Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2022, Tallinn Haldusasja number
3-222-603
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ivan Moskaljov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 11.03.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirvalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 11.03.2022 taotluse loa saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud alus. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
1.1.Aserbaidžaani kodanik X (sündinud xx xx xxxx) saabus Schengeni viisaruumi 01.03.2022 Ukraina Vabariigist sisenedes Poola Vabariiki maantee transpordi abil läbi Dorohusk piiripunkti. Sealt suundus isik Eesti Vabariiki bussireisiga koos oma Eesti Vabariigi kodanikust abikaasaga. Eesti Vabariiki saabus isik 03.03.2022. Schengeni alale sisenemiseks kasutas isik oma Aserbaidžaani Vabariigi passi nr xxxxxxx kehtivus 06.10.2013-05.10.2023. Isik sisenes Schengeni viisaruumi, sh Eesti Vabariiki, tema suhtes kehtiva sissesõidukeelu ajal.
1.2.Vastavalt VSS § 28 ei anta välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, piiripunktis luba Eestisse sisenemiseks; ei anta ega pikendata sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul viibimisalust; ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest.
3-22-603
1.3.Lähtuvalt eeltoodust, kui PPA sai teada, et isik viibib Eesti Vabariigi territooriumil tema kehtiva sissesõidukeelu ajal, pidas PPA isiku kinni 09.03.2022 ja toimetas kinnipidamiskeskusesse edasiste menetlustoimingute läbiviimiseks.
1.4.10.03.2022 alustati isiku suhtes illegaali-menetlus, mille raames viidi isikuga läbi küsitlus. Küsitlusest selgusid järgnevad asjaolud: X suhtes oli eelnevalt kohaldatud sissesõidukeeldu 25.10.2021. Kuna isik viibis ebaseaduslikult Schengeni, sh Eesti Vabariigi territooriumil, oli isikule koostatud ettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeld kogu Schengeni alale 1 aastaks ja 6 kuuks. Isik täitis ettekirjutuse vabatahtlikult ning lahkus Eestist ja Schengeni alalt 09.11.2021 kuupäeval. Alates 09.11.2021 kehtib isiku suhtes Eesti Vabariigi poolt kohaldatud sissesõidukeeld kogu Schengeni alale, mille kehtivusaja lõpp on 09.05.2023. X esitas 04.01.2022 Siseministeeriumile taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Siseministeerium jättis 01.02.2022 otsusega taotluse rahuldamata. Isikule oli otsus edastatud ning isik kinnitas 10.03.2022 küsitluse ajal, et oli siseministeeriumi otsuse kätte saanud ning oli sellest otsusest teadlik.
1.5.10.03.2022 alustatud illegaalimenetluse küsitluse raames väitis isik, et 2022 aasta veebruari kuus viibis füüsiliselt Ukraina Vabariigis. 20.02.2022 saabus tema juurde Ukrainasse Eesti Vabariigi kodanik Y (sünd xx xx xxxx) ehk isiku elukaaslane, kellega isik registreeris oma abielu Ukraina Vabariigi territooriumil. Isik väitis, et abielu registreerimine toimus Ukraina Vabariigis, kuna ta teadis, et ta ei saa siseneda Schengeni alale ja saabuda Eesti Vabariiki. 23.02.2022 registreeritu abielu Ukraina Vabariigis. 24.02.2022 kehtestati Ukraina Vabariigi territooriumil sõjaline olukord.
2.PPA pidas 09.03.2022 kell 21:50 X 48 tunniks kinni tema abikaasa elukohas xxxxxxxxxx. X koostai ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052253346, mis on sundtäidetav.
3.PPA leiab, et X tuleb kuni Eestist lahkumiseni paigutada kinnipidamiskeskusesse, sest esineb põgenemise oht. X oli teadlik, et tema suhtes kehtib sissesõidukeeld, mis keelab tal siseneda Schengeni alale. Kuna Ukraina Vabariigis on sõjaline olukord, siis isik koos oma abikaasaga otsustas põgeneda Ukraina territooriumilt. Küsitluses seletas isik, et võttis vastu otsuse saata oma abikaasa kodumaale tagasi. Sõjalise olukorra tõttu oli kehtestatud Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ukraina Vabariigi vahelistel piiridel hädaolukord, mille raames võeti vastu Ukraina kodanikke, kes on sõjapõgenikud. PPA on seisukohal, et X kasutas meelega tekkinud olukorda, et saabuda Schengeni alale teades, et ei tohi ületada Schengeni välispiiri ning et ta ei ole Ukraina Vabariigiga kuidagi seotud. Poola Vabariik lubas isiku Schengeni alale 01.03.2022 tingimusel et isik taotleb vajadusel rahvusvahelist kaitset. X seda ei teinud ning suundus oma abikaasaga Eesti Vabariiki. Eesti Vabariiki sisenedes ja Eestis viibides ei taotlenud isik rahvusvahelist kaitset. Isik saabus Eesti Vabariiki 03.03.2022. Saabudes Eesti Vabariiki ei suundunud isik vastavasse ametkonda ehk PPAsse, et teavitada oma viibimisest Eesti ja Schengeni alal oma kehtiva sissesõidukeelu ajal. X suundus oma abikaasaga registreerima oma abielu lähimas perekonnaseisuametis, seejärel suundus ta PPA teenindusse, et taotleda endale Eesti pikaajalist viisat. Eelmainitud arvestades järeldab PPA, et isik tahtlikult rikkus seadusi ehk sisenes Schengeni alale kehtiva sissesõidukeelu ajal. Lisaks on PPA arvamusel, et isik abiellus Eesti kodanikuga, et lähitulevikus püüda seadustada oma viibimine Schengeni alal ja Eesti Vabariigis muudel alustel, kuna eelnevalt isikul ei õnnestunud vaidlustada oma esialgset sissesõidukeeldu.
4.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
5.X selgitas kohtule, et ta on teadlik, et tal ei ole õigust Eesti Vabariigis viibida ning ta on valmis esimesel võimalusel Eestist lahkuma. Kuni lahkumiseni saab ta viibida oma abikaasa juures xxxxxxxx.
2(4)
3-22-603
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Leian, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
8.VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning muuhulgas juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1).
9.PPA on taotluses VSS § 15 lg 2 p-s 1 märgitud põgenemise ohtu sisustanud VSS § 68 punkti 7 kaudu. Selle sätte kohaselt hinnatakse välismaalase kinnipidamisel põgenemise ohtu. Põgenemisoht esitab mh juhul, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.
10.Riigikohus selgitas 31.05.2017 määruse nr 3-3-1-93-16 punktis 13, et kuigi VSS § 68 teine lause (sh selle 7) on sõnastatud jäigalt, tuleb seda kohaldada koos VSS § 68 esimese lausega. See lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid; põgenemisohu jäik sidumine VSS §-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne. Seega tuleb kinnipidamist kaaluda igat juhtumit eraldi hinnates.
11.Leian, et üksnes asjaolu, et isik sisenes Eesti Vabariiki, omades kehtivat sissesõidukeeldu, ei ole käesoleval juhul piisav, et järeldada sellest põgenemisohu olemasolu. Isikul on Eestis seaduslik abikaasa, kelle juures ta viibis ka kinnipidamise hetkel. Seejuures tuleb rõhutada, et isiku Eestis viibimisest sai PPA teada eelkõige seetõttu, et peale Eestisse sisenemist ja oma abielu registreerimist perekonnaseisuasutuses läks isik ise PPA-sse, et esitada taotlus viisa saamiseks. Seega püüdis isik ise seadustada oma Eestis viibimist, avaldades PPA-le ka oma viibimiskoha. Märgin siinjuures täiendavalt, et asja materjalidest nähtuvalt alustas PPA isiku suhtes varasema illegaalimenetlust, mille tulemusena kohaldas 25.10.2021 isikule sissesõidukeeldu, peale seda, kui isik läks PPA klienditeenindusse, et endale Eestis viibimiseks viisat taotleda. Peale sissesõidukeelu kohaldamist lahkus isik iseseisvalt Eestist. Need asjaolud kogumis viitavad pigem sellele, et isik soovib Eestis seaduslikult viibida, tema eesmärgiks ei ole Eestis viibimist kuidagi varjata. Seega puudub põhjus arvata, et isik käesoleval juhul lahkumisettekirjutust ei täida.
12.Kuigi sissesõidukeelu ajal riiki sisenemine võib olla isiku usaldusväärust vähendavaks teguriks, ei tähenda see seda, et isiku riigist lahkumise tagamiseks on ainus tõhus vahend kinnipidamine kinnipidamiskeskuses. Minu hinnangul on praegusel juhul võimalik rakendada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. Ennekõike saab asjakohaseks pidada näiteks VSS § 10 lg 2 punkti 2 alusel PPA-sse registreerimisele ilmumise (nt igapäevaselt) kohaldamist või punkti 6 alusel välisriigi reisidokumendi PPA-le hoiule andmist. Seejuures tuleb arvestada, et isik avaldas valmisolekut Eestis lahkuda esimesel võimalusel ja tal on Eestis olemas viibimiskoht.
13.Eeltoodud põhjusel leian, et PPA taotlus tuleb jätta rahuldamata.
3(4)
3-22-603 (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.