Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Roba Metals B.V. hagi Avotini Estonia OÜ vastu nõude tunnustamiseks Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 215-7033
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roba Metals B.V. kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Roba Metals B.V., lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja Avotini Estonia OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov
Asja läbivaatamise kuupäev
21. november 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7033 osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet 18 863 eurot 68 senti ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.
Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7033 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnustas Roba Metals B.V. nõudest Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 18 863 euro 68 sendi suurust osa.
1.Roba Metals B.V. (hageja) esitas 11. mail 2015 Harju Maakohtule hagi Avotini Estonia OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnustada Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 178 636 euro 85 sendi suurust nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus välja Metexcom OÜ (võlgnik) pankroti. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse tunnustada nõuet 178 636 euro 85 sendi ulatuses. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja kogu hageja nõudele vastuväite. Teised võlausaldajad, võlgnik ega haldur hageja nõudele vastu ei vaielnud. Hageja nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahel sõlmitud müügilepingutest, mille alusel hageja müüs võlgnikule galvaniseeritud terast (müügilepingud). Kaup saadeti Eestisse vastavalt laadimiskirjadele ja arvetele. Võlgnik võttis kauba vastu pretensioone esitamata. Arved olid pankroti väljakuulutamise seisuga täies ulatuses tasumata. Hageja sõlmis müügilepingutega seotud krediidiriski kindlustamiseks Hollandi kindlustusseltsiga Atradius (kindlustusandja) kindlustuslepingu (kindlustusleping). Kindlustusandjalt hagejale kindlustushüvitisena 159 773 euro 17 sendi (hageja kogunõudest arvutas kindlustusandja maha omavastutuse 18 863 eurot 68 senti) maksmine ei muutnud ega lõpetanud hageja nõuet võlgniku vastu. Kindlustushüvitise maksmist ei saa lugeda kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse täitmiseks. Kuna hageja nõue ei ole kahju hüvitamise nõue, siis ei ole hageja nõue väljamakstud hüvitise ulatuses subrogatsiooni korras kindlustusandjale üle läinud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et isegi juhul kui võlgnik on jätnud hagejale kauba eest tasumata ja hagejal on võlgniku vastu täitmise nõue, on nimetatud nõue võlgniku vastu lõppenud, kuivõrd kindlustusandja on hagejale kauba ostuhinna tasumata jätmise tõttu krediidikindlustuslepingu alusel välja maksnud kindlustushüvitise. Vastavas ulatuses vabanes võlgnik kauba ostuhinna tasumise kohustusest hageja vastu. Alternatiivselt tuleb seda asjaolu lugeda subrogatsiooni korras nõude üleminekuks kindlustusandjale või tuleb hageja nõude esitamist lugeda hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks.
3.Harju Maakohus rahuldas 15. veebruari 2016. a otsusega hagi ja tunnustas hageja 178 636 euro 85 sendi suurust nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 5096 eurot 1 sent. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on pooled sõlminud müügilepingud ning hageja võlgnikule tarninud galvaniseeritud teraslehed. Võlgnikul kui kauba ostjal oli kohustus tasuda kauba hind, mida võlgnik ei olnud teinud. Kindlustusandjalt hagejale kindlustushüvitise väljamaksmist ei saa võrdsustada kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse täitmisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 või Hollandi tsiviilkoodeksi (HTsK) § 6:30 lg 1 mõttes. Kolmandal isikul peab olema tahe võlgniku asemel kohustuse täitmiseks, mis kindlustusandjal puudus. Kindlustusandja maksis hagejale hüvitise eesmärgiga täita kindlustuslepingut (kindlustusjuhtumi ilmnemisel hüvitise tasumine), mitte täita võlgniku eest viimase lepingulist kohustust. Lähtudes hageja esitatud Hollandi kohtuniku arvamusest, ei ole Hollandi õiguse kohaselt (HTsK § 7:962 lg 1) hageja nõue kahju hüvitamise nõue, vaid täitmisnõue. Seetõttu ei ole hageja nõue talle väljamakstud kindlustushüvitise summas kindlustusandjale üle läinud. Üleminekuks oleks vajalik kindlustusvõtja ja kindlustusandja vaheline
lisakokkulepe. Kindlustusandja ei ole nõudnud kahjuhüvitise väljamakse tingimusena nõudeõiguse üleandmist. Seaduse ega lepingu alusel ei ole hageja nõue kindlustusandjale üle läinud. Nõude esitamine ei ole ka vastuolus hea usu põhimõttega.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19. mai 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet 18 863 eurot 68 senti ületavas osas. Ringkonnakohus tunnustas hageja nõudest Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 18 863 euro 68 sendi suurust osa teise rahuldamisjärgu nõudena. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jäi 90% hageja ja 10% kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud, kuid Hollandi õigust tuleb sisustada teisiti, kui seda tegi maakohus. HTsK § 7:962 lg 1 alusel ei lähe kindlustushüvitise väljamaksmise korral kindlustusandjale üle üksnes kitsalt kahju hüvitamise nõue, vaid üle lähevad ka muud kindlustatud riskiga seotud nõuded. Kindlustusrisk ei tarvitse olla alati suunatud selliste riskide kindlustamisele, mille tagajärjel tekib kahju hüvitamise nõue. Kindlustushuvi võib olla suunatud ka muude riskide kindlustamisele. Praegusel juhul soovis hageja kindlustada ennast sellise majandusliku kahju vastu, mis tekib, kui ostja jätab ostuhinna tasumata. Kuigi majanduslikus mõttes kannab müüja ostuhinna saamata jäämise korral kahju, tekib kindlustusvõtjal kolmanda isiku suhtes müügilepingu täitmise nõue. Ei ole põhjust tõlgendada viidatud seadusesätet kitsendavalt. Normi eesmärk on tagada, et kindlustusandjale läheb üle iga nõue, mis kindlustusvõtjal on ja mis kindlustusvõtjale kindlustatud riski realiseerumisest tulenevalt kolmanda isiku suhtes tekkis. Seega läks kindlustusandjale ostuhinna tasumise nõue üle ulatuses, milles kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustushüvitise välja maksis. Hagejal on võlgniku suhtes ostuhinna tasumise nõue osas, milles kindlustusandja nõuet ei rahuldanud, st 18 863 eurot 68 senti. Puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada, et nõude tunnustamine viidatud osas oleks hea usu põhimõttega vastuolus või heade kommete vastane. Õiguse kohaldamine ja kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine on kohtu kohustus. Kuigi välisriigi õiguse kohaldamisel võib kohus kasutada ekspertide ja spetsialistide abi, ei ole kohus hagiasja lahendamisel kehtiva õiguse väljaselgitamisel seotud poolte esitatud tõenditega. Kohus ei pea välisriigi õiguse sisu väljaselgitamisel lähtuma menetlusosaliste esitatud tõendist, vaid võib välisriigi õiguse sisu kindlaks määrata sõltumata esitatud tõenditest. Kohus ei pidanud võtma seisukohta iga menetlusosaliste esitatud õigusliku arvamuse kohta. Kohaldatava õiguse sisustamine ei saa sõltuda sellest, kas menetlusosaline esitab kohaldatava õiguse sisu kohta spetsialisti arvamuse õigel ajal või menetlustähtaegu rikkudes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis hageja nõudest 159 773 eurot 17 senti tunnustamata, ning teha uus otsus,
millega jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohtu otsus olulisel määral põhjendamata, sest ringkonnakohus ei ole selgitanud, millele välisriigi õiguse tõlgendus tugineb. Hageja esitas tõendeid nii Hollandi kohtutes kui ka Hollandi õiguskirjanduses väljendatud HTsK § 7:962 tõlgenduse kohta. Hollandi kohtuniku arvamuse kohaselt ei ole hageja nõue üle läinud kindlustusandjale. Ringkonnakohtu järeldus oli sellele vastupidine. Hollandi õiguse kohaldamisel tuleb lähtuda Hollandis sättele antud tõlgendusest ja kohaldamise praktikast. Ringkonnakohus ei põhjendanud, milline Hollandis antud tõlgendus või normi kohaldamise praktika võimaldab HTsK § 7:962 tõlgendada ringkonnakohtu otsuses esitatud viisil. Puuduvad alused ka vaidlusaluse Hollandi õiguse sättega analoogse VÕS § 492 lg 1 laiendavaks tõlgendamiseks. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust. HTsK § 7:962 kohaselt ei ole hagejale tehtud makse tagajärjel läinud hageja täitmisnõue üle kindlustusandjale. HTsK § 7:962 alusel läheb kindlustusandjale üle üksnes kahju hüvitamise nõue. HTsK § 7:962 eesmärgiks on välistada, et kahju põhjustanud võlgnik vabaneks kahju hüvitamise kohustusest seetõttu, et kannatanu kindlustusandja on kahju hüvitanud ja seetõttu kannatanul kahju justkui puuduks. Krediidikindlustus on olemuselt õiguste kindlustus (tasumata maksete kindlustus), mistõttu HTsK § 7:962 ei kohaldu, kuna hageja nõue ei ole uus (st rikkumise tagajärjel tekkinud) kahju hüvitamise nõue, vaid lepinguline täitmisnõue, siis ei kujuta hageja nõue endast kahju hüvitamise nõuet HTsK § 7:962 tähenduses. Hollandi seaduse kohaselt ei too asjaolu, et võlgnik ei tasu arveid õigel ajal või ei tasu neid üldse, kaasa kahju. Ringkonnakohus on jätnud arvestamata kindlustuslepingu tingimused, mille järgi kõik nõudega seotud menetlused peab alustama hageja sõltumata kahjuhüvitise väljamaksmisest ning hageja nõue ei lähe automaatselt üle, vaid eeldab vastavat kindlustusandja taotlust. HTsK § 7:962 on dispositiivne säte, mistõttu võisid hageja ja kindlustusandja subrogatsiooni välistada. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et hageja nõude üleminek tingib nõude tunnustamata jätmise võlgniku pankrotimenetluses. Kohus on jätnud tuvastamata nõude väidetava ülemineku (väljamakse tegemise) aja ning jätnud arvestamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 210 ja 460 sätestatuga. Nõude üleminek ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Kostja ei ole väitnud, et lahend ei oleks siduv kindlustusandjale.
7.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale
9.Kumbki pool ei ole kassatsiooniastmes vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnustas hageja nõudest 18 863 euro 68 sendi suurust osa. Seega on vastavas osas maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
10.Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole kassatsiooniastmes vaidlustanud: ·
hageja müüs võlgnikule kaupu, millest tulenevalt esitas 25. juulist kuni 15. septembrini 2014 arved kogusummas 178 636 eurot 85 senti;
·
võlgnevuse tekkimise ajal oli hagejal kindlustusandjaga kehtiv krediidikindlustusleping ning väljastatud kindlustuspoliis;
·
9.jaanuaril 2015 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti;
·
20.jaanuaril 2015 esitas hageja nõude võlgniku pankrotimenetluses;
·
kindlustusandja maksis 5. veebruari 2015 arve alusel hagejale välja kindlustushüvitise 159 773 eurot 17 senti, st 90% võlgnikult kauba müümise eest saamata jäänud summast;
·
hageja ei ole vaidlusalust nõuet lepingu alusel kindlustusandjale loovutanud ja kindlustusandja ei ole nõude loovutamist nõudnud.
11.Menetluse käigus esitas kostja hageja nõudele kaks peamist vastuväidet: ·
kindlustusandja väljamakset tuleb käsitada selliselt, et võlgniku kohustuse on täitnud kolmas isik, mistõttu on hageja nõue lõppenud;
·
võlgniku lepingurikkumise tõttu hüvitas kindlustusandja hagejale krediidikahju ja hageja nõue on läinud üle kindlustusandjale (subrogatsioon).
12.Hageja on nõude esitanud müügilepingu alusel. Kostja aga väidab, et hageja sõlmitud kindlustuslepingu alusel on nõue üle läinud kindlustusandjale. Kuivõrd hageja on Hollandi äriühing ning ka kindlustusandja on Hollandi äriühing, siis tuli kontrollida, millist õigust asja lahendamisel kohaldada. Asjas tuli kohalduv õigus kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) järgi, mida kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on sõlmitud alates 17. detsembrist 2009 (määruse art-d 1 ja 28). Rooma I määruse artikli 3 esimese lause kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust. Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustuslepingule kohaldub Hollandi õigus, ja sellest on lähtunud ka kohtud (maakohtu otsuse p 9; ringkonnakohtu otsuse p 8). Poolte kohalduva õiguse valik on kooskõlas ka kindlustuslepingutele kohalduva õiguse määramise erisätetega, mille kohaselt võivad pooled valida kohaldatavaks õiguseks muu hulgas selle riigi õiguse, kus on kindlustusvõtja harilik viibimiskoht (Rooma I määruse art 7 lg 3 lit b). Eelnevast tulenevalt on kohtud kindlustuslepingu alusel nõude ülemineku küsimuse lahendamisel õigesti kohaldanud Hollandi õigust. Samas küsimus, kas kostja müügilepingust tuleneva kohustuse on täitnud kolmas isik (praegusel
juhul väidetavalt kindlustusandja), tuleb lahendada vastavalt müügilepingule kohalduvale õigusele. Kohtud ei ole tuvastanud, et pooled oleksid kokkuleppel valinud müügilepingule kohalduva õiguse Rooma I määruse art 3 järgi. Kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud, on kauba müümise leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht (Rooma I määruse art 4 lg 1 lit a). Kuivõrd hageja harilik viibimiskoht on Hollandis, siis kohaldub ka müügilepingule Hollandi õigus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuivõrd Holland on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) liikmesriik, siis kohaldub müügilepingule ka CISG. Samas ei reguleeri CISG olukorda, kus kohustuse täidab kolmas isik. Seetõttu on kohtud ka selle küsimuse lahendamisel õigesti kohaldanud Hollandi riigisisest õigust.
13.Maakohus tuvastas HTsK § 6:30 lg-t 1 kohaldades, et kindlustusandja ei täitnud hüvitist makstes võlgniku kohustust. Kindlustusandjal ei olnud tahet võlgniku asemel kohustust täita (maakohtu otsuse p 8). Ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei muutnud. Seda kohtute järeldust ei ole kassatsiooniastmes vaidlustanud ka pooled. Kolleegium märgib, et kui kohalduks Eesti õigus, siis põhimõtteliselt on ka VÕS § 78 tähenduses õige, et kolmandal isikul peab olema tahe võlgniku eest kohustus täita (vt Riigikohtu 28. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-08, p 14).
14.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas Hollandi õiguse alusel on hageja müügilepingu täitmise nõue võlgniku vastu üle läinud kindlustusandjale ulatuses, milles viimane hüvitas hagejale tasumata ostuhinna.
15.Kohtud on erinevalt tõlgendanud HTsK § 7:962 lg-t 1. HTsK § 7:962 lg 1 kohaselt (kostja esitatud mitteametlik tõlge) kui kindlustusvõtjal on kahjutasunõuded kolmandate osapoolte vastu, mis on tekkinud muul viisil kui tema kantud kahju kindlustatud võlakohustuse täitmata jätmine, edastatakse need nõuded kindlustusandjale regressi teel, kuivõrd kindlustusandja hüvitab selle kahju, olenemata sellest, kas ta oli selleks kohustatud või mitte. Maakohus nõustus hageja tõlgendusega ning leidis, et HTsK § 7:962 lg 1 alusel ei läinud hageja nõue üle kindlustusandjale. Ringkonnakohus leidis, et maakohus eksis Hollandi õiguse tõlgendamisel. Sealjuures ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta poolte esitatud Hollandi õiguse tõendamiseks esitatud arvamuste kohta. Kolleegium leiab, et poolte väidete ja tõendite kohta selge seisukoha võtmata jätmisel on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 654 lg 5). Kuivõrd ei ole välistatud, et poolte esitatud tõendeid hinnates ja nende kohta seisukohta võttes oleks võinud ringkonnakohus lähtuda hageja ja maakohtu esitatud HTsK § 7:962 lg 1 tõlgendusest, siis võis menetlusõiguse rikkumine mõjutada asja lahendamise tulemust (TsMS § 669 lg 2). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Olukorras, kus ringkonnakohus on jätnud Hollandi õiguse kohta vastupidiseid seisukohti väljendavate tõendite kohta seisukoha võtmata, ei pea kolleegium võimalikuks teha asjas ise uus otsus.
16.TsMS § 234 kohaselt tuleb väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja
tavaõigust tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. Välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtub kohus muu hulgas rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-st 4. REÕS § 4 lg 1 järgi teeb kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlaks asja menetlev kohus. Kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma. REÕS § 2 lg 3 kohaselt lähtutakse välisriigi õiguse kohaldamisel kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast selles riigis. Maa- ega ringkonnakohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8). Sarnaselt riigisisese õiguse rakendamisega on ka kohaldamisele kuuluva välisriigi materiaalõiguse kindlakstegemine ja rakendamine põhimõtteliselt kohtu kohustus TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 ning REÕS § 2 lg 1 järgi. Samas jagab REÕS § 4 (aga ka TsMS § 234) välisriigi õiguse väljaselgitamise koormise kohtu ja poolte vahel (vt nt Riigikohtu 29. septembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-03, p 24; 9. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p 21). See tähendab, et pooltel on õigus esitada tõendeid välisriigi õiguse sisu kohta ja kohtul on õigus pooltelt ka nõuda vastavate tõendite esitamist.
17.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et kohtud ei pidanud võtma seisukohta menetlusosaliste esitatud õiguslike arvamuste kohta. Iseenesest on õige, et kohus ei ole kohustatud juhinduma välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks poolte esitatud dokumentidest (REÕS § 4 lg 2 teine lause). Samas kohalduvad ka välisriigi õiguse kohaldamisel TsMS § 442 lg 8 ja § 654 lg-d 4-5. See tähendab, et kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8 teine ja kolmas lause). Ringkonnakohus peab võtma põhjendatud seisukoha kõigi poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta (TsMS § 654 lg 5 esimene lause) (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p 21). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus selgitanud, miks ta tõlgendab välisriigi õigust erinevalt hageja väidetest ja hageja esitatud tõenditest, ega põhjendanud, milliste tõendite alusel asub ta maakohtust erinevale seisukohale. Kuivõrd ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, siis pidi ringkonnakohus võtma otsuses seisukoha poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta (TsMS § 654 lg 5 teine lause).
18.Samuti ei ole ringkonnakohus hinnanud hageja viidatud kindlustuslepingu tingimusi, mille järgi kõik nõudega seotud menetlused peab alustama hageja sõltumata kahjuhüvitise väljamaksmisest ning hageja nõue ei lähe automaatselt üle, vaid eeldab vastavat kindlustusandja taotlust. Ka selles osas on kassatsioonkaebus põhjendatud. Sealjuures on ringkonnakohus otsuses tuvastanud, et loovutamise teel ei ole kindlustusandja hagejalt nõuet omandanud (ringkonnakohtu otsuse p 7). Hageja arvates toetavad ka need asjaolud HTsK § 7:962 tõlgendust, mille kohaselt täitmisnõue kindlustushüvitise maksmisel hagejalt kindlustusandjale automaatselt üle ei lähe. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja väiteid ja esitatud tõendeid hinnata.
19.Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et nõue on kindlustusandjale siiski üle läinud, on hageja lisaks
kassatsioonkaebuses alternatiivselt leidnud, et ka nõude üleminek ei mõjuta TsMS § 210 lg-te 1-2 ja § 460 lg 1 alusel asja menetlust ning lahend oleks siduv ka kindlustusandjale. Ka sellele hageja väitele tuleb ringkonnakohtul vajadusel vastata. Sealjuures juhib kolleegium tähelepanu, et kohtud ei ole tuvastanud, millal kindlustusandja hüvitise maksis, st millal võis väidetavalt nõue hagejalt kindlustusandjale üle minna. Sellest asjaolust aga võib sõltuda TsMS § 210 kohaldatavus.
20.Hageja on kassatsioonkaebusele lisanud Hollandi advokaadibüroo õigusliku arvamuse vaidlusaluse sätte tõlgendamise kohta. Kostja on tõendi esitamisele vastu vaielnud, kuid esitanud täiendava arvamuse, kui Riigikohus peaks hageja esitatud asjatundja arvamuse vastu võtma. Kuna kolleegium ei kogu ega uuri tõendeid (TsMS § 688 lg 5), tuleb Riigikohtule esitatud tõendid pooltele tagastada. Poolte esitatud dokumendid ei tõenda ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulist rikkumist, vaid arvamusi kohalduva materiaalõiguse tõlgendamise kohta. Et tõendid on esitatud elektrooniliselt, ei ole vajadust neid füüsiliselt tagastada. Kui pooled esitavad asja uuel läbivaatamisel uuesti samad tõendid, tuleb ringkonnakohtul hinnata tõendite esitamise lubatavust TsMS § 652 kohaselt.
21.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
22.Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Malle Seppik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.