2-16-116003 Osaühingu Aktiva Finants hagi J. A. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlemise viis
624,04 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn) volitatud esindaja: Kadri Timuska (e-post: [email protected]) Kostja: J. A. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx, xxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult) Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J. A. K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus kokku summas 364,88 eurot (millest 300,00 € põhivõlgnevus ja 64,88 € hagiavalduse 02.11.2016 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista J. A. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 03.11.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 300 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas ehk 0,0219% päevas).
Menetluskuludest jätta J. A. K. kanda riigilõivust osa, mis vastab hagi rahuldatud osale vastava hinnaga hagi esitamisel nõutavale lõivule, 61% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest ning kostja enda kulud täies ulatuses. Hageja kanda jääb tasutud riigilõivust 25 eurot ning lepingulise esindaja kulud osas, mida ei jäetud kostja kanda.
5.Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 325 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 125 eurot ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 200 eurot (käibemaksu ei lisandu).
Tsiviilasi nr: 2-16-116003
6.Välja mõista J. A. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele kokku 222 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 100 € ja esindajakulu katteks 122 €).
7.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb J. A. K.l tasuda Osaühingule Aktiva Finants viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale J. A. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 26.07.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 689,95 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse, kuid võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu 12.10.2016 2 (5)
Tsiviilasi nr: 2-16-116003 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.14.10.2016 maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu, samuti täpsustama kostja elukohta. Osaühing Aktiva Finants esitas 02.11.2016 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu. Kohus võttis hagi menetlusse.
3.Hagiavalduse kohaselt hagi sõlmisid 4finance OÜ ja kostja J. A. K. 23.01.2014 laenulepingu, mille alusel kanti kostjale üle laenusumma 300 eurot ja kostja kohustus laenu tagasi maksma lõpptähtpäeval laenuandja arvelduskontole. Kostja laenu ei tagastanud.
4.30.07.2015 loovutas 4finance OÜ oma nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants (hageja) koos õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalvoodeid. Hageja arvestuste kohaselt on lepingus kokkulepitud määras 0,166% põhivõlast päevas hagi esitamise ajaks viivis sissenõutavaks muutunud summas 489,53 eurot, kuid tegutsedes heas usus, hageja vähendab viivise nõuet summani 299,95 eurot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 300,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 299,95 eurot ning alates hagi esitaisele järgnevast päevast 03.11.2016 kuni põhinõude 300,00 eurot täieliku tasumiseni viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 575 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 125 € ja õigusabi kulud 450 €) ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.
6.11.11.2016 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ja kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult, avaldades 17.11.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte hagimaterjalidest ja vastamistähtaega ettenägevast menetlusse võtmise määrusest. Menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 02.12.2016 ning seega vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 16.12.2016. Kostja vastust kohtule ei ole esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.
10.Hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja põhinõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud 4finance OÜ-ga 23.01.2014 sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust ning nõue on loovutatud hagejale. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad lisatud tõendid: laenutaotluse /eritingimused, 4finance OÜ laenulepingute üldtingimused, isikuandete tuvastamise ankeedi ja maksekorralduse. 3 (5)
Tsiviilasi nr: 2-16-116003 Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse summas 300,00 eurot täitmist ning viivist.
11.Hageja nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 300 eurot laenulepingu punkti 2 ja üldtingimuste punkti 8.3 alusel määras 0,166% päevas ajavahemiku 23.02.2014 – 02.11.2016 eest (seega viivisemäär 60,79% aastas). Alates hagi esitamisest lisanduva viivise taotleb hageja TsMS § 367 kohaselt kostjalt välja mõista protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
12.Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 7 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras, hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 64,88 eurot (0,022% x 300 € x 983 päeva).
13.Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 61% ulatuses. Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine seisnes viivise väljamõistmises hageja taotletud lepingulise määra asemel seaduses sätestatud määras, peab kohus õigeks jätta kostja kanda riigilõivu ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud ulatusele vastava hinnaga hagi esitamisel. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kohus jaotab poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, jättes nendest 61% kostja kanda. Kohus jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
14.TsMS § 174 lg 1 ja§ 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Põhivõla 300 €, sissenõutavaks muutunud viivise 64,88 eurot ja lisanduva ühe aasta viivise järgi oleks hagi rahuldatud osale vastav hagihind 388,88 eurot, millelt nõutav riigilõiv on 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 125 eurot hagihinna 624,04 eurot järgi.
4 (5)
Tsiviilasi nr: 2-16-116003 Seega vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõiv 100 eurot ja 25 eurot jääb hageja enda kanda. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud 02.11.2016 arve nr 2117570 kohaselt on hageja esindustasu võlgase J. A. K. kohtumenetluses 450 eurot. Kohus esmalt märgib, et TsMS ei näe ette menetluskuludena esindustasu (ega õigusabikulusid), TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Hagiavaldusele lisatud arvel ei ole välja toodud esindaja tehtud toiminguid ega nendele kulunud aega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse (3 lk) lisadega (15 lk). Kohus leiab, et esindaja kulud summas 450 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalikud. Tegemist on trafaretse hagiga, millest ca 1 lehel on tsiteeritud õigusnorme ning konkreetsete asjaolude kirjeldus ca 1⁄2 lk. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus, dokumendid on kostjale kätte toimetatud avalikult, kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas mitte rohkem kui 4 tundi ning asja sisule vastav põhjendatud tunnitasumäär 50 eurot, kokku põhjendatud ja vajalik esindaja kulu 200 eurot, millest kohus vastavalt kulude jaotusele mõistab kostjalt hageja kasuks välja 61% ehk 122 eurot. Hagile lisatud arvel ei ole viidet käibemaksule, seega kehtib eeldus, et summa käibemaksu ei sisalda. Hageja ei ole andnud ka TsMS § 177 lg 10 kohast kinnitust menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks. Seega menetluskulude summa ei sisalda ja sellele ka ei lisandu käibemaksu. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.