1.Swedbank AS hagi T. P.`i vastu võlgnevuse 17 106,42 eurot ja lisanduva viivise nõudes rahuldada 07.12.2016 esitatud nõude ulatuses, so summas 16 953,38 eurot.
2.Välja mõista kostjalt T. P.`ilt hageja AS Swedbank kasuks 25.10.2011 laenulepingust nr. 11-067917-EV tulenev koguvõlgnevus 07.12.2016 seisuga summas 16 953 (kuusteist tuhat üheksasada viiskümmend kolm) eurot 38 senti, sh põhivõlgnevus 11 619,11 eurot, intress 423,93 eurot; lepingutasu 47,13 eurot, menetlustasu 19,20 eurot, põhiosa viivis 07.12.2016 seisuga 4 812,21 eurot, lepingutasu viivis 16,92 eurot ja varakindlustuse viivis 14,88 eurot.
3.Välja mõista kostjalt T. P.`ilt hageja AS Swedbank viivis protsendina põhinõudelt (11 619,11 eurolt) alates 08.12.2016.a. kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja T. P.`i kanda ja välja mõista T. P.’ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot.
5.Välja mõista kostjalt T. P.`ilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (750 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi T. P.`i vastu võlgnevuse 17 106,42 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank ja T. P. 25.10.2011.a laenulepingu nr 11-067917-EV, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 24 886 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+4.255% aastas. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx, Lääne-Virumaa (registriosa nr xxx). Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 21.11.2013. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 10.12.2013.a. ennetähtaegselt üles. Lepingu ülesütlemise kohta saatis hageja kostjale teatise 11.12.2013, paludes seoses lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. 27.11.2015.a. toimus kohtutäitur Andrei Krek vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga xxx, Lääne-Viru maakond. Nimetatud vara müüdi hinnaga 12 300 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr 11-067917-EV tuleneva võlgnevuse katteks 10 660.33 eurot, mis ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust.
03.03.2016.a. seisuga on kostja võlgnevus kageja ees 17 106.42 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 12 444.90 eurot, intressidest summas 423.93 eurot, lepingu tasust summas 47.13 eurot, varakindlustuse võlgnevusest summas 74.21 eurot, menetlustasu võlgnevusest summas 19.20 eurot, põhiosa viivisest summas 4073.38 eurot, lepingutasu viivisest summas 14.13 eurot ja varakindlustuse viivisest summas 9.54 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 17 106.42 eurot, sh põhivõlgnevus 12 444.90 eurot, intressid 423.93 eurot, lepingutasu 47.13 eurot, varakindlustuse võlgnevus 74.21 eurot, menetlustasu võlgnevus 19.20 eurot, põhiosa viivised 4073.38 eurot, lepingutasu viivised 14.13 eurot ja varakindlustuse viivised summas 9.54 eurot, samuti viivise põhinõudelt (12 444.90 eurot) alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses (tl. 3-31).
2.Hageja esindaja esitas 17.08.2016 arvamuse kostja 11.04.2016 vastusele. Hageja märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel kehtis laenuleping 11-067917EV, mille hageja ennetähtaegselt üles ütles. Kostja oma vastuses tunnistas võlgnevust hageja ees, kuid palus täpsustada nõude kujunemist ning vähendada viivist ja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Hageja selgitas alljärgnevat: 1) Nõude kujunemine. Pärast laenulepingu lõpetamist 10.12.2013 edastas hageja kostjale teatise 11.12.2013, milles informeeris kostjat, et lepingust tulenev nõue 11.12.2013 seisuga on 23 618.47 eurot (sh. põhiosa võlgnevus 23 105.23 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 16.22 eurot, intresside võlgnevus 423.93 eurot, menetlustasu võlgnevus 19.20 eurot, lepingutasu võlgnevus 47.13 eurot ning kõrvalnõuetelt arvestatud viivis 6.76 eurot. 13.01.2016 teavitas hageja kostjat, et Andrei Krek vahendusel toimus enampakkumine korteriomandile aadressil xxx, Lääne-Viru maakond. Nimetatud vara müüdi hinnaga 12 300 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr 11-067917-EV tuleneva võlgnevuse katteks 10 660.33 eurot, mis ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust. Kohtutäiturilt 12.01.2016 laekunud summa arvestati laenulepingust nr 11-067917-EV tuleneva põhiosa võlgnevuse katteks. Kuivõrd kohtutäiturilt laekunu arvelt ei olnud võimaik kustutada kogu lepingust tulenevat võlgnevust jäi kostjal hagejale tasumata 17 044.53 eurot (sh. põhiosa 12 444.90 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 3936.38 eurot, intresside võlgnevus 423.93 eurot, menetlustasu võlgnevus 19.20 eurot, lepingutasu võlgnevus 47.13 eurot, kindlustuse võlgnevus 150.84 eurot, kõrvalnõuetelt arvestatud viivis 22.15 eurot). 2) Tagatisvara turuväärtuse vähenemine ning täitemenetlus. Hüpoteek tagas vaidlusalusest lepingust tulenevaid nõudeid ning lepingu tagatis on realiseeritud täitemenetluse korras, peale hüpoteegi realiseerimist ei olnud nõue enam tagatud. Hageja nõue ei ole piiratud vara realiseerimise tulemusega – kui vara realiseerimisest saadu on väiksem kui lepinguline kohustus, siis ei tähenda see, et nõude osa, mis jääb vara realiseerimise tulemist katmata, kustub, nõue katmata jäänud summas jääb kestma kuni selle tasumiseni ning kostja vastutab oma kohustuse täitmise eest ka peale tagatise realiseerimist. Hageja pöördumist kohtu poole võlgnevuse sissenõudmiseks, ei saa kindlasti pidada õiguste kuritarvitamiseks, millele kostja oma vastuses viitab, kuna hageja kasutab kostja suhtes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 3) Kõrvalnõuded. Vastavalt laenulepingu punktile 4.22 kinnitas laenusaaja, et ta on laenulepingu ja laenulepingu tüüptingimused läbi lugenud ja saanud üksikasjalikku teavet laenulepingust ja laenulepingu tüüptingimustest ja eelnimetatutest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ning on nendest täielikult aru saanud, need vastavad laenusaaja tahtele ja laenusaaja on nende tingimustega nõus. Eeltoodu on laenulepingus märgitud tumedas kirjas, mistõttu ei saanud see jääda laenusaajale lepinguga tutvumisel ning selle allkirjastamisel märkamatuks, seega jäävad hagejale arusaamatuks kostja viited asjaolule,
et lepingust tulenevad kohustused on suurel määral jäänud talle mõistmatuks, kui ta ise on oma allkirjaga kinnitanud vastupidist. Hagejale jääb mõistmatuks kostja seisukoht, justkui lepinguga kokkulepitud kohustusega täitmisega viivitamisel kehtiv viivisemäär oleks ebamõistlikult suur ning tarbijat kahjustav, kuna lepingust tulenev viivisemäär on seadusjärgne viivisemäär, mis ei saa olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav. 4) Viivise vähendamine. Selleks, et nõuda viivise vähendamist, peab see olema ebamõistlikult suur (VÕS § 162 lg 1). Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras, mis ei saa olla ebamõistlikult suur. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et printsiibina ei tohi viivist vähendada alla seaduses ettenähtud piirmäära (VÕS § 113). Viivis on hageja õiguskaitsevahend, millel on kohustuse täitmisega viivitamisest võlausaldajale tekitatud kahju lihtsustatud sissenõudmise funktsiooni kõrval ka kohustuse täitmist tagav funktsioon. Kohustuste nõuetekohase täitmise korral viivis ei rakendu, kohustuste rikkumise korral tuleb viivist maksta. Seega on hagiavalduses toodud viivise summa tingitud kostja enese maksekäitumisest, hageja ei ole arvestanud tasumata võlgnevuselt ebamõistliku viivisemääraga viivist. 5) Kostja majanduslik olukord. Kostja on kohtu ette toonud väga vastuolulist informatsiooni, mis viitab tema tulude varjamisele. Kostja väidab, et tal on mitmeid võlgnevusi, tema suhtes käib mitu erinevat täitemenetlust ning tema majanduslik olukord on raske. Samas märgib kostja, et on võimeline igakuiselt tasuma võlgnevuse katteks 200 eurot. Kostja sõnul on tema tulud sellised, mis ei käi läbi pangakonto. Kostja märgib, et ükski seadus ei keela isikul arveldada sularahas ning seetõttu tal ei ole võimalik ka oma sissetulekuid tõendada. Hageja nõustub kostjaga, et kusagilt ei tulene nõuet arveldada sularahas, küll aga tuleb tulud deklareerida (TuMS § 12 lg 1). Kostja on esitanud kohtule tõendina väljavõtte e-maksuameti lehelt, mille kohaselt ei ole talle 2015 aastal väljamakseid tehtud, ehk isik ei ole teeninud maksustatavat tulu. Seega ei ole selge, millised on kostja sissetulekud ning millised on tema reaalsed võimalused lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Hageja ei saa sõlmida kostjaga maksegraafikut olukorras, kus ei ole selge, milline on tema maksevõime. Hagejale ei ole vastuvõetav igakuine osamakse summas 200 eurot kuus olukorras, kus kostja varjatud sissetulekud võivad võimaldada võlgnevuse tasumist oluliselt suuremate osamaksetena. Samadel põhjendustel ei ole põhjendatud ka kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Hageja võib kaaluda kompromissi sõlmimist juhul, kui kostja esitab kohtule tõendid, mis tõendavad tema reaalseid sissetulekuid. Kui kostja ei arvelda pangas, siis on kostjal võimalik esitada palgatõendid, mis samuti tema sissetulekuid tõendavad. Kompromissi korras ei ole hageja valmis nõudesummat vähendama, kuid on valmis sõlmima maksegraafiku juhul, kui kostja esitab sissetulekut tõendavad dokumendid ning nende pinnalt on võimalik kujundada seisukoht mõistliku igakuise makse osas (tl. 70-73).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esindaja esitas 11.04.2016 kohtule vastuse, milles kostja nõustub sellega, et: ta on võtnud laenu hagejalt ja allkirjastanud laenulepingu; laenuleping on ülesöeldud ja tagatisvara on täitemenetluses võõrandatud; üldises mõttes on ta hagejale võlgu, kuid kuni pole täpselt selge võlasaldo kujunemine ei tunnista hageja hagiavalduses nõutud summasid. Samas märgib kostja, et hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu selgelt ega üheselt arusaadavalt järgnevad asjaolud: milline oli hageja nõude suurus võlakomponentide kaupa täitemenetluse alustamise seisuga; hageja märgib hagiavalduses, et tagatisvara sundvõõrandamine toimus 12 300 euroga, kuid jätab selgitamata, et millistes võlakomponentides võlgnevus täpselt vähenes 10 660.33 euro ulatuses; kostjale jääb kogumis mõistmatuks viivistearvutus, et millisest perioodist millise perioodini on viivist arvestatud ja millises määras.
Kostja vaidlustab täielikult kõrvalnõuded, mis on kostjat ebamõistlikult koormavad ja nende arvutuslik kujunemine täiesti ebaselge. Laenutingimused olid laenulepingu sõlmimisel etteantud tüüptingimused, milliste osas polnud kostjal võimalik läbirääkida. Kõnealune laenuleping on selgelt tasakaalust väljas hageja kasuks. Tol hetkel, s.o laenuvõtmisel, esitas intressi mõttes hageja talle soodsaima pakkumise. Muus osas, eelkõige kõrvalnõuete määrad ja muud lisatasude sanktsioonid jäid kostjale arusaamatuks. Kostja ei omanud eriteadmisi finantsarvestusest ja ta polnud ka õigusteadmistega isik. Kostja usaldas tuntud panka heas usus, et võimalikud kõrvalnõuded ei saa juba eelduslikult olla sarnased nagu on need nt kiirlaenu ettevõtetel. Kuigi kavatsust võlgu jääda kostjal polnud, oleks viivisemäära info olnud talle oluline. Näiteks viiviste osas on laenulepingus üksnes lakooniline viide põhimõttel „vastavalt panga hinnakirjale“, kuid kõnealust hinnakirja kostjale ei tutvustatud laenulepingu sõlmimisel. Lepingust ei nähtu sõnaselgelt mitte kusagilt viivisemäära, mis on viiviste arvutuse mõttes olulisim asjaolu. Kostja leiab, et hageja laenulepingu tüüptingimus selles osas on varjav ja ebamõistlik. Kostja palub kohtul analüüsida ja anda hinnang lahendis, kas hageja poolt etteantud laenulepinguga oli kostjal mõistlik tutvumise võimalus, s.t leping polnud lihtinimese jaoks mitte liiga keeruline, koormav, tasakaalust väljas. Kostja esitab hagejale ettepaneku eeltoodust lähtuvalt kõrvalnõudeid oluliselt täpsustada, kuna hagiavalduse lisast 7 nähtuvalt on tegemist vaid summade nimekirjaga ja sellest ei selgu ega nähtu kuidagi arvutuskäiku nende kujunemisest (nt arvestusperioodid ja määrad). Kostja soovib asja lahendada kompromissiga ja esitab selleks järgneva ettepaneku hagejale: lisaks võla põhiosale tasub kostja 25% kõigist täpsustatud kõrvalnõuetest igakuise 200 eurose maksegraafiku alusel ning hageja ei rakenda jooksvalt lisanduvaid viiviseid oma nõudele. Hea tahte märgiks tasub kostja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alustavalt 500 eurot põhinõude võla katteks. Kostja palub arvesse võtta, et tal puudub seni regulaarne igapäevane töö ja igakuine sissetulek. Lisaks sellele on kostjal elatisevõlgnevus, mis on täitemenetluses ja seda tasub ta igakuiselt. Kostja suhtes toimub paralleelselt ka muid täitemenetlusi. Kostja ülalpidamisel on ka tema noorem alaealine laps, kellega ta elab koos. Suurema osamaksega maksegraafikuks pole kostja täna lihtsalt suuteline. Kostjal pole enam mingit vara, mida oleks võimalik võõrandada võla katteks vms, igakuine kuumakse, kuni 200 eurot, kõnealuse võlakatteks on kostja võimete piir. Kompromissi tingimused peavad olema mõistlikud ja kostjale jõukohased. Kostja mäletamist mööda kestis täitemenetlus tagatisvara võõrandamiseks kaks aastat. Kuivõrd praegu veel puudub täpne ülevaade viiviste arvestusest oletab kostja, et viiviseid on hageja arvestanud terve täitemenetluse kestel. Kostja vaidleb sellele vastu, sest tema käsituses pidanuks hageja saama talle võlgnetava summa kätte tagatisvara sundvõõrandamisest. Kostjal pole (polnud) kuidagi võimalik mõjutada kinnisvara turuhindu ega ka täitemenetluse kulgemise kiirust, mistõttu täitemenetluse perioodi eest temalt viiviseid nõuda riivab kostja õigustunnet oluliselt ja see pole kostja hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Äärmiselt ebaõiglane oleks kinnisvara turuhindade ja täitemenetluse kulgemise kiiruse riske panna kostja kanda. Kui hageja lükkab tagasi kostja ettepaneku kompromissiga asi lahendada, palub kostja kohtul nõutavaid viiviseid vähendada ja võimaldada kostjal väljanõutud summade tasumist igakuiselt 200 eurose maksegraafikuga alates lahendi jõustumisele järgnevast kuust kohustusega tasuda osamakse igakuiselt 30ndaks kuupäevaks. Lahendi tegemisel palub kostja arvesse võtta ka TsMS §-s 163 lõikes 2 sätestatut, kuivõrd kostja on esitanud ettepanekuid vaidlus lahendada kompromissiga, s.h kohtuväliselt. Kostja ei pea mõistlikuks, et viivised moodustavad kogu nõudest üle 1/3. Kostja esitab kohtule taotluse vähendada viivistenõuet tulenevalt VÕS §-dest 113 lg 8 ja 162 vastavalt kohtu äranägemisel mõistliku suuruseni. Kostja hinnangul tuleks antud juhul lähtuda VÕS §-s 94 sätestatud viivisemäärast, mille mõistlikkuse üle kostjal vaidlust pole. Kui hageja ei esita arusaadavaid täpsustusi kõrvalnõuete arvestuse osas (arvestusperioodid, määrad) palub kostja hagis esitatud kõrvalnõuded jätta kohtul täielikult rahuldamata nende tõendamatuse tõttu ja vastuoluga hea usu põhimõtetega. (tl. 50-62).
ASJA EDASINE KÄIK
4.Kohus teatas 23.11.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite /sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks kuni 02.12.2016, kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21.12.2016 kell 16.00 kohtu kantselei kaudu (tl. 78).
5.02.12.2016 esitas kostja esindaja kohtule kohtukõne ja menetluskulude nimekirja. Kostja väitel ei ole hageja selgitanud arusaadavalt ja veenvalt kõrvalnõuete kujunemist. Hageja 17.08.2016 vastuse juures on märgitud lisa 1, kuid tegelikkuses seda toimiku materjalide juures pole. Samuti pole hageja pidanud vajalikuks rohkem selgitada hagiavalduse lisa 7, kuigi kostja selle küsimuse tõstatas. See tähendab, et hagejal puudub ka endal arusaam, kuidas kõrvalnõuded arvutuslikult kujunenud on. Hagi on osaliselt tõendamata. Kostja on võla põhinõudest tasunud 30.11.2016 400 eurot hea tahte märgiks ja oma koostöövalmiduse tõendamiseks. Menetluse kestel on kostja kokku vähendanud põhiosa võlgnevust 900 euro võrra. See tõendab, et kostja on maksevõimeline enda väidetud viisil, olles valmis sõlmima hagejaga jõukohast kompromissi. Hageja väited selle kohta, et kostja varjab oma tulusid, on asjakohatud ja paljasõnalised. Kostja on oma maksevõimet tõendanud ja hageja pole esitanud kohtule vastupidiseid tõendeid oma väidete kinnituseks. Vastuoluline on üksnes hageja käitumine, kes tahab kostjale kaasa tuua raskema tagajärje, kui kohus peaks hagi rahuldama. See pole õiguse sisu ja mõte. Kostja on valmis ja soovib võlgnevust tasuda (põhjendatud suuruses), olles esitanud hagejale menetluse käigus konkreetse ettepaneku asi lahendada kompromissiga. Hageja on sellele vastu seisnud üksnes ebaloogilistel põhjendustel. On oluline märkida, et hageja pole menetluse käigus vastu vaielnud järgnevatele faktidele: kostja taotlus kohtule viiviste vähendamiseks; hageja ei tutvustanud kohtule laenulepingu sõlmimisel panga hinnakirja; pooltel puudus kokkulepe selles, et kinnisvara turuhinna vähenemise ja täitemenetluse kestvuse riski (otseselt seotud viiviste kujunemisega) peaks kandma vaid kostja; hageja teostab omi õiguseid menetluses pahauskselt; kostja on tasunud hagejale põhivõlast 900 eurot. Kostja menetluskulud moodustavad kokku 550 eurot (5.5 h x 100), millele lisandub käibemaks 110 eurot, kokku kulud õigusabile 660 eurot. Kostja palus jätta hagi osaliselt rahuldamata tõendamata kõrvalnõuete osas. Kui kohus ei pea võimalikuks kõrvalnõudeid jätta täielikult rahuldamata palub kostja alternatiivselt, arvestades tema majanduslikku olukorda võrreldes hagejaga, et kohus vähendab kõrvalnõudeid õiglase määrani. Kostja palub, et kohus võimaldaks kostjal tasuda väljamõistetud summad osamaksetega 200 eurot/kuu alates lahendile järgnevast kuust igakuiselt 15ndaks hageja kontole. Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda või alternatiivselt p 2 rahuldamise korral kohtul arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 163 lg 2 sätestatut (tl. 88-89).
6.07.12.2016 esitas hageja esindaja vastuse kostja 02.12.2016 kohtukõnele. Hageja märkis, et kostja põhjendab oma maksevõimelisust asjaoluga, et ta on menetluse kestel vähendanud võlgnevust 900 euro võrra (22.04.2016 summas 500 eurot ning 30.11.2016 400 eurot). Hageja ei pea seda maksevõimet tõendavaks tõendiks. Hageja kordab veel kord, et ei ole selge, millised on kostja sissetulekud ning millised on tema reaalsed võimalused lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kohtukõne p-s 3 väidab kostja, et ei ole oma tulusid varjanud ning on oma maksevõimet tõendanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti ega tõendit, mis tõendaks tema reaalseid igakuised sissetulekuid. Kostja poolt teostatud maksed ei ole olnud järjepidevad ning lisaks ei ole kostja tõendanud raha päritolu ning seega ei saa seda pidada maksevõime indikaatoriks. Seega on hageja jätkuvalt arvamusel, et kostja on asunud oma tulusid varjama. Maksegraafiku ja/või kompromissi sõlmimise, viivise vähendamise ja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas jääb hageja eelnevas vastuses väljendatud seisukohtade juurde. Kostja on toonud välja asjaolu, et hageja 17.08.2016 esitatud seisukohas ei ole lisatud viidatud „Lisa 1“ dokumenti. Kuna eelnimetatud asjaolu on alles praeguses menetlusstaadiumis
selgunud, siis peab hageja põhjendatuks esitada eelnimetatud lisa 1 käesoleva seisukoha lisana. Lisaks toob hageja välja, et viivise ja intressi arvestus on perioodiga kuni 07.12.2016, mis tagab nii kohtule kui ka kostjale selge arusaama tänaseks päevaks sissenõutavaks muutunud viivise ja intressi summadest ja nende kujunemisest. 07.12.2016 seisuga on sissenõutavaks muutunud nõue summas 16 953,38 eurot, millest põhiosa on 11 619,11 eurot, intress 423,93 eurot, lepingutasu 47,13 eurot, menetlustasu 19,20 eurot, põhiosa viivis 4812,21 eurot, lepingutasu viivis 16,92 eurot ning varakindlustuse viivis 14,88 eurot. Hageja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 16 953,38 eurot, samuti viivise protsendina põhinõudest (s.o summalt 11619,11 eurot) alates 08.12.2016 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub kõik menetluskulud (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 750 eurot) jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (tl. 94-107).
7.09.12.2016 esitas kostja esindaja taotluse jätta hageja 07.12.2016 vastus kohtutoimikusse kaasamata, kuna vastus oli esitatud pärast kohtu poolt antud tähtaega, so pärast 02.12.2016 (tl. 109).
8.Hageja esindaja esitas 12.12.2016 jätta kostja taotlus rahuldamata, kuna hagejale oli kohtu poolt antud tähtaeg kostja 02.12.2016 kohtukõnele vastamiseks kuni 09.12.2016 (tl. 111).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 07.12.2016 esitatud nõude ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue
10.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja T. P.`i vahel 25.10.2011.a sõlmitud laenulepingust nr. 11-067917-EV, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 24 886 eurot. (tl. 17-14). Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+4.255% aastas. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx, Lääne-Virumaa (registriosa nr xxx). Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 21.11.2013. 27.11.2015.a. toimus kohtutäitur Andrei Krek vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga xxx, Lääne-Viru maakond. Nimetatud vara müüdi hinnaga 12 300 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr 11-067917-EV tuleneva võlgnevuse katteks 10 660.33 eurot, mis ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust. Lepingust tulenev võlgnevus hagi esitamise seisuga on 17 106.42 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 12 444.90 eurot, intressidest summas 423.93 eurot, lepingu tasust summas 47.13 eurot, varakindlustuse võlgnevusest summas 74.21 eurot, menetlustasu võlgnevusest summas 19.20 eurot, põhiosa viivisest summas 4073.38 eurot, lepingutasu viivisest summas 14.13 eurot ja varakindlustuse viivisest summas 9.54 eurot.
11.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste
tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
12.Kostja T. P. ei vaidlusta asjaolu, et sõlmis hagejaga 25.10.2011 laenulepingu nr. 11067917-EV. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata (maksegraafikujärgsed maksed tasumata). Kostja ei vaidlusta põhivõlgnevust, kostja vaidlustab kõrvalnõudeid, eelkõige põhinõudest tulenevat viivisenõuet (muude kõrvalnõuete, sh intresside, lepingutasu, varakindlustuse, teenustasu ja nimetatud tasudega soetud viiviste võlgnevust, kostjad otseselt ei vaidlusta). Kostja palub vähendada põhivõlgnevuse viivist mõistliku suuruseni vastavalt VÕS § 162 lg 1, kohaldades muuhulgas VÕS § 94 tulenevat viivist. Kostja esindaja palus määrata kindlaks võlgnevuse tasumise kord vastavalt TsMS § 445 lg 1. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
13.Hageja ja kostja T. P.`i vahel laenulepingu sõlmimine 25.10.2011.a summas 24 886 eurot on tõendatud laenulepinguga (tl. 7-14); laenulepingu ülesütlemishoiatusega (tl. 15); teatisega (tl. 18); teatise enampakkumise toimumise kohta (tl. 20), lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtetega ja viiviste arvestusega (tl. 21-27; 98-106).
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja on andnud kostjale T. P.`ile 25.10.2011 laenu summas 24 886 eurot. Samuti on tõendatud asjaolu, et kostja on täitnud oma kohustusi osaliselt, laenu põhivõlgnevuse summa hagi esitamise seisuga moodustas 12 444,90 eurot, menetluse käigus tasus kostja põhivõlgnevuse katteks 900 eurot, seega 07.12.2016 seisuga moodustab 12 444.90 eurot, mis kuulub kostjalt T. P.`ilt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja ei ole antud nõuet vaidlustanud. Kostja ainult märkis, et talle ei ole teada, milliste nõuete katteks arvestas hageja täitemenetluses saadud summa 10 660,33 eurot (tl. 50), kuigi hageja on oma vastustes märkinud, et nimetatud summa laekus põhiosa võlgnevuse katteks (tl. 71, 95). Intress
15.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et AS Swedbank on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 3.8 järgi oli intressimäär muutuv, arvestusest 6 kuu Euribor+4.255% aastas, p. 3.7 kohaselt on intressiperioodiks 1 kuu ning p. 4.3. kohaselt on intressi maksmise tähtpäevaks iga kuu 20. päev, alates 20.11.2011. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressiga nõustunud. Kuivõrd
lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustused täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt T. P.`ilt hageja kasuks välja mõista intress summas 423,93 eurot. Kostja ei ole intressi nõuet vaidlustanud. Viivis
16.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt 25.10.2011 sõlmitud lepingu p 4.13 kohaselt, hagejal õigus nõuda viivist võlguolevalt põhiosasummalt iga viivitatud päeva eest viivist panga hinnakirja kohaselt. Tüüptingimuste p. 7.1. kohaselt lähtub pank viivisemäära kehtestamisel seaduses toodud nõuetest (tl. 13). Hagiavalduse koostamise seisuga moodustas viivisevõlgnevus kokku 4 073,38 eurot, 07.12.2016 seisuga moodustab põhinõude viivis 4 812,21 eurot.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (kuni 15.04.2013 redaktsioon). Alates 15.04.2013 kehviva VÕS § 113 lg 1 teise lause redaktsioonis loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2012 1%, enne 1.01.2013 0,75 %, enne 01.07.2013 0,50 %, enne 01.01.2014 0,25%, enne 01.07.2014 0,15%, enne 01.01.2015 0,05%, enne 01.07.2015 0,05%, enne 01.01.2016 0,05% ja enne 01.07.2016 0,00%. Kostja palus jätta hageja nõue viivise osas rahuldamata või siis vähendada viivise summat vastavalt VÕS § 162 lg 1.
18.Lähtudes hageja poolt esitatud viivise arvestusest (tl.98-99), vastab viivise arvestus ja viivise võlgnevus seadusega ettenähtud suurusele, st viivise summa ei ole ebamõistlikult suur, nagu väidab kostja. Hageja poolt esitatud viivisearvestusest nähtub, et alates 20.05.2012 kuni 07.12.2016 moodustab viivise keskmine määr 0,022% päevas (sõltuvalt EP intressimäärast kõigub antud viivisemäär 0,021-0,023% vahel), mis on kooskõlas VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatuga. Kostja oma 11.04.2016 vastuses palus kohaldada VÕS § 94, mida hageja on juba ka teinud. Seega ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et viivis põhinõudelt on ebamõistlikult suur.
19.Samas, lähtudes VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus pidas vajalikuks hinnata kostja materiaalseid võimalusi. Kostja on esitanud kohtule enda materiaalset olukorda tõendavad dokumendid: kostja ülalpidamisel on 1 alaealine laps, legaalne sissetulek puudub, tema suhtes on algatatud mitu täitemenetlust (tl. 55, 59-62).
Samas ei ole kostja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, millistest vahenditest ta elatub ning milliste tulude arvelt soovib tasuda võlgnevuse katteks 200 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud andmeid töökoha olemasolu või selle puudumise kohta, samuti tegelike sissetulekute kohta. Kohus ei saa kohaldada VÕS § 162 lg 1 pelgalt kostja väidete alusel.
20.Kuna kostja ei ole esitanud kohtule asjakohaseid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta (täitemenetluste olemasolu ja ametliku tulu puudumine ei ole piisavaks tõendiks), siis kohtul puudub võimalus hinnata, kas viivis summas 4 812,21 eurot on kostja jaoks ebamõistlikult koormav või mitte, sest kohtule ei ole teada kostja tegeliku sissetuleku suurus. Kostja ei ole selgitanud, milliste vahendite arvelt on ta tasunud võlgnevuse katteks 900 eurot ning millistest vahenditest kavatseb tasuda igakuiselt 200 eurot. Seega leiab kohus, et kostja ei ole piisavalt tõendanud oma varalist seisundit ning kohus jätab kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 4 812,21 eurot. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
21.Lisaks 07.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutnud viivisele (4 812,21 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 08.12.2016 VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras kuni põhinõude rahuldamiseni.
22.Mis puudutab kostja väidet, et ta ei olnud piisavalt tutvunud laenulepingu, tüüptingimuste ja hinnakirjaga, siis nähtub kohtule esitatud laenulepingust ja selles lisast, et kostja on oma allkirjaga kinnitanud seda, et teda on kõige vajaliku infoga tutvustatud (tl. 7-14). Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, et hageja ei ole hageja pole menetluse käigus vastu vaielnud järgnevatele faktidele: kostja taotlus kohtule viiviste vähendamiseks; hageja ei tutvustanud kohtule laenulepingu sõlmimisel panga hinnakirja; pooltel puudus kokkulepe selles, et kinnisvara turuhinna vähenemise ja täitemenetluse kestvuse riski peaks kandma vaid kostja; hageja teostab omi õiguseid menetluses pahauskselt; kostja on tasunud hagejale põhivõlast 900 eurot. Kohus peab vajalikuks pöörata kostja tähelepanu sellele, et hageja on antud küsimustele esitanud seisukohad nii 17.08.2016 kui ka 07.12.2016 vastustes ning hageja on märkinud, et ei ole nõus viiviste vähendamisega, kostja on andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud laenulepingu ja selle lisadega, hageja on vähendanud nõuet 900 eurot võrra, hageja on selgitanud täitemenetlusega seotud asjaolusid. Hageja väitel ei ole ta käitunud pahauskselt, vaid pahauskselt on käitunud kostja, jättes lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kompromissi sõlmimisega hageja ei nõustunud. (tl. 70-73, 94-96). Kuigi kostjal (ega ka hagejal) polnud võimalik mõjutada kinnisvara turuhindu ega ka täitemenetluse kulgemise kiirust, ei ole asjaolu, et seaduses sätestatud määras viiviseid nõutakse ka täitemenetluse perioodi eest, kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja jättes oma kohustused õigeaegselt täitmata, võttis sellega endale ka riskid kinnisvara turuhindade ja täitemenetluse kulgemise kiiruse osas.
23.Kostja palus 11.04.2016 vastuses kohtul analüüsida ja anda hinnang lahendis, kas hageja poolt etteantud laenulepinguga oli kostjal mõistlik tutvumise võimalus, s.t leping polnud lihtinimese jaoks mitte liiga keeruline, koormav, tasakaalust väljas. Kohus peab vajalikuks veelkord märkida, et laenulepingu allkirjastamisega on kostja ise tunnistanud, et ta on lepinguga tutvunud ja saanud lepinguga seonduvalt üksikasjalikku teavet, samuti on teadlik laenulepingu sõlmimisega kaasnevatest ohtudest. Kohus ei leia, et laenuleping oleks liigselt keeruline ning nõuaks erihariduse olemasolu, kuna tegemist on tavapärase laenulepinguga. Kohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu ka asjaolule, et laenuleping on sõlmitud 25.10.2011, so 5 aastat tagasi ning kuni hagi kohtusse esitamist ei olnud kostjal kahtlust laenulepinguga seotud küsimuste osas, st laenuleping oli kostjale igati mõistetav.
24.Hageja soovib kostjalt lepingutasu 47,13 eurot ja sellelt tuleneva viivise 16,92 eurot väljamõistmist; samuti menetlustasu 19,20 eurot ning varakindlustuse viivise 14,88 eurot väljamõistmist. Vastavalt lepingu 4.6, kui laenusaaja on kohustatud tasuma pangale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus või panga kehtestatud ja panga teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud hinnakirjadega, seega on hageja ülalnimetatud tasude nõue kogusummas 98,13 eurot põhjendatud. Kostja ei ole nimetatud nõudeid vaidlustanud.
25.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 619,11 eurot, intressi 423,93 eurot; lepingutasu 47,13 eurot, menetlustasu 19,20 eurot, põhiosa viivise 07.12.2016 seisuga 4 812,21 eurot, lepingutasu viivise 16,92 eurot ja varakindlustuse viivise 14,88 eurot, kokku 16 953,38 eurot, samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 07.12.2016.a. VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras kuni põhinõude rahuldamiseni.
26.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejale võlgnevuse katteks 200 eurot kuus. Hageja kostja taotlusega ei nõustunud. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna kostja ei ole esitanud kohtule mitte mingeid tõendeid enda sissetulekute kohta, seega puudub kohtul võimalus hinnata kostja maksevõimet ja sissetulekuid. Kostja soovib maksta 200 eurot kuus, seega täidaks kostja hageja nõude enam kui 7 aasta pärast, mis on kohtulahendi täitmiseks liiga pikk tähtaeg. Menetluskulud
27.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi 07.12.2016 esitatud nõude ulatuses. Hageja menetluskulud jäävad seega kostja T. P.`i kanda. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna 750 euro riigilõivu väljamõistmist.
Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 750 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (750 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jätab kohus täies ulatuses kostja enda kanda, seega ei hinda kohus kostja menetluskulude põhjendatust.
29.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.