Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
11.02.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1244
Haldusasi
X kaebus Lääneranna Vallavolikogu 12.11.2020 otsuse nr 218 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Lääneranna vald, esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja advokaat Piret Rummi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.09.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 21.09.2021 otsuse peale haldusasjas nr 3-21-1244 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X-le kuulub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kirbla külas asuv 100% elamumaa sihtotstarbega Õpetajate kinnistu (katastritunnus 41103:001:0237, registriosa nr 9100550).
2.Lääneranna vald asus 2020. a augustis korrastama riigile kuuluvalt Risti-Virtsu-KuivastuKuressaare maanteelt alguse saavat ja eramaadel kulgevat ning Kasari jõe ääres lõppevat Sillaaluse teed (teeregistri nr 4111062).
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääneranna valla tegevuse peale Sillaaluse tee ehitamisel (haldusasi nr 3-20-1605). Kaebuse järgi asub Sillaaluse tee osaliselt Õpetajate kinnistul. Ümberehitustööde tegemiseks puudus kaebaja nõusolek ja selle käigus kahjustati tema omandit. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.01.2021 otsusega kaebuse ja kohustas Lääneranna valda kõrvaldama Sillaaluse tee korrastustööde tagajärjed ning taastama endine olukord Õpetajate kinnistul. Endise olukorra taastamiseks kohustas halduskohus vastustajat paigaldama Õpetajate kinnistule kruusaalusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne.
3-21-1244 Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.11.2021 otsusega rahuldamata. Riigikohus ei ole kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustanud.
4.Lääneranna Vallavolikogu määras 12.11.2020 otsusega nr 218 Kirbla ja Seira külas asuva Sillaaluse tee (teeregistri nr 4111062) avalikuks kasutamiseks (resolutsiooni p 1). Otsuse õiguslike alustena on märgitud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 2, ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg-d 1–3 ning Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lg 2 ja § 141 lg 44. Sillaaluse tee asub eraomandis olevatel Jõeääre (katastritunnus 41103:001:0149), Õpetaja (katastritunnus 41103:001:0091) ja Rätsepa (katastritunnus 41101:001:0508) kinnistutel, mis on kokkuleppel omanikega koormatud isikliku kasutusõigusega valla kasuks, ning valla omandis oleval Soone kinnistul (katastritunnus 41103:001:0055). Lihula valla üldplaneeringus on Sillaaluse tee näidatud taastatava avalikult kasutatava teena ja see on vajalik juurdepääsuks Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteelt Soone kinnistule, kus asub üldplaneeringu järgne ning tegelikkuses kasutatav supluskoht ja pääs Kasari jõele; samuti on see tee vajalik juurdepääsuks kolmele eraomandis olevale kinnistule. Sillaaluse tee on olnud kogu aeg avalikkusele ligipääsetav ja kasutatav. Seega on tee avalikuks kasutamiseks määramine nii avalikes kui ka erahuvides.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõudes tühistada Lääneranna Vallavolikogu 12.11.2020 otsus nr 218. Sillaaluse tee läbib ka Õpetajate kinnistut. Vald alustas 2020. a suvel varasema pinnastee asemele ebaseaduslikult uue tee ehitamist ning tegi kaebaja kinnistul teetöid õigusliku aluseta. Sillaaluse tee ehitamine oleks nõudnud eraomanike nõusolekute kõrval ka keskkonnamõjude hindamist, ehitusluba, raieluba ja maaparandusprojekti. Erinevalt vaidlustatud korralduses nimetatud kinnistutest, on Õpetajate kinnistu elamumaa ja Sillaaluse tee läbib sisuliselt kaebaja koduõue. Sillaaluse tee katmine kruusaga on kaasa toonud selle, et varasema mittetolmava pinnastee asemel möödub kaebaja elamust väga lähedalt tolmav kruusatee. Vastustaja püüab vaidlusaluse otsusega tagantjärele õigustada ebaseaduslikku tee-ehitust. Selline otsus peaks olema tühine. Kaebaja taotles ka vastustaja kohustamist kõrvaldada kõik haldusaktist tulenevat tagajärjed ning tühistada neile eelnenud ja sellega seotud õigusvastased tehingud, ennistades kohtuvaidlusele eelnenud õigusliku olukorra.
6.Lääneranna vald palus jätta kaebus rahuldamata. Sillaaluse tee ei läbi kaebaja kinnistut. Seda kinnitab nii vaidlustatud korraldus, kus ei ole nimetatud Õpetajate kinnistut, kui ka Sillaaluse tee asendiplaan. Kaebaja esitatud plaanilt nähtub Sillaaluse tee asukoht 2010. aastal. Asukoht ei olnud sama ajal, mil planeeriti ja alustati Sillaaluse tee korrastustöödega. Sillaaluse tee oli olemas juba varem ja seda kasutati avaliku teena, nagu on ette nähtud ka üldplaneeringus. Tee on vajalik kolme eraomandis oleva kinnistu teenindamiseks. Vastustaja sõlmis Sillaaluse tee korrastamise ja avalikult kasutatavaks teeks määramise eesmärgil kokkulepped Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistu omanikega. Ka neist kokkulepetest nähtub Sillaaluse tee asukoht 2020. aastal. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas tee avalikuks kasutamiseks määramine rikub tema õigusi. Vaidlustatud otsuse alusel ei tehtud ühtki ehitus- ega korrastustööd, samuti ei ole see otsus aluseks kaebaja kinnistul tehtud ebaseaduslikele töödele.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.09.2021 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Lääneranna Vallavolikogu 12.11.2020 otsuse nr 218 osas, millega määrati avalikult kasutatavaks see osa Sillaaluse teest (teeregistri nr 4111062), mis jääb Õpetajate 2(5)
3-21-1244 katastriüksusele (katastritunnus 41103:001:0237). Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis Lääneranna vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7,50 eurot. Ülejäänud osas jäid poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna otsuses nr 218 ei ole Sillaaluse teed määratletud muul moel kui nimeliselt ja teeregistri numbri kaudu, tuleb seda otsust mõista nii, et tee on määratud avalikuks kasutamiseks selliselt, nagu see on kajastatud teeregistris. Teeregistri andmete järgi läbib Sillaotsa tee Õpetajate kinnistut. Teeregistris on Sillaaluse tee kuvatud punase joonena Maa-ameti kaardirakenduse kaardil. Kaardi järgi põikab tee ilmselgelt Õpetajate kinnistule, kuigi väheses ulatuses ja ilmselt mitte kogu tee laiuses. Seda järeldust kinnitab ka Õpetajate kinnistu katastriüksuse plaan ja senine kasutuspraktika. Sillaaluse tee jäämisega kaebaja kinnistule nõustus ka vastustaja haldusasjas nr 3-20-1605 esitatud menetlusdokumentides. Vastustaja ei ole selgitanud, millistest asjaoludest tulenevalt on tee asukoht muutunud. Isegi kui 2020. aasta suvel toimunud teetööde käigus paigaldati uus teekattematerjal (kruus) selliselt, et see ei ulatu kaebaja kinnistule, ei anna see alust väita, et avalikuks kasutamiseks määratud tee ei ulatu kaebaja kinnistule. Vaidlustatud otsuses määratleti avaliku kasutuse objekt üksnes tee nime ja teeregistri numbri kaudu. Pealegi ei pruugi teekatendi paiknemise järgi olla võimalik tee asukohta kindlaks teha. Kohtumenetluses esitatud joonis, kus tee on tähistatud punase viirutusega, ei ole vaidlustatud korralduse osa. Liiati nähtub ka sealt, et tee väljub Õpetaja ja Õpetajate kinnistute juures punasega viirutatud ala piiridest. Tee jäämist kaebaja kinnistule kinnitab ka halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-20-1605. Arvestades, et vastustaja ei ole halduskohtu otsust edasi kaevanud, pidi ta vähemalt möönma, et tee kulgeb osaliselt mööda kaebaja kinnistut. Vastustaja oleks pidanud tegema kindlaks tee asukoha ja määratlema selgelt avaliku kasutuse ruumilised piirid. Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistu omanikega sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingutest ja nende sõlmimisele eelnenud korraldustele lisatud plaanide põhjal ei saa kindlaks määrata seda, kas Sillaaluse tee kulgeb Õpetajate kinnistul. Plaani järgi jääb tee osaliselt Õpetajate kinnistule. Siduv on haldusakti resolutsioon, kus avalikult kasutatavaks teeks määrati Sillaaluse tee tervikuna. Kaebaja kinnistule jäävas osas on Sillaaluse tee eratee. Kaebajaga ei ole sõlmitud EhS §-s 94 sätestatud kokkulepet eratee avalikuks kasutamiseks; läbi ei ole viidud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlust. Järelikult puudus vastustajal alus määrata Sillaaluse tee kaebaja kinnistule jäävas osas avalikuks kasutamiseks ning vaidlustatud haldusakt on õigusvastane. Kaebaja õigusi saab otsus nr 218 rikkuda siiski üksnes osas, milles see puudutab seda osa Sillaaluse teest, mis jääb tema kinnistule, mitte teistele isikutele kuuluvatele kinnistutele. Muus osas tuleb tühistamisnõue jätta rahuldamata. Avalikuks kasutamiseks saab määrata ka üksnes osa teeregistrisse kantud teest. Kohalikul omavalitsusel tuleb hinnata, millise terviktee osa puhul on avalik kasutus vajalik ja põhjendatud. Kui teeregistri andmed tee asukoha või piiride osas ei ole piisavalt selged, on kohaliku omavalitsuse ülesanne piiritleda tee avalikult kasutatavaks määramisel selgelt avaliku kasutuse ruumiline ulatus. Tee avalikuks kasutamiseks määramise otsus ei puuduta 2020. aastal toimunud teetöid ja nende tagajärjel kaebajale tekkinud väidetavaid häiringuid (suurenenud kasutuskoormus ja sõidukiirus, müra ning tolm). Ühtlasi ei ole võimalik kõrvaldada otsusest lähtuvaid tagajärgi ja kaebaja nõue taastada otsuse tegemisele eelnev olukord on põhjendamatu. Põhimõtteliselt võiks igaüks kasutada teed (v.a kaebaja kinnistu osas) ka omaniku loal. See, kui palju kasutatakse kaebaja maal mitteasuvat teed, ei sõltu sellest, kas tee on määratud avalikuks kasutamiseks või toimib kasutus omaniku nõusolekul. Isegi kui teed muudeti ehitus- või korrastustööde käigus, ei oleks kaebajal õigust vaidlustada tee avalikuks kasutamiseks määramist osas, milles see jääb teiste isikute omandis olevatele kinnistutele.
APELLANDI SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(5)
3-21-1244
8.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub rahuldada kaebus täies ulatuses, tühistada Lääneranna Vallavolikogu 12.11.2020 otsus nr 218 täielikult ning kohustada vastustajat kõrvaldama kõik haldusaktist tulenevad tagajärjed ning tühistama neile eelnenud, vaidlustatud otsuses ära toodud ning sellega seotud õigusvastased tehingud, ennistades kohtuvaidlusele eelnenud õigusliku olukorra. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade ja õiguslike põhjenduste juurde, kuid märgib täiendavalt, et tee on tervikrajatis, mistõttu ta ei nõustu kaebuse osalise rahuldamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise (HKMS § 187 lg 1). Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Nimetatud alus hõlmab olukordi, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p-i 5 kohaldatakse apellandi faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult selges olukorras. Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustades asuda apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama ega halduskohtu otsuse põhjenduste õigsust kontrollima (vt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13–14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-18-2304, p 11).
10.Kaebaja vaidlustab haldusakti, millega Lääneranna vald määras Sillaaluse tee avalikuks kasutamiseks. Kaebaja sõnul läbib Sillaaluse tee kaebaja omandis olevat Õpetajate kinnistut ning selle seisukohaga nõustus ka halduskohus (otsuse p-d 5–12). Kaebaja väitel puudus vallal õiguslik alus teealuse maa kasutamiseks. Ka halduskohus tuvastas, et vastustajal puudus õigus kasutada kaebaja kinnistule jäävat teealust maad: vastustaja ei olnud sõlminud kaebajaga kokkulepet tee kasutamiseks ega maad avalikes huvides omandanud. Vastustaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud. Seega lähtub ringkonnakohus eeldusest, et Sillaaluse tee jääb osaliselt Õpetajate kinnistule ning selles osas ei ole teed seaduses ettenähtud korras (EhS § 94) avalikuks kasutamiseks määratud.
11.Halduskohtu hinnangul sai vaidlustatud otsus rikkuda kaebaja õigusi siiski üksnes osas, milles Sillaaluse tee jäi Õpetajate kinnistule. Eelnevast tulenevalt tühistas halduskohus Lääneranna Vallavolikogu 22.11.2020 otsuse nr 218 osas, millega määrati avalikuks kasutamiseks see osa Sillaaluse teest, mis jääb Õpetajate katastriüksusele (katastritunnus 41103:001:0237). Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et 22.11.2020 otsuse nr 218 oleks pidanud tühistama tervikuna, sest tee on tervikrajatis. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebaja arvates ei saa teed avalikuks kasutamiseks määrata ositi. Tegemist on kaebaja õigusliku seisukohaga. Seega sõltuvad apellatsioonkaebuse eduväljavaated sellest, kas kaebajal on võimalik saavutada Lääneranna Vallavolikogu 22.11.2020 otsuse nr 218 tühistamist ka temale mittekuuluvate kinnistute osas.
12.Tee avalikuks kasutamiseks määramise otsusest tuleneb igaühele õigus teed kasutada, samuti lähevad sellega teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus üle kohalikule omavalitsusele (EhS § 92 lg 5 ja § 94 lg 3). Kahtlemata piirab selline otsus maaomaniku õigust oma omandit vabalt kasutada. Ringkonnakohtule ei ole siiski äratuntav, kuidas võiks kaebaja õigusi riivata igaühe kasutusõigus talle mittekuuluvate kinnistute osas. Kaebaja ei ole väitnud, et igaühe õiguse alusel kõrvalkinnistutel liikumine oleks talle kaasa toonud mingeid ebamugavusi või häiringuid. Kaebajal on võimalik piirata oma kinnistul viibimist, arvestades keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 32–33 sätestatut. Kaebajal ei ole õigust pöörduda 4(5)
3-21-1244 kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks. Üksiti tuleneb Soone kinnistu avalik kasutus EhS § 92 lg-st 7. Eelduslikult kasutab kaebaja ka ise Sillaaluse teed oma kinnistule pääsemiseks. Arvestades, et maanteelt Õpetajate kinnistuni jõudmiseks tuleb läbida ka eraomandis olevad Jõeääre ja Õpetaja kinnistud, on haldusakt kaebajat soodustav. Sarnaselt soodustab haldusakt teda siis, kui ta peaks kasutama Soone kinnistul asuvat ujumiskohta, kuhu jõudmiseks tuleb läbida eraomandis olev Rätsepa kinnistu.
13.Vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei anna alust kaebaja väide, et tee on tervikrajatis, mida ei saa avalikuks kasutamiseks määrata ositi. Vastustaja määratles vaidlustatud otsuses Sillaaluse tee sellisena, nagu see on kantud teeregistrisse. Tee kantakse teeregistrisse tervikteena ning selle ruumikuju kuvatakse teeregistri kaardirakenduses (Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 määrus nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ (teeregistri põhimäärus) § 7 lg-d 2 ja 5). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa EhS §-st 94 ega teeregistri põhimäärusest järeldada, et teed saaks avalikuks kasutamiseks määrata üksnes tervikuna. Tee võib koosneda mitmest tee liigist (EhS § 92 lg 4). Teeregistrisse on lubatud piisava avaliku huvi korral kanda ka selliseid erateid, mida ei ole määratud avalikuks kasutamiseks (EhS § 103 lg 8; teeregistri põhimääruse § 7 lg 1 p 3 ja lg 6; § 12 lg 3). Teeregistrisse kantav terviktee jaotatakse ühesuguste tehniliste andmetega lõikudeks sh tee liigituse alusel (teeregistri põhimääruse § 9 lg 1 ja lg 2 p 2).
14.Kaebuse kohaselt soovib kaebaja tagasi pöörata 2020. a augustis teetööde tagajärjel tekkinud negatiivseid tagajärgi. Peaasjalikult häirib kaebajat teekatte vahetamine (pinnasteest sai kruusatee), mille tõttu tee tolmab nüüd rohkem ja selle kasutamine tekitab suuremat müra, samuti häirivad kaebajat teetöödega kaasnenud mõjutused (võeti maha puid ja põõsaid ning tehti pinnasetöid), millega kaasnes visuaalne muutus. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et teetööde tegemiseks puudusid kokkulepped eraomanikega ning vajalikud load ja keskkonnaalased uuringud. Need kaebaja kirjeldatud tagajärjed ei tulene tee avalikuks kasutamiseks määramise otsusest. Seega ei ole kaebusega võimalik teetöödest kaasnenud tagajärgi kõrvaldada. Ringkonnakohus jääb teetööde tegemisest tulenenud tagajärgede kõrvaldamise osas 18.11.2021 otsuses nr 3-20-1605 väljendatud seisukohtade juurde.
15.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei oleks ilmselgelt alust apellatsioonkaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 5 alusel tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega (HKMS § 187 lg 6).
16.Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamine sarnaneb kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 alusel, mistõttu tasutud riigilõivu ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamise korral antakse apellatsioonkaebuse väidete põhjendatusele sisuline õiguslik hinnang sarnaselt kohtuotsuse tegemisega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus nr 3-20-2014, p 21 ja sealsed viited).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.