CityHaldus OÜ hagi Aktsiaseltsi Ekast vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1088,90 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Ekast apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): CityHaldus OÜ (registrikood 10952612), vandeadvokaadi abi Ivo Kallas Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaselts Ekast (registrikood 10448523), tehinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
Kohtuistungi toimumise aeg
02.12.2016.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas ja kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30.06.2016.a otsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, CityHaldus OÜ kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
1(4)
Tsiviilasi nr 2-15-122318 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Eelnev menetlus
1.Hageja esitas 16.10.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 926,18 euro saamiseks. Kohus tegi 23.10.2015.a võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 29.10.2015.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2.16.12.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi (täiendades seda 25.01.2016.a), milles palus kostjalt välja mõista 842,49 eurot ja tasumata võlalt sissenõutavaks muutunud viivise 31,15 eurot (arvestusega kuni 16.12.2015.a) ja edasiulatuvalt 0,07% päevas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja 17.02.2014.a Pallasti 50, Tallinn korteriomanike üldkoosolekul hoone valitsejaks. 01.04.2015.a kinnitati hoone Pallasti 50 korteriomanike üldkoosolekul elamu 2015.a – 2016.a majanduskava, valiti majanõukogu ning vaadati üle kodukord. Majanduskava kinnitamise ja kodukorra mitte muutmise vastu oli ainsana kõnealusel koosolekul kostja. Tulenevalt kostja-poolsetest kohustuste mittetäitmistest, s.o kommunaalteenuste eest mittetasumisest, saatis hageja 06.08.2015.a kostjale sellekohase hoiatuse. Kostja 18.08.2015.a allkirjastatud vastuskirjas viidatakse elektrienergia katkestamise võimatusele ning tsiviilasja nr 2-14-61828 menetluslikele küsimustele. Võlgnevuse tasumist kostja üldse ei kommenteeri ning miks on kostja advokaadibüroole adresseeritud kirja lähetanud hagejale, jääb arusaamatuks. 01.10.2015.a toimunud elamu Pallasti 50 korteriomanike erakorralisel üldkoosolekul anti valitsejale, st hagejale, volitus korteriomanikke esindada kohtus kostjalt võlgnevuse väljamõistmise menetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks, s.o arvestusega kuni 30.09.2015.a oli kostja võlgnevus tasumata kommunaalmaksete näol põhiosas 901,97 eurot ja viivis arvestusega 0,07% päevas summas 24,21 eurot. 30.11.2015.a seisuga on kostja võlgnevus talle esitatud arvete alusel põhinõudena 842,49 eurot ja viivisnõue summas 39,99 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vaidlustas hageja esitatud arvetel täies ulatuses kuluartikli nimetusega „Tehnohool, avariidispetser“. Kostjale jäi arusaamatuks, mida sisaldab endas kirje osa „tehnohool“. Nimetatud kulu peaks olema kaetud korterelamu ehitisjärgse garantiiga. Kostja ei ole hageja esitatud arvete aluseks olevate ja kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremate kulutustega kunagi nõustunud. Seejuures on kostja pöördunud hageja poole saamaks täiendavat informatsiooni, et hinnata temalt nõutavate kulutuste põhjendatust, kuid hageja keeldus vastavaid tõendeid ja informatsiooni kostjale esitamast. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 30.06.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 842,49 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja seisuga 16.12.2015.a sissenõutavaks muutunud viivise 31,15 eurot ja viivise edasiulatuvalt alates
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-122318 17.12.2015.a kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,07% tasumata summalt kalendripäevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 1250 eurot hageja kasuks. Otsuse kohaselt ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolud kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leidis, et hageja on tõendanud oma nõudeõigust, samuti on hageja tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Vastavalt korteriomanike 01.04.2015.a üldkoosoleku otsusele kinnitati elamu 2015.a – 2016.a majanduskava, milles on täpselt kajastatud kommunaalkulude nimekiri. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja esindaja on samuti koosolekul viibinud. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus veenvaks kostja väiteid selle kohta, et arvetel kajastatud kommunaalkulud on kostjale arusaamatud ning kostjale ei ole selgitatud, kuidas kulud on tekkinud. Koosoleku toimumise ajaks oli kostjal juba võlgnevus tekkinud ning hageja oli kostjale ka arved esitanud. Kostjal oli ka koosolekul võimalik kommunaalkulude tekkimise kohta hagejalt aru pärida. Kostja seda ei teinud, kostja on üksnes leidnud, et teenuste hinnad on ülepaisutatud. Kostja ei vabane tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisest üksnes seetõttu, et 01.04.2015.a üldkoosoleku otsused ei ole kostjale meelepärased. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et üksnes kostja on hääletanud majanduskava kinnitamise vastu ning kostjat ei ole valitud majanõukogu liikmeks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et valitseja on teenust osutanud ning 01.04.2015.a üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustatud ning valitseja pidi elamu valitsemisel neist otsustest ka lähtuma ning vaidlusalusel perioodil oli kostja kohustatud saadud teenuste eest tasuma. Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja on temale osutatud teenuste eest arvete tasumata jätmisega suurendanud oma kohustusi korrektselt täitvate isikute ning ka hageja rahalisi kohustusi, kuivõrd tarbitud teenuste eest on teenusepakkujale tasutud ning kostja on tasumata summa võrra alusetult rikastunud. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 17.12.2015.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja menetluskulud summas 1450 eurot olid kohtu hinnangul põhjendatud. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi lahendamiseks maakohtule. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse normi ning ebaõigesti hinnanud tõendeid ja need minetused mõjutasid oluliselt lahendit ning viisid ebaõige kohtuotsuseni. Kostja ei nõustunud, et valitseja on teenust osutanud. Kommunaalteenuste võlgnevuse suurust ei ole võimalik hagejal tõendada enda raamatupidamise dokumentidega ning need ei tõenda teenuste osutamist. Samuti on ebaõige, et kui valitseja lähtub kinnitatud majanduskavast, siis korteriomanikul pole võimalik väidetavalt osutatud teenuste ulatust ja sisu vaidlustada. Kostja ei ole esitatud arvete aluseks olevate ja kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremate kulutustega kunagi nõustunud ning on neile vastu vaielnud ning hageja ei ole suvatsenud ka kostjale midagi selgitada ega põhjendada. Kui kohus oleks antud asjas kohaldanud õiget õigusnormi ehk korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 3 regulatsiooni, oleks hagi pidanud jääma vähemalt osaliselt rahuldamata. Hageja ei ole elektriettevõtja elektrituruseaduse (ELTS) § 6 mõistes, kuid ometi kajastab vaidlusalustel arvetel elektrienergia müük. Kostja väitis, et tal ei ole kohustust tasuda mitteelektriettevõtjale elektrienergia väidetava müügi eest (pole arusaadav, kuidas toimub elektrienergia mõõtmine ja müük ning pealegi ei ole kostja elektrienergiat kasutanud). Samas ei ole vaidlust ka selles, et hageja on vahepeal väidetavate võlgnevuste tõttu kostja korterihoonestusõigustest elektri välja lülitanud, mistõttu on kujunenud olukord, kus hagejal oleks justkui kõik ELTS-ist tulenevad elektrienergia müüja õigused, kuid mitte ühtegi kohustust. Kohtuotsuses on jäetud ELTS-i regulatsioon ebaõigesti kohaldamata. Kui kohus oleks õigesti ELTS-i kohaldanud, oleks üheselt
3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-122318 ilmnenud, et kuna hageja ei ole elektriettevõtja, siis tal puudub õigus kostjale elektrienergiat müüja ja selle eest tasu nõuda (kostja ei ole ka arvetel kajastatud elektrienergiat kulutanud ega seda kätte saanud). On ebaõige, et poolte vahel puudus vaidlus teenuse saamise kohta. Kohtuotsus on täielikult põhjendamata ja sisuliselt ühelegi kostja vastuväitele ei ole kohtuotsuses vastatud ega seda käsitletud. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata.
8.Hageja esitas kostja suhtes rahalise nõude, tuginedes sellele, et hageja on valitud korteriomanike poolt korteriomandite valitsejaks, et kostja on korteriomanik, et korteriomanikud võtsid üldkoosolekul vastu majanduskava ja et kostjal kui korteriomanikul lasub kohustus maksta majanduskavast tulenevaid makseid. Ringkonnakohus leiab, et sellistel kohtu ette toodud asjaoludel ei saa hagi rahuldamisele kuuluda. Hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejal võiks olla nõue kostja suhtes. Hageja esitas hagi enda nimel, nõudes kostjalt raha maksmist endale. Sellises olukorras tuleb kohtul kontrollida, kas hagejal on nõue kostja suhtes. Hageja nõudis kostjalt kui korteriomanikult majandamiskulude tasumist. KOS § 13 lg-st 2 tulenevalt peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele, st korteriomanike ühisusele. Hageja ei ole hagi esitamisel tuginenud sellele, et tal oleks olnud leping kostjaga, mille alusel ta nõuab raha maksmist endale. Seda, et käesoleva tsiviilasja raames oleksid kohtu ette toodud asjaolud, mis võiksid anda aluse järeldada, et nõue kostja suhtes võiks olla hagejal, ei osanud 02.12.2016.a kohtuistungil, kus kohus vastavat küsimust menetlusosalistega arutas, kinnitada ka hageja esindaja. Ka käesoleva tsiviilasja raames kohtule esitatud majanduskavadest ei nähtu mingit õiguslikku alust, mis annaks aluse järeldada, et nõue, mida hageja realiseerib võiks olla hagejal. Muuhulgas nähtub ka majanduskavast (t lk 45), et hagejale anti volitus nõuda kostjalt sisse võlgnevus majaühisuse ees ja esindada kohtus ühisust. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kohtu ette toodud asjaoludel ei saa hagejal olla nõuet kostja suhtes ja seetõttu tuleb jätta hageja poolt kostja suhtes esitatud haginõue rahuldamata.
9.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse, millega tühistatakse maakohtu otsus ja millega jäetakse hagi rahuldamata, tuleb määrata ka vastupidine menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt tuleb jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Seega tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, milles maakohus määras kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summaarselt. Kuna maakohus ei ole kostja maakohtu menetluskulude põhjendatust hinnanud, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud määrata kindlaks maakohtul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.