Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
17.02.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2068 MTÜ Viljandi Lennuklubi kaebus Transpordiameti kohustamiseks vaadata MTÜ Viljandi Lennuklubi 05.05.2021 taotlus uuesti läbi Kaebaja MTÜ Viljandi Lennuklubi, esindaja Mart Kalam Vastustaja Transpordiamet, esindaja Mari Toodu Kolmas isik X
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Viljandi Lennuklubi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta MTÜ Viljandi Lennuklubi määruskaebus menetlusse.
2.Jätta MTÜ Viljandi Lennuklubi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 määrus muutmata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Viljandi Lennuklubi on Viljandi maakonnas Viljandi vallas Päri külas asuva Viljandi lennuvälja käitaja. Lennuväli piirneb X-le kuuluva kinnistuga (Lennuvälja kinnistu), millel osaliselt kasvab mets. Lennuvälja kinnistu jääb Viljandi lennuvälja kaitsevööndisse (lennundusseaduse (LennS) § 341 lg 5). Transpordiamet on väljastanud Viljandi lennuväljale sertifikaadi, mille kohaselt on kuni piirangupindu läbiva metsa langetamiseni Lennuvälja kinnistult raja 04 kasutamine õhkutõusuks ja raja 22 kasutamine maandumiseks lubatud 500 m ulatuses.
2.MTÜ Viljandi Lennuklubi esitas 05.05.2021 Transpordiametile taotluse esitada LennS § 352 lg 6 alusel Keskkonnaametile taotlus väljastada MTÜ-le Viljandi Lennuklubi raieluba, et kõrvaldada Lennuvälja kinnistul olev lennuliiklusele ohtlik olukord.
3.Transpordiamet lükkas 22.06.2021 otsusega nr 13.6-3/21/11140-6 MTÜ Viljandi Lennuklubi 05.05.2021 taotluse tagasi. Transpordiamet jättis 13.08.2021 vaideotsusega vaide rahuldamata.
4.MTÜ Viljandi Lennuklubi esitas 10.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 22.06.2021 otsuse ja 13.08.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks vaadata kaebaja 05.05.2021 taotlus uuesti läbi.
5.Transpordiamet tunnistas 06.12.2021 otsusega nr 1.1-2/21/174 kehtetuks 22.06.2021 otsuse ja 13.08.2021 vaideotsuse. Transpordiamet selgitas halduskohtule, et on nüüdseks tuvastanud X keeldumise LennS § 352 lg 5 mõistes ning leiab, et Transpordiamet peab esitama Keskkonnaametile LennS § 352 lg 6 kohase taotluse metsa raieks nõusoleku andmiseks lennuvälja käitajale. Transpordiamet võttis kaebuse õigeks.
6.Kaebaja leidis 14.12.2021 menetlusdokumendis, et kohtul tuleb rahuldada kaebus õigeksvõtu sätete järgi ning võtta seisukoht ka LennS § 341 lg 1 ja § 352 lg-te 5 ja 7 vastavuse kohta põhiseadusega. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude ning leiab, et vastustajal puudub küsimuses kaalutlusõigus.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 15.12.2021 määrusega menetluse nõuetes tühistada Transpordiameti 22.06.2021 otsus nr 13.6-3/21/11140-6 ja 13.08.2021 vaideotsus nr 13.63/21/11140-12 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei ole avaldanud soovi vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus jätkas menetlust kohustamisnõudes. Sama määrusega jättis kohus vastustaja õigeksvõtu vastu võtmata, kuna kolmas isik vaidles sellele vastu.
8.Kaebaja leidis 21.12.2021 seisukohas, et esineb alus LennS § 341 lg 1 ja § 352 lg-te 5 ja 7 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kaebajal puudub kindlus, et nimetatud sätete kehtima jäämisel ei hakka riik tulevikus omavoli uuesti rakendama. Kaebus on esitatud seetõttu, et vastustaja hoiab lennuvälja kaitsevööndis oleval Lennuvälja kinnistul lennuliiklusele ohtlikku olukorda, ei kohusta kinnistu omanikku seda lõpetama ja takistab lennuvälja käitajal ohtlikku puittaimestikku langetada.
9.Vastustaja edastas 28.01.2022 kohtule Transpordiameti poolt Keskkonnaametile 27.01.2022 saadetud taotluse nr 13.6-4/22/1906-1 anda nõusolek lennuvälja käitajale MTÜ Viljandi Lennuklubi lennuvälja kaitsevööndis asuval Lennuvälja kinnistul piirangupindu läbiva puittaimestiku raadamiseks. Transpordiamet peab vajalikuks metsa raadamist lennuvälja lennuohutuse tagamiseks. Kinnistuomanik on raiest keeldunud.
10.Tallinna Halduskohus lõpetas 31.01.2022 määrusega menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tagastas kaebajale riigilõivu ning jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja tahteks kohtusse pöördumisel oli saavutada 05.05.2021 taotluse rahuldamine. See eesmärk on saavutatud 27.01.2022 taotluse Keskkonnaametile esitamisega. Kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek saaks olla vajalik kaebaja õiguste kaitseks, kuna kaebaja on oma eesmärgi saavutanud. Kohus ei tuvasta vastustaja tegevuse õigusvastasust selleks, et pool saaks veenduda oma seisukoha õigsuses. Üksnes soovist kontrollida sätete põhiseaduspärasust ja saada kindlus, et tulevikus õigusvastane käitumine ei kordu, ei piisa, et saaks sedastada menetluse vajalikkust kaebaja õiguste kaitseks.
2(4)
3-21-2068 Põhjendamatu on taotlus kaebaja esindajakulu vastustajalt väljamõistmiseks. Kõik kaebaja esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud kaebaja juhatuse liige. Asjaolu, et C nimi on märgitud osade menetlusdokumentide alla nende koostajana ja kohtule on esitatud C Õigusbüroo arved, ei anna alust käsitada teda kaebaja esindajana. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-18-2099, p 32; 3-3-1-79-16, p 24; 3-3-1-46-12, p 33; 3-3-1-5-12, p-d 14-15). Samuti ei saaks kaebaja väljatoodud kulu tõlgendada nõustaja kuluna, sest nõustaja pädevus piirdub HKMS § 36 alusel üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega, mistõttu ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada nõustaja poolt menetlusdokumendi koostamisel abistamist (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-306, p 10 ja seal viidatud kohtulahendid).
11.MTÜ Viljandi Lennuklubi esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 määruse. Kaebaja nõuet normide põhiseadusevastaseks tunnistamiseks saab edasi menetleda. Riigikohtu 01.04.2021 otsuses asjas nr 3-18-1442 toodud kitsalt grammatiline tõlgendus LennS § 341 lg 1 kohta on vastuolus rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 14. Transpordiamet tõlgendab LennS § 352 lg-eid 5, 6 ja 7 selliselt, et tal on õigus survestada kaebajat sõlmima ebausaldusväärse isikuga (naaberkinnistu omanik) klubile kahjulikke kokkuleppeid, ise aga Transpordiamet vajalikke haldusakte ei anna ja toiminguid ei tee. Riigikohtu otsus võimaldab riigivõimu omavoli. Kolmas isik nõuab kaebajalt ennetavat hüvitist ja esitab muid nõudmisi. Kaebaja tegevust lennuvälja käitamisel on juba piiratud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et erinevalt Riigikohtu halduskolleegiumi tõlgendusest võiks menetlusosalisel lubada nõustajat kasutada ka menetlusdokumentide koostamisel. Halduskohus andis 22.12.2021 oma kirjaliku menetluse määramise määruses aega menetluskulusid puudutavate dokumentide esitamiseks kuni 21.02.2022, kuid lõpetas menetluse juba 31.01.2022 määrusega. Kaebaja on kandnud õigusabikulusid C Õigusbürooga 25.02.2019 sõlmitud töövõtulepingu alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus järgib halduskohtu määruse põhjendusi ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
14.Praeguses haldusasjas taotles kaebaja, et vastustajat kohustataks sooritama LennS § 352 lg-s 6 sätestatud toimingu, mida ta taotles 05.05.2021 Transpordiametilt ja millest viimane oli keeldunud. Vastustaja on toimingu sooritanud kohtumenetluse ajal, muutes oma varasemat seisukohta. Sellega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik. Seejuures on vastustaja 06.12.2021 avalduses halduskohtule võtnud õigeks, et esialgne keeldumine toimingu sooritamisest oli õigusvastane ja kaebus oli põhjendatud. Nii vastustaja avaldused kui ka tegelik käitumine annavad tunnistust, et vastustaja aktsepteerib oma kohustust sooritada kaebuses toodud asjaoludel LennS § 352 lg-s 6 sätestatud toiming. Vastustaja varasema keeldumise õigusvastasuse kohtuotsuses tuvastamine ei muudaks kaebaja jaoks olukorda paremaks.
15.Kaebaja seisukohtadest on võimalik järeldada, et teda ei huvita niivõrd jätkutuvastuskaebus HKMS § 152 lg 2 järgi, kuivõrd LennS § 352 lg-te 5, 6 ja 7 põhiseaduslikkuse kontroll. Kohus selgitab, et õigusnorm, mille põhiseaduslikkust kaebaja vaidlustab, peab olema asjassepuutuv kohtuasja lahendamisel (HKMS § 158 lg 4). Praeguses asjas soovis kaebaja, et vastustaja 3(4)
3-21-2068 sooritaks toimingu, mis on ette nähtud kehtivas seaduses. Kui jätta kehtivad õigusnormid vastuolu tõttu kohaldamata, poleks vastustajal võimalik kaebaja soovitud toimingut sooritada ega halduskohtul selle kohta vastustajale ettekirjutust teha. Seega pole normide põhiseadusele vastavus siinses asjas esitatud kohustamisnõude lahendamisel asjassepuutuv. Kaebaja väidetest nähtub, et tegelikult on kaebaja soovinud LennS § 352 lg-te 5, 6 ja 7 põhiseadusele vastavuse kahtluse alla seadmisega saavutada seda, et Transpordiamet algataks ikkagi järelevalvemenetluse lennuohutusnõuete rikkumise lõpetamiseks Lennuvälja kinnistul. Selle nõude jättis Riigikohus 01.04.2021 otsusega asjas nr 3-18-1442 rahuldamata, leides, et riikliku järelevalve teostamine lennuvälja naaberkinnistul kasvava metsa küsimuses ei ole vastustaja pädevuses. Riigikohus leidis, et kinnisasi, millel kasvava metsa lennuohutusnõuetele vastavuse üle selles asjas vaieldakse, ei asu lennuvälja territooriumil, vaid piirneb lennuväljaga, asudes lennuvälja lähiümbruses LennS § 341 lg 1 mõttes. Transpordiameti pädevust teha riiklikku järelevalvet eelnimetatud nõuete täitmise üle väljaspool lennuvälja territooriumi ei tulene LennS § 601 lg 2 sätetest ning seda ei ole antud LennS-i 91. peatükis ette nähtud normidega ka muude LennS-i alusel riiklikku järelevalvet tegevate korrakaitseorganite pädevusse. LennS-i
91.peatükis sätestatud järelevalvevõimaluse puudumine olukorras, kus lennuvälja kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda, ei tähenda õiguslikku lünka lennuohtude tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise süsteemis. Lennuvälja kaitsevööndis asuva ja lennuliiklust ohustava metsa ning muu puittaimestiku kõrvaldamist reguleeriv menetlus on ette nähtud LennS § 352 lg-tes 5–7. Riigikohtu arvates ei võimalda eelnimetatud normid kohaldada selles asjas LennS-i 91. peatükis ette nähtud riikliku järelevalve menetluse norme. LennS § 352 lg-tes 5–7 sätestatud menetlus kaotaks mõtte, kui Transpordiamet (Lennuamet) saaks kohustada kinnisasja omanikku või lennuvälja käitajat metsa või muud puittaimestikku raiuma ka LennS § 601 lg 2 p 2 alusel toimuvas riikliku järelevalve menetluses. Ringkonnakohus märgib, et küsimus LennS § 352 lg-te 5–7 vastavuse kohta põhiseadusele oli asjassepuutuv Riigikohtu lahendatud vaidluses. Riigikohtu otsus on aga seadusjõustunud ning seda vaidlust taasavada pole praeguses haldusasjas enam võimalik.
16.Halduskohtu määrus on menetluskulude osas kooskõlas haldusasjades väljakujunenud kohtupraktikaga ning kaebaja pole esile toonud mõjuvaid põhjuseid selle muutmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et haldusasjas saaks nõuda kirjaliku menetlusdokumendi koostamisel väidetavalt abistanud nõustaja kulude hüvitamist. Seda enam, kui nõustaja pole dokumendile alla kirjutanud. HKMS § 36 lg 2 teine lause sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Menetlusosaline peab sellega arvestama, valides endale kohtuasja ajamiseks esindajat või nõustajat. HKMS § 108 lg 12 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i
175.TsMS § 175 lg 2 teine lause sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega ei olnud kaebajal võimalik nõuda nõustaja kulude hüvitamist sõltumata sellest, mis tähtajaks sai menetluskuludega seotud taotlusi halduskohtule esitada. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.