Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaie Kaju Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 20.04.2022 haldustoiminguks loa andmise taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) -
kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis olevale kinnisasjale, registriosa nr xxxxxx, asukohaga xxxxxxx, mis keelab üksnes Xl ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise;
-
käsutamise keelumärke seadmist liiklusregistrisse X nimele registreeritud sõidukitele Toyota Yaris registreerimismärgiga xxxxxx ja BMW registreerimismärgiga xxxxxx, mis keelab Xl käsutusõigust;
-
Xle kuuluvate pangakontode ja hoiukontode arestimiseks summas 50 945,70 eurot.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Xle.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3-22-888
1.Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on põhjendatud.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul. Esmalt juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust. Teiseks juhul, kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-16, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on maksuhaldur läbi viinud äriühingu suhtes maksumenetluse ning taotluse esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine on lubatav.
6.Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (RKHKm nr 3-191672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57).
7.Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku
3-22-888 käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
8.MTA taotluses toodud faktilisi asjaolusid arvestades on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline.
8.1.X OÜ-l (likvideerimisel) on maksuvõlg, mis on tuvastatud maksuotsusega ning mis on tekkinud ajal, mil X oli äriühingu juhatuse liige. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt isiku kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et X on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.
8.2.Taotlusest on tuvastatav ja jälgitav eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p-d 2–3). Samuti on põhjendatud täitetoimingu valikut (MKS § 1361 lg 2 punkt 4). Kohtule ei nähtu, et taotluses märgitud ulatuses vastutusotsuse koostamine oleks selgelt välistatud või et täitetoimingu valik väljuks MKS-is lubatu piirest.
8.3.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et äriühingu puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. Seda kinnitab ka asjaolu, et 14.01.2022 on vastu võetud otsus äriühingu likvideerimiseks. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
8.4.Maksuhaldur on põhjendanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse tegemine. Ei saa olla vaidlust, et kontrolliperioodil oli äriühingu ainus juhatuse liige X, kes vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (RKHKm nr 3-3-1-17-17, p 13).
9.Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Äriühing ei ole käesoleval hetkel kustutatud ning maksuvõlg ei ole aegunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksukohustuse aegumistähtaeg algab 12.04.2021, kuna varaseim maksukohustus pärineb perioodist 03.2021 (erijuhtude tulumaks).
10.Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (RKHKm nr
3-22-888 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 50c).
11.Leian, et antud asjas on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on kohaselt põhjendanud (MTA taotluse p 3), et X tegevusest nähtub tahtlik maksudest kõrvalehoidumine ning seega on alus eeldada, et maksukohustuse hilisem täitmine võib oluliselt raskemaks või võimatuks osutuda. Nõustun maksuhalduriga, et selline käitumine on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et isik võib asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva maksukohustuse täitmisest. Olukorras, kus isik rikub maksuseadusi äriühingu juhatuse liikmena, on suur tõenäosus, et sama muster võib korduda ka vastutusmenetluses. X suhtumist maksukohustusse näitab ka see, et ta ei esitanud maksumenetluses maksuhaldurile ühtegi dokumenti ega andnud seletusi, rikkudes sellega kaasaaitamiskohustust. Samuti ei esitanud X alates maksukontrolli alustamisest enam järgmiste kuude käibedeklaratsioone. Lisaks võõrandas X peale maksukontrolli alustamist X OÜ (likvideerimisel) suhtes 24.09.2021 korraldusega 13.01.2022 äriühingu osad ja lahkus juhatuse liikme kohalt, misjärel alustati koheselt ka likvideerimismenetlus. Seega X eelnevat tegevust arvestades võib olla tõenäoline, et ta võib vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist vältima asuda. Sellele viitab ka asjaolu, et X on juba 13.01.2022 võõrandanud kinnistu nr xxxxxxx (xxxxxxx asuva korteri), ehk koheselt peale X OÜ (likvideerimisel) juhatusest lahkumist ja osade võõrandamist. Eeltoodu tõttu ei ole välistatud, et X võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel võõrandama ka muud talle kuuluvat vara. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
12.Täitetoimingu valiku puhul annab kohus hinnangu sellele, kas valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi.
12.1.Käsutamise keelumärke seadmine ühisomandis olevale Xle kuuluvale osale kinnisasjast ja Xle kuuluvale vallasvarale (sõidukitele) on põhjendatud. Keelumärke seadmist ei saa pidada ülemäära piiravaks, sest vara on võimalik jätkuvalt kasutada (vt ka RKHKm nr 3-17-1141, p 13).
12.2.MTA taotleb ka luba arestida X panga- ja hoiukontod. Pangakontode ja hoiukontode arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi ja mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Tegemist on füüsilise isiku suhtes kõige koormavama täitetoiminguga. Riigikohtu praktikas on leitud, et riive intensiivsust aitab maandada esiteks nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne (RKHKm nr 3-19-1672, p 28). MTA on taotluses märkinud, et Xl on kaks ülalpeetavat. Seega ei kuulu isiku pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 1 752 eurot (s.o 584 eurot + 584 eurot +584 eurot). MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud X võimalike täiendavate kohustuste täitmine. Arvestada tuleb ka, et juhul kui isiku muu vara määratavat maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Põhjendatud on ka Xle kuuluva(te) hoiukonto(de) arest, kuna hoiukonto omanikul on õigus taotleda krediidiasutuselt rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks, mistõttu on võimalik vastavate summade väljakandmine. X pangaja hoiusekontode arestimata jätmine tähendaks ilmselt maksusumma laekumata jäämist, kuna on tõenäoline, et isik suunab alles jäävad rahavood mujale.
3-22-888
13.Olen seisukohal, et MTA on põhjendamatult taotlenud panga- ja hoiukontode aresti ka intressinõude ulatuses. MTA on arestiga tagamist vajavad summad arvestanud selliselt, et on leidnud isikule kuuluvate varade väärtuse 42 500 eurot (40 000 eurot kinnisasja Xle kuuluva osa väärtus ja 2500 eurot kahe sõiduki väärtus) ja arvanud selle maha 97 137,70 eurost (põhivõlg 87 089,70 eurot pluss intress 10 048 eurot). Leian, et vara hinnanguline väärtus tuleb maha arvata põhivõlast, mis on 87 089,70 eurot. Seega oleks põhjendatud arestiga tagatav summa 44 589,70 eurot, millele lisanduvad sundtäitmise kulud 6356 eurot. Maksuhaldur on taotluses ise kinnitanud, et ei ole püüdnud teha põhivõlgniku osas täitetoiminguid intressinõude ulatuses ning et nõude täitmine oleks maksukohustuslase suhtes ebaõnnestunud (vt RKHKo nr 3-19-104 p 19). Maksuhaldur on üksnes põhjendanud miks ta seda intressinõude vabatahtlikku täitmist äriühingu poolt tõenäoliseks ei pea. Seega oleks praeguses asjas intressivõla nõudmine vastutusotsusega vastuolus MKS § 96 lõikega 5, mistõttu ei saa intressinõude osas täitmist tagavaid toiminguid sooritada.
14.Täitekulude eeldatavaks suuruseks on 4356 eurot kohtutäituri tasu ja 2 000 eurot muud täitmiskulud (MTA taotluse p 9). Seega koos maksuvõlaga tuleks pangakontodele ja hoiustele arest seada 50 945,70 euro ulatuses (44 589,70 eurot maksuhalduri nõue+4356 eurot kohtutäituri tasu+2 000 eurot täitmiskulude katteks). MTA esitatud andmete kohaselt on Xle kuuluva kinnisasja osa hinnanguline väärtus 40 000 eurot ja sõidukite väärtus kokku 2500 eurot. Seda saab pidada usutavaks ja põhjendatud hinnanguks (MTA taotluse p 8).
15.Arvestades eeltoodut leian, et taotlus käsutamise keelumärke seadmiseks Xle kuuluvale osale kinnisasjast ja tema vallasvarale (sõidukitele) ning aresti seadmine X pangakontodele ja hoiustele summas 50 945,70 eurot on proportsionaalne ja põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitekulude tagamiseks, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Rahuldan seega MTA taotluse kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmiseks X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale, mis keelab üksnes Xl ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise, ning liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmiseks X nimele registreeritud sõidukitele Toyota Yaris registreerimismärgiga xxxxxx ja BMW registreerimismärgiga xxxxxx, samuti Xle kuuluvate pangakontode ja hoiukontode arestimiseks summas 50 945,70 eurot.
16.Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, tulenevalt MKS § 1361 lg 2 pst 3 lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Xl on soovi korral võimalik kanda tagatissumma deposiiti.
17.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Xle toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.