Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Dmitri Koroljov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X (isikukood xxxxxxxxxxx) panga- ja hoiukontodele (sealhulgas tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes kokku summas 10 745 eurot. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud panga- ja hoiukontod, v.a arestitud summa osas.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata määrus Xle.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja
3-22-836
otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
5.Äriühingul on maksuvõlg, mis tuleneb esitatud, kuid tasumata deklaratsioonidest ning maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil 02.2020–11.2020 ja 01.2021, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku kohustuseks tagada eelviidatud ajavahemikul õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud puudutatud isiku suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur leiab, et nimetatud isik on tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu solidaarselt äriühingu maksuvõla eest summas vähemalt 10 745 eurot.
6.Riigikohus on selgitanud, et MKS § 40 lg 1 näeb ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega; samas ei näe kehtiv MKS § 40 lg 1 ette juhatuse liikme vastutust igasuguse MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise korral, vaid nõuab põhjuslikku seost kohustuse tahtlikult või raskest hooletusest rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel; kui maksuvõlg on tekkinud enne etteheidetavat käitumist või etteheidetav käitumine pole maksuvõlga põhjustanud, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla kohta teha (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-1213, p-d 10 ja 12). Käesoleval juhul on küll puudutatud isiku tegevus osaliselt aset leidnud enne maksuvõla tekkimist, kuid see ei välista ilmselgelt vastutusotsuse tegemist. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et puudutatud isik rikkus tahtlikult MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustust, kui võttis juhatuse liikmena ajavahemikul 11.09.2019–02.10.2020 äriühingu pangakontolt välja 10 600 eurot eelduslikult ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, samuti kui tegi 18.12.2019 äriühingu arvelduskontolt äriühingu
2(4)
3-22-836
majandustegevusega mitteseotud ülekande summa 145 eurot. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kui juhatuse liige võtab enda juhitava äriühingu kontolt raha välja eesmärgita kasutada seda äriühingu ettevõtluses, mõjutab see otseselt äriühingu võimet oma maksuseadustest tulenevaid kohustusi kas või osaliselt täita. Sellise tegevusega rikub isik äriühingu juhatuse liikmel lasuvat maksude tasumise tagamise kohustust, sest selle summa võrra jääb äriühingul vähem võimalusi maksukohustuse täitmiseks. Juhatuse liige peab MKS § 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks arvestama võimalusega, et raha väljavõtmisega väheneb äriühingu võime täita maksukohustusi ning see võib põhjustada maksuvõla tekke (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1635, p 14). See, kas puudutatud isiku tegevus maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses. Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-17-17, p 13). Selliseid erandlikke asjaolusid praegu ei esine.
7.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et äriühingu puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
8.Maksuhaldur on taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks. Need asjaolud on järgmised: 1) puudutatud isik oli ajavahemikul 26.06.2019–26.10.2021 äriühingu ainuosanik ja juhatuse ainuliige, omas ülevaadet ja oli täielikult kursis äriühingu majandustegevusega, äriühingu rahaliste vahendite kasutamine oli puudutatud isiku kontrolli all (sh ligipääs internetipangale ja arvelduskontoga seotud pangakaart); 2) puudutatud isik on alusetult välja viinud äriühingust rahalisi vahendeid kokku summas 10 745 eurot, puudutatud isik ei esitanud raamatupidamise algdokumente, mis kinnitaksid sularahas väljaviidud rahaliste vahendite kasutamist äriühingu majandustegevuse tarbeks, rahaliste vahendite väljaviimine või vähemalt teadlikkus sellest ning väljavõetud sularaha äriühingu tarbeks kasutamist kinnitavate raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmine väljendab puudutatud isiku pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse; 3) puudutatud isik võõrandas 20.10.2021 äriühingu ainuosa arvatavale variisikule.
9.Kohtu hinnangul on maksuhaldur toonud välja piisavad põhjendused, mille alusel saab väita, et võimaliku maksukohustuse sissenõudmine puudutatud isikult võib osutuda tagamiseta oluliselt raskemaks või suisa võimatuks. Maksuhaldur toob taotluses välja puudutatud isiku käitumise äriühingu seadusliku esindajana ning kohus nõustub, et ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine iseloomustab puudutatud isiku suhtumist maksukohustustesse. Taotluse kohaselt viis puudutatud isik ajavahemikul 11.09.2019–02.10.2020 äriühingust välja 10 745 eurot ning eelduslikult ei ole seda raha koguulatuses kasutatud äriühingu majandustegevuses. Puudutatud isik ei ole vastutusmenetluses andnud äriühingust väljavõetud raha kasutamise kohta selgitusi. Kohtu hinnangul on põhjendatud maksuhalduri väide, et isik viis teadlikult ja tahtlikult äriühingust raha välja. Kohtu hinnangul näitab puudutatud isiku suhtumist maksukohustustesse ka asjaolu, et pärast tema suhtes maksumenetluse algatamist võõrandas puudutatud isik äriühingu ainuosa variisikule. Seetõttu peab kohus täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Seda enam, et puudutatud
3(4)
3-22-836
isikul puudub hetkel registervara ning regulaarsest sissetulekust ei piisaks tulevikus määratava võimaliku maksukohustuse täitmiseks. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
10.Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. Äriühing on õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Taotluse kohaselt on varaseim maksukohustus perioodist 02.2020, mistõttu hakkab aegumistähtaeg kulgema 03.2020. Arvestades maksusumma 3- või 5-aastast aegumistähtaega, siis ei ole maksusumma sissenõudmine ka aegunud. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud.
11.Maksuhalduri poolt taotletud meede – puudutatud isiku panga- ja hoiukontode arestimine kogusummas 10 745 eurot – on põhjendatud ja proportsionaalne abinõu tagamaks maksukohustuse täitmine. MTA on arvesse võtnud asjakohaseid faktilisi asjaolusid, sealhulgas, et puudutatud isiku jooksev sissetulek ei ole piisav maksukohustuse koheseks täitmiseks ning tal puudub vara, mille suhtes saaks vähem intensiivseid täitmist tagavaid toiminguid rakendada. Seega ei ole puudutatud isiku panga- ja hoiukontosid arestimata võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. Maksuhaldur on asjakohaselt viidanud MKS § 131 lg-le 3, mille kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arvestades maksuhalduri poolt esitatud andmeid puudutatud isiku ülalpeetavate kohta (vt MTA taotluse lisa 15; dtl 171), ei kuulu isiku pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 1962 eurot (s.o 654 eurot + 654 eurot + 654 eurot). MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal, seega vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud puudutatud isiku võimalike täiendavate kohustuste täitmine.
12.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur on selgitanud, et kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 10 745 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 13.04.2022 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmist X panga- ja hoiukontodele (sh tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes kokku summas 10 745 eurot. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud panga- ja hoiukontod, v.a arestitud summa osas.
14.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.