Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-21-1410 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1410 Juurdepääsu ristlõike elementide laiused on toodud standardi tabelis 6.7 (lk 102), mida ei ole võimalik järgida tee faktiliste asjaolude tõttu. Suurevälja põik tänavat ei ole mõistlik avada läbivale kahe- ega ühesuunalisele liiklusele, sest suure tõenäosusega lisandub elamukvartali valmides sellele palju jalakäijaid ja jalgrattureid, et liikuda mööda Suurevälja põik tupiktänavat suunaga raudteejaama poole. Pärast vastavate uuringute tegemist oleks pilt selgem tänaval võimalike muudatuste tegemiseks, kuid selliseid uuringuid ei ole tehtud. Ohutustaseme tõstmise eelduseks on vaja kergliikluse eraldamine autode liiklusest kõnniteega. Samuti on olemasolev tänavavalgustus ebapiisav ja vajab täiendamist ning kaasajastamist. Seoses väga kitsa teemaaga võib vajalikuks osutada sadevee äravoolu ehitamine ja lume väljavedu tänavalt. Arvesse pole võetud seda, et kui planeeritavale sotsiaalmaale tuleb kunagi lasteaed, siis muutub Suurevälja põik tee liiklus veelgi talumatumaks. Viirpuu kodu ja seal elavad inimesed hakkaksid samuti autodega Suurevälja põik tee kaudu liikuma. Omamata terviklikku ülevaadet, ei ole võimalik leida parimat lahendust tõusetunud probleemidele (sh jalakäijad, jalgratturid, ülekäigurajad ja võimalik uus väljasõit ning ülekäigurajad riigimaanteele 11185 Hüüru-Saue). Planeeritav väljasõit riigimaanteele 11185 läbi Suurvälja põik tupiktänava on ebamõistlik lahendus. Üksnes avalikule huvile tuginedes ei ole võimalik seda teha. DP ei vasta standardi ple 4.5.4. DP ala oleks pidanud olema suurem ja planeerimismenetlusse oleks pidanud kaasama ka Suurevälja tee 1 kinnistu omaniku ja Preediku kinnistu omaniku selleks, et teha terviklahendus. Kohe tuleb ära lahendada Suurevälja teel perrooni Keila poolse otsa juurest liikumine perspektiivse jalakäijate tee kaudu, mis ei ole DP alana märgitud. DP vajab Maanteeameti kooskõlastust seoses planeeritavate väljasõitudega riigimaanteele 11185 HüüruSaue ja jalakäijate põhiliste ülekäigukohtade ohutuks muutmisega. Neid nõusolekuid ei ole küsitud. Vastustaja pole rakendanud uurimisprintsiipi ega hea halduse põhimõtet. Kaebaja on esitanud DP-le mitmeid vastuväiteid, millele vastustaja pole andnud sisulisi ega asjakohaste tõenditega põhjendatud vastuseid. Kuigi kaebaja ei saa haldusorganile ette kirjutada menetlustoimingute tegemise viisi, peab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2 kohaselt halduse toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Liikluskoormuse küsimuses täiendavate uuringute läbi viimata jätmine, erinevate lahenduste kaalumata jätmine ja tõendite mittekogumine rikub haldusmenetluse põhimõtteid. Lisanduv liikluskoormus võib mõjutada kaebaja ja tema perekonnaliikmete elukeskkonda sellisel viisil, et see kujutab endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist (Riigikohtu 17.05.2005 otsus nr 3-3-1-16-05, p 17). Piirangud liikemisel ja oma kinnisasjale juurdepääsemisel on seotud kaebaja õigusega oma omandit vabalt kasutada. Puuduvad kontrollitavatele andmetele toetuvad uuringud, mis põhjendaksid hädavajadust Suurevälja põik tupiktee läbisõiduteeks avamiseks ja DP ala liikluse suunamiseks läbi selle. Samuti pole DP menetlemise käigus esitatud andmeid, mis võimaldaks kaebuse esitajal liikluskoormuse kohta tehtud järeldusi kontrollida. Asjaolu, et DP menetluse käigus on pakutud uue teekatte rajamist Suurevälja põik teele, ei suurenda vajadust selle tupiktee avamiseks läbivaks liikluseks (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12). Vastustaja on rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Ärakuulamisõigus on olnud näilik. Ühtegi esitatud vastuväidet ei ole arvesse võetud ja seda pole ka sisuliselt põhjendatud (Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13; 29.05.2006 otsus nr 3-3-1-23-06).

Saue vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Saue Vallavolikogu 28.02.2002 otsusega nr 131 kehtestati Vanamõisa küla Rikko kinnistu DP, mis asub kaebajale kuuluvate kinnistute läheduses ja nägi ette, et Suurevälja põik tänav ei ole tupiktänav. Lisa 2 jooniselt nähtub selgelt, et Suurevälja põik tänava ots on jäetud avatuks. 3(11)

3-21-1410 Riigikohtu 05.03.2019 otsuse nr 3-13-385 p 12 järgi tuleb järgida DP-ga kehtestatud nõudeid, kui DP-d on asutud ellu viima. Arvestades, et Vanamõisa küla Rikko kinnistu DP kehtestati 2002. a-l ja selle alusel moodustati Suurevälja põik 4, 6, 6a, 8, 10, 12 kinnistud ja Rikko tee, kaebaja on Suurevälja põik 8 omanik alates 2004. a-st ning Suurevälja põik 10 ja 12 omanik alates 2005. a-st, ei saanud kaebaja eeldada, et Vanamõisa küla, mis paikneb Saue valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalal, ei arene ja kinnistute ostmise hetkel ümberkaudne olukord jääb muutumatuks. Rikko DP kehtiv. Seega on alusetu väide, et DP-ga soovitakse mõjuva põhjuseta ja aluseta avada Suurevälja põik läbisõiduteeks (Riigikohtu 30.03.2021 otsus nr 3-18-1901, p 17). Suurevälja põik 12 kinnistul asuv puurkaev varustab kolme majapidamist. Arvestades tavapärase veetarbimisega ca 100 l inimese kohta ööpäevas, on puurkaevust veevõtt ilmselgelt kordi väiksem kui 10 m3 ööpäevas. VeeS § 148 lg 2 kohaselt ei ole sellisel puurkaevul sanitaarkaitseala, vaid hooldusala, ja hooldusala kohta VeeS-s sätestatud piirangud ei välista ehitise, sh tee/tänava ehitamist. Hooldusalal tuleb jälgida VeeS § 154 lg-s 5 sätestatud nõudeid. Planeeringualale on tagatud kolm juurdepääsu, millest kaks juurdepääsu koos planeeritud sisetänavatega ehitatakse planeeringu elluviimisel esimeses etapis koos tehnovõrkude ja rajatistega. Suurevälja põik tänav ei ole DP ala koosseisus. Suurevälja põik tänava projekteerimine ja ehitamine toimub eraldiseisva menetlusena, kus projekteerimise käigus tuleb arvestada Suurevälja põik 12 aadressil paikneva puurkaevuga. Tee ehitus ei tohi avaldada negatiivset mõju puurkaevule ja vajadusel tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang tee ehitusprojekti koostamiseks, andes hinnangu projekti elluviimise ajal esineva keskkonnamõju (ehitusaegse mõju) ning projekti elluviimise tagajärjel tekkiva keskkonnamõju osas. Maa-ala jääb Saue valla reoveekogumisalale ning piirkonnas on välja ehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon, millest tulenevalt on puurkaevu tarbijatel võimalik liituda ühisveevärgiga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid on vee-ettevõtja poolt välja ehitatud ja liitumistasu puudub. Kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (adressaadi, kolmandate isikute, avalikud huvid), nagu sätestab HMS § 4 lg 2. Põhjendatud ei ole DP-le esitatud vastuväited, mis puudutavad Suurevälja põik tänava ühendamist DP alaga. Suurevälja põik on valla omandis olev avalikus kasutuses tänav, mille kasutamine on suunatud avalikkusele, st kõigile piirkonna elanikele (nii olemasolevatele kui ka tulevastele). Tegemist ei ole ainult Suurevälja põik elanikele kavandatud juurdepääsuteega. Tänava sulgemise või tupikuks muutmisega ei saa vastustaja nõustuda ja selleks peaks olema väga mõjuv põhjendus. Suurevälja põik tänavat ei kasut üksnes elanikud juurdepääsuteena, vaid see on vajalik ka teenuste osutamiseks (sh päästemasinad, kiirabi, prügivedu jm autodele), lisaks lumelükkamiseks, mida tupiktänavad segavad, kuna traktor ei saa ümber pöörata. Vastustajal on kohustus tagada terviklikult kogu piirkonna avalikud huvid. Kolm juurdepääsu on ka ohutum. Suurevälja põik tänav ei ole nii kitsas, et sealt ei saaks tagada läbipääsu, st kaks autot mahuvad kõrvuti liikuma. Tänav on võimalik ümber ehitada ja tagada vajalikud laiused. Vald ei kavanda tänava avamist olemasolevas seisukorras, vaid plaanib tänavalõigul uue katte paigaldamist koos sadevee ärajuhtimise lahendustega ja jalakäijatele ohutuma liikumise võimaldamisega (rajatakse laiem kindlustatud teepeenar). Lõplikud lahendused selguvad projekteerimise käigus. Projekteerimisel tellitakse geoalus ja teede projekteerija projekteerib eskiislahenduse, mis saadetakse ka elanikele tutvumiseks ja aruteluks. Vastustaja on juurdepääsude ja liikluskorraldusega seonduvat korduvalt selgitanud. Planeeritud liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendus on sobiv ja piisaval määral reguleeritud. Tegemist 4(11)

3-21-1410 on väikeelamute alaga, millest tulenevalt on liiklusvood väikesed. Seega puudub alus ja vajadus liiklusprognoosi tellimiseks. DP alale jääb 19 elamumaa krunti, kus võib olla ratsionaalne kasutada Suurevälja põik tänavat väljasõiduks. Lisanduvate autode hulk oleks u 40. DP näeb ette planeeritava sisetänava ühendamist Suurevälja põik tänavaga, mis kulgeb 11185 HüüruAlliku-Saue teeni (Suurevälja tee), mis jääb väljapoole planeeringuala. DP kehtestamisel ei saa takistuseks olla naabri harjumuspärase keskkonna säilitamine. Naabrite omandiõigused ei ole piiramatud ega kaalu üles DP ala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ega kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsiooni. Vastustaja on DP koostamisel kaalunud alternatiive, leidmaks otstarbekaim, naaberkinnistuid vähim koormav ja kinnistuomanike huve arvestav planeeringulahendus. DP avaliku väljapaneku ajal arvamusi esitanud isikute soovidele vastu tulles on planeeringulahendust korrigeeritud. DP elluviimisel seatakse Suurevälja põik tänavale massipiirang, mille kohaselt ei toimu Suurevälja põik tänaval raskeveokite transporti alaliselt (v.a teenused). Teemaa laius Suurevälja põik tänaval on kõige kitsamas kohas 6,6‒6,7 m ehk normide piires. Standard annab erinevaid võimalusi peenarde ja katte laiuste valikuks ja lõplikud tänava gabariidid selguvad projekteerimise käigus. Kui projekteerimise käigus selgub, et otstarbekas ja põhjendatud on kavandada teekate laiemana (nt esialgselt arvestatud 4,2 m asemel 4,5 m), on vastustaja selleks põhimõtteliselt valmis. Transpordiameti (Maanteeameti) kooskõlastust pole võetud, kuna tegemist on olemasoleva ristmikuga ja planeeringu elluviimise tulemusel lisandub Suurevälja põik tänavale vähe sõidukeid. Ristmiku staatus ei muutu. Tee projekteerimise normide järgi peab ristmiku lahendust muutma, kui liiklussagedused on suuremad kui 2000 autot ööpäevas ja ristuval harul suuremad kui 500 autot ööpäevas. Lisanduv sõidukite hulk ei ületa 500 autot ööpäevas. Hetkel on liiklussagedus Hüüru-Alliku-Saue teel antud kohas alla 2000 auto ööpäevas ja Suurevälja põik tänaval 10‒20 autot ööpäevas. Vanamõisas elavad inimesed hakkavad kasutama Suurevälja põik tänavat vähesel määral, kuna Hüürusse ja Sauele on liikumiseks otsemad teed. Jalakäijate osas on vastustajal Transpordiametiga koostöö Suurevälja põik ristmiku juures asuva jalakäijate ületuskoha ohutuse parandamiseks ja 2022. a-l rajatakse Suurevälja tee ja Suurevälja põik ristmiku vahetusse lähedusse künnis koos jalakäijate teeületuskohaga. Hiljuti valmis uus jalakäijate raudteeületuskoht sõidukite raudteeülesõidu kõrval, mis on mh mõeldud DP ala tulevastele elanikele. Jalakäijatele ja ratturitele on kavandatud kergliiklustee abil juurdepääs Saue linna suunale (suubub raudtee ületuskäigule). Transpordiameti ja Eesti Raudteega on käinud arutelud ka Saue raudteejaama perrooni juures oleva trepi üle, millele lahendust veel ei ole. Vastustaja huvi on kindlasti tagada jalakäijate ohutus. Viirpuu tee jalgratta- ja jalgtee on juba praegu ühendatud Laagri-Välja jalgratta- ja jalgteega ning planeeringualalt väljuv kergtee ühendatakse samuti selle sama teega. Kaebaja etteheitele, et kahekordne pindamine ei ole tänava rekonstrueerimine, saab vastustaja kompromissina vastu tulla ja kavandada sinna ühekihilise asfaldi. Tänava rekonstrueerimine tähendab ka tänava gabariitide muutmist. Muudetakse tee gabariiti ja tugevdatakse aluskonstruktsioone. DP-ga ei ole määratud lasteaia ehitusõigust. Juhul, kui tulevikus peaks hakatama lasteaeda kavandama, hinnatakse lasteaia ehitusõiguse menetluse käigus kõiki vajalikke juurdepääsutingimusi ja sellega seotud küsimusi. DP menetluses on läbi kaalutud ja lahendatud piirkond terviklikult, kaasatud olid kohalikud elanikud.

5(11)

3-21-1410 Kaebaja etteheide, et planeeritav väljasõit riigimaanteele 11185 läbi olemasoleva Suurevälja põik tupiktänava on ebamõistlik lahendus, mis ei vasta ka kehtestatud standarditele, on tõendamata ja meelevaldne. Tegemist on olemasoleva väljasõiduga. Suurevälja teel perrooni Keila poolse otsa juurest on jalakäijate tee kavandatud. Selle valmimine sõltub kõrvalasuva Priidiku kinnistu planeerimisest. Äsjavalminud raudteeületuskoht on ohutu ja kasutatav ning nii on juurdepääs faktiliselt olemas kahelt poolt (nii ida kui lääne poolt). Tupiktänava kavandamiseks puuduvad õiguslikud alused ja seega ka kaebajal õigustatud ootus. Saue valla 2021. a üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.4. lk-l 11 on kirjas, et uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale tuleb arvestada põhimõttega, et tupiktänavaid reeglina ei kavandata.

Y, C, W ja Q (vaidlusaluse DP tellinud isikud) vastust kaebusele ei esitanud.

3-21-1410 DP seletuskirjast nähtuvalt toimub Suurevälja põik tänava projekteerimine ja ehitamine eraldiseisva menetlusena. Vald kavandab Suurevälja põik tänavalõigul uue katte paigaldamist koos sadevee ärajuhtimise lahendustega ja jalakäijatele ohutuma liikumise võimaldamisega (laiem kindlustatud teepeenar) – lõplikud lahendused selguvad projekteerimise käigus. Suurevälja põik tänava rekonstrueerimine toimub vastustaja poolt hiljemalt kahe aasta jooksul, arvates esimesest DP-s ettenähtud elamu püstitamiseks taotletud ehitusloa väljastamisest. Seega ei ole praegu teada, kas ja kuidas hakkab välja nägema Suurevälja põik liikluslahendus ning tõendatud ei ole, et kaebaja nimetatud standardi punkte oleks rikutud. DP alale jääb 19 elamumaa krunti. Vastustaja kinnitusel on teemaa laius Suurevälja põik tänavas kõige kitsamas kohas kuni 6,7 m. Järgides standardis toodud andmeid, peab juhul, kui teenindavate eramute arv on kuni 20, olema sõidutee laius 4 m. Seega pole tee rajamine vajalikes mõõtmetes välistatud. Ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Ükski õigusakt ei anna kaebajale subjektiivset õigust konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele. PlanS § 126 lg 1 p-i 4 ja lg 2 koostoimest tuleneb, et koostatavas DP-s tuleb määrata DP kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms küsimused. See tagab, et DP kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat ala tervikuna. Kohalikul omavalitsusel on suur kaalutlusruum valla ruumi planeerimisel, kus tuleb arvestada kogu piirkonnaga. Ühe eraisiku huvid olemasoleva olukorra säilimiseks ei saa olla suuremad avalikust huvist vajalike juurdepääsude tagamiseks. Vaidlustatud DP menetluses esitasid Suurevälja põik kinnistute omanikud või elanikud omapoolsed seisukohad. Vaidlustatud haldusaktis on vastatud mh kaebaja pöördumisele. Seega ei ole rikutud kaebaja menetluslikke õigusi. Vastustaja on põhjendanud oma seisukohti ja ainuüksi nende erinemine kaebaja omadest ei tähenda kaebaja õiguste rikkumist. Samuti ei saa asjaolust, et Suurevälja põik avatakse, teha järeldust, et vastutaja ei ole täitnud uurimiskohustust. Suurevälja põik tänav ei ole DP ala koosseisus ja DP ala laiendamine Suurevälja põik alale ei olnud põhjendatud. Suurevälja põik tänaval kehtib Rikko kinnistu DP, mis näeb ette, et Suurevälja põik ei ole tupiktänav. Asjaolu, et varem ei ole asutud kaebaja naabrusesse ehitama ja tänavat ei ole praeguse ajani avatud, ei tähenda, et kehtivast DP-st ei peaks lähtuma. DP alale on kolm juurdepääsu, millega liikluskoormus hajutatakse. Seega on Suurevälja põik tänaval võimalik tagada kohase projekteerimise järgselt liiklusohutus. Kaebaja etteheide, et planeeritav väljasõit riigimaanteele 11185 läbi olemasoleva Suurevälja põik tupiktänava on ebamõistlik lahendus, mis ei vasta kehtestatud standarditele, ei ole asjakohane, sest tegemist on olemasoleva väljasõiduga. Avalikku huvi Suurevälja põik tupiktänava avamiseks tuleb pidada kaalukamaks kaebaja huvist säilitada senine olukord. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1410 kahjulikud keemilised ühendid põhjavette ja puurkaevu. Tegemist on otsese ohuga puurkaevule ja kinnistutel elavate inimeste tervisele, heaolule ning elukeskkonnale. Halduskohus on lähtunud ebaõigetest eeldustest ja faktilistest asjaoludest. Küsimus ei ole tänava sulgemises ega tupikuks muutmises, vaid vastupidi, tupiktee avamises uue piirkonna liiklusega ühendamiseks. Selleks on vajalik väga mõjuvat põhjendust, mida vastutaja ega kohus ei ole esitanud. Uue planeeritud piirkonna elanike huvid, sh turvalisus, on tagatud planeeritud kahe uue teega ja kolmas tee Suurevälja põik tupiktee avamise kaudu ei ole hädavajalik ega põhjendatud. Standard ei nõua kolmanda tee avamist selleks, et päästemasinad, kiirabi, prügiautod jms liikuma pääseksid. Halduskohtu seisukoht, et tuleb arvestada nende teenustega, ei põhine ühelgi tõendil. Standard näeb ette, et sellise piirkonna teenindamiseks on vajalik ainult üks juurdepääsutee. Tupiktee korrashoid ja rekonstrueerimine ei saa sõltuda DP kehtestamisest ega tupiktee avamisest planeeritava ala liikluseks. Vastustaja väide, et Suurevälja põik tänava kõige kitsamas kohas on teemaa laius 6,7 m, on ebaõige. Olemasoleva Suurevälja põik teekatte (pindamise) laius on ca 3,6‒4,2 m ja teemaa laius on ca 6,3‒6,4 m. Suurevälja põik tänav ei vasta standardile. Kohus usub alusetult vastustaja väiteid, et tee on võimalik ehitada vastavalt standardile, samuti vastustaja tihedat koostööd Transpordiametiga piirkonna liiklustingimuste parendamiseks. DP menetluse käigus kaebaja ja teiste Suurevälja põik äärsete elanike tõstatatud küsimustes pole vastustaja kunagi Transpordiametiga suhelnud ega konsulteerinud. Üksnes avalikule huvile viitamine ei ole asjakohane. Kui Suurevälja põik teed soovitakse liikluseks avada, siis oleks see pidanud olema DP osaks terviklahendusest, sest see on otseselt seotud planeeringuga. Mahuka DP-ga mittehõlmatud, kuid DP alaga otseselt seotud ala probleemide ja elanikele oluliste küsimuste lahendamata jätmine ei ole hea halduse ja planeerimise tavaga kooskõlas. Vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi, sest ei ole liikluskoormuse küsimuses viinud läbi täiendavad uuringud, ei ole kaalunud erinevaid lahendusi ja on jätnud kogumata tõendid. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud ja hinnanud avalikku huvi. Tupiktee avamise vastu on kõik Suurevälja põik elanikud ja kinnistuomanikud ning nende huvisid tuleb arvesse võtta. Avalik huvi tupiktee avamiseks saaks olla põhjendatud vaid juhul, kui muud võimalust ei ole. Vastustaja on rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Ärakuulamisõiguse tagamine on olnud näilik. Ühtegi esitatud vastuväidet ei ole arvesse võetud ega põhjendatud sisuliselt, miks neid ei võeta arvesse. Vastustaja on väljunud kaalutlusõiguse piiridest. Kaebajale pole arusaadav, millistest põhjendustest on vastutaja otsuse vastuvõtmisel juhindunud ja milliseid huve ning kuidas on kaalutud. Halduskohus ei ole järginud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Saue vald palub 01.07.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Suurevälja põik 12 asuva puurkaevu hooldusalal tee ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest, mis ei välista tee-ehitust puurkaevu hooldusalal. Hooldusalal tuleb järgida VeeS § 154 lg 5 nõudeid, st vältida põhjaveekihti ohustavaid tegevusi (keskkonnaohtusid). Tegemist ei ole ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 kohase olulise keskkonnamõjuga tegevusega. Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse lisana esitatud Keskkonnaameti peaspetsialisti seisukohaga, kuna tegemist on paljasõnalise ja hüpoteetilise tõendamata väitega. Kaebaja on kohtule esitanud kirjavahetuse Keskkonnaametiga (kaebuse lisa 4), milles on toodud seisukoht, et veehaarde sanitaarkaitsealale ei saa planeerida või ehitada sõiduteed ega kergliiklusteed. Praegusel juhul ei ole tegemist sanitaar-, vaid hooldusalaga. Tegemist on sisult täiesti erinevate mõistetega. Vastustaja on varasemalt ka märkinud, et tee ehitus ei tohi avaldada negatiivset mõju puurkaevule ja vajadusel tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang tee ehitusprojekti koostamiseks. Puurkaevu tarbijatel on võimalik

8(11)

3-21-1410 liituda ühisveevärgiga. Maa-ala jääb Saue valla reoveekogumisalale ning piirkonnas on välja ehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Suurevälja põik on valla omandis avalikus kasutuses olev tänav, mille kasutamine on suunatud avalikkusele, st kõigile piirkonna elanikele (nii olemasolevatele kui ka tulevastele). Tegemist ei ole ainult Suurevälja põik tänava elanikele kavandatud juurdepääsuteega. Suurevälja põik transpordimaa laius kõige kitsamas kohas on ca 6,7 m. Kui tee omanikule kuuluvale kinnistule on ehitatud ebaseaduslikke ehitisi (aiad, hekid, kuurid jms), siis need likvideeritakse. Standard ei ole kohustuslik õigusakt. Projekteerimisel lähtutakse projekteerimistingimustest, olemasolevast olukorrast, tee projekteerimisnormidest ja standarditest (soovituslikud). Tee omanikul on kohustus tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Suurevälja põik ei saagi vastata linnatänavate standardile, sest seda tänavat ei ole selle järgi ehitatud. Standardi järgi ei tohiks tupiktee kavandatav pikkus ületada 150 m. Olemasolev tee on 193 m pikk, seega ei vasta see juba praegu Päästeameti jms soovitustele. Suurevälja põik tänav ei ole DP ala koosseisus. Suurevälja põik tänaval kehtib Rikko kinnistu DP, mis näeb ette, et Suurevälja põik ei ole tupiktänav. Vald arvestab planeerimisel suurema ja terviklikuma alaga, st kogu piirkonnaga. Vastustajal on kohustus tagada kogu piirkonna avalikud huvid. Avalik huvi on see, et tänavavõrgustik oleks ühtne ja terviklik. Vastustaja on juurdepääsude ja liikluskorraldusega seonduvat korduvalt selgitanud. Planeeritud liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendus käsitletavale maa-alale on sobiv ja piisaval määral reguleeritud. Avalikku huvi tupiktee avamiseks tuleb pidada kaalukamaks kaebaja huvist säilitada senine olukord. Ükski õigusakt ei anna apellandile subjektiivset õigust konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele.

Y, C, W ja Q vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(11)

3-21-1410

3-21-1410 ja nendele on ka korralduses nr 508 vastatud. Asjaolu, et vastustaja pole kaebaja vastuväidetega nõustunud, ei tähenda, et kaebaja oleks jäetud ära kuulamata või DP kehtestamise otsus oleks põhjendamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.