiseks.
41.Vaidlust ei ole, et vaidlustatud detailplaneeringu menetluses esitasid Suurevälja põik kinnistute omanikud või elanikud omapoolsed seisukohad. Vaidlustatud haldusaktis on vastatud mh kaebaja pöördumisele (vt dtl 21-22). Seega ei ole rikutud kaebaja menetluslikke õigusi. Vastustaja on põhjendanud oma seisukohti ja ainuüksi nende erinemine kaebaja omadest ei tähenda kaebaja õiguste rikkumist. Samuti ei saa asjaolust, et Suurevälja põik avatakse, teha järeldust, et vastutaja ei ole täitnud uurimiskohustust.
42.Kohus nõustub vaidlustatud otsuses tooduga, et Suurevälja põik tänav ei ole detailplaneeringuala koosseisus ning kohtu hinnangul ei olnud detailplaneeringu ala laiendamine Suurevälja põik alale põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, kehtib Suurevälja põik tänaval Rikko kinnistu detailplaneering, mis näeb ette, et Suurevälja põik ei ole kavandatud tupiktänavaks. Asjaolu, et varasemalt ei ole asutud kaebaja naabrusesse ehitama ning tänavat ei ole praeguse ajani avatud, ei tähenda detailplaneeringust lähtumise kohustuse puudumist. Kohus on vastustajaga ühel meelel ka selles osas, et kuivõrd on detailplaneeringu alale kolm juurdepääsu, millega liikluskoormus hajutatakse, puudub alus väiteks, et Suurevälja põik tänaval ei ole võimalust tagada kohase projekteerimise järgselt liiklusohutust. Praegusel ajal puudub vaadeldava tee projekt, mistõttu on kaebaja vastavad väited alusetud. Lisaks teeb Saue vald vastustaja kinnitusel tihedat koostööd Transpordiametiga vaadeldava piirkonna liiklustingimuste parendamiseks, sh on vastustaja huvi tagada jalakäijate ohutus.
43.Kaebaja etteheide, et planeeritav väljasõit Riigimaanteele 11185 läbi olemasoleva Suurvälja põik tupiktänava on ebamõistlik lahendus, mis ei vasta kehtestatud standarditele, ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist on olemasoleva väljasõiduga.
44.Avalikku huvi Suurevälja põik tupiku avamiseks tuleb pidada kaalukamaks kaebaja huvist säilitada senine olukord, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.