3-21-2068 MTÜ Viljandi Lennuklubi kaebus Transpordiameti kohustamiseks vaadata MTÜ Viljandi Lennuklubi 05.05.2021 taotlus uuesti läbi
Haldusasi
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetlustoiming
nende
Kaebaja: MTÜ Viljandi Lennuklubi, seaduslik esindaja Mart Kalam Vastustaja: Transpordiamet, volitatud esindaja Mari Toodu Kolmas isik: P. P. Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-21-2068 menetlus.
2.Tagastada MTÜ-le Viljandi Lennuklubi (registrikood 80020712) kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot pärast määruse resolutsiooni p 1 jõustumist. Kaebajal teatada kohtule arvelduskonto andmed, kuhu riigilõiv kanda.
3.Määrata, et ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord
Määruse p 1 peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Viljandi Lennuklubi on Viljandi maakonnas Viljandi vallas Päri külas asuva Viljandi lennuvälja käitaja. Lennuväli piirneb P. P.le kuuluva kinnistuga (katastritunnus 62904:001:0015, Lennuvälja kinnistu), millel osaliselt kasvab mets. Lennuvälja kinnistu jääb Viljandi lennuvälja kaitsevööndisse (lennundusseaduse (LennS) § 341 5). Transpordiamet on 23.05.2018 tuvastanud, et Viljandi lennuväljaga piirneval Lennuvälja kinnistul asuv mets on kasvanud läbi määruses nr 501 ette
Majandus- ja taristuministri 26.05.2015 määrus nr 50 ,,Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded.“
1(6)
nähtud lennuvälja tõusu- ja lähenemissektori piirangupindade ning takistab lennuvälja ohutut kasutamist.
2.Viljandi lennuvälja käitaja MTÜ Viljandi Lennuklubi esitas 26.04.2021 Transpordiametile taotluse Viljandi lennuvälja sertifitseerimiseks. Lennuvälja kohapealne kontroll toimus 15.05.2021 (järelevalve aruanne nr 4.6-2/08.04.21/86). Lennuamet väljastas 20.05.2021 Viljandi lennuväljale sertifikaadi,2 millega seati lennuvälja kasutamiseks käitamispiirangud, mille tõttu on raja 04 kasutamine õhkutõusuks ja raja 22 kasutamine maandumiseks lubatud ainult 500 m ulatuses. Lennuamet tuvastas, et raja 22 lähenemissektoris Lennuvälja kinnistul asuv mets kasvab jätkuvalt läbi tõusu- ja lähenemissektori piirangupinna. Sertifikaadi väljastamise otsuse kohaselt pole Lennuklubi läbirääkimised metsaomanikuga andnud tulemust, kuna ei suudeta kokku leppida metsa raadamisest metsaomanikule tekkiva kahju hüvitamise ulatuses. Seetõttu jääb kehtima 2018. a kehtestatud lennuvälja kasutuspiirang, mille kohaselt on rada 04 õhkutõusuks ja rada 22 maandumiseks kasutatav 500 meetri ulatuses kuni piirangupindu läbiva metsa langetamiseni Lennuvälja kinnistult. Tõusuks rajalt 22 ja maandumiseks rajale 04 piirangud puuduvad ja rada on kasutatav kogu ulatuses.
3.MTÜ Viljandi Lennuklubi esitas 05.05.2021 Transpordiametile taotluse esitada Keskkonnaametile LennS § 352 lg 6 kohane taotlus väljastada MTÜ-le Viljandi Lennuklubi raieluba Lennuvälja kinnistul oleva lennuliiklusele ohtliku olukorra kõrvaldamiseks.
4.Transpordiamet selgitas 12.05.2021 kirjas nr 13.6-3/21/11140-2 „Vastus taotlusele“ esitatud taotluse asjaolusid, palus taotlust täiendada ja esitada tõendid hiljemalt 10.06.2021. MTÜ Viljandi Lennuklubi täiendas taotlust 05.06.2021.
5.Transpordiamet pöördus 21.06.2021 e-kirjaga3 Lennuvälja kinnistu omaniku P. P. poole lennuvälja kaitsevööndis kasvava metsa raiumise asjaolude kindlaks tegemiseks. Transpordiamet selgitas, et saab MTÜ Viljandi Lennuklubi nõutud taotluse esitada Keskkonnaametile juhul, kui kinnistu omanik keeldub metsa või muu puittaimestiku raadamisest või selleks nõusoleku taotlemisest (LennS § 352 lg 5). Transpordiamet lisas, et lennuklubi esindaja väitel on P. P. varasema kohtumenetluse käigus korduvalt keeldunud puittaimestiku raadamisest, kuid kohtulahenditest nähtub, et P. P. on olnud metsa raadamisega nõus, kui puude mahavõtmisest tekkiv kahju hüvitataks (Tallinna Halduskohtu 11.10.2019 lahend nr 3-18-1442, lk 8–9) ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2020 otsus nr 3-18-1442, lk 6–7). Et vältida kohtulahendi sõnastuse tõlgendamisest tekkida võivat segadust, palus Transpordiamet, et P. P. teataks Transpordiametile, kas ta keeldub Lennuvälja kinnistul kasvava metsa raadamisest või on raadamisega LennS § 352 lg 7 kohase varalise kahju hüvitamise korral nõus.
6.P. P. esitas Transpordiametile 21.06.2021 vastuse,4 milles selgitas, et ta on kogu Lennuameti ja lennuklubi vahelises kohtumenetluses ja ka enda suhtluses lennuklubiga olnud nõus lubama metsa lennuohutusse kõrgusse maha võtmist. Kuna mets ei saa kunagi kasvada täisküpsuseni, on vaja see metsa omanikule kompenseerida. P. P. selgitas, et on 16.04 ja 17.04 saatnud hr Kalamile kaks võimalikku kompenseerimise varianti.
7.Transpordiameti peadirektor lükkas 22.06.2021 otsusega nr 13.6-3/21/11140-6 tagasi MTÜ Viljandi Lennuklubi 05.05.2021 taotluse esitada Keskkonnaametile taotlus väljastada MTÜ-le Viljandi Lennuklubi raieluba Lennuvälja kinnistul oleva lennuliiklusele ohtliku olukorra kõrvaldamiseks.
Kaebuse lisas 11. Kaebuse lisas 6.
Kaebuse lisas 12.
2(6)
8.MTÜ Viljandi Lennuklubi esitas otsusele 08.07.2021 vaide (26.07.2021 täiendavad põhjendused).
9.Transpordiamet jättis 13.08.2021 vaideotsusega nr 13.6-3/21/11140-12 vaide rahuldamata. Vaideotsuses juhiti tähelepanu LennS § 352 sättele, mille kohaselt on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti poole, kui kaitsevööndis asuva kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast. Transpordiamet lisas, et lähtub Lennuvälja kinnistu omaniku puude langetamise valmisolekust. Veel märkis Transpordiamet, et kuigi vaide esitajal on korduvalt palutud esitada tõendid selle kohta, kas pooled on pidanud läbirääkimist puude langetamise osas ja mis on olnud läbirääkimiste tulemus, ei ole MTÜ Viljandi Lennuklubi esitanud andmeid või tõendeid, mille põhjal Transpordiametil tekiks kindel arusaam ja veendumus, et pooled on andnud endast parima koostööks ja lahenduse leidmiseks. Transpordiamet märkis, et LennS § 352 lg 6 kohaldamise eelduseks on lg-s 5 nimetatud faktiliste asjaolude täitmine, kuid Lennuvälja kinnistu omanik on selgesõnaliselt öelnud, et ei keeldu lennuvälja kaitsevööndis kasvavate puude langetamisest. Seega ei ole sätte kohaldamise eeldused täidetud. Transpordiametile ei ole selge, mille alusel 22.06.2021 kiri MTÜ Viljandi Lennuklubi õigusi rikub. Tegevus lennuväljal ei ole keelatud. Lühendatud rada seab piiranguid teenindatavatele õhusõidukitele, kuid nõuetekohased piirangupinnad ja seeläbi lennuohutus on piirangute järgimisel tagatud. Seega puudub Transpordiametil alus LennS § 352 lg 6 kohaseks asukohajärgse keskkonnateenistuse poole pöördumiseks ilma, et eelnevalt oleks tuvastatud § 352 lg-s 5 sätestatu. Kuna eeldused Transpordiameti poole pöördumiseks ja Transpordiametil Keskkonnaameti poole pöördumiseks on täitmata, ei saa Transpordiamet esitatud taotluse alusel keskkonnateenistuse poole pöörduda.
10.MTÜ Viljandi Lennuklubi esitas 10.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Transpordiametit esitama Keskkonnaametile taotlus väljastamaks MTÜ-le Viljandi Lennuklubi raieluba Lennuvälja kinnistul oleva lennuliiklusele ohtliku puittaimestiku likvideerimiseks.
11.Tallinna Halduskohus võttis 17.09.2021 määrusega menetlusse kaebaja nõuded Transpordiameti 22.06.2021 otsuse ja 13.08.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks vaadata kaebaja 05.05.2021 taotlus uuesti läbi.
12.Transpordiameti 06.12.2021 teavituse kohaselt tunnistas Transpordiamet 06.12.2021 otsusega nr 1.1-2/21/174 kehtetuks 22.06.2021 otsuse ja 13.08.2021 vaideotsuse. Transpordiamet selgitas, et on saanud Keskkonnaametilt vastuse, et kolmas isik P. P. ei ole metsateatist esitanud. Seetõttu peab Transpordiameti kinnisasja omaniku keeldumist LennS § 352 lg 5 mõistes tuvastatuks, leiab, et keeldumine võis esineda ka vaidlustatud otsuste tegemise hetkel, mistõttu võis kaebus olla õigustatud ning on seisukohal, et Transpordiamet peab seega esitama Keskkonnaametile LennS § 352 lg 6 kohase taotluse metsa raieks nõusoleku andmiseks lennuvälja käitajale. Transpordiamet võttis sellega kaebuse õigeks.
13.Kohus selgitas 06.12.2021 kolmandale isikule, et haldusasja menetlust on võimalik lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, andes võimaluse esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Samuti kohustas kohus kaebajat selgitama, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel või taotleb HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist (ehk kas kaebaja soovib tuvastada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse). Kohus selgitas kaebajale ka õigust esitada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt ning menetluskulu dokumendid, samuti menetluse lõpetamise tagajärgi.
14.Kaebaja leidis 14.12.2021 menetlusdokumendis, et kohtul tuleb rahuldada kaebus õigeksvõtu sätete järgi ning võtta seisukoht ka LennS § 341 lg 1 ja § 352 lg-de 5 ja 7 vastavuse või mittevastavuse kohta põhiseadusega. Õigeksvõtu korral ei saa menetlust HKMS § 152 lg 1 alusel lõpetada. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude ning leiab, et vastustajal puudub küsimuses kaalutlusõigus. 3(6)
Vastustaja ei ole esitanud Keskkonnaametile taotlust metsa raieks nõusoleku andmiseks lennuvälja käitajale. Menetluse lõpetamine HKMS §152 lg 1 alusel ei taga, et Transpordiamet peale menetluse lõpetamist seda teeks. Kaebaja esitas menetluskulude loetelu.
15.Kolmas isik avaldas 14.12.2021 menetlusdokumendis, et ei nõustu metsa raiega tema tahte vastaselt ega ka asjaoluga, et tema ise peab algatama kahju nõude menetluse.
16.Kohus lõpetas 15.12.2021 määrusega menetluse nõuetes tühistada Transpordiameti 22.06.2021 otsus nr 13.6-3/21/11140-6 ja 13.08.2021 vaideotsus nr 13.6-3/21/11140-12, leides, et tühistamisnõuete osas on kaebuse eesmärk saavutatud (vaidlustatud otsused on kehtetuks tunnistatud), mistõttu esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus. Kaebaja ei ole avaldanud soovi vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus märkis, et kaebaja 14.12.2021 seisukohast järeldub siiski tahe jätkata menetlust kohustamisnõudes, kuna vastustaja ei ole kaebaja soovitud taotlust Keskkonnaametile esitanud. Seetõttu jätkas kohus menetlust kohustamisnõudes. Sama määrusega jättis kohus vastustaja õigeksvõtu vastu võtmata.
17.Vastustaja selgitas 15.12.2021 seisukohas, et kavatseb esitada Keskkonnaametile taotluse hiljemalt 31.01.2022. Samuti esitas vastustaja vastuväited kaebaja taotletud menetluskulu väljamõistmiseks, v.a riigilõiv.
18.Kaebaja leidis 21.12.2021 seisukohas, et esineb alus LennS § 341 lg 1 ja § 352 lg-de 5 ja 7 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kaebajal puudub igasugune kindlus, et nimetatud sätete kehtima jäämisel ei hakata riigi omavoli tulevikus uuesti rakendama. Kaebaja selgitas, et praegune vaidlus on ajendatud mh põhjusest, et vastustaja ei ole esitanud metsateatise esitamiseks vajalikku esindusõigust tõendavat dokumenti, mida Keskkonnaamet on kaebajalt nõudnud. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse taotlusega kohustada Transpordiametit esitama Keskkonnaametile taotluse MTÜ-le Viljandi Lennuklubi raieloa väljastamiseks Lennuvälja kinnistul oleva lennuliiklusele ohtliku olukorra lõpetamiseks. Vastustajal ei ole kaalutlusõigust ohutusnõuete täitmiseks. Vastustaja ei ole siiani nõudnud kolmandalt isikult lennuliiklusele ohtliku olukorra lõpetamist. Vastustaja keeldub kaebajale väljastamast volitust minna naaberkinnistule lennuliiklusele ohtlikku olukorda lõpetama. Sellega takistab vastustaja lennuvälja kogu ulatuses kasutamist ja hoiab lennuliiklusele ohtlikku olukorda kaitsevööndis. Kolmandal isikul tekib kahju hüvitamise kohustus siis, kui kahju on tekkinud ning ka kahju hüvitamisest keeldumine ei saaks olla ohtliku olukorra hoidmise ja käitamispiirangu kehtestamise aluseks. Kaebaja on lubanud tekkiva kahju hüvitada. Kaebus on esitatud seetõttu, et vastustaja hoiab lennuvälja kaitsevööndis oleval kinnistul lennuliiklusele ohtlikku olukorda, ei kohusta kinnistu omanikku seda lõpetama ja takistab lennuvälja käitajal ohtlikku puittaimestikku langetada. Menetluskulud on kaebaja hinnangul välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Arved on kohtule esitatud, nende maksetähtajad ei ole veel saabunud.
19.P. P. esitas 21.12.2021 oma selgitused.
20.Kohus määras 22.12.2021 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, andes vastustajale tähtaja teatamiseks, kas vastustaja on esitanud Keskkonnaametile taotluse vaidlusaluse metsa raieks nõusoleku andmiseks lennuvälja käitajale, ning määrates tähtajad täiendavate avalduste esitamiseks (21.02.2022 ja 14.03.2022) ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja (25.04.2022). Kohus selgitas, et kui vastustaja esitab Keskkonnaametile kaebaja soovitud, LennS § 352 lg 6 kohase taotluse, langeb kohustamisnõude vajadus ära (kaebuse eesmärk saavutatakse). Samuti selgitas kohus kaebajale, et kirjalike dokumentide koostamisel osutatud õigusabiteenuse eest saab kulu välja mõista üksnes siis, kui teenust on osutanud esindaja, kellele on antud volikiri kaebaja esindamiseks ja juhul, kui esindaja on ka tegelikult menetlustoiminguid teinud. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks. Olukorras, kus väidetav õigusteenuse osutaja ei ole menetluses osalenud ega menetlustoiminguid teinud, ei ole menetluskulude nõue õigusabikulude osas põhjendatud. 4(6)
21.Kaebaja esitas 24.01.2022 vastuväited P. P. 21.12.2021 kirjale ja selle koostamisega seonduva arve.
22.Vastustaja edastas 28.01.2022 kohtule Transpordiameti poolt Keskkonnaametile 27.01.2022 saadetud taotluse nr 13.6-4/22/1906-1 „Taotlus metsa raadamiseks nõusoleku andmiseks“ koos Viljandi lennuvälja hoolduskavaga. Taotluses on selgitatud põhjusi, miks Transpordiamet peab vajalikuks metsa raadamist lennuvälja lennuohutuse tagamiseks. Lennuvälja kinnistu omanik piirangupindu läbiva metsa raadamiseks nõusolekut andnud ei ole ning ta loetakse LennS § 352 lg 5 mõistes keeldunuks. Seega palus Transpordiamet taotluses vastavalt LennS § 352 lg-le 6 Keskkonnaametil anda nõusolek lennuvälja käitajale MTÜ Viljandi Lennuklubi (registrikood 80020712) lennuvälja kaitsevööndis asuval kinnistul (Viljandi maakond, Viljandi vald, Päri küla, Lennuvälja kinnistu, katastriüksuse nr 62904:001:0015) piirangupindu läbiva puittaimestiku raadamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
24.Praeguse vaidluse esemeks on kaebaja poolt 05.05.2021 Transpordiametile saadetud taotlus, et Transpordiamet esitaks Keskkonnaametile LennS § 352 lg 6 kohase taotluse väljastada MTÜ-le Viljandi Lennuklubi raieluba Lennuvälja kinnistul oleva lennuliiklusele ohtliku olukorra kõrvaldamiseks, millest Transpordiamet keeldus. Kaebaja tahteks kohtusse pöördumisel oli saavutada 05.05.2021 taotluse rahuldamine. Transpordiamet on kohtumenetluse kestel oma varasema keeldumise ja vastava vaideotsuse 06.12.2021 otsusega nr 1.1-2/21/174 kehtetuks tunnistanud ning kohtumenetlus on selles osas lõppenud. Kohtu menetluses on praegusel hetkel kaebaja nõue kohustada Transpordiametit kaebaja 05.05.2021 taotlust uuesti läbi vaatama. Transpordiamet edastas kohtule Keskkonnaametile 27.01.2022 saadetud taotluse, millega palub Keskkonnaametil vastavalt LennS § 352 lg-le 6 anda nõusolek MTÜ-le Viljandi Lennuklubi lennuvälja kaitsevööndis asuval Lennuvälja kinnistu piirangupindu läbiva puittaimestiku raadamiseks. Kuna vastustaja on esitanud Keskkonnaametile kaebaja soovitud taotluse, on kaebaja oma kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud. Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
25.Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek saaks olla vajalik kaebaja õiguste kaitseks praeguses olukorras, kus halduskohtu menetlusse on jäänud üksnes kohustamisnõue ja vastustaja on kaebaja soovitud taotluse Keskkonnaametile esitanud. Kaebaja eesmärk – saavutada oma 05.05.2021 taotluse rahuldamine – on saavutatud ning seega on kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Kohus ei tuvasta vastustaja tegevuse õigusvastasust ainuüksi selleks, et pool saaks veenduda oma seisukoha õigsuses. Kaebaja on kohtumenetluses läbivalt viidanud soovile kontrollida LennS § 341 lg 1 ja § 352 lg-de 5 ja 7 põhiseaduspärasust, mh kompromissettepanekutele 20.10.2021 ja 22.10.2021 vastuseks saadetud menetlusdokumentides (põhjendamaks kompromissettepanekust keeldumist) ning 14.12.2021 ja 21.12.2021 menetlusdokumentides. Kaebaja viitas 21.12.2021 seisukohas, et tal puudub kindlus, et nimetatud sätete kehtima jäämisel ei hakata riigi omavoli tulevikus uuesti rakendama. Kohus selgitas 15.12.2021 määruses, et kohalduvate normide põhiseaduslikkuse järelevalve vajadus selgub menetluse käigus ning välistatud ei ole olukord, et kaebuses viidatud õigusnormide põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks ei ole vajadust. Samuti selgitas kohus, et olukorras, kus vastustaja on nõustunud kohustusega esitada kaebaja soovitud taotlus Keskkonnaametile, langeb vastava taotluse esitamisel kohustamisnõude menetlemise vajadus tõenäoliselt ära ning sellisel juhul ei ole kaebajal õigust eraldiseisvalt taotleda teatud normide põhiseaduspärasuse kontrollimist. Praeguseks ongi
5(6)
vastustaja poolt Keskkonnaametile taotluse esitamisega kohustamisnõude menetlemise vajadus ära langenud ning kaebaja oma eesmärgi kooskõlas kehtivate õigusnormidega saavutanud. Üksnes soovist kontrollida sätete põhiseaduspärasust ja saada kindlus, et tulevikus õigusvastane käitumine ei kordu, ei piisa, et saaks sedastada menetluse vajalikkust kaebaja õiguste kaitseks.
26.Kuna kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla, lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
27.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
28.Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista seoses kohtumenetluses osalemisega Silvia Kalami Õigusbüroo arve nr 01/09 alusel 990 eurot, arve nr 01/12 alusel 1710 eurot ja arve nr 02/12 alusel 540 eurot (alus: leping nr 7- 25.02.2019), kokku 3240 eurot. Kaebaja taotleb seega HKMS § 103 kohaselt kohtuväliste kulude välja mõistmist.
29.HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. HKMS § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult.
30.Kohus selgitas 22.12.2021 määruses kaebajale, et kirjalike dokumentide koostamisel osutatud õigusabiteenuse eest saab kulu välja mõista üksnes siis, kui teenust on osutanud esindaja, kellele on antud volikiri kaebaja esindamiseks ja juhul, kui esindaja on ka tegelikult menetlustoiminguid teinud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks. Praegusel juhul ei ole kaebaja kohut ega vastustajat teavitanud, et ta osaleb menetluses esindaja kaudu. Toimiku materjalide kohaselt ei ole kohtule esitatud ühtegi menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud Silvia Kalam. Kõik kaebaja esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud kaebaja ise. Samuti ei ole halduskohtule esitatud esindusõigust kinnitavat dokumenti (vt ka HKMS § 32). Asjaolu, et Silvia Kalami nimi on märgitud osade menetlusdokumentide alla nende koostajana ja kohtule on esitatud Silvia Kalami Õigusbüroo arved, ei anna alust käsitada teda kaebaja esindajana. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks (vt RKHKo nr 3-18-2099, p 32; 3-3-1-79-16, p 24; 3-31-46-12, p 33; 3-3-1-5-12, p-d 14-15). Samuti ei saaks kaebaja väljatoodud kulu tõlgendada nõustaja kuluna, sest nõustaja pädevus piirdub HKMS § 36 alusel üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega, mistõttu ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada nõustaja poolt menetlusdokumendi koostamisel abistamist (vt RKHKo nr 3-18-306, p 10 ja viidatud kohtulahendid). Eeltoodust tulevalt ei ole kaebaja menetluskulude nõue õigusabikulude osas põhjendatud ja kaebaja kulud jäävad tema enda kanda.
31.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (HKMS § 104 lg 8 viimane lause). Eeltoodust lähtudes tagastab kohus riigilõivu 15 eurot kaebajale käesoleva määruse jõustumisest arvates (HKMS § 104 lg 8). Kaebajal tuleb teatada kohtule andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseadus § 12 lg 2) (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.