Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 21. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1244
Haldusasi
X kaebus Lääneranna Vallavolikogu
12.novembri 2020. aasta otsuse nr 218 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Lääneranna vald Esindaja: v.adv Armand Reinmaa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt ning tühistada Lääneranna Vallavolikogu 12. novembri 2020. aasta otsus nr 218 osas, millega määrati avalikult kasutatavaks see osa Sillaaluse teest (teeregistri number 4111062), mis jääb Õpetajate katastriüksusele (katastritunnus 41103:001:0237).
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Lääneranna vallalt X kasuks välja menetluskulud 7 (seitse) eurot ja 50 senti. Ülejäänud osas jätta poolte kulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21. oktoobril 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Lääneranna Vallavolikogu tegi 12. novembril 2020 otsuse nr 218 (edaspidi „vaidlustatud otsus“), millega määras avalikuks kasutamiseks Kirbla ja Seira külas asuva eratee teeregistri numbriga 4111062 (edaspidi „Sillaaluse tee“). Otsuse põhjenduste kohaselt kulgeb Sillaaluse tee eraomandis olevatel Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistutel, mis on kokkuleppel omanikega koormatud isikliku kasutusõigusega valla kasuks ning valla omandis oleval Soone kinnistul. Samuti tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendustest, et valla üldplaneeringus on Sillaaluse tee näidatud taastatava avalikult
kasutatava teena ning see on vajalik juurdepääsuks Risti–Virtsu maanteelt Soone kinnistule, kus asub üldplaneeringu järgne ning tegelikkuses kasutatav supluskoht ja pääs Kasari jõele, samuti on see tee vajalik juurdepääsuks kolmele eraomandis olevale kinnistule. Viimaks on vaidlustatud otsuses märgitud, et aja jooksul väljakujunenud kasutuspraktika järgi on Sillaaluse tee olnud tegelikult kogu aeg avalikkusele ligipääsetav ning avalikkuse poolt ka kasutatav.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist ja selle andmisele eelnenud olukorra taastamiseks kohustamist. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus rikub tema kui Kirbla külas asuva Õpetajate kinnistu (katastritunnus 41103:001:0237) omaniku omandiõigust, kuna Sillaaluse tee läbib ka Õpetajate kinnistut, ent seda ei ole vaidlustatud otsuses isegi mainitud. Väites, et tee jääb osaliselt kaebaja kinnistule, viitab kaebaja katastriüksuse plaanile ning osutab, et see on tuvastatud ka haldusasjas nr 3-20-1605 tehtud kohtuotsuses. Kaebaja selgitab, et vald alustas 2020. aasta suvel varasema pinnastee asemele ebaseaduslikult uue tee ehitamist, teostades seejuures kaebaja kinnistul teetöid ilma õigusliku aluseta. Lisaks leiab kaebaja, et Sillaaluse tee ehitamine oleks nõudnud ka keskkonnamõjude hindamist, ehitusluba, raieluba ja maaparandusprojekti, mis aga puudusid. Kaebaja väitel ei asu Soone kinnistul ka vaidlustatud otsuses nimetatud avalikku supluskohta. Kaebaja rõhutab, et erinevalt vaidlustatud korralduses nimetatud kinnistutest on Õpetajate kinnistu näol tegemist elamumaaga ning reaalselt läbib Sillaaluse tee, mille vastustaja 2020. aasta augustis ebaseaduslikult ümber ehitas, kaebaja koduõue. Kaebaja osutab, et Sillaaluse tee katmine kruusaga on kaasa toonud selle, et varem seal paiknenud mittetolmava pinnastee asemel möödub kaebaja elamust väga lähedalt tolmav kruusatee. Kaebaja leiab, et sisuliselt püüab vastustaja vaidlusaluse otsusega tagantjärgi õigustada oma ebaseaduslikku tee-ehitust, mis muuhulgas hõlmas omavolilist tegevust kaebaja omandis oleval Õpetajate kinnistul.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, rõhutades esiteks, et vaidlustatud korralduses nimetatud Sillaaluse tee ei läbi kaebaja kinnistut, mis nähtub nii korraldusest, kus on ära nimetatud need kinnistud, mida tee läbib, ning ka vastustaja vastusele lisatud Sillaaluse tee asendiplaanilt. Vastustaja selgitab, et kaebuse lisana 1 esitatud plaanilt nähtub Sillaaluse tee asukoht 2010. aastal, ent tee asukoht ei olnud enam selline 2020. aastal, kui planeeriti ja alustati Sillaaluse tee korrastustöödega ning korrastatud Sillaaluse tee ei asu üldse kaebaja kinnistul. Teiseks selgitab vastustaja, et Sillaaluse tee oli varasemalt juba olemas ja praktikas ka kasutusel avaliku teena, millisena on see ette nähtud ka üldplaneeringus. Vastustaja selgitab, et soovis Sillaaluse tee korda teha ja määrata avalikult kasutatavaks teeks, milleks sõlmis kokkulepped nendega, kelle kinnistuid tee läbib. Ka neist kokkulepetest nähtub vastustaja hinnangul, milline oli Sillaaluse tee asukoht 2020. aastal, kui korrastustöid planeeriti ja tehti ning milline on Sillaaluse tee asukoht pärast korrastustöid. Vastustaja on seisukohal, et ükski kaebaja etteheide seoses Sillaaluse teel tehtud korrastustöödega ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks, kuna vaidlusaluse otsuse sisuks on üksnes tee avalikuks kasutamiseks määramine ning selle otsuse alusel ei tehtud ühtki ehitus- ega korrastustööd, samuti ei ole see otsus aluseks kaebaja kinnistul tehtud ebaseaduslikele töödele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Leian, et kaebus on osaliselt põhjendatud. Vaidlusaluse otsusega on vallavolikogu otsustanud määrata avalikult kasutatavaks teeks Sillaaluse tee, kusjuures selle tee täpset asukohta ega piire ei ole vaidlusaluses otsuses määratletud muul moel kui viitega tee nimele (Sillaaluse tee) ja teeregistri numbrile (4111062). Seega tuleb otsust mõista nii, et kohalik omavalitsus on avalikult kasutatavaks määranud Sillaotsa tee tervikuna sellisena, nagu see on teena kajastatud teeregistris.
5.Teeregistri andmed on avalikult kättesaadavad veebilehel https://teeregister.mnt.ee/. Viidatud veebilehe otsinguvormil tee nime ja/või numbri alusel otsingu teostamisel kuvatakse tee asukoht näidatuna punase joonena Maa-ameti kaardirakenduse kaardil. Sillaaluse tee (teeregistri nr 4111062) kohta nähtub eelnimetatud kaardilt, et see algab Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teelt, kulgeb esmalt läbi Jõeääre kinnistu (katastriüksus 41103:001:0149), seejärel ristub uuesti Risti-VirtsuKuivastuKuressaare teega, ning kulgeb edasi läbi Õpetaja kinnistu (katastriüksus nr 41103:001:0091). Seejärel põikab (tõsi, väheses ulatuses ja ilmselt mitte kogu tee laiuses, ent teeregistri kaardilt nähtuvalt siiski ilmselgelt) sisse kaebaja omandis olevale Õpetajate kinnistule (katastriüksus 41103:001:0237), kulgedes edasi läbi Rätsepa kinnistu (katastriüksus 41101:001:0058) ja Soone kinnistu (katastriüksus 41103:001:0055), kus ka lõpeb. Seega saab teeregistri andmete pinnalt järeldada, et Sillaotsa tee läbib ka kaebaja omandis olevat kinnistut.
6.Järeldust, et Sillaaluse tee kulgeb osaliselt üle Õpetajate kinnistu, kinnitab ka kaebaja 16.06.2021 menetlusdokumendile lisatud Õpetajate katastriüksuse plaan, koosmõjus vaidlustatud otsuse põhjenduses esile toodud asjaoluga, et Sillaaluse teel on aja jooksul välja kujunenud teatud kasutuspraktika. Viimati öeldut saab mõista nii, et Sillaaluse tee ehk seesama tee, mis vaidlusaluse otsusega avalikuks kasutamiseks määrati, on juba pikka aega olemas olnud. Samasugust seisukohta on vastustaja muuhulgas avaldanud ka samade poolte vahel toimunud haldusasja 3-20-1605 menetluses, märkides seal 4.11.2020 esitatud seletuses, et „enne kruusa kaebaja kinnistu äärele vedamist ei olnud vastaval kinnistu ääre alal tavaline rohuplats, vaid sealt jooksis varasema Sillaaluse tee osa“. Vaidlustatud otsuses osutatuga, et kõnealune tee on olnud n-ö ajalooliselt avalikult kasutatav tee muuhulgas jõe äärde pääsemiseks, on vastuolus vastustaja poolt käesolevas kohtumenetluses esitatud argumendid selle kohta, et Sillaaluse tee asukoht ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal enam seesama, mis ta oli 2010. aastal, millisest ajast pärineb kaebaja esitatud Õpetajate katastriüksuse plaan. Ei vaidlustatud otsusest ega vastustaja selgitustest ei ilmne, mis asjaoludel tee asukoht muutunud on. Isegi kui leiaks tuvastamist, et 2020. aasta suvel toimunud teetööde käigus on näiteks uus teekattematerjal (kruus) paigutatud selliselt, et see kaebaja kinnistule enam ei ulatu, ei anna see alust väita, et tee, mille vastustaja on vaidlusaluse otsusega avalikuks kasutamiseks määranud, kaebaja kinnistule ei ulatu. Kordan, et vaidlustatud otsuses on avaliku kasutuse objekt (tee) määratletud vaid läbi tee nime ja teeregistri numbri. Pealegi on kaheldav, kas uue katendi paiknemist või mitte paiknemist kaebaja kinnistul oleks vaidlusteta võimalik kindlaks teha palja silmaga – pigem võib see looduses esinevat reaalset olukorda silmas pidades eeldada kinnistu piiride kättenäitamiseks maamõõtja abi. Sõltumata teeregistri andmete informatiivsusest, on antud juhul oluline, et vastustaja ise on vaidlusaluse otsuse esemeks oleva tee määratlenud läbi teeregistri andmete. Juba eelnevalt mainitud teeregistri andmetest nähtub aga selgelt, et tee vähemalt põikab ka kaebaja kinnistule.
7.Eeltoodud seisukohta ei lükka ümber ka vastustaja poolt käesolevas kohtuasjas esitatud joonis (vastustaja vastuse lisa 2), kus on tähistatud punasega viirutatud ala. Sellele joonisele ei ole viidatud vaidlustatud otsuses, seega ei ole see selle osaks. Niisiis ei saa väita, et vaidlustatud otsusega avalikuks kasutamiseks määratud tee piirid oleksid sama, mis vastustaja poolt kohtule esitatud joonisel punasega viirutatud alal. Lisaks sellele nähtub juba pelgalt nimetatud joonisest, mis on tehtud ortofoto peale, et muust maastikust selgelt eristuv tee väljub Õpetaja ja Õpetajate kinnistute piiridel selle punasega viirutatud ala piirest.
8.Seisukohta, et Sillaaluse tee jääb osaliselt kaebaja kinnistule, õigustab täiendavalt ka haldusasjas nr 3-20-1605 tehtud halduskohtu kohtuotsuses märgitu. Tõsi, nimetatud kohtuotsus ei ole jõustunud, ent kuivõrd vastustaja seda kohtuotsust edasi ei kaevanud, võib tõdeda, et vastustaja
vähemalt möönis võimalust nõustuda halduskohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et Sillaaluse tee kulgeb osaliselt mööda kaebaja kinnistut. Isegi juhul kui vastustaja jaoks ei olnud päris selge, kus asjaomane tee paikneb või millised on selle piirid, pidanuks ta igal juhul tee avalikuks kasutamiseks määramise menetluses selle tee täpse asukoha kindlaks tegema ja tee avaliku kasutuse ruumilised piirid selgelt määratlema.
9.Nõustuda ei saa ka vastustaja väitega, et Sillaaluse tee paiknemine üksnes Jõeääre, Õpetaja, Rätsepa ja Soone kinnistutel ilmneb Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistu omanikega sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingutest ja nende sõlmimisele eelnenud vastustaja korraldustest (vastustaja 22.07.2021 vastuse lisad 4-6). Esiteks on nimetatud korraldustele lisatud plaanidel ära näidatud vaid see, millises ulatuses saab vald õiguse tee avaliku kasutuse tagamiseks kõnealuseid kinnistuid kasutada. Need korraldused ei saa kuidagi kindlaks määrata seda, kas Sillaaluse tee, sellisena nagu see on teeregistrisse kantud, saab või ei saa jääda ka Õpetajate kinnistule. Teiseks ei saa ka tähelepanuta jätta, et Lääneranna Vallavalitsuse 3. juuli 2020. aasta korraldusele nr 417 lisatud plaanilt, kus kajastatakse Õpetaja kinnistul valla kasuks seatava isikliku kasutusõigusega koormatud ala, nähtub üheselt, et tee ei jää vaid punase joonega ümbritsetud Õpetaja kinnistule, vaid jääb osaliselt ka Õpetajate kinnistule. Siinkohal tuleb rõhutada, et vaidlusaluses otsuses ei ole täpsustatud, et Sillaaluse tee määratakse avalikuks kasutuseks vaid osas, milles see jääb Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistutele. Vaidlustatud otsuse resolutiivosas, mis on haldusakti õiguslikult siduvat tähendust omav osa (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2), on avalikult kasutatavaks määratud Sillaaluse tee tervikuna ehk sellisena, nagu see on kantud teeregistrisse.
10.On tõsi, et vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on vastustaja leidnud, et Sillaaluse tee läbib eraomandis olevatest maadest üksnes Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistuid. Selliselt otsuse põhjendavas osas esitatu näol ei ole tegemist aga otsuse resolutiivosa täpsustusega, vaid otsuse faktilise põhjendusega ehk asjaoluga, mille vastustaja on tuvastanud ja millest lähtudes otsuse teinud. See asjaolu ei ole aga juba eeltoodud põhjustel tuvastatud õigesti, kuna nii teeregistrist kui vastustajal olemas olnud muudest dokumentidest nähtub, et Sillaaluse tee rajatisena kulges osaliselt ka läbi kaebaja kinnistu.
11.Tõdemust, et vastustaja on ka ise olnud arvamusel, et Sillaaluse tee jääb osaliselt kaebaja kinnistule, õigustab viimaks ka vastustaja poolt juba eelnevalt viidatud haldusasja 3-20-1605 menetluses avaldatu. Lisaks eelpool mainitud 04.11.2020 menetlusdokumendis avaldatule esitas vastustaja nimetatud kohtuasjas 29.09.2020 teetööde hankedokumendid, sh joonise „Lisa 2 asendiplaan_13_sillaaluse.pdf“, kust samuti nähtub, et punane joon, mis asjaomast teed tähistab lõikab kollase peenema joonega tähistatud Õpetajate kinnistu piiri.
12.Eeltoodud asjaoludel tuleb nõustuda kaebaja väitega, et tee, mis on teeregistrisse kantud nimega Sillaaluse tee ja kannab teeregistri numbrit 4111062, jääb osaliselt ka kaebaja kinnistule. Kaebaja kinnistule jäävas osas on tegemist erateega. Eratee (või selle osa) avalikuks kasutamiseks määramine ehitusseadustiku § 94 alusel saab toimuda kas tee omaniku (maaomaniku) ja kohaliku omavalitsuse kokkuleppel – nii nagu on Sillaaluse tee antud juhul määratud avalikult kasutatavaks osas, milles see jääb Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistutele – või kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras läbi viidava menetluse tulemusena. Antud juhul pole vaidlust selles, et vastavat kokkulepet kaebajaga vald sõlminud ei ole, samuti ei ole läbi viidud eelnimetatud menetlust, mis annaks võimaluse kaebaja kinnistul asuv tee osa avalikult kasutatavaks teeks määrata. Samas on vastustaja vaidlustatud otsusega määratud Sillaaluse tee avalikuks kasutamiseks tervikuna. Vastustaja
otsuse alusel on igaühel õigus kasutada Sillaaluse teed sellisena, nagu nähtub see teeregistrist. Seega on vastustaja määranud avalikult kasutatavaks teeks ka osa kaebaja omandis olevast Õpetajate kinnistust. Selleks puudus vastustajal alus. Kuigi ehitusseadustikus räägitakse tee avalikuks kasutamiseks määramisest, ei takista miski kohalikku omavalitsust määramast avalikuks kasutamiseks vaid üht osa teeregistrisse kantud teest (tervikteest). Vajadusel on kohaliku omavalitsuse ülesanne hinnata, millise terviktee osa puhul on avalik kasutus vajalik ja põhjendatud. Kui teeregistri andmed tee asukoha või piiride osas ei ole piisavalt selged, on kohaliku omavalitsuse ülesanne tee avalikult kasutatavaks määramisel selgelt see avaliku kasutuse ruumiline ulatus piiritleda.
13.Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud korraldus seega õigusvastane. Kaebaja õigusi saab vaidlustatud otsus rikkuda aga üksnes osas, milles see puudutab seda osa Sillaaluse teest, mis jääb kaebaja kinnistule. Muus osas ehk teiste isikute kinnistutele jäävate tee osade avalikuks kasutamiseks määramine kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Tee avalikult kasutatavaks määramise otsusel ei ole, nagu vastustaja õigesti märkis, tegelikult mingisugust puutumust kaebaja ja vastustaja vahel tüliõunaks olevate 2020. aasta suvel ega hiljem tehtud teekorrastus- või -ehitustöödega. Tegelikult ilmneb kaebusest ja sellele lisatud materjalidest mõistagi kaebaja põhimõttelisem vastuseis nii valla tegevusele asjaomase tee korrastamisel kui ilmselt ka asjaolule, et tee korrastamise tõttu võib olla suurenenud tee kasutuskoormus või sõidukiirused, mis omakorda häirib kaebajat varasemast rohkem näiteks müra ja tolmu tõttu. Need asjaolud ei seondu aga tee avalikult kasutatavaks määramisega. Kõnealust teed (st. muus osas kui kaebaja kinnistu osas) igaühele kasutamise aluseks võiks olla ka tee omaniku luba. Seega asjaolu, kui palju kasutatakse teed, mis ei asu kaebaja maal, ei sõltu tegelikult sellest, kas tegemist on avalikult kasutatavaks teeks määratud teega või erateega, mida selle omanik lubab kõigil teistel kasutada. Ühelgi juhul ei saa vastustaja Sillaaluse teel tehtud võimaliku ehitustegevusest või teehooldustöödest kaebajale tingitud ülemääraseid ebameeldivusi õigustada pelgalt sellega, et tegemist on avalikuks kasutamiseks määratud teega. Niisiis on vastustajal põhimõtteliselt õigus selles, et tee avalikult kasutatavaks määramise õiguspärasuse seisukohast ei ole tähtsust asjaomase tee korrastustööde õiguspärasusel, muuhulgas sellel, kas tee korrastustööde ja nende tulemus vastavad tee-ehituse alastele normidele või kas nende tööde käigus kasutati kaebaja kinnistut õiguspäraselt või õigusvastaselt. Sillaaluse tee on teena teeregistrisse kantud ja vaidlust ei ole selles, olemas oli see tee enne vaidlustatud otsuse tegemist ja on ka praegu. Isegi kui leiaks tuvastamist, et teed kui rajatist on muudetud mingisuguste ehitus- või korrastustööde tegemise raames, ei annaks see iseenesest kaebajale õigust vaidlustada tee avalikult kasutatavaks teeks määramist selles osas, milles see tee jääb teiste isikute omandis olevatele kinnistutele.
14.Seega kokkuvõttes tuleb kaebus rahuldada osaliselt ja tühistada vaidlustatud korraldus osas, millega määrati avalikult kasutatavaks see osa teeregistrisse kantud Sillaaluse teest, mis jääb Õpetajate kinnistule. Muus osas ei riku otsus kaebaja õigusi ja seega tuleb muus osas selle tühistamise nõue rahuldamata jätta. Põhjendamatu on ka kaebaja nõue otsuse tegemisele eelneva olukorra taastamiseks. Vaidlusalune otsus ei ole iseenesest olnud mistahes konkreetsete tegevuste, sh. konkreetsel viisil tehtavate või konkreetse tulemusega teehooldus- või tee-ehitustööde tegemise aluseks. Seega ei ole sel otsusel tagajärgi, mille kõrvaldamine oleks võimalik.
15.HkMS § 108 lõikes 2 on sätestatud, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, kaebaja taotleb seda ning tema ainsaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista pool kaebaja tasutud riigilõivust ehk 7 eurot ja 50 senti.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.